Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhlaka 12 Inhlaba 2013

1. Tincumo teKhabhinethi mayelana netindzaba letigcamile kulesimo sanyalo

1.1. IKhabhinethi ifisela Mengameli wangaphambilini Nelson Mandela kwelulama lokuphutfumako iphindze icinisekise sive kutsi utfola kwelashwa lokusezingeni lelisetulu. IKhabhinethi iyakutfokotela kutsi umtimba wakhe ukwemukela kahle kwelashwa lanikwa kona iphindze icele betindzaba kanye nemmango kutsi bahloniphe lingasese laMengameli wangaphambili kanye nemndeni wakhe ngalesikhatsi.

1.2. IKhabhinethi idvumisa umsebenti weLicembu Letebulungiswa, Kuvimbela  Bugebengu kanye Nekuvikeleka leliyincenye yeLitsimba Lekulwa Nenkhohlakalo (ACTT) lelasungulwa nguMengameli Jacob Zuma nga-2010. Kube kwekucala ngca emlandvweni wetfu wentsandvo yelinyenti kutsi tigebengu letisebentise kabi kwetsenjwa kwato kanye nemitfombolusito yesive tibekwe ebaleni nekutsi tentiwe kutsi titiphendvulele esiveni ngaletento tato. Umkhankhaso weNingizimu Afrika wekungabeketeleli inkhohlakalo usisondzeta kumbononchanti wetfu wanga-2030 lapho ummango waseNingizimu Afrika utakube wakhiwe ngendlela yekutiphatsa ngalokufanele kanye nesitfunti lokusezingeni lelisetulu.

Lesinyatselo lesinemandla sihlose kucedza bantfu emandla emkhakheni wahulumende newangasese ekutibandzakanyeni etentweni tenkhohlakalo nebugebengu kantsi futsi siholwa kutibophetela kwetfu ekucinisekiseni kutsi tonkhe takhamiti tiphephile nekutsi titiva tiphephile.

1.3. IKhabhinethi itihlaba kakhulu tento tebuhlanga takamuva nje letentiwe kuletinye tincenye talelive. Atemukeleki  tento tebuhlanga eliveni letfu nasentsandvweni yetfu yelinyenti, ikakhulu etikolweni tetfu, lapho kwatiswa kweMtsetfosisekelo wetfu kumele kukhutsatwe kuphindze kuvikelwe khona.

IKhabhinethi idvumisa Litiko Letemfundvo Lesisekelo ngesinyatselo salo lesiphutfumako sekubukana nebuhlanga etikolweni iphindze igcugcutele bonkhe batali, bafundzi nabothishela kutsi babike tento tebuhlanga nekuhlukunyetwa etikolweni. IKhabhinethi ibita tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika kutsi tibambisane nahulumende ekulweni nebuhlanga ngalesikhatsi benteka emmangweni wetfu.

1.4. IKhabhinethi yemukela kuvakashela eNingizimu Afrika kwaMengameli waseMelika, Barack Obama lokuyincenye yekuvakashela kwakhe emave lamatsatfu lokuyiSenegal, Tanzania neNingizimu Afrika emkhatsini wamhlaka 26 Inhlaba namhla ti-3 Kholwane 2013. Tinkhulumiswano tetfu tetembusave kanye nelive laseMelika tiyachubeka nekuba nemtselela lomuhle ebudlelwaneni betfu. IMelika isolomane ilive lelibalulekile lesibambisene nalo kutekuhwebelana, tekusisa, tekuvakasha netebuchwepheshe.

1.5. IKhabhinethi idvumisa ingcayizivele yemhlangano weluhlelo lwekuniketelwa kweticinisekiso tetimbiwa i-Kimberley Process Certification Scheme (KPCS) lobewubanjwe emkhatsini wamhla ti-4 namhla ti-7 Inhlaba 2013 eKimberley. Phakatsi kwalokunye, kulomhlangano kwakhulunywa ngetindlela tekucinisa kusebenta kahle kweluhlelo lwekucinisekiswa kwemadayimane lahhedlako. Loku kwentelwa kucinisekisa kutsi luhwebo lwemadayimane alusiti ngetimali tinhlangano letineludlame kanye nebasekeli bato labahlose kubukela phasi bohulumende labasemtsetfweni. Tiphakamiso talomhlangano titawubukwa emhlanganweni wekuhlela we-KPCS lotawubanjwa ngasekupheleni kwalomnyaka.

1.6. IKhabhinethi yatiswe kutsi kugujwa kweLusuku Lwelusha kwanga-2013 lokuhlanganisa iminyaka lengema-37 yetibhelu taseSoweto tangamhlaka 16 Inhlaba kutawubanjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi “Kubambisana ekutfutfukisweni kwelusha kanye neNingizimu Afrika lengasebentisi tidzakamiva”. IKhabhinethi yemukela kutinikela lokwentiwa bafundzi banga-1976 ekuguculeni umlandvo welive kanye nekubeka iNingizimu Afrika endleleni lelibangise entsandvweni yelinyenti. IKhabhinethi iphawule ngekutsi, nanobe lusha lwanga-1976 lwalwela inkhululeko kanye nekusungulwa kwembuso wentsandvo yelinyenti, umzabalazo welusha lwalamuhla uhlose ekubukaneni ngemphumelelo netinselele tekucedza buphuya, kungasebenti, Sandvulelangculazi Nengculazi, kutitfutfukisa kwemuntfu kanye nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva. IKhabhinethi igcugcutela tonkhe takhamiti netinhlangano taseNingizimu Afrika kutsi tibambisane ekwenteni ncono timphilo tebantfu labasha kanye nekulwela kususa batsengisi betidzakamiva emimangweni yetfu. Kugujwa kweLusulu Lwelusha kutakwentiwa ngeLisontfo, 16 Inhlaba 2013 eNewcastle, KwaZulu-Natal.

1.7. IKhabhinethi ihalalisela Inhlangano Yebafundzi baseNingizimu Afrika (Cosas) ekuhlanganiseni kwayo iminyaka lengema-34, le timphandze tayo tisukela emzabalazweni waseSoweto wanga-1976 wekulwela imfundvo lekhululekile, lesezingeni nalefanele. Lelive lihlanganyela neCosas emgubheni wayo wemphumelelo leyingcophamlandvo kanye nasekuchubeleni embili imfundvo lesezingeni yawo wonkhe umuntfu. IKhabhinethi iphindze yadvumisa buholi beCosas ngemtamo wabo wekuhlanganisa bantfu labasha ekulweni nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva.

1.8. IKhabhinethi ihlaba tento temmango tekulahlwa kwemangcoliso ngebudedengu eNshonalanga Kapa lokwentiwe babhikishi labebalwela imithoyi lengemabhakede laphatfwako. Nakhona Hulumende ahlonipha lilungelo letakhamiti lekubhikisha, kepha loluhlobo lwekubhikisha alunanhlonipho futsi lubeka engcupheni temphilo temimango kanye netalabo lababhikishako. IKhabhinethi ibita takhamiti kutsi tihambise tikhalo tato ngendlela leyakhako nekutsi tihloniphe tikhungo tahulumende ngisho nobe tinetikhalo letinato. IKhabhinethi iphindze yabita labasemagunyeni kutsi basombulule ngekushesha tindzaba ngendlela lehambisana neMtsetfosisekelo wetfu. 

1.9 Hulumende, ngaphasi kwebuholi beLisekela laMengameli Kgalema Motlanthe, uhlangene nebaholi betenkholo labamele Umkhandlu Wemabandla aseNingizimu Afrika kanye Nenhlangano Yebabhishobhi bemaKhatholika baseNingizimu Afrika kutewukhulumisana ngekukhatsateka kwabo kwekutsi Umklamo Wekutfutfukiswa Kwatselawayeka eGauteng utakuba nemtselela lomubi kulabaphuyile nekutsi hulumende akamange abe neluvelo kutidzingo talabaphuyile.

IKhabhinethi iphendvule ngekutsi hulumende utikhululile titfutsi temmango letibhalisile (lo linyenti lato tisetjentiswa ngulabaphuyile) eluhlwini lwekukhokha emigwacweni yaseGauteng lekhokhelwako. Kute kubukanwe nekukhatsateka kwelinyenti lebashayeli betimoti, hulumende wehlise imali lekhokhelwa umgwaco waphindze wetfula emanani lamasha labuyeketiwe ato tonkhe tigaba tetimoti.

IKhabhinethi igcugcutela bashayeli betimoti eGauteng kutsi babhalisele ema e-tags nekutsi babone lomklamo njengencenye yenhloso yalelive yekwakha sakhiwonchanti semmango.

1.10 IKhabhinethi ihalalisela emacembu elibhola letinyawo iBafana Bafana neBanyana Banyana kanye neLicembu Lekhilikithi ema-Proteas ngekuncoba kwawo kwakamuva nje. IKhabhinethi ihalalisela emacembu esive ngekuhlabana kwawo lakusebentele kamatima kuleliviki lelengcile iphindze igcugcutele tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika kutsi tesekele emacembu etfu esive.

1.11 IKhabhinethi yemukela kwetfulwa kwemsakato i-Power FM, siteshi semsakato lesisha setingcoco, njengemsakato lomusha kulomkhakha. IKhabhinethi yatiswe kutsi lomsakato utawubukana kakhulu netindzaba tetembusave, tenhlalo netemidlalo kantsi singena eluhlwini lwetinkhundla temisakato letisetjentiselwa kwatisa takhamiti taseNingizimu Afrika.

1.12 IKhabhinethi ihalalisela Umcondzisijikelele weLitiko Letemphilo, Dkt Malebona    Precious Matsoso, ngekukhetfwa kwakhe njengelilunga nalomunye waboSekelasihlalo Bebhodi Lesetulu Yenhlangano Yetemphilo Emhlabeni sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu.

2. Tinkhulumiswano teKhabhinethi letihamba embili kanye netincumo

2.1. IKhabhinethi yatiswe kutsi Sikhungo Sebunhloli Betetimali saseNingizimu Afrika sitawubamba Umhlangano Wemnyaka Wekuhlela kanye Nemihlangano Yemacembu Emisebenti yeLicembu le-Egmont yetinhlaka tebunhloli betetimali.

Licembu le-Egmont liyinhlangano yetinhlaka tebunhloli betetimali temave lali-131. Lamacembu ahlangana njalo kute kusebentisana kwemave emhlaba kukwati kukhomba imitselela yebugebengu, kulwisana nekubolekisa ngemali kanye nekusitwa ngetimali kwemaphekula ngenhloso yekuvikela sitfunti seluhlelo lwetetimali.

2.2. IKhabhinethi yatiswe ngekukhetfwa kweNingizimu Afrika kutsi ibe Semkhandlwini Wetemnotfo Netenhlalo Kumhlabuhlangene (ECOSOC) kulesikhatsi 2013 - 2015. Loku kuniketa litfuba lekubeka buholi beNingizimu Afrika etindzabeni tekutfutfukisa nekucinisa indzima yalelive njengelilunga lelitintile nalelisebenta kahle ebudlelwaneni bemave emhlaba.

INingizimu Afrika itawuphindze icinisekise kutsi i-ECOSOC iyaciniswa kuya embili ibuye ihlelwe kabusha kute ihlangabetane kancono netinselele letivelako temave emhlaba kanye netidzingo temave lasatfutfuka.

2.3. IKhabhinethi yatiswe ngembiko webulunga Besikhashana beNingizimu Afrika Emkhandlwini Wekuvikela Wamhlabuhlangene (UNSC) kusukela mhlaka 1 Bhimbidvwane kuya kumhlaka 31 Ingongoni 2012.
Lombiko uchaza ligalelo leNingizimu Afrika eluhlelweni lwekuphatsa lwemhlaba ekugcinweni kwekuthula nekuvikeleka emaveni emhlaba.

Ngekuhambisana nalokwatiswako kanye nenshisekelo yavelonkhe, iNingizimu Afrika ku-UNSC ibeke embili kusonjululwa kwetimphi, kuthula kanye nelutinto eLivenikati lase-Afrika. Bulunga be-UNSC buphindze baniketa iNingizimu Afrika litfuba lekucinisa budlelwano nemave latfutfukako ladlala indzima lenkhulu - iBrazil, India, Nigeria kanye neChina – nawo lanebulunga beMkhandlu kanye neNingizimu Afrika.

3. Imitsetfosivivinywa

3.1. IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweSichibiyelo Semtsetfosivivinywa Wekuphatfwa Kwetinhlekelele kute ummango uphawule ngawo.
Lomtsetfosivivinywa uhlose kubukana netinselele lekuhlangatjetenwe nato kuto tonkhe tinhlaka tahulumende ngemuva kwekucala kweMtsetfo Wekuphatfwa Kwetinhlekelele wanga-2002. Lesichibiyelo sitakucinisa umsebenti wabomasipala betigodzi mayelana nemsebenti wekunika emandla entfutfuko kanye nekuhanjiswa kweluhlelo lwekuphatfwa kwetinhlekelele. Loku kufaka ekhatsi kwetfulwa kwemsebenti wekuphatfwa kwetinhlekelele endzaweni yamasipala.
  
UMtsetfo Wekuphatfwa Kwetinhlekelele wanga-2002 ugcile etintfweni letine: Usungula luhlaka loluvakalako lwesikhungo lwekuphatfwa kwetinhlekelele; ucinisa kutfutfukiswa lokubanti kwenchubomgomo kanye nelisu leluhlaka lwekuhlelwa kwekuphatfwa kwetinhlekelele. Lomtsetfosivivinywa uphindze uniketele kwehlukaniswa kanye nekumenyetelwa kwenhlekelele; uphindze ubukane kwesikhashana netimali tekusimama futsi ngemuva kwenhlekelele kanye nekulungiswa. Uhlinteka ngemavolontiya ekuphatfwa kwenhlekelele kanye naletinye tintfo letelekako letingaphasi kwayo.

3.2. IKhabhinethi ivume kungeniswa ePhalamende kweSichibiyelo Semtsetfosivivinywa wentsela yetindlu yaboMasipala Babohulumende Basekhaya.

UMtsetfo wentsela yetindlu yaboMasipala Babohulumende Basekhaya wacala kusebenta mhlaka ti-2 kuKholwane 2005. Wachitjiyelwa kabili nga-2008 nanga-2009. Letichibiyelo tihlose kususa kungacaci kahle lokukhona tiphindze tinikete sicinisekiso lesicinile semtsetfo.

Lesichibiyelo sitakwenta kube khona kungagodli ekubekweni kwetigaba letahlukene tentsela yetindlu, ngaloko kukhutsateke kuvisisa kwekubitwa kwentsela yetindlu kubaniyo bato. Lesichibiyelo ngete safaka ekhatsi takhiwonchanti tetinsita temmango  letitsite letinjengemigwaco, loliwe, tindzawo tekupaka tindiza nekuhamba kwato etikhumulweni tetindiza, emadamu kanye netivimbela temanti kutsi tibitwe intsela. Letindzawo tilawulwa ngummango kantsi ngete tabeka imikhakha yangasese esimeni lesingasisihle. Loku kutawukhutsata umsebenti wetemnotfo kuyo yonkhe iminyele yamasipala. Kutawuphindze kufake sandla endzimeni yekutfutfukisa emabhizinisi ahulumende ngekunciphisa tindleko tabo letingagucuki.

3.3. IKhabhinethi ivume kuntjintjiselana kweMtsetfo Loshayiwe Wekutfunyelwa Ngemkhumbi Kwemphahla Letsengiwe kutsi wetfulwe ePhalamende. Lemitsetfosivivinywa iba yincenye yetindlela letisungulelwe kusebentisa emagunya eNingizimu Afrika ngephasi kweSivumelwano seMtsetfo Wenhlangano Yemave Emhlaba Setitfutsi Tasemantini sanga-1992.

3.3.1 Inhloso yeMtsetfosivivinywa Wekutfunyelwa Ngemkhumbi Kwemphahla Letsengiwe (Sivumelwano Sekuncesiteliswa Kwalabatsintseka Ngekungcoliswa Nguwoyela) ngulena: kugucula Sivumelwano seMtsetfo Wenhlangano Yemave Emhlaba Setitfutsi Tasemantini sanga-1992; nekutsi sichibiyelo seSivumelwano Sekuncesiteliswa Kwebantfu Ngekonakalelwa Lokubangwa Kungcoliswa Nguwoyela sanga-1969 sentiwe umtsetfo. Sivumelwano Sekubekwa Licala sicalisa siphindze silawule licala lelibekwa umniyo wemkhumbi lobhalisile.

3.3.2 Inhloso Yemtsetfosivivinywa Wekutfunyelwa Ngemkhumbi Kwemphahla Letsengiwe (Sikhwama Sekuncesiteliswa Kwalabatsintseka Ngekungcoliswa Nguwoyela) ngulena: kwetfula Sivumelwano sanga-1992 Sesivumelwano Semave Emhlaba lesimayelana Nekusungulwa Kwesikhwama Sekuncesitelisa Konakalelwa ngenca Yekungcoliswa Nguwoyela, sanga-1971 (Sivumelwano Sesikhwama).

Sivumelwano Sesikhwama sisungula Sikhwama semave emhlaba, lesibitwa Ngesikhwama Sekuncesitelisa Konakalelwa ngenca Yekungcoliswa Nguwoyela (IOPC). Inhloso yalesikhwama kukhokhela sincesiteliso kulabahlukunyetwe kungcoliswa nguwoyela (ngaphasi kwencazelo yeSivumelwano Sekubekwa Licala. Sikhwama i-IOPC sitfola imali yaso kubaniyo bemphahla.

Imitsetfosivivinywa Wekubekwa Licala kanye neweSivumelwano Sesikhwama ibukene neludzaba lwekubekwa licala kanye nekuncesitelisa ngenca yekulahlekelwa nobe konakalelwa lokubangwe kudungeka lokubangwe kuphuma lokuchubekako kwawoyela lovela emathangini.

3.3.3 Lomtsetfosivivinywa Wekufaka Sandla Ekutfunyelweni Ngemkhumbi Kwemphahla Letsengiwe (Sikhwama Sekuncesiteliswa Kwalabatsintseka Ngekungcoliswa Nguwoyela) kanye Nemtsetfosivivinywa Wekuphatfwa Kwekufunyelwa Ngemkhumbi Kwemphahla Letsengiwe (Sikhwama Sekuncesiteliswa Kwalabatsintseka Ngekungcoliswa Nguwoyela) itawuniketela ngekwetfulwa kweSivumelwano seMtsetfo Wenhlangano Yemave Emhlaba Setitfutsi Tasemantini sanga-1992 kutsi sichibiyele Umtsetfo Wemave Emhlaba mayelana Nekusungulwa Kwesikhwama Semave Emhlaba Sekonakalelwa ngenca Yekungcoliswa Nguwoyela, yiNingizimu Afrika.

Umtsetfosivivinywa Wekuphatsa utawuniketa ligunya lelifanele kutiphatsimandla lelitakwenta kutsi Lihhovisi Lemtselisi waseNingizimu Afrika likwati kusingatsa kugcogcwa kwentsela Yesikhwama Semave Emhlaba Sekonakalelwa ngenca Yekungcoliswa Nguwoyela. Lomtsetfosivivinywa Wekufaka Sandla unguMtsetfosivivinywa wemali lohlinteka ngekwetfulwa nekugcogcwa kwemali lokumele ikhokhwe eSikhwameni.

4. Kucashelwa etikhundleni

4.1. IKhabhinethi ivume kucashelwa etikhundleni kwemalunga lasikhombisa sikhatsi lesiminyaka lesihlanu kusukela mhlaka 12 Inhlaba 2013, kutsi asebente eSikhungweni Sekusatjalaliswa Kwetimali Tetemidlalo Nekukhibika, ngekuya kweMtsetfo Welotho (Nombolo 57 wanga-1997).
a. Dkt Vukile Charles Mehana;
b. Mnu Thandisenzo Aleck Skhosana;
c. Nks Muditambi Ravele;
d. Nks Annamarie Louise van Wieringen;
e. Nks Krubavathi Jaram;
f. Mnu Ado Moloabi; kanye na
g. Mnu Goliath Munro.

4.2. IKhabhinethi ivume kucashelwa etikhundleni kwemalunga lamatsatfu sikhatsi seminyaka lesihlanu kusukela mhlaka 12 Inhlaba 2013, kutsi asebente eSikhungweni Sekusatjalaliswa Kwetimali Tetemasiko, Buciko kanye Nemagugu Esive ngekuya kweMtsetfo Welotho (Nombolo 57 wanga-1997).  
a. Nks Hellen Kentse Makgae
b. Nks Violet Tyamzashe; kanye na
c. Nks Brenda Sesane

4.3. IKhabhinethi ivume kukhetfwa futsi kweBacondzisi lababili Labangasibo Labasetulu eBhodini Lelibhange Lentfutfuko ye-Afrika LeseNingizimu (DBSA) ngekuya kwesigaba 7 seMtsetfo we-DBSA, (Umtsetfo 13 wanga-1997).
a. Nkt Thembisa Dingaan
b. Profesa Omar Latiff.

4.4 IKhabhinethi ivume kucashelwa etikhundleni kweMasekela eBacondzisijikelele lalandzelako:
a. Nks Maseapo Kganedi Lisekela Lemcondzisijikelele: Tinhlelo Temacembu eLitikweni Letebuciko Nemasiko.     
b.  Mnu Mpho Joseph Mofokeng: Sikhulu Lesisetulu Setetimali: Ku-Akhawunti Yekuhweba Ngemanti eLitikweni Letemanti.

Imibuto ingacondziswa ku:
Phumla Williams (Libamba Lasomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore