Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi ngaLesitsatfu, mhla tinge-27 Inyoni 2023

A. Tindzaba Letimcoka Telive

  1. Umhlangano Jikelele waMhlabuhlangene (i-UNGA)

1.1. Ikhabhinethi iyemukele inkhulumo yaMengameli Cyril Ramaphosa layetfule ku-UNGA ye-78 eNew York, eMelika kusukela mhla ti-18 kuya mhla tinge-26 Inyoni 2023.

1.2. Inkhulumo yaMengameli leyemukelwe ngulabanyenti icinisekise loko leNingizimu Afrika lengiko ekuholeni embili ekukhankhaseleni timfuno, kanye nekutimbandzakanya ngalokulinganako nangalokuvakalako, kwelivekati lase-Afrika kanye neMhlaba wonkhe longaseNingizimu jikelele kuMhlabuhlangene kanye nakuletinye tinkhundla letahlukene.

1.3. Lenkhulumo iphindze futsi yacinisekisa kutimisela ngekucina kweNingizimu Afrika ekuhlanganiseni kwesekelwa:

a) kwekutinikela kabusha kwekusebentisana kwemave lahlukahlukene, lokususelwa emitsetfweni lecacile kanye nalesekelwa ngemphumelelo tikhungo.

b) kwetingucuko letinsha  kuMkhandlu Wetekuvikela waMhlabuhlangene (i-UNSC), kute kuvakale umtsetfomgomo wekulingana ngekutimela kwetive kanye nekwenta kutsi i-UNSC ikhone kuphendvula ngemphumelelo lenkhulu kutinsayeya letikhona tepolitiki.

c) kwemave lacebile kutsi enyuse kweseka ngekwetimali i-Ajenda 2030 yeNtfutfuko Lesimeme kanye nekufezekisa tinjongo tawo tetingucuko tesimomvama selitulu ngendlela lephelele nalehlanganisiwe, lokufaka ekhatsi kusebentisa ngekuphutfuma sikhwama se-Loss and Damage Fund semave lahlaseleka lula lakhahlametwe kakhulu tinhlekelele tesimomvama selitulu, njengaloku kwavunyelanwa ngako kuSeshini ye-27 yeNkhomfa yeMacembu lebeyibanjelwe eGibhithe ngaLweti 2022.

1.4. Mengameli Ramaphosa uphindze wacinisekisa kutinikela kweNingizimu Afrika ekuchubekeni kwayo kulungisa indzaba yekugucuka kwesimomvama selitulu kanye nekubeka lelive njengemholi kutemandla lavusetelelwako, emandla lahlobile kanye nekwakha timboni letisimeme.

1.5. Mengameli Ramaphosa uphindze futsi wakhuluma ngeNgcungcutsela Yekuvikela Telubhubhane Kulungela Nekuphendvula, ngekwesikhundla sakhe njengeLichawe Lelubumbane lwase-Afrika Lekuphendvula macondzana neSifo Seligciwane Lekhorona (i-COVID-19).

2. Luhlelo lwaseNingizimu Afrika lwetinkhulumiswano emkhatsini wemave lamabili ngaphandle kwe-UNGA ye-78

2.1. Ngaphandle kwe-UNGA ye-78, Mengameli Ramaphosa uhole litsimba lahulumende lelibambe imihlangano leminyenti lesemkhatsini wemave lamabili lokuhloswe ngayo kucinisa budlelwane belisubuciko, betepolitiki betebuncusa kanye nebekuhwebelana.

2.2. Mengameli ubambe umhlangano nemlingani wakhe wase-Ukraine Volodymyr Zelensky bacocisana ngemphumelelo leseyentiwe lemayelana netinyatselo tekwakha kwetsembana kweTinyatselo Tekuthula e-Afrika kanye naletinye tintfutfuko.

2.3. Mengameli Ramaphosa uphindze futsi wahlangana:

 2.3.1. NeMengameli Recep Tayyip Erdoğan waseTürkiye, mayelana nekucinisa budlelwane emkhatsini weNingizimu Afrika neTurkey, kanye nekucocisana ngalamafishane mayelana naletingenelelo tekuthula ngalokushayisana emkhatsini weleRashiya nelase-Ukraine.

2.3.2. Mengameli Bola Tinubu waseRiphabhliki yaseNigeria, macondzana nekucinisa budlelwane emkhatsini weNingizimu Afrika neleNigeria. Uphindze futsi watfola lwatiso lakamuva lolumayelana neMmango Wetemnotfo loholwa ngeMave aseNshonalanga ye-Afrika mayelana nekuketulwa kwembuso waseNiger kanye nemitamo nje jikelele yekubuyisa esimeni umtsetfo wentsandvo yelinyenti eSahel.

 2.3.3. Mengameli Emmerson Mnangagwa waseRiphabhliki yaseZimbabwe, mayelana nemitamo yahulumende waseZimbabwe yekuhlanganisa kwakhiwa kabusha kwalelive ngemuva kwelukhetfo lokwavumelanwa ngalo lolusandza kuba khona.

2.4. Mengameli Ramaphosa uphindze futsi watibandzakanya kumhlangano weTekuhweba emkhatsini weMelika (i-US) neNingizimu Afrika neMhlangano Wetebhizinisi Nelutjalomali, lofake ekhatsi baholi betemabhizinisi baseMelika nebaseNingizimu Afrika. Njengaloku kunetinkampani taseMelika letingetulu kwe-600 letisebentela lapha eNingizimu Afrika, lokucocisana bekumcoka kulokuchubeka kwekucinisa budlelwane emkhatsini weNingizimu Afrika neMelika.

2.5. Ngalesikhatsi, kwentiwe simemetelo lesisemtsetfweni lesitsi Inkhundla ye-20 Yekuhlanganyela Kutemnotfo Nekuhweba emkhatsini weMelika ne-Afrika Lengentasi kweSahara, (Inkhundla ye-AGOA) itawubanjelwa eJozi kusukela mhla ti-2 kuya mhla ti-4 kuLweti 2023. Lenkhundla itawufaka ekhatsi ‘Umbukiso Walokwentiwe e-Afrika’ lokutawubukiswa tinchubo tekukhicita kwesigodzi kulelivekati.

2.6. Mengameli Ramaphosa uphindze futsi waba ngufakazi wesimemetelo sekusebenta ngekuhlanganyela emkhatsini we-Novo Nordisk ne-Aspen.  Lokusebenta ngekuhlanganyela kutawuholela ekukhicitweni kwelikhambi lekwelapha ushukela i-insulin etikhungweni te-Aspen letiseGqeberha, eMphumalanga Kapa. Lokusebenta ngekuhlanganyela kuhloswe ngako kuphakela tilinganisomutsi telikhambi lekwelapha ushukela letingetulu kwetigidzi leti-16 nga-2024. Loku kutawukwenyusa kakhulu kufinyelela ekwelashweni nge-insulin hhayi kuphela lapha eNingizimu Afrika, kodvwa kulo lonkhe lelivekati.

  1. Temandla

3.1. Ikhabhinethi ikwemukele kunikwa kweticelo temvume tekuhweba nekutfumela emaveni langephandle/nekutsenga kulamanye emave langephandle nguMlawuli Wavelonkhe Wetemandla waseNingizimu Afrika Inkampani Yavelonkhe Yekwendlulisa yaseNingizimu Afrika, ngekuvula indlela yekutsenga emandla ngale kulesigodzi.

3.2. Kubuyela kwekusebenta kweYunithi ye-4 yaseSikhungweni Sekuphehla Ugezi saseKusile emva kwekugcinwa esimeni sekusebenta lobekuhleliwe kubuyise ema-megawatts lange-800 kugridi yetfu. Lenkhomba yalosekwentiwe imcoka ekwenteni ncono emandla ekuphehla kugridi yavelonkhe kanye nekulungisa kwenteka njalo kwekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga.

3.3. Ikhabhinethi yaphindze futsi yatjelwa ngalamafisha mayelana nenchubekelembili yekubuyiswa kwekusebenta kweMayunithi 1, 2 na-3 aseSikhungweni Sekuphehla Ugezi saseKusile ngembikwesikhatsi lebesihleliwe.

3.4. Ikhabhinethi ikwemukele kuhlolwa kwelizinga lelisimeme lekusebenta kwe-Eskom lokwentiwe yi-Moody’s Investors Service, lokuyintfo letakwenta ncono kwetsembeka kwalesikhungo sagezi kanye nekutsi sikhone kuhlela ngaphambilini ekufezekiseni kugcina esimeni sekusebenta lokuhleliwe kwemayunithi aso ekuphehla gezi.

  1. Kubakhona kwemanti

4.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana nemitamo yekulungisa tinsayeya tekweswelakala kwemanti lokunemtselela etindzaweni letinyenti kulelive. Indvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola, Mnu. Senzo Mchunu kanye nabosodolobha balamanye emadolobhakati eGauteng batawuniketa lwati lolwakamuva lolumayelana netingenelelo tekusimamisa kuphakelwa kwemanti kulesifundza.

4.2. Ikhabhinethi ifisa kukhumbuta wonkhe umuntfu kutsi live laseNingizimu Afrika live leleswela emanti. Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye nawonkhe wonkhe kulelive kufanele kutsi onge emanti futsi awasebentise ngekuwonga.  

5. Tindzaba tekuhweba

5.1. Ikhomishini Yetive Letimbili iNingizimu Afrika neLesotho (i-BNC) kanye neMhlangano Weklasta Yetindvuna.

5.1.1. Umhlangano weKhomishini Yetive Letimbili iNingizimu Afrika neLesotho kanye neMhlangano weKlasta Yetindvuna lebewubanjwe kusukela mhla tinge-25 kuya mhla tinge-28 Inyoni 2023 ugcile ekubambisaneni kutemnotfo, tindzaba letiphatselene nekuwela umnyele, kanye nekuhamba ngekukhululeka kwebantfu, timphahla kanye netinsita emkhatsini walamave lamabili.

5.1.2. Mengameli Ramaphosa naNdvunankhulu Samuel Ntsokoane Matekane batawube babosihlalo ngekubambisana kuSeshini Yekuvula kwe-BNC emkhatsini weNingizimu Afrika neLesotho ngaLesine, mhla tinge-28 Inyoni 2023. Le-BNC itawufaka ekhatsi budlelwane betebuncusa, tekuvikela nekuvikeleka, temanti, tekutfutsa, tagezi netekuhwebelana.

5.2. Luphenyo Lwetenkhundla Yemakethe Lesemkhatsini Ye-inthanethi

5.2.. Ikhabhinethi iwutfolile umbiko lovela kuKhomishini Yetekuchudzelana mayelana nolokutfolile kanye netento tekulungisa letimayelana neLuphenyo Lwetenkhundla Yemakethe Lesemkhatsini Ye-inthanethi. Ikhabhinethi iwuncomile umsebenti wekhomishini ngekulungisa kukhatsateka kwekwenganyelwa sikhondlakhondla sinye kwetinkhundla letisemkhatsini tedijithali, lokufaka ekhatsi tebhizinisi nge-elekthronikhi, ema-ejensi ekuhamba laku-inthanethi, kuletfwa kwekudla, titolo tema-app, batfulitinsita labahleleke ngemikhakha kanye netinjini tekutfungatsa lwatiso ku-inthanethi.

5.2.2. Ikhabhinethi inike sicondziso Tindvuna tematiko ahulumende lafanele kutsi tichubeke ticubungule letincomo tekutfutfukisa, tibuke imitselela yetinchubomgomo kanye nekwenta tingucuku letinsha letidzingekako tetinchubomgomo letitawukwenta kutsi kube nekutibandzakanya lokuvakalako kwebantfu baseNingizimu Afrika kanye nemabhizinisi lamancane, lasemkhatsini kanye nemabhizinisi lacashe bantfu labambalwa kubhizinisi ye-inthanethi lekhulako.

6. Umkhuhlane wetinyoni

6.1. Ikhabhinethi ikunakile lokubhedvuka lokukhona kwemkhuhlane weligciwane lelibanga kugula kakhulu (i-HPAI) i-H5 ne-H7 embonini yetinkhukhu lapha eNingizimu Afrika. Inshonalanga Kapa neKwaZulu-Natal babe nekubhedvuka kwe-HPAI H5 kwatsi i-HPAI H7 yona yabikwa kutsi ibhedvuke eGauteng, eLimpopo, eMpumalanga naseNyakatfo Nshonalanga. Tinyatselo tekulawula kubhebhetseka kwalokubhedvuka setime ngemumo nebalimi bayagcugcutelwa kutsi bahloniphe tinyatselo tekuvikeleka letincunyiwe.

6.2. Lokubhedvuka kubeka kubakhona kwekudla ebungotini kanye netinyatselo tekuhweba ngendlela yekutsenga kulamanye emave langesheya kulawula kubakhona kwemacandza latalako, emacandza latayelekile kubatsengi kanye nenyama yenkhukhu tingafezekiswa. Litiko Letekulima, Kulungiswa Kabusha Kwemhlaba Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni, Umtimba waseNingzimu Afrika Lolawula Imikhicito Yetemphilo kanye nemboni bahlola ticelo tekubhalisa imitsi yekugoma lengabakhona, kanye netinyatselo tekuhambisana letiphatselene nekuphepha,  kusebenta ngemphumelelo kanye nelizingasimo kubekwe kumcoka kakhulu nawubhalisa imitsi yekugoma lenjalo.

7. Kulwa nebugebengu ngendlela lehlanganisiwe

7.1. Ikhabhinethi ilwemukele lwatiso lakamuva lolumayelana nekulwa nebugebengu, loluphindze futsi lwaniketwa sive yiNdvuna Yetemaphoyisa, Jenene Bheki Cele, kanye Nekusebenta Ngekuhlanyanyela Kwavelonkhe NeLuhlaka Lwetebunhloli.

7.2. Kusebenta kwetinhlangotsi letinengi mayelana nekumba timayini ngalokungekho emtsetfweni nekungena eNyakatfo Kapa kuholele ekuboshweni kwebantfu labange-867, linyenti labo libuya eLesotho, eZimbabwe, eMzambiki nalabanye baseNingizimu Afrika. Ikhabhinethi ivakalise luvo lwema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemsetfo kutsi bantfu baseNingizimu Afrika labafihla tigebengu letitibandzakanya ekugubheni timayini ngalokungekho emtsetfweni batawubukana nesandla semtsetfo ngalokuphelele.

  1. Simo selitulu lesibi

8.1. Simo selitulu lesibi salelive sigcizelela umtselela wetingucuko tesimomvama selitulu etimphilweni tetfu kanye nesidzingo sesinyatselo lesisimeme sekucedza ikhabhoni emnotfweni wetfu kodvwa sibe silandzela intfutfuko lesimeme.

8.2. Ikhabhinethi iyatiswa kabanti mayelana nemonakalo lobangwe tiphepho letimatima netikhukhula eMphumalanga Kapa, eNshonalanga Kapa naseGauteng, lokunetinkhomba letitsi kungenteka tisabalalele nakuletinye tifundza.

8.3. Ikhabhinethi icela imimango kutsi ihlale icaphelele kakhulu tecwayiso tesimo selitulu lesibi, lokungenteka kutsi siletse lomunye umonakalo eveni lonkhe.

8.4. Hulumene uyachubeka nekwesekela tinsita letiphutfumako kanye netikhungo tekulawula tinhlekelele kwenta imisebenti yekuhlenga kanye nekunika kwesekela kwebuntfu.

  1. Umgwaco lomkhulu i-Winnie Mandela Avenue

9.1. Ikhabhinethi ikunakile kwetsiwa kabusha kwemgwaco i-William Nicol Drive eSandton nga-Winnie Mandela Avenue njengesinyatselo lesimcoka sekubhala kabusha umlandvo waseNingizimu Afrika kute kukhonjiswe ligalelo lalabo labalwele inkhululeko yetfu.

9.2. Lomcimbi wenteke ngesikhatsi sinye lebekungabe lusuku lwekugubha lusuku lwakhe lwekutalwa lwa-Winnie Madikizela-Mandela leminyaka lenge-87 mhla tinge-26 Inyoni 2023.

B. Tincumo Tekhabhinethi

  1. Lisubuciko laseNingizimu Afrika Lolubuyeketiwe Lwetenyama  Yenyamatane

1.1. Ikhabhinethi ikwemukele kufezekiswa kweLisubuciko laseNingizimu Afrika Lolubuyeketiwe Lwetenyama Yetinyamatane, lokuhloswe ngalo kwenta imboni yenyama yetinyamatane kutsi ibe semtsetfweni futsi iguculwe.

1.2. Lelisubuciko lihlose kucinisa umkhakha wetenyama yenyamatane njengemetfuli wekubakhona kwekudla kanye nemkhakha wekukhula kutemnotfo longasita kudala imisebenti.

1.3. INingizimu Afrika ibekwe yaba yekucala lapha kulelivekati lase-Afrika ngekukhicita inyama yetinyamatane. Lelisubuciko lihlose kucinisekisa kudaleka kwemisebenti lesimeme leti-202 666 kumkhakha wetenyama yenyamatane nga-2030.

1.4. Lelisubuciko litawushicilelwa kuwebhusayithi yeLitiko Letemahlatsi, Tekudoba Nemvelo ku: www.dffe.gov.za.

  1. Lisu Lelikhulu Lemkhakha Wetekuvakasha

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwentiwa kwekutsi Lisu Lekuvusetela Kabusha Lemkhakha Wetekuvakasha lihambisane neLisu Lelikhulu Letekuvakasha lelisha.

2.2. Incenye lebalulekile yaLelisu Lelikhulu kunciphisa imitselela lemibi yelubhubhane lwe-COVID-19 kulomkhakha wetekuvakasha. Liphindze futsi linike indlela lephelele yekuvusetela kabusha tekuvakasha kulelive. Nanome Lisu Lekuvusetela Kabusha Tekuvakasha lasungulelwa kuchuba inchubo yekuvusetela kabusha lomkhakha, kugcina imisebenti kanye nekuvikela tindlela tekutiphilisa, leLisu Lelikhulu litawutsatsa lomsebenti liwubeke kulelinye lizinga futsi lichube ematfuba lamasha kulomkhakha.

2.3. Lelisu liphakamisa emasubuciko ekungelela lasikhombisa kucinisekisa kutsi umkhakha wetekuvakasha ubuyela etinsukwini tawo ngesikhatsi usaseyimphumelelo, nekutsi ube sizindza sekudala imisebenti nemabhizinisi.

2.4. Imboni yetekuvakasha ineligalelo lelimcoka kutemnotfo futsi yesekela imisebenti lenge-725 000 ngembikwalolubhubhane lwe-COVID-19.

C. Imitsetfosivivinyo

1. Umtsefosivivinyo Wenhlangano Yetekusakata Ngemoya yaseNingizimu Afrika (i-SABC) wanga-2023

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosisekelo we-SABC wanga-2023.

1.2. Nasewuphasiswe waba ngumtsetfo, loMtsetfosivivinyo utawuholela ekutseni kucitfwe loMtsetfo Wetekusakata Ngemoya lokhona, wanga-1999 (Umtsetfo Nombolo 4 wanga-1999). Letichibelo titawucinisa kusebenta ngelikhono kwalomsakato wesive.

1.3. LoMtsetfosivivinyo uphindze uchubeke uphakamise kutsi kube netingucuko kumodeli ye-SABC yekusita ngetimali kanye naseluhlelweni lwekunika timvume te-TV.

  1. Umtsetfosivivinyo Wesikhashana Wekuchibela Tetinsita Temanti

2.1. Ikhabhinethi yakwemukela kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tetinsita Temanti kutsi ummango uphawule ngawo.

2.2. Tinhloso letimcoka taloMtsetfosivivinyo tekucinisa kutilandza kubatfulitinsita temanti kanye nekwetfula kutsi kungafihli lutfo.

2.3. Tichibelo letentiwe kuMtsetfo Wetetinsita Temanti, wanga-1997 (Umtsetfo Nombolo 108 wanga-1997) titawucinisekisa kutsi batfulitinsita temanti baletsa emanti lasezingeni lelisetulu njengencenye yetinchabekelwane tekunikwa imvume.

2.4. Letichibelo titawuphindza futsi tilungise butsakatsaka losebubonakele kumkhakha wetinsita temanti.

2.5. LoMtsetfosivivinyo ubeka tilinganisozinga telinanincane tekusebenta kwebatfulitinsita betinsita temanti, lekufanele kutsi ticinisekiswe tiphatsimandla Tetinsita Temanti kutsi tiyagcinwa.

  1. Umtsetfosivivinyo Wesikhashana Wavelonkhe Wekuchibela Temanti

3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo wesikhashana Wavelonkhe Wekuchibela Temanti kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wavelonkhe Wetemanti, wanga-1998 (Umtsetfo Nombolo 36 wanga-1998).

3.2. Letichibelo titawutfutfukisa imitsetfosimiso futsi titawucinisekisa kutsi imitfombolusito yemanti yalelive ilawulwa kahle, iyavikelwa futsi iyalondvolotwa.

3.3. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi wente tiphakamiso tekucedza kungalingani kwasesikhatsini lesengcile lokuphatselene nekuphakelwa kwemanti, kanye nekwenta kutsi kube netindlela tekusombulula tincabano tangekhatsi ngemphumelelo nangekushesha.

D. Tekucashwa

Konkhe kucashwa kuncike ekucinisekisweni kweticu kanye nemvume lefanele.

  1. Mnu. Kuberndran Moodley njengeMlawuli Jikelele: Kwakha Imphahla Nebunjiniyela ku-Government Printing Works.
  2. Mnu. Sihle Ngubane njengeMlawuli Jikelele: Lulawulo Lwetemisebenti ku-Government Printing Works.
  3. Mk. Mmolaeng Mooki njengeMlawuli Jikelele: Temisebenti ku-Government Printing Works.
  1. Kucashwa kwebacondzisi labangekho esigungwini lesiphetse seBhodi ye-South African Special Risk Insurance Association.

4.1. Mk. Deshnie Subbiah; kanye
4.2. NeMnu. Jannie Venter.

  1. Kucashwa kwebacondzisi labangekho kusigungu lesiphetse eBhodini Ye-Development Bank of Southern Africa.

5.1.Mnu. Bongani Nqwabana (kucashwa kabusha);

5.2. Mnu. Petrus Matji (kucashwa kabusha);

5.3. Mk. Pinkie Nqeto (kucashwa kabusha);

5.4. Mnu. Jonathan Muthige;

5.5. Mk. Chantal Naidoo;

5.6. Mk. Disebo Moephuli;

5.7. Mnu. Barry Hore;

5.8. Mnu. Joel Netshitenzhe;

5.9. Solwati Edgar Pieterse; kanye

5.10. NaMk. Zodwa Mbele.

E. Imicimbi Letako

1. Inyanga Yetekutfutsa

1.1. Inyanga Yetekutfutsa kulonyaka itawukhunjulwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Siyakha – Sakha sakhiwonchanti lesincono kute sikhulise iNingizimu Afrika.”

1.2. Inyanga Yetekutfutsa yanga-2023 itawugcila kulutjalomali lolukhulu kusakhiwonchanti setekutfutsa, kanye nekucela kutsi kube khona lokwentiwako kuvikela sakhiwonchanti setekutfutsa kutsi singebiwa futsi singahhwatjulwa.

2. Lusuku Lwemhlaba Lwabothishela

2.1. INingizimu Afrika itawuhlanganyela nemhlaba wonkhe ekugubheni Lusuku Lwabothishela Lwemhlaba ngaLesine, mhla ti-5 Imphahla 2023, ngaphasi lwengcikitsi letsi: “Bothishela lesibadzingako bemfundvo lesiyifunako: Sibopho semhlaba wonkhe sekubuyisela emuva kweswelakala kabothishela.” Lolusuku kucondvwe ngalo kucaphelisa, kuvisisa nekudvumisa ligalelo lelimcoka labothishela labalifakako kutemfundvo kanye nentfutfuko emhlabeni wonkhe.

2.2. Lolusuku lumenyetelwe ngekuhlanganyela Inhlangano Yemave Emhlaba Yetebasebenti neNhlangano Yetemfundvo, Yetesayensi Nemasiko yaMhlabuhlangene ngenhloso yekugubha umsebenti lomcoka lowentiwa bothishela betfu.

F. Imilayeto

  1. Kuhalalisela

Ikhabhinethi ihalalisela iphindze futsi ifisele tilokotfo letinhle ku:

  • Jenene Bheki Cele, Indvuna Yetemaphoyisa, loklonyeliswe nge-Great Wall Commemorative Medal yaseRiphabhliki yaseShayina ngeligalelo lelifakwe Luphiko Lwetemaphoyisa aseNingizimu Afrika ngekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngalokubanti emkhatsini walamave lamabili.
  • Mk. Angie Motshekga, Indvuna Yetemfundvo Lesisekelo, ngekukhetfwa nguMabhalane Jikelele waMhlabuhlangene Mnu. Antonio Guterres, kutsi atewusebenta kuPhaneli Yemhlaba Wonkhe Lesezingeni Lelisetulu kute atemeluleka ngekutsi emave kufanele kutsi atigucule njani tinhlelo tawo tetemfundvo. Kukhetfwa kweNdvuna Motshekga kutsi angene kulephaneli lesezingeni leliphakeme kukhombisa lizinga lakhe lebungcweti emkhakheni wetemfundvo futsi kuyinkhomba yekwetsemba indlela yetemfundvo yelive laseNingizimu Afrika.

Lephaneli ifaka ekhatsi labamelele Inhlangano Yemave Emhlaba Yebasebenti, neNhlangano Yetemfundvo, Yetesayensi Nemasiko yaMhlabuhlangene  Yabothishela Yemsebenti Lotsite, Tinyonyana Temhlaba Wonkhe Tabothishela kanye neTindvuna letintsatfu temfundvo. Lephaneli bosihlalo bayo labebabosihlalo bobabili bekuBomengameli baphambilini.  

  • KuTitjudiyo Temafilimu taseKapa, balingisi bendzawo kanye nemaciko laceceshiwe, ngemisebenti yabo kuluchungechunge lwe-Netflix, leluthi-One Piece leluphume embili emhlabeni wonkhe letisakatwa etinkhundleni te-inthanethi.
  • Ku-Van Ryn's Distillery, ngekutsi aklonyeliswe ngendzebe Yenkhantini Yemhlaba Lephume Embili ngenkhantini leneminyaka le-12 ibiliswa ku-2023 International Spirits Challenge lapha eLondon.
  1. Kudzabuka

Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka kwayo emndenini nasebanganini:

  • BeMnu. Aziz Goolam Hoosein Pahad (82), sishikashiki saphambilini sekulwa nelubandlululo lowaba Lisekela lekucala leNdvuna Yetangephandle kuhulumende wentsandvo yelinyenti waseNingizimu Afrika kusukela nga-1994 kwate kwaba ngu-2008.
  • Ku-Lieutenant Commander u-Gillian Elizabeth Hector, Master Warrant Officer u-William Masela Mathipa, ne-Warrant Officer Class One u-Mmokwapa Lucas Mojela, labashonele emsebentini ngesikhatsi basemkhunjini lohamba ngephasi kwelwandle, i-SAS Manthatisi, eKommetjie eNshonalanga Kapa.
  • Kubasebenti basemayini lange-22 base-Venetia Diamond Mine eLimpopo, labashone engotini yemoto eMusina (eSigodzini saseVhembe).
  • KuMk. Zoleka Mandela (43), umbhali nesishikashiki, nemtukulu wemacawe lalwa nelubandlululo Nelson Mandela na-Winnie Madikizela-Mandela.
  • Kubantfu laba-11 labalahlekelwe timphilo tabo ngenca yetimo telitulu letibi kakhulu letihlasele tincenye letinengi talelive letfu kuleliviki leliphelile.


Imibuto:

Mk. Nomonde Mnukwa – Libambela Lesikhulumi saHulumende

Makhalekhikhini: 083 653 7485

Sikhishwe: Tekuchumana Tahulumende Nelwatiso (i-GCIS)

Lusuku: NgaLesine, mhla tinge-28 Inyoni 2023

www.gcis.gov.za

Share this page

Similar categories to explore