Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla ti-7 Lweti, 2018

IKhabhinethi ihlangene ngaLesitsatfu, mhla ti-7 Lweti 2018 eTuynhuys eKapa.

A. Tindzaba Letimcoka

1. Ingcungcutsela Lephatselene Nekuhlukunyetwa Ngekwebulili Nekubulawa Kwalabasikati 

1.1. IKhabhinethi yamukela letingcogco letibe yimphumelelo teNgcungcutsela Lephatselene Nekuhlukunyetwa Ngekwebulili Nekubulawa Kwalabasikati lebeyibanjwe mhla lu-01 kuya kumhla ti-02 kuLweti. Lengcungcutsela icinisekise lokuphutfuma bekwakhiwa kwesivumelwano sekubuketana naletikhinga tekuhlukunyetwa ngekwebulili, kucwaswa kwabomake nekungalingani ngekwebulili. 

1.2. Hulumende uvumile kubuyeketa tinhlelo tavelonkhe kute kucedvwe kuhlukunyetwa ngekwebulili kanye nekubhalwa Kweluhlelo Lwekusebenta Lavelonkhe lekuhlukunyetwa ngekwebulili. Utawuchubeka nekuba yincenye yekwenta umsebenti nabo bonkhe labatsintsekako kucinisekisa kwekutsi sehlisa emazinga ekuhlukunyetwa ngekwebulili kantsi kubuye kupheliswe ngalokugcwele. 

1.3. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebente ndzawonye kute bacale bagucule indlela yekwenta, kusebenta netikhungo letitawucedza kuhlukunyetwa kwalabasikati. 

2. Lutjalomali

2.1. IKhabhinethi yamukela leKhomfa Yelutjalomali lebeyimphumelelo lebeyibanjwe ngenyanga yeMphala eSandton, eJozi. LeKhomfa Yelutjalomali yente kwekutsi iNingizimu Afrika yetsenjiswe ngemali yekusisa letigidzigidziletinge-R290 yimikhakha leyehlukene yemnotfo. Loku kungeta kulemali lengetulu kwetigidzigidzi letinge-R400  iNingizimu Afrika lebeyetsenjiswe ngayo ngemave lahlukene ngalesikhatsi avakashelwe mancusa elutjalomali.  

2.2. Lekhomfa bewuhanjelwe tihambeli letingetulu kwa-1 000, letivela emaveni lange-35. Umoya nenjabulo bekunyukile kantsi lakuleli likhangise ngematfuba lamasha ekusisa netinchubomgomo letisita kwakha simo lesilungele kusisa.  
2.3. IKhabhinethi ibongela lelicembu lelisebente kuleKhomfa kantsi litakutfokotela kutfola imibiko lebuyeketako njalo ekwenteni letintfo lekutsenjiswene ngato.  

2.4. Njengobe iNingizimu Afrika kanye ne-Afrika yonkhana bayachubeka kuhamba ngendlela lephakeme leholela ekukhuliseni umnotfo walelivekati, IKhabhinethi ibuye yamukele lokuvulwa kweNgcungcutsela Yelutjalomali yase-Afrika yekucala, lekwanyalo isachubeka kudzimate kube ngamhla ti--9 Lweti, eJozi. LeNgcungcutsela Yelutjalomali yase-Afrika ihlelwe Libhange Lentfutfuko e-Afrika (i-African Development Bank). Ihlose kwakhela emphumelelweni leseyivele ikhona ngekutsi ihlanganise ndzawonye basisi bemikhakha yangasese nahulumende kute basungule indlela lensha lekukhulisa umnotfo e-Afrika yonkhana. 

2.5. LoMhlangano we-G20 wase-Afrika losandza kubanjwa uchubeke nekusimamisa kukhula kwemnotfo wetfu ngekusebentisa kungenelela lokuhlukene lokube khona lokutfutfukisa kusisa kwabosomabhizinisi bangasese nekungenelela kumnotfo emaveni ase-Afrika njengencenye yeSivumelwano ne-Afrika (i-CwA). INingizimu Afrika ingusihlalo we-CwA ngekuhlanganyela neGermany ngenca Yelicembu Lekweluleka lase-Afrika.  

2.6. IKhabhinethi iphindze yamukela Phuthaditjhaba Industrial Park lebite imali letigizi letinge-R50 lesandza kwetfulwa esifundzeni saseFreyistata letawutfutfukisa inchubekela phambili nekwakhiwa kwematfuba emisebenti yakuleli nekukhula kwemnotfo kulesa sifundza. 

2.7. IKhabhinethi inelitsemba lekutsi lokungenelela kutawucala kwehlisa letinkhinga tekuswelakala kwemsebenti lelive letibuketane nato, nekubhebhetsekisa umoya lomusha lonelitsemba. 

3. Kwakhiwa kwematfuba emsebenti

3.1. Hulumende uyangenelela ngekunyusa imitamo yekwakha ematfuba emsebenti kulusha nebantfu baseNingizimu Afrika yonkhana, kugcilwe emadolobheni nasemakhaya, kanye nemabhizinisi abomake nelusha lebavame kutfwala lomtfwalo wekubuketana netinselele letiphatselene nemnotfo.  

3.2. IKhabhinethi inelitsemba kwekutsi loluhlelo lwemvusamnotfo,  lolutawungenisa imali lemabhiliyoni lange-R50 kumikhakha lebalulekile njengetekulima, tinsitanchanti tahulumende, iminotfo yemadolobha neyasemakhaya, lutawuletsa kukhutsata lokufanele kwekwakha ematfuba emsebenti nekutfola umnotfo losimeme.  

3.3. Loku kungeta kulemiphumela lebonakalako yaleNgcungcutsela Yemisebenti lapho hulumende, emabhizinisi nebetemisebenti batinikele: ekutsengeni imikhicito yakuleli; kusetjentiswe indlela lenemandla yekukhulisa tintfo letitfunyelwa ngaphandle; kungenelela kuluchungechunge lwetekulima nekusekela emabhizinisi lasemancane nalafufusako kute kusimamiswe imisebenti. 

3.4. IKhabhinethi ikholelwa ekutseni lokungenelela kubalulekile ekulungiseni lokutfolakele kuLuklayo Lwekota Lwetemisebenti lekota yesitsatfu yanga-2018, lolukhombisa kukhula kwemisebenti kanye nekukhula kwesibalo sebantfu labangasebenti. Kuletinyanga leti-3, imisebenti leyengetiwe lenge-92 000 isunguliwe. Noma kunjalo, bantfu labange-131 000 le ngaphambilini ‘bacedzelwa litsemba lekufuna umsebenti’ baphindze babuyela kuyofuna umsebenti kulekota, lizinga lebantfu labangasebenti libuye lakhula, nga-0.3% lafika ku-27.5%.

3.5. Ngekusho kweLihhovisi Letelubalobalo laseNingizimu Afrika (i-StatsSA) ematfuba emsebenti akhule emkhakheni wetinsita temabhizinisi netekwakha, ngalesikhatsi kulaleka kwematfuba emsebenti kutfolakele etimayini, kutemikhicito, tekutfutsa nasemakhaya. Imisebenti kumikhakha lebhaliswe ngalokusemtsetfweni iphelile, ngalesikhatsi kumikhakha lengenasiciniseko ikhulile.  

4. Kubungatwa iminyaka lenge-20 yeMtsetfo Wekuncintisana 

4.1. IKhabhinethi inaka kwekutsi loMtsetfo Wekuncintisana uhlanganise iminyaka lenge-20 kusukela wacala kusebenta ngenyanga yeMphala nga-1998. Kuleminyaka lenge-20, lalabaphetse tekuncintisana bente inchubekelembili lenhle kakhulu ngekulwa netinhlangano letikhulisa tintsengo, kungasetjentiswa kahle kwemandla mabhizinsi lamakhulu nekuvikelwa kwemmango ngalesikhatsi kuhlanganwa. Laba labaphetse babeke imali lengetulu kwetigidzigidzi le-R8 yetinhlawulo etinkapani letiphula Umtsetfo. Lihhovisi laNdvuna Wekutfutfukisa Umnotfo, ngekusebentisa uMtsetfo Wekuncintisana, lakhe imali lengetulu kwetigidzigidzi le-R5 kusikhwama setimali letikhetsekile kute kutfutfukiswe emabhizinisi lasemancane, baphakeli bakuleli kanye nekungena kwebalimi labamnyama kulomkhakha wetemnotfo.  

4.2. IKhabhinethi ibongela labaphetse tekuncintisana ngalomsebenti lowentiwe kuvula umnotfo uvulelwe bantfu labasha nekutfutfukisa emabhizinisi nemincintiswano. 

5. Umhlangano we-18 Wemkhandlu waboNdvuna we-Indian Ocean Rim Association (i-IORA)  

5.1. IKhabhinethi ibongela Litiko Letebudlelwane Nekubambisana Kwemave Emhlaba ngekubungata Umhlangano we-18 Wemkhandlu waboNdvuna (i-COM) we-Indian Ocean Rim Association (i-IORA) lowabanjelwa eDurban, KwaZulu- Natal ngamhla ti-02 Lweti 2018 ngaphansi kwalengcikitsi: Kuhlanganisa Bantfu base-Afrika, Asia, Australiasia naseMiddle East ngekusebentisa indlela yekusebentisana letfutfukisiwe nekuthula, Kusimama neKutfutfuka Lokusimeme”. 

5.2. Munye walemiphumela yalomhlangano we-18 we-IORA beyiSimemetelo Lesikhetsekile sekuhlonipha Mengameli Nelson Mandela lekangulomunye webasunguli be-IORA. Loku kuholele ekutseni kusungulwe “luhlelo lwekucecesha le-IORA Nelson Mandela ‘Bani Ngumshiyandvuku nesibonelo semisebenti yakhe” lekulindzeleke kutsi luvulwe ngalokusemtsetfweni ngenyanga yaKholwane 2019. Lomtamo uhlose kuniketa emandla nekuhlomisa bantfu labasha labayincenye ye-IORA ngelwati lwemsebenti kumikhakha yabo labayifundzelako. 

6. Kulwa Nebugebengu 

6.1. IKhabhinethi yamukela Lesikhungo Sekulwa Netigebengu Letingemacembu lesisandza kuvulwa endzaweni yaseHanover Park, eNshonalanga Kapa, sivulwa nguMengameli Cyril Ramaphosa. Loku kungete indlela yekungenelela kwahulumende kantsi kutasita kakhulu ekulweni  netinkhinga tetigebengu letingemacembu kanye netidzakamiva lekubugebengu lobukhulako emimmangweni. 

6.2. Lesikhungo sinemalunga laceceshiwe ekusebenteni ngetimo letinebungoti njengoba babuya kusikhungo selicembu leliphendvula ngekushesha (ma-Bharete), lelicembu lelinemsebenti lokhetsekile (i-special task force) kanye nalesikhungo lesingenelela velonkhe (i-national intervention unit). Kulomtamo wekulwa nebugebengu, lomtamo walohulumnde wekungenelela utawundluliselwa kuvelonkhe.   

6.3. IKhabhinethi imema imimmango kutsi isebentisane netikhungo temtsetfo ekugcineni kuphepha nekuvikeleka lekuyintfo lebalulekile kunoma ngumuphi ummango kutsi ukwati kukhula. Iyachubeka nekutinikela ekucinisekiseni kwekutsi imimmango iphephile kantsi itivela iphephile etindzaweni labahlala kuto.  

7. Sikhatsi Sentsela 

7.1. IKhabhinethi ibonga bonkhe batseli bentsela ngekutfumela ngesikhatsi emafomu abo entsela yanjalo ngemnyaka nakulomnyaka wentsela wanga-2017/18, levalwe ngamhla tinge-31 Lweti 2018. Imali lengenako leyakhiwe ngekutsatsa intsela itawuhlala ingiyo lengumtfombo locinisekisa kwekutsi hulumende angatfulela bantfu tnsita. 

8. Sikhwama Savelonkhe Sekusita Bafundzi Ngetimali (i-NSFAS)

8.1. IKhabhinethi ikhumbuta bonkhe bafundzi lebafuna kubhalela kuSikhwama Savelonkhe Sekusita Bafundzi Ngetimali (i-NSFAS) kute batfole lusito nga-2019 kantsi kubhalela nge-inthanethi kuvalwa ngamhla tinge-30 Lweti 2018.

8.2. Ngamhla lu- 01 Inyoni 2018, Ticelo tavulelwa bafundzi lebafanele nalabafuna kuchubeka netifundvo tabo nga-2019 bente sifundvo lesivumelekile kunoma ngabe nguyiphi iyunivesithi yahulumende noma emakolishi Etifundvo Tebuciko Bemisebenti Yetandla kanye Nekuceceshwa (ma-TVET) eNingizimu Afrika.

8.3. Bafundzi bayakhutsatwa kakhulu kutsi batfumele nge-inthanethi ticelo noma bavakashele lihhovisi Lesikhungo Savelonkhe Sekutfutfukiswa Kwelusha (i-NYDA) ngembi kwalolusuku lwekuvala.

B. Tincumo TeKhabhinethi 

9. IKhabhinethi ilivumele Luhlaka Lwemasu lekuvikela umnontfo waseNingizimu Afrika mhlaba wonkhe ngalokuphatselene nekuhwebelana, kusisa nekutfutfukisa. Lelisu lihlose kucinisekisa kwekutsi tivumelwano nemave angaphandle tihambisana netinchubomgomo talelive njengekucedza buphuya, kuswelakala kwemsebenti nekungalingani.  

Lelisu ligcizelela kwekutsi iNingizimu Afrika icalise intfutfuko letawuhlanganisa yonkhe i-Afrika lekutawusekelwa lisu leliphatselene nelutjalomali nekwakha budlelwano kute kukhuliswe luhlelo layo. Luhlanganisa budlelwano bekuhwebelana nelutjalomali nemave lasatfutfukile lufunela lutjalomali langekhatsi, kundluliselwa kwemakhono netheknoloji kanye nekutfunyelwa kwemphahla ngaphandle leyenta inzuzo lenyenti

10. IKhabhinethi ivumele kukhushulwa kwemiholo wemalunga eKhomishini Yemalungelo Eluntfu yaseNingizimu Afrika (i-SAHRC). Umtsengekukhulumisana neKhabhinethi naNdvuna Wetimali. NgekweMtsetfo Wekhomishini Yemalungelo Eluntfu yaseNingizimu Afrika, wanga-2013, nguMengameli loneligunya, ngembi kwekukhulumisana neKhabhinethi neNdvuna Yetetimali, lekukhuphula imiholo, tinzuzo kanye naleminye imigomo nemibandzela yemsebenti.  

C. Imkhosi Letako

11. Inhlangano Yetemisebenti Mhlabawonkhe (i-ILO)

Ikhomishini Lesezingeni Leliphakeme Mhlabawonkhe ngeLikusasa Lemisebenti yeNnhlangno Yetemisebenti Mhlabawonkhe (i-ILO) itawubamba umhlangano wekugcina kusukela ngamhla ti-5 kuya mhla ti-17 Lweti 2018. Sihlalo waleKhomishini ubambisane naMengameli Cyril Ramaphosa kanye nalomlingani wakhe waseSweden Stefan Löfven. Lekhomishini Lesezingeni Leliphakeme Mhlabawonkhe, lesungulwe yi-ILO nga-2017, iniketwe umsebenti wekuhlolisisa letingucuko letiphutfumako letenteka emisebentini, ibuke letinkhinga letibalulekile nekutsi yini lengentiwa kugcina likusasa lemisebenti libe ncono futsi lingavuni licala. Lomsebenti waleKhomishini Yamhlabawonkhe uhambisana naloku hulumende lagcile kuko lekukwakha ematfuba emsebenti lokahle nalosimeme, nemitamo yekucinisekisa kwekutsi bantfu labasha baseNingizimu Afrika banemakhono ladzingekako kute kutsi bakhone kuphila kulemisebenti lenetingucuko. 

12. I-China International Import Export (i-CIIE)

IKhabhinethi iyakwamukela lokungenelela kweNingizimu Afrika njengelive lelimenyiwe ngalokuhloniphekile kulomcimbi wekukhangisa, i-China International Import Export (i-CIIE) lebanjelwe eShanghai. Ndvuna Yetekuhwebelana Netimboni Rob Davis, uhola litsimba letinhlangano leti-27 taseNingizimu Afrika. Lelitsimba lisekelwe ngetimali Litiko Lekuhwebelana Netimboni ngekusebentisa i-Export Marketing and Investment Assistance (i-EMIA) Scheme.  

Kungenelela kweNingizimu Afrika kwente kwekutsi lelive likhone kukhangisa ngemakhono alo ekuhwebelana nekusisa kantsi siphokophelele phambili kubona bakhangisi labavela kumikhakha, kufaka ekhatsi bekugaywa kwalokulinyiwe, ticatfula nesikhumba, tebunjiniyela, emakhemikhali aphethiloli, tetetitimela, tekuvikela, kanye netheknoloji yelwati lwetekuchumana, nekutsi babuye ekhaya neticelo tekutsenga. Ngesikhatsi lomkhangiso uchuba, iNingizimu Afrika nayo ibungate umhlangano wekusisa lobukete kumatfuba lakumkhakha wekukhicita. 

13. Liviki Lavelonkhe Lekugcila Kutimbizo 

Lamaviki lamabili latako ekusebenta kwahulumende atawube akhombisa Liviki Lavelonkhe le-9 Lekugcila Kutimbizo, leholwa beLuphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Nelwatiso (i-GCIS). Emalunga Esigungu Lesiphakeme kanye nebaholi betifundza nabomasipala batawubamba imihlangano kanye neTimbizo nemmango eveni lonkhe. Luhlelo lwamhla ti-12 kuya mhla ti-25 Lweti 2018 lutawufakwa ku-www.gov.za.
Bantfu baseNingizimu Afrika bayakhutsatwa kutsi basebentise lesikhatsi kutsi bacocisane nalabaphetse ngetindzaba letiphatselene nekwetfulwa kwetinsita kucinisekisa kwekutsi kuyasetjentiswana ekutfutfukiseni imimmango yetfu. 

D. Tililo

14. IKhabhinethi yendlulisa kukhala kwayo kulemindeni netihlobo talabo bonkhe labo labashonile ngalesikhatsi kunemililo lecubuke ku-Garden Route netindzawo letisedvute nayo, kanye naseMpumalanga Kapa. Lomlilo ubulele Nico Heyns, lebekangumshayeli wendiza yaka-“Working on Fire”. Kantsi ugcine ubangela kushona kwebantfu labayimfica nekulahlekelwa tindzawo tekuhlala kwebantfu labalinganiselwwa ku-2000. Tindlu letimbalwa netindzawo letinkhulu letingemadlelo nato talimala. IKhabhinethi ibonga lokuphendvula ngekushesha kwalabasebenti labacima umlilo netisebenti letisebenta ngetinhlekelele, kanye nebeMbutfo Wetekuvikela Wasemoyeni waseNingizimu Afrika ne-“Working on Fire” labasebente ngekungakhatsali ekuhlengeni timphilo nekulawula lomlilo.  

15. IKhabhinethi indlulisa kukhala kwayo kuhulumende nebantfu base-Indonesia kulandzela lokuwa kwendiza lebulele bantfu laba-189 ngemuva kwekusuka edolobheni lelikhulu lase-Indonesia, iJakarta.

E. Kuhalalisa

16. IKhabhinethi ihalalisela iNingizimu Afrika ngekukhetfwa nangekusekelwa ngalokuvakalako kutsi isebente eNhlanganweni Yetakhiwonchanti Tekuchumana Mhlabawonkhe (i-ITU) ngeMsombuluko, ngamhla ti-05 Lweti 2018 ngalesikhatsi se-Plenipotentiary Conference ye-ITU eDubai. 

IKhabhinethi ihalalisela Mnu Mandla Mchunu weMtimba Lotimele Wetekuchumana WaseNingizimu Afrika (i-Icasa) lokhetfwe kutsi asebente kuBhodi leLawula Imisakato ye-ITU kanye naMake Doreen Bogdan-Martin ngekukhetfwa kwakhe kutsi abe nguMcondzisi weLuphiko Lekutfutfukisa Takhiwonchanti Tekuchumana, kantsi njengamake wekucala ekubeni yincenye yebaphatsi labakhulu be-ITU kusukela yasungulwa nga-1865. 

INingizimu Afrika iyatitfoba ngalokutitsemba lokubekwe ngulalamanye emave kutsi basebente kuletikhundla letinkhulu kuleminyaka lemine lelandzelako. Sitawusebentisa letikhundla kuchubekisa loluhlelo lwekutfutfukisa nekuba nemmango lofaka ekhatsi kuniketwa kwelwatiso kulesikhatsi setheknoloji yesimanje.   

17. IKhabhinethi ibuye yabongela iFederal Democratic Republic of Ethiopia ngekukhetsa mengameli wabo wekucala longumake, Umhlonishwa Sahle-Work Zewde, lekunguye kuphela mengameli longumake e-Afrika. INingizimu Afrika itawuchubeka kucinisa budlelwano lobusemkhatsini ne-Ethiopia etindzaweni letihlukene letifaka ekhatsi kuhwebelana, ipoltiki netemnotfo.
 
18. IKhabhinethi itfumela tilokotfo tekuhalalisa kuMengameli waseCameroon Paul Biya, lofungiswe sikhatsi sesikhombisa asehhovisi. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseCameroon kutsi basebentisane kute babe nekuthula ngekutsi bacocisane. IKhabhinethi ibuke phambili kulokujula kwetingcogco tepolitiki, temnotfo nekuhwebelana emkhatsini weNingizimu Afrika neCameroon.

19. IKhabhinethi ihalalisela bantfu baseBrazil ngekubamba lukhetfo lolube yimphumelelo lolwente kukhetfwe mengameli longekabekwa waseFederative Republic of Brazil, Umhlonishwa Jair Bolsonaro njengaMengameli lolandzelako eBrazil. 

20. IKhabhinethi indlulisa tilokotfo letihle kuyo yonkhe imiphakatsi yema-Hindu leseNingizimu Afrika lebungata i-Diwali noma i-Deepavali. Lona ngumcimbi wetenkholo lobungata kuncoba ngalokuhle etintfweni letimbi, lwati nekuhlakanipha kunekunganaki kanye nekuncoba kwekukhanya ngekumelana nebumnyama. Ake lokukhanya lokungcwele kwaMvelanchanti kubusise iNingizimu Afrika ngekuthula, imphumelelo, injabulo, imphumelelo nekufezeka, ngalesikhatsi sonkhe sidlala indzima yetfu yekwakha kuthula nebunye eveni letfu lelinetinkholo nemasiko lahlukahlukene.  

F.  Tikhundla

Tonkhe tikhundla titawuya ngekucinisekwa kweticu nekuhlolwa ngalokufanele.
21.    Kucaashwa kabusha kwaMake Nomfundo Maseti Njengelilunga leligcwele Lekulawula, lotawube asebenta ku-Piped-Gas regulation, kutsi asebente kuBhodi yaka-NERSA.  
22.    Labantfu labalandzelako bacashiwe kumkhandlu we-Built Environment:
a.    Absalom Mosabeni Molobe (Sihlalo);
b.    Mk. Maphefo K Mogodi (Sekela sihlalo);
c.    Mk. Zandile Yvonne Mathe;
d.    Dkt Jenitha Badul;
e.    Ngwako Edward Hutamo;
f.    Mk. Noninzi Qina;
g.    Gert Hendrik Meyer;
h.    Jerry Leigh Magolius;
i.    Hendrik Ndlovu;
j.    Dkt Keith Ivor Jacobs;
k.    Adv Boitumelo Tlhakung;
l.    Inge Maree Vieira;
m.    Sinenhlanhla Thuleleni Mthembu;
n.    Dkt Prittish Dala
o.    Ulandi Exner
p.    Mk. Florence Rabada;
q.    Mk. Noluthando Hazel Molao; kanye
r.    naDkt Claire Deacon.

Imibuto: Ms Phumla Williams – Libambela Lesikhulumeli seKhabhinethi 
Makhalekhukhwini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore