IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wangeLesibili, mhlana li-1 kuRhoboyi 2017

IKhabinethi ihlangene e-Sefako M Makgatho Presidential Guesthouse ePitori ngeLesibili mhlana li-1 kuRhoboyi 2017.

1. IinQunto zeKhabinethi

1.1.  ISewula Afrika igidinga iNyanga yaboMma ngoRhoboyi, njengendlela yokuhlonipha abomma abangaphezu kwee-20 000 abamatjhela e-Union Buildings mhlana ali-9 kuRhoboyi ngomnyaka we-1956 balwisana  nokudluliselwa komthetho wokuphathwa kwabomazisi kibomma.
Umnyanya wokugidinga iLanga laboMma leliZweloke uzakubanjelwa e-Tatawini lezemiDlalo le-Galeshewe, e-Kimberley eseTlhagwini Kapa. IKhabinethi ivumele ukusetjenziswa kommongondaba wokugidinga kwanonyaka othi:
 “UmNyaka ka-OR Tambo: AboMma babumbene ekurageleni iSewula Afrika phambili.” Ikhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukobana asebenzise inyanga kaRhoboyi njengeyokugidinga indima yabomma emphakathini wethu.

1.2. IKhabinethi ibikelwe ngehlelo leminyaka emithathu elizokusatjalaliswa yiHlangano yokuVuselelwa kweeMilo (i-MRM). I-MRM igunyazwe ukutlama, ukukhuthaza nokuhlanganisa lelihlelo elinqophe ukubuyisa ifundiso yokuziphatha kuhle komphakathi wethu. Lehlangano inqophe godu ukuvuselela ummoya woBuntu ngokusebenzisa iintlabagelo zikarhulumende nezomphakathi.
IKhabinethi ivumele ihlelo lokusebenza leminyaka emithathu le-MRM nendlela ezokwethulwa ngeengatjana yokulungelelanisa lelihlelo lokubuyiswa kweemilo ngaphakathi kukarhulumende.

1.3.  IKhabinethi ivumele iSewula Afrika ukwethula isitjhukumiso sayo sokusingatha iPhaliswano leBhegere yePhasi kaMakhakhularahwe lomnyaka wee-2023 (i-RWC). Lesisenzo godu sizakunikela iSewula Afrika ithuba lokuzikhangisa eentjhabatjhabeni. ISewula Afrika yakhe yabamba imidlalo yephasi yezinga eliphezulu njenge-All Africa Games, iPhaliswano leKhrikhethi lePhasiloke, i-2010 FIFA World CupTM namakhonferensi weentjhabatjhaba amanengi. Njengenarha sifumene ilemuko kilemidlao nemihlangano eyadlulako khulukhulu ngokukhutjhulwa kwamanani nokusebenzisana sigobotjhani komnyaka wee-2010. Ngonobangela lo, urhulumende walile ukutlikitla amaphepha atlhoga imininingwana ezeleko okwakatelela iSewula Afrika ukutshwilisa isibawo sayo sokubamba iphaliswano le-Commonwealth Games.

IKhabinethi ibikelwe ngenzuzo elethwa midlalo le. ISewula Afrika sele inawo umthangalasisekelo otlhogekako wokubamba leliphaliswano ngaphandle kokwabiwa kezinye iimali zomthangalasisekelo. Imidlalo ingenye yeendlela zokhuthaza ukubumbana kwesitjhaba kanti nalelihlelo lemidlalo kaMakhakhulararhwe lizakuqinisa ukubuyisana kwesitjhaba. Amahlelo azokusatjalaliswa elizweni mazombe ukufikela ngomnyaka wee-2023 azakuba nelifa lasafuthi emiphakathini eyadinywa amathuba.

IKhabinethi iphasise isitjhukumiso esihlangeneko saleliphaliswano ekusitjhukumiso sezomnotho esizakwehlisa umthwalo esikhwameni seemali kuthuthukiswe ukukhula komnotho nokuvulela abantu amathuba wezomnotho.

Leliphaliswano lizakufaka isandla ekuqiniseni umnotho wethu ngokusekela amaqaloqangi karhulumende, khulukhulu mayelana nokuthenga nokuthobela iTjhatha yamaTjhuguluko wezemiDlalo nokwabelana ngenzuzo efunyenweko. Leliphaliswano lizakukhuphula izinga lebubulo lethu lezevakatjhobukelo.

IKhabinethi ivumele ukutlanywa kweKomitihlanganyela yaboNgqongqotjhe (i-IMC) mayelana ne-WRC 2023. Le-IMC izakunqophisa ihlelo lokwethulwa kwesitjhukumiso se-RWC 2023 nokuqinisekisa ukuzuza kwelizwe kezomnotho kileliphaliswano. UNgqongqotjhe wezemiDlalo nokuziThabisa, uNom. Thulas Nxesi, uzakubamba omunye umhlangano neembikiindaba lapha ayokuhlathulula ngokuzeleko ihlelo lokukhanjiswa kwesitjhukumiso sokusingatha leliphaliswano.

1.4. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini ngokutlolwa kuGazede kaRhulumende umTlamo womThethokambiso wobuNikaziLwazi namkha ubuNikazibukghwari weSewula Afrika (i-IP) – isiGaba sokuThoma (somnyaka wee-2017).
Lokhu kukhambisana nebizelo lomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke elikhuthaza ubukghwari, imikhiqizo nokusebenza ngamandla, ukufunisisa ngelwazi lezomnotho nokusebenzisa amathuba aphumelelisako.

UmThethomgomo we-IP ulithulusi lomthethomgomo eliqakathekileko ekukhuphuleni ubukghwari, ukwabelana ngethekhnoloji, zerhubhululo netuthuko, ukukhangisa ngezobukghwari, ukuvikelwa kwabathengi, ukuthuthukiswa kwamabubulo nokukhula komnotho.

1.5. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komTlamo weQhinga leenThuthi eziTjheja iBhoduluko. Leliqhinga lizakuba sisekelo sokuthuthukiswa komthethokambiso emkhakheni weenthuthi mayelana nokuphungulwa kweRhasi enomThelela emFuthumeleni (i-GHG). Umnqopho waleliqhinga kuphungula umthelela omkhulu webhoduluko lezeenthuthi ngakelinye ihlangothi kutjhejwe iindingo zeenthuthi zagadesi nezizako ngokuthobela imigomo yezetuthuko.

Amahlelo weenthuthi amgogodla wemiSebenzi yezomnotho nezehlalakuhle zeSewula Afrika ngokukghonakalisa ukukhanjiswa kwabantu nepahla. Nokho, irhasi ekhutjhwa mkhakha weenthuthi ikhupha ama-10.8% wenani lerhasi (i-GHG) elizweni zombelele, iinthuthi zendleleni zikhupha irhasi ema-91.2% yerhasi le (i-GHG). ISewula Afrika izibophelele ukwehlisa irhasi ye-GHG enqotjhwe ukufikela ema-34% ngomnyaka wee-2020 nama-42% ngomnyaka wee-2025.

1.6. IKhabinethi ivumele umNyango wezangeKhaya ukuvula kabutjha ukwenziwa kweembawo zalabo abanelungelo lamaPhomede aKhethekileko we-Zimbabwe, ngaphasi kwemibandela ethileko. IThuba eliKhethekileko langaphambilini lezakhamuzi ze-Zimbabwe  lavunyelwa ngoSihlabantakana wee-2009 ukutlolisa izakhamuzi ze-Zimbabwe egade zingeSewula Afrika ngokungasimthetho. Amaphomede wabo aphela mhlana ama-31 kuNobayeni wee-2017. UNgqongqotjhe wezangeKhaya, uPhrofesa Hlengiwe Mkhize, uzakubamba umhlangano weembikiindaba okhethekileko ngomnqopho wokuhlathulula imigomo nasele ithuba lokwenza iimbawo livulwa kabutjha.

1.7. IKhabinethi ivumele i-South African Mint Company eGwala imali ngemigwalo yeenhlamvu zemali yomnyaka wee-2017 i-Flowers and Birds of the Cape West Coast Biosphere Reserve. Lokhu kungezelela imihlobo yeenhlamvu esele ikhona ezokukhutjhwa ngomnyaka wee-2017.

2. ImiThethomlingwa

2.1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini isiKhibelelo somThethomlingwa sokuTloliswa kobuNinipahla somnyaka wee- 2017. Lesisikhibelelo sikhibelela umThetho wokuTloliswa kobuNinipahla, womnyaka we-1937 (UmThetho Nomboro-47 we-1937), ngomnqopho wokukhuphula nokuthuthukisa ukusetjenziswa nokuphunyeleliswa komThetho. LomThethomlingwa uzakulungelelanisa ukuphathwa nokutloliswa kwemitlolo yobuninipahla.

3. AmeZwi Wokutjhiriya

IKhabinethi idlulise amezwi wokutjhiriya emindenini yabalandeli ababili bebholo erarhwako abahlongakele lokha nakugadanganwa e-FNB Stadium ngoMgqibelo, mhlana ama-29 kuVelabahlinze emnyakeni wee-2017. UMengameli u-Jacob Zuma ujamise iKomiti yePhenyo yaboNgqongqotjhe edoswa phambili nguNgqongqotjhe uNxesi, ngomnqopho wokufunisisa unobangela walehlekelele.

4. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

4.1. Nom. Lefentse Cuitzen Radikeledi ubuyiselwe esikhundleni sokuba mjameli  weZiko leeMali leliZweloke eBhodini ye-Export Credit Insurance Corporation of South Africa SOC Limited.
4.2. Ukwelulwa kwesikhathi somsebenzi sikaMma.  uThabang Charlotte Christine Mampane njengoKomitjhinara weKomitjhini ye-Lotto yeliZweloke (i-NLC).
4.3. UPhrofesa Ntshengedzeni Alfred Nevhutanda ubuyiselwe esikhundleni sakhe sokuba nguSihlalo we-NLC.
4.4. Mma.  uFadila Ethne Lagadien njengelunga le-Ejensi yezobuKghwari, amaSiko nomLando, zeMvelo, amaSiko namaGugu yeBhodi ye-NLC.
4.5. Nom. Sunrise Vusumuzi Mkhize esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele (i-DG) womNyango wezobuKghwari namaSiko.
4.6. Mma. Thathakahle Jordan-Dyani esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG): umkhakha we-ICT kezeenTjhabatjhaba nezeRhwebo emNyangweni wezomThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso.
4.7. Ukubuyiselwa esikhundleni nokuqatjhwa njengabanqophisi abanganankhundla eBhodini yeBhanga yezokuThuthukiswa kwe-Afrika engeSewula isikhathi esiminyaka emithathu (ukufikela mhlana ama-31 kuVelabahlinze wee-2020):
4.7.1. Mma. Anuradha Sing (ubuyiselwe esikhundleni);
4.7.2. Mma. Gugu Mtetwa (ubuyiselwe esikhundleni);
4.7.3. Phrofesa Mark Swilling (ubuyiselwe esikhundleni);
4.7.4. Mma. Zanele Monnakgotla (uqatjhwe kokuthoma);
4.7.5. Nom. Lufuno Motsherane (uqatjhwe kokuthoma);
4.7.6. Mma Bulelwa Ndamase (uqatjhwe kokuthoma);
4.7.7. Mma. Pinkie Nqeto (uqatjhwe kokuthoma);
4.7.8. Mma. Letlhogonolo Meko (uqatjhwe kokuthoma); no-
34.7.9. Nom. Blessing Mudavanhu (oqatjhwe kokuthoma);
4.8 Ukuqatjhwa nokubuyiselwa eenkhundleni kwabanqophisi abanganankhundla beBhodi yeKoporasi yeSisomali yomPhakathi (i-PIC SOC Limited) iminyaka emithathu (ukufikela mhlana ama-31 kuVelabahlinze wee-2020):
4.8.1 UDorh. Xolani H Mkhwanazi (iSekela likaSihlalo) (uqatjhwe kokuthoma);
4.8.2 UMma. Mathukana Mokoka (uqatjhwe kokuthoma);
4.8.3 UMma. Dudu Hlatshwayo (ubuyiselwe esikhundleni);
4.8.4 Mma. Sibusisiwe N Ngubane (ubuyiselwe esikhundleni); no-
4.8.5 Dorh. Trueman Goba (ubuyiselwe esikhundleni).

Imibuzo ingathunyelwa kuMma:
uPhumla Williams – umJaphethe womNqophisi Zombelele (i-GCIS)
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore