Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi lebewubanjwe mhla ti-13 Indlovulenkhulu

Sitatimende seMhlangano weKhabinethi lebewubanjwe ngaLesitsatfu mhla ti-13 Indlovulenkhulu 2019 lapha eTuynhuys eKapa.

A. Tindzaba Letimcoka

1. Umkhankhaso Wekuhlanta Imvelo

1.1. IKhabhinethi ibonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labahlanganyele naMengameli Cyril Ramaphosa ngesikhatsi kwetfulwa umkhankhaso wavelonkhe wekuHlanta Imvelo. Lomkhankhaso, udala litfuba lekutsi imikhakha leyahlukahlukene yemmango kutsi idlale indzima yayo nekutsi futsi icasheliswe kakhulu ngetemvelo. INingizimu Afrika ingulelinye lemave lelisayine Sivumelwane saseParis lesimayelana nekugucuka kwesimo selitulu lesikhomba indlela yemitamo yemave emhlaba yekunciphisa kukhishwa kwegesi lebanga kushisa lengcolisa umkhatsi.

1.2. Kungumsebenti futsi kusibopho sabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kucinisekisa kutsi imvelo yetfu ihlobile futsi inemphilo nyalo kanye futsi nangesikhatsi sebatukulwane bakusasa. Imvelo lelawulwa kahle itawudlala indzima ekunciphiseni kukhishwa kwegesi lengcolisa umkhatsi nalebanga kushisa, ekwenteni kutsi kube nekudla lokwanele, emanti, emandla kanye netindlela tekuphila.

1.3. IKhabhinethi icela wonkhe umuntfu kutsi ente loMkhankhaso wekuHlanta Imvelo kutsi ube yindlela yekuphila kute kutsi tindzawo lesakhelene nato, imimango kanye nalelive lingaba sibonelo semhlaba wonkhe selive lelihlobile, lelibuluhlata bemvelo bantfu labakhonako kuhlala kulo. 

2. Ticelonkhokhelo Temhlaba

2.1. IKhabhinethi ijabulile ngekuchubeka kweluhlelo lwekulungiswa kwemhlaba lokuhloswe ngalo kulungisa loko lokungazange kwentiwe kahle kwasesikhatsini lesengcile kanye nekwakha live lelilinganako lelitakwenta kutsi kuzuze bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

2.2. Macondzana nekuchubela embili kwekwabiwa kwemhlaba ngalokulinganako, Mengameli Ramaphosa uhole umcimbi wekundlulisa kweticelonkhokhelo temhlaba wekwakha nentfutfuko lomahektha la-142 losekuvunyelenwe ngato futsi taphotfulwa temmango waseMoretele, lotsite lomhlaba utawusebentisela intfutfuko.

2.3. Lemimango yalahlekelwa ngemalungelo awo emhlaba ngesikhatsi isuswa sibhudvubhudvu ngenca yekusetjentiswa kweMtsetfo Wemhlaba Webantfu Bemdzabu wanga-1913. IKhomishini Yekubuyiselwa Kwemalungelo Emhlaba Kubanikati (i-CRLR) isebentise tigidzi letingetulu kwe-R203 ekukhokheleni nasekuphotfuleni ticelonkhokhelo.

3. Letiphatselene ne-Eskom

3.1. IKhabhinethi itfole umbiko lovela kuLisekela laMengameli David Mabuza lomayelana nemsebenti weLikomidi Lelikhetsekile Lelihlangene Lekhabhinethi lelasungulwa ngenca yekutsikameteka kwekuphakelwa kwagezi lokusandza kwenteka kanye nelifutse lako lelibi emnotfweni. Imitamo lehlangene yaHulumende yekuletsa kusimama kutetimali, kutekusebenta kanye nasekuhlelekeni kwe-Eskom ichubeka ngekutimisela.

3.2. Licembu Letethekniki Lekubuketa Kusebenta Kwe-Eskom lelakhetfwa yiNdvuna Yetemabhizinisi aHulumende kanye neBhodi yaka-Eskom licale umsebenti walo kuleliviki. Kulindzeleke kutsi likhiphe umbiko walo wesikhashana kungakapheli emaviki lamane (4). Kusebenta kwaletikhungo temandla kusasentekenteke nanome kucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga akuzange kwentiwa kusukela mhla ti-15 Indlovana 2019. Kube netahlakalo letinkhulu letinengi etindzaweni tekusabalalisa gezi letibange kutsi kube nekutsikameteka nekucishwa kwagezi.

3.3. IKhabhinethi iyibonile inchubekelembili lenhle lebekhona ekutsengeni emalahle kuto tonkhe tikhungo tagezi, kodvwa kufanele kutsi kucashelwe kakhulu Lisu Lwekutsengwa Kwemalahle. IKhabhinethi nome kunjalo, ikhatsatekile mayelana nekusebenta kweMedupi kanye neKusile futsi inike Indvuna Yetemabhizinisi aHulumende kutsi inike lisu leliphelele lekutfola futsi leligcile ekuhloleni futsi kwaloko lokumcoka lokubanga tindleko kanye nekwengca kwesikhatsi lesibekiwe sekwakhiwa kwaletikhungo temandla lamasha.

4. Ikhomishini Yenhlangano Yemave Emhlaba Yebasebenti (i-ILO) mayelana neLikusasa Lemisebenti kanye neSivumelwane se-Edcon

4.1. IKhabhinethi iyawemukela umbiko wekhomishini yemhlaba wonkhe lonetincomo letilishumi letibutselwe ndzawonye taba tinsika letintsatfu: lutjalotimali kumakhono ebantfu, lutjalotimali etikhungweni letidala imisebenti; kanye nelutjalotimali emisebentini lenesitfunti nalesimeme. Letincomo tiphatselene ngco netinsayeya letintsatfu tekungalingani, buphuya nekuswelakala kwemisebenti.

4.2. Ngenca yemisebenti yeNdvuna Yetemisebenti Mildred Oliphant, iNingizimu Afrika seyibe nenchubekelembili ekwenteni ncono timo tasetindzaweni lapho kusetjentwa khona ngekusebentisa tinyatselo tekulinganisa bulili, kungafihli macondzana nemiholo, kucedza budlova, kuhlukunyetwa emsebentini kanye netinyatselo letitsite kucinisekisa kutsi bantfu batfola ematfuba ngekulinganako.

4.3. IKhabhinethi iphindze futsi, yemukele imitamo lehlangene yahulumende, Sikhwama Semshwalensi Wekungasebenti (i-UIF) (lokufaka ekhatsi tinyonyana) kanye nemikhakha letimele (emabhange nalabaphetse ema-mall) ngekusita ngemali sitolo lesikhulukati lesitsengisa timphahla saseNingizimu Afrika – i-EDCON. Kute kuphotfulwe lesivumelwane sekusindzisa i-Edcon, onkhe emacembu kufanele kutsi atinikele futsi asebentisane ngekuhlanganyela.

4.4. Inhloso yayo yonkhe lemitamo yekucinisekisa kutsi i-Edcon ayincwili, kugwema buhlungu bekuphelelwa kwebantfu imisebenti. Bantfu labasebentela Edcon lebangetulu kwa-40 000  nalabanye labatinkhulungwane labasebentela letinye tinkampani letisebentisana na-Edcon bebatawudendwa emsebentini nangabe i-Edcon ayizange itfole lolusito lwemali. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basisekele lesimemetelo lesentiwe eNgcungcutseleni Yetemisebenti kutsi bantfu batsenge imikhichito netimphahla letikhicitwe eNingizimu Afrika kanye futsi nekwesekela timboni talelive.

5. I-Square Kilometer Array (i-SKA)

5.1. Sikhatsi lesisha sekubusa kwesayensi yemhlaba wonkhe sifezekile ngesikhatsi Indvuna Yetesayensi Netheknoloji, Mmamoloko Kubayi-Ngubane, egameni lahulumende waseNingizimu Afrika, asayina sivumelwane semave emhlaba (lesibitwa ngekutsi Sivumelwane saseRome) e-Italy, mhla ti-12 Indlovulenkhulu 2019.

5.2. Loku kwenta lokusungulwa kwe-Square Kilometer Array Observatory (i-SKAO), ibe yinhlangano lehlanganisa bohulumende, lenikwe umsebenti wekwakha nekusebentisa sibukakhashane (itheleskopi) semagagasi emoya semhlaba lesinemandla sekufundza ngetinkhanyenti nemkhatsi, kutsi sibekwe lapha eNingizimu Afrika nase-Australia.

5.3. IKhabhinethi ihalalisela leto tive letibalingani kulelibanga leselihanjiwe leliyinchophamlandvo futsi icinisekisa kutinikela kweNingizimu Afrika kulomklamo we-SKA, lolandzela kwetfulwa ngemphumelelo kwesibukakhashane setfu se-MeerKAT kanye futsi neligalelo lelimcoka lelifakwe yiNingizimu Afrika nakudizayinwa lesibukakhashane se-SKA. I-SKA Observatory itawuba yinhlangano yekucala yemave emhlaba letinikele kutesayensi, lapho i-Afrika itawudlala khona kakhulu indzima yebuholi, kutesayensi, tebunjiniyela kanye nemikhakheni yetenchubomgomo.

6. Tikhukhula takaKwaZulu-Natal

6.1. IKhabhinethi ibonga tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende (ema-NGO) letihlanganyele nahulumende ekuletseni lusito ngesikhatsi kunetikhukhula letisandza kwenteka kuletinye tindzawo talelive.

6.2. Ekunciphiseni lifutse letikhukhula letisandza kuhlasela KwaZulu-Natal, hulumende uyachubeka ngekuletsa lusito nekusekela leyo mindeni letsintsekile. Emacembu etinhlekelele kanye netiphatsimandla tihlola bungako bemonakalo kulendzawo.

6.3. IKhabhinethi igcugcutela ummango kutsi ucaphele ngesikhatsi kunetiphepho nesimo lesibi selitulu, kutsi ungalingi kuwela imigwaco, emabhuloho nemifula legcwele.

7. Tikhukhula taseMalawi naseMzambiki

7.1. INingizimu Afrika ngekutjelwa nguMengameli Ramaphosa itfole ticelo teluvelo lwebuntfu tekutfungatsa nekuhlenga letivela kubalingani bakhe Mengameli waseMalawi Solwati Arthur Peter Mutharika naMengameli waseMozambique Filipe Jacinto Nyusi.

7.2. Indiza lencane lenelicembu letingcweti itfunyelwe eMalawi kutfola kutsi mbambamba nguluphi lusito lwetenhlalakahle loludzingekako. INingizimu Afrika itimisele kunika lusito ngalokusemandleni ayo kulawo mave langemalunga eNhlangano Yekutfutfukisa Emave laseNingizimu ne-Afrika (i-SADC).

B. Tincumo teKhabhinethi

1. Umtsetfo Lohlongotwako Wetesayensi, Itheknoloji Nemicondvo Lemisha Yekwenta Tintfo wanga-2019 (i-STI)

1.1. Isayensi nemicondvo lemisha yekwenta tintfo sonkhe sikhatsi ibiketela indlela lensha yekwenta tintfo futsi isivumela kutsi sikhone kubukana netinsayeya lebetisolo tikhona ngendlela lenemphumelo futsi nalengabiti. Kute kube khona lesikutfolako kuleto tinzuzo, Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfo Lohlongotwako wanga-2019 lomayelana ne-STI, lowenta kutsi kube nenchubomgomo yesikhatsi lesidze yekukhula kwe-STI. Ngenca yekufika kweTheknoloji Yesikhatsi Sesimanjemanje i-STI itasibeka esimeni sekutsi sizuze kulokutfutfuka ngesivinini kwetheknoloji.

1.2. Tiphakamiso taloMtsetfo Lohlongotwako tihlose kulungisa inkinga yekungaciniseki nekuntjintjantjintja kwetinchubomgomo, kutfutfukisa emakhono ebantfu, kwandza kwelwati, imicondvo lemisha yekwenta tintfo; kusebenta kanye nelutjalotimali lolwengetiwe. Letiphakamiso tenchubomgomo titawuba sisekelo sekutfutfukisa emasu eminyaka leminyenti lambandzakanya bonkhe labatsintsekako.

C. Imikhosi Letako

1. Budlova Bebulili (i-GBV)

1.1. Mengameli Ramaphosa utawuvula Inkantolo Yamantji yaseBooysen eGauteng ngaLesine mhla tinge-28 Indlovulenkhulu 2019. Utawuphindza futsi ngekuhlanganyela nema-NGO basayine simemetelo, lesicalisa kusebenta kwetincumo teNgcungcutsela YaMengameli lemayelana ne-GBV Nekubulawa Kwalabasikati yekucala lebeyibanjwe ngaLweti 2018.

1.2. Utawuphindza futsi atfule Inkantolo yaMantji yasePlettenberg Bay eNshonalanga Kapa letawunika tinsita teNkantolo Yemndeni, emacala emmango (lokufaka ekhatsi Tinkantolo Yeticelonkhokhelo Letincane), Inkantolo Yemacala eTemacansi, tinkantolo tesigodzi netinkantolo tesifundza.

1.3. Hulumende wetfule tinyatselo tekungenelela letinyenti ngenhloso yekwesekela labo labahlukumetekile. Linani leli-54 letikhungo te-Thuthuzela Care Centres eveni lonkhe lisita njengetindzawo tekunciphisa kuhlukumeteka kwesibili kanye nesikhatsi sekuphotfula emacala etemacansi.

1.4. IKhabhinethi iyayihlaba kakhulu nome ngabe nguyiphi indlela yekuhlukubeta, lokufaka ekhatsi kuhlukubeta ngekukhuluma bomake nebantfwana. Hulumende utimisele kutsi ahambe embili ekulweni nekucedza i-GBV. Bantfu baseNingizimu Afrika bayagcugcutelwa kutsi babike onkhe emacala ekusolela ekudlwengulweni, kuhlaselwa ngekwemacansi nome ngabe nguluphi luhlobo lwebudlova emaphoyiseni kulenombolo yamahhala letsi: 0800 428 428. Tehlakalo tekuhlukubeteka kwebantfwana tingabikwa kulenombolo yelucingo ye-Childline South Africa letsi: 0800 055 555.

2. Kubuyiselwa Kwemhlaba Kubanikati

2.1. Ngekusebentisa i-CRLR Lisekela laMengameli, David Mabuza, njengaSihlalo weLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna Letekubuyiswa Kwemhlaba, kanye neNdvuna Yetekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni neTingucuko kuteMhlaba, Maite Nkoana-Mashabane, ngeMgcibelo, mhla ti-16 Indlovulenkhulu 2019, utawube asiphatsimandla emcimbini weMengameli Wekundlulisa ticelonkhokhelo temhlaba lesetikhokhelwe futsi taphotfulwa lapha eMpangeni, KwaZulu-Natal.

2.2. Sicelonkhokhelo Semhlaba Wemmango Ubizo sinemahektha emhlaba lasukela kula-2548 futsi sinemakhaya la-149 latsatselwa umhlaba wawo phambilini. Kunebantfu labatawuzuza kulomhlaba labange-894 (labange-30% babo bomake), labayintalelwane ngco yalommango lotawuzuza lomhlaba lobuyisiwe. Linani seliphelele lonkhe lalomhlaba litigidzi leti-R136.

3. Inyanga Yemalungelo Eluntfu

3.1. INingizimu Afrika itawugubha Inyanga Yemalungelo Eluntfu ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka Wetilwimi Temdzabu: Kutfutfukisa Nekujulisa Lisiko Lemalungelo Eluntfu” kugcilwe ekubalulekeni kwetilwimi temdzabu.

3.2. IKhabhinethi igcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi banike emandla emalungelo lakuMtsetfosisekelo wetfu waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996 kanye Nemculu Wemalungelo, ngekutsi kulondvolotwe futsi kugcugcutelwe tilwimi tendzabuko.

3.3. Umcimbi wavelonkhe utawugujwa ngaLesine mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2019 lapha eSharpeville eGauteng lapho eminyakeni lenge-67 leyengca takhamuti betishuca ngekuthula tilwa nemitsetfo yamatisi lete bulungiswa ngenca yaloko badutjulwa babulawa ngemaphoyisa elubandlululo.

3.4. Inyanga Yemalungelo Eluntfu iphindze futsi ifake ekhatsi Liviki Lekulwa Nebuhlanga kusukela mhla ti-14 kuya mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2019, nekutsi litawusetjentiselwa kugcamisa umphumela lomubi webuhlanga esiveni.

D. Imilayeto

1. Kuhalalisela

IKhabhinethi ihalalisela:

1.1. Bonkhe labatsintsekako labahlanganyele nahulumende ekwenteni kutsi iNingizimu Afrika ikhone kusingatsa Indzebe Yemhlaba Yelibhola Letandla (i-Netball) yanga-2023, letawuba kwekucala kutsi idlalelwe e-Afrika. IKhabhinethi iyawuncoma umoya lokhonjiswe Inhlangano Yemave Emhlaba Yelibhola Letandla wekwetsemba lelive. Lelive litawamukela ngemoya webuntu lamave la-16 latawudlala imidlalo lenge-60 kulomchudzelwano wetinsuku leti-10 lotawube ulapha e-International Convention Centre eKapa.

1.2. Mk. Nomzamo Mbatha loklonyeliswe ngeMklomelo we-Goddess Beauty Award emkhosini wemiklomelo yemave emhlaba, i-International Women Power Awards lobuseLos Angeles, e-USA. Mbatha utawuhlonishwa ngemakhono akhe kumabonakudze njengesilomo kubetindzaba nekuba ngumlingisi, kanye nangemsebenti wakhe lawenta kuMhlabuhlangene (i-UN).

1.3. Umnu. Vincent Cosa ngesibindzi sakhe lasikhombise ngesikhatsi ahlangula umntfwana etikhukhuleni lebetilapha eJozi.

1.4. Mk. Nosipho Mkhupheka ngekuphumelela kutfola umklomelo waka-Forbes Woman Africa Public Sector Awards ngaLesihlanu, mhla ti-08 Indlovulenkhulu 2019. Mk. Mkhupheka uzuze umklomelo wakhe ngekutinikela kwakhe ekusiteni bantfu ngesizotsa kanye futsi nangemuva kwema-awa emsebenti futsi uhlonishelwe kusita ngenkhutsalo bantfu baseScottsburg eKZN.

1.5. Solwati Mashudu Tshifularo nelitsimba lakhe letingcweti laseNyuvesi yasePitoli labe wekucala kwenta kusebentisa ematsambo encenye lesekhatsi nekhatsi yendlebe laprintwe nge-3D, ekubuyiseni kulalela lebesekungekho. Loko kwentelwe lapha esibhedlela eSteve Biko Academic Hospital ePitoli, mhla ti-13 Indlovulenkhulu 2019.

2. Kudvudvuta

IKhabhinethi itfumela emavi ekudvudvuta emindenini nakubangani balaba labalandzelako:

2.1. Indvuna yeTekubusa Ngekubambisana Netendzabuzo (i-COGTA) Dkt. Zweli Mkhize loshonelwe ngumnakabo lomdzala Umnu. Jabulani Gerald Mkhize ngeLisontfo mhla ti-10 Indlovulenkhulu. Utawubekwa mhla ti-16 Indlovulenkhulu ekhaya lakabo eWillowfountain eMgungundlovu, eKZN.

2.2. Umnu. Sibusiso Khwinana labedlala kuba ngumlingisi longuLefa efilimini lesandza kukhishwa letsi Matwetwe. Bekaphindze futsi abe ngumsunguli we-Independent Theatre Makers Movement, lehlose kukhutsata maciko latimele ngekuwagcugcutela kutsi abe banikati bemisebenti yawo futsi atibone enelikhono lekutentela.

2.3. Labo labavelelwe yingoti nakuphahlateka indiza yase-Ethiopian Airlines lebeyilibangise eNairobi eKenya lebeyisuka e-Addis Ababa, e-Ethiopia, kwashona bonkhe bagibeli kanye nalabasebenta kuyo labebagibele.

2.4. Kubo bonkhe labo labashone kuletikhukhula letisandza kwenteka kuletinye tincenye taseNingizimu Afrika kanye naseMalawi naseMozambique.

E. Kubekwa Etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu temfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1. Umnu. Mandla Reginald Sithole: Sisebenti Lesikhulu Setetimali (i-CFO) eLitikweni Letemisebenti Yesive;

2. Umnu. Enoch Godongwana naMk. Bongiwe Kunene: Bacondzisi labangekho esigungwini lesiphetse seBhodi Yebacondzisi (Ibhodi) yeLibhange Lentfuntfuko Yemave laseNingizimu Ye-Afrika (i-DBSA)  yesikhatsi seminyaka lemitsatfu (3) kusukela mhla ti-01 Mabasa 2019;

3. Kubekwa futsi esikhundleni kwaMk. Malijeng Theresa Ngqaleni naMk. Martie Jacoba Janse Van Ransburg: Bacondzisi labangekho esigungwini lesiphetse seBhodi ye-DBSA sikhatsi seminyaka lemitsatfu kusukela mhla ti-01 Mabasa 2019;

4. Emalunga eBhodi yeBloem Water:

a. Umnu. Tefetso Bernard Phitsane (Sihlalo);
b. Adv. Tshepiso Doreen Segoe-Backward (Lisekela laSihlalo);
c. Umnu. Zolani Mkiva;
d. Umnu. James Jonathan Price;
e. Mk. Theda Ntikile Sandlana-Thebe;
f. Mk. Dipitseng Maropeng Manamela;
g. Umnu. Luvuyo Xola Ntoyi;
h. Umnu. Louis Evelyn van Rheede van Oudtshoorn;
i. Umnu. TM Manyoni; kanye
j. naMk. Mmathebe Annah Faith Moja.

Imibuto icondziswa ku:
Mk. Phumla Williams – Libambela Lalokhulumela Ikhabhinethi (e-GCIS)
Makhalekhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore