Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi Wevidiyo Ye-inthanethi wangaLesitsatfu, 2 Ingongoni 2020

A. Tindzaba Letibalulekile Talelive

1. Kukhula kwekutselelana ngesifo se-Corona (i-COVID-19)

1.1. Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka kakhulu mayelana nekukhula kwelinani lelisha lekutseleleka nge-COVID-19 Empumalanga Kapa nakuletincenye teNshonalanga Kapa. Lokukhula kwekutselelana kubangwe, kuletinye tintfo, kungalandzeli timiso tekutivikela nemitsetfomgomo yeSicwayiso Sesigaba Sekucala.

1.2. Ikhabhinethi itivumile letindlela tekungenelela letihlongotwa nguMasipali Welidolobhakati iNelson Mandela (i-NMB) kute kuliwe nalokukhula kwekutselelana nge-COVID-19. Ikhabhinethi futsi ivumile kutsi tikolo tekusoka tingachubeka ngaphansi kwetimiso leticinile tetemphilo ngaphandle kwelidolobhakati i-NMB. Indvuna Yetemphilo, Dkt. Zweli Mkhize, utawuvakashela iNshonalanga Kapa kute ahlole kutsi yini lekufanele yentiwe kute angenelele etindzaweni letifana neGarden Route.

1.3. Ikhabhinethi iyaphindza futsi kutsi kubalulekile kulandzela kungenelela lokungafaki imitsi lokufana nekugeza tandla ngemanti nangensipho noma ngekusebentisa sibulali magciwane lesentiwe nge-alkhoholi, kugcina kuneligeba ketekuhlalisana nekufaka sifonyo uma usemangweni. Sonkhe kufuneka sisekele lolubito Lwenhlangano Yetemphilo Yemhlaba kuvikela kutseleleka kabusha nge-COVID-19.

1.4. Njengoba sesiya esikhatsini semaholide, kufuneka sikhumbule kutsi lobhubhane usasekhona futsi uyingoti. Ngako-ke, kufuneka sigweme kuhamba kungenasidzingo, sigweme kakhulu kusebentisa tigitjelwa temmango, futsi sinciphise kuya etindzaweni temmango letifana netindzawo tekudlela, emathaveni noma emabhara. Ngamunye ngamunye wetfu kufuneka sicinisekise kutsi siyanakekela kute sigweme kusabalalisa leligciwane emindenini yetfu, kakhulu kulabadzala.

1.5. Kufuneka sihlale silandzela kuhlalisana ngekuchelelana nanoma sihlangenele kubungata emaholide simindeni. Ngekutiphatsa kahle kwetfu, sonkhe singafaka sandla ekulweni nekuvimba kusabalala kwe-COVID-19. Ikhabhinethi futsi ivumile kwelula Lesimo Savelonkhe Senhlekelele siye ku-15 Bhimbidvwane 2021.

2. Imboni yetigitjelwa temitfwalo 

2.1. Ikhabhinethi iyakugceka kakhulu lokuphulwa kwemtsetfo lokutsintsa imboni yemtfwalo wemgwaco futsi iyakuncoma lokuphendvula masinyane kwemaphoyisa ngekubopha labasolwa eGauteng. Ikhabhinethi indlulisa kudvudvuta imindeni nebalingani bebashayeli labalahlekelwe timphilo tabo futsi ifisela labo labalimele kutsi baphole masinyane.

2.2. Nanoma sikuvisisa kukhungatseka kwekuphulwa kwemtsetfo wekungena kulelive lokwentiwa nguletinye tinkapani, ludlame alusiso sisombululo. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu labatsintsekako kutsi batfumele tikhalo tabo letimayelana nalemboni yemtfwalo wemgwaco kutinhlangano letifanele kunekutsi bakhetse kuba neludlame. 

2.3. Indvuna Yetemisebenti Netekucashwa Thulas Nxesi uhola litsimba Letindvuna lelisebenta ngalendzaba futsi kulindzeleke kutsi aletse tiphakamiso letiphatsekako kuKhabhinethi kute kuliwe nako konkhe kuphikisana lokukhungetse lemboni.


3. Kutfutfukisa sakhiwonchanti

3.1 Ikhabhinethi iyakwamukela lokunikwa kweluHlelo Lekuphakela Emanti Ngebunyenti LaseMshwathi KwaZulu-Natali, lolutawugucula ngalokuphelele timphilo temakhaya langetulu kwala-3 000 etindzaweni tase-Albert Falls, eMpolweni, eTrustfeed naseNadi.

3.2 Loluhlelo landvulela leminye imiklamo lehlukene yesigodzi yekuphakela emanti ngebunyenti latawufinyelela kubomasipala besigodzi labasikhombisa – iZululand, iKing Cetshwayo, iLembe, uThukela, Umgungundlovu neHarry Gwala. Ikhabhinethi icele labazuzi kutsi bawonge emanti futsi bawasebentise kahle kute kuzuze onkhe emakhaya. 

4. Emaholide lanakuphepha lokukhulu

4.1. Njengoba bantfu BaseNingizimu Afrika batsatsa sikhatsi sekutijabulisa ngalamaholide nemindeni yabo nebangani babo, Ikhabhinethi iyasigcugcutela sonkhe kutsi sente loko ngekucophelela. Kwengeta kulokulandzela timiso tetemphilo tekuvikela kusabalala kwe-COVID-19, kufuneka futsi silandzele imitsetfo yemgwaco kute sicinisekise kutsi sonkhe sifika siphephile lapho siyakhona.

4.2. Kuphepha emgwaceni ngumsebenti wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika futsi bonkhe labahamba ngetimoto bayacelwa kutsi balandzele lizinga lesivinini lelimkhawulo lobekiwe emgwaceni, bangashayeli banatsa, futsi bangashayeli ngekunganaki nangebudlabha.

4.3. Batali nalabanakekela bantfwana bayacelwa kutsi bangalisusi liso ebantfwaneni ngalesikhatsi semaholide. Ngekunakekela ngekubambisana, singacinisekisa kutsi sitawuba nesikhatsi semaholide lesiphephile nalesimnandzi.

B. Tincumo teKhabhinethi 

1. Umbiko wenchubekelembili lovela Ecenjini Letindvuna Lekwenta Umsebenti Lotsite (i-IMTT) Lesifundza Inyakatfo Nshonalanga 

1.1. Ikhabhinethi itivumile tincomo te-IMTT tekutsi kuhociswe lokungenelela lokucondzile lokungaphasi kwesigaba 100(1)(b) Enyakatfo Nshonalanga ekupheleni kwemnyakatimali we-2020/21.

1.2. Ikhabhinethi inelisekile ngenchubekela embili leyentekile ngalokungenelela kwahulumende wavelonkhe Enyakatfo Nshonalanga, nanoma kusanemsebenti lomkhulu lekusafuneka wenteke kute kubuyiselwe buholi lobukahle kulesifundza.  

1.3. Kube nenchubekela embili ekubuyiseleni kuthula emsebentini nasemmangweni, kutindlela tekulawula imali, ekulawuleni imiphumela nesekuphakeleni tinsita. Futsi kube nekugucuka kwesimo kumiphumela yeluhlolomabhuku, kwaphela kwehla nekuma ndzawonye kwemiphumela yeluhlolomabhuku lobesekutsetse iminyaka lesitfupha. Umbiko logcwele utawetfulwa Ephalamende.    

2. Timemetelo mayelana Neluhlelo Lwekutakula Kusebenta (i-BR Plan) kwetiNdiza taseNingizimu Afrika (i-SAA)

2.1. Ikhabhinethi itjelwe ngenchubekela embili mayelana nekusetjentiswa kweLuhlelo lwe- SAA BR nekutsi imali letigidzigidzi leti-R10.5 leniketiwe itawusetjentiswa njani ngalokufanele kucinisekisa kutsi Luhlelo Lwe-SAA BR luyaphumelela.  

2.2. Ikhabhinethi iyayibonga lenchubekela embili futsi incusa Litiko Letemabhizinisi Ahulumende (i-DPE) kutsi liphutfumise kusetjentiswa kwemicondvo lemisha lemcoka kute kucinisekiswe kutsi kuba khona inkampani yetindiza yavelonke lehleleke kabusha, lesebenta kahle nalenebuhlakani bebuchwepheshe.  

2.3 I-DPE yatjelwa kutsi icedzele lokukhetfwa kwebhodi yesikhashana ye-SAA nekutsi icedzise lokukhetfwa Kwemlingani Lonelicebo We-SAA lehlelwe kabusha.  I-Mango iyabongwa kakhulu ngalomsebenti lewentile njengenhlangano lengaphasi kwe-SAA, kucinisekisa kutsi ihlala ikhona nekusebenta kwetindiza kuyachubeka. 

3. Luhlelo (lalokungahle kuvele) Lwavelonkhe Lwekulungela Sikhatsi Sasehlobo Semnyaka we-2020-21

3.1. Ikhabhinethi ilivumile loluhlelo (lalokungahle kuvele) Lwavelonkhe Lwekulungela Sikhatsi Sasehlobo Semnyaka we-2020-21 lolwetfulwe Yindvuna Yelitiko Lekubusa Ngekubambisana Neletindzaba Tendzabuko, Dkt. Nkosazana Dlamini Zuma. Loluhlelo lulandzela kucombela lokukhombe kutsi kulindzeleke kutsi kube nematfuba lamakhulu emvula lengetulu kwalokulindzelekile etindzaweni letinengi talelive. Loku kusho kutsi tindzawo letitfola imvula ehlobo letifaka tonkhe tifundza letisiphohlongo – ngaphandle kwetindzawo letitfola imvula ebusika letifana neNshonalanga Kapa – kulindzeleke kutsi tibe netikhukhula netivunguvungu.  

3.2. Uma kusetjentiswa loluhlelo, tindlela tekungenelela tichaziwe kute kuncishiswe lomtselela wetingoti letinkhulu tasehlobo. Loluhlelo lufaka sikhatsi semaholide lesicala kusuka ngeLweti 2020 kuyofika kuNdlovana 2021, ngoba lesikhatsi lesi sivamise kuba nebungoti lobukhulu lobuhambelana netingoti tesimo selitulu. Ikhabhinethi iphindze futsi yakunaka kutsi letinye tincenye tetifundza taseKapa tisabukene nesomiso lesikhulu. 

3.3. Ikhabhinethi ibita ummango kutsi wente emalungiselelo ladzingekako latawulwa netingoti tesikhatsi sasehlobo futsi icinisekise kutsi itawuba netimphendvulo letisebentako letitawuvikela timphilo, imphahla nesakhiwonchanti. 

4. Luhlakamsebenti Lwekutfutfukisa Inchubomgomo Yavelonkhe 

4.1. Ikhabhinethi iluvumile Loluhlakamsebenti Lwekutfutfukisa Inchubomgomo Yavelonkhe lolutawuba ngumhlahlandlela kuwo onkhe ematiko ahulumende kute akhone kubhala tinchubomgomo tawo. Loluhlakamsebenti lufuna kufananisa tinchubo tekwakha tinchubomgomo kuyo yonkhe imikhakha yahulumende.

4.2. Lombhalo uchaza tinyatselo letehlukahlukene lekufuneka tilandzelwe uma kwakhiwa tinchubomgomo tahulumende, lokufaka ekhatsi imijikeleto yekwakha tinchubomgomo, emazinga lalindzelekile; tintfo lekufuneka tibukwe uma kwakhiwa inchubomgomo kanye netintfo lekufanele tibekhona kute kwakhiwe kahle inchubomgomo netinchubo tekuyisebentisa.   

4.3. Loluhlakamsebenti lolukhona nyalo alucinisekisi kufanana nekusebentisana uma kwakhiwa inchubomgomo kuhulumende. Lombhalo utawutfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letekuhlela, Kucaphela kanye Nekulinganisa (i-DPME) ku-www.dpme.gov.za
 

5. Inchubomgomo Yeminikelo Yemhlaba

5.1. Ikhabhinethi iyivumile inchubomgomo yekucala umsebenti, lohlose kuphutfumisa kunikela ngemhlaba njengalenye yetindlela tekuphendvula kusivinini lesincane setingucuko temhlaba. 

5.2. Kusetjentiswa kwalenchubomgomo kutawuvulela takhamuti letisetindzaweni letingasemadolobheni netasemakhaya ematfuba labonakalako kute tikhone kubamba lichaza kutemnotfo. Lenchubomgomo ibeka tikhutsati futsi ikhomba indlela yekunikela ngemhlaba lovela kulabo labanetindzawo letikhulu temhlaba. Letikhutsati tita netibopho letibekiwe tekunika emandla letibhekiswe kutikhungo letikhulu letitawunikela ngemhlaba.

5.3. Umhlaba lonikeliwe netindlela tenchubomgomo yetikhutsati ticondzaniswe nesivumelwano lesatsatfwa balingani betenhlalo ngemnyaka we-2016 i-Operations Phakisa Kutekulima, Tingucuko Temhlaba Nekutfutfukisa Tindzawo Tasemakhaya. Lenchubomgomo yakhishwa kute ummango ucocisane ngayo ngeNdlovana 2020

6. Inchubomgomo Yavelonkhe Yekukhetsa Labatawuzuza Nekunikwa Kwemhlaba Yemnyaka we-2020

6.1. Ikhabhinethi iyivumile lenchubomgomo, lebonelela kuba nenchubomgomo lengavuni hlangotsi, letsembekile nalevulekele wonkhe umuntfu yekukhetsa labatawuzuza nalabatawutfola umhlaba eNingizimu Afrika. Lenchubomgomo ifaka tiphakamiso letatfolwa uma ishicilelwa ekucaleni kwemnyaka futsi ifuna kubukana, kulokunye, nekungalingani ngekwebulili kubunikati bemhlaba.

6.2. Icalisa embili kunika bomake umhlaba, ngaloko igcugcutela kutfutfukisa bomake kuloku. Ifuna futsi kubukana naletidzingo letehlukahlukene njengoba tibekwe mimango lekhicita tekulima, yetekuhlaliswa kwebantfu, yebukhosi, yekutfutfukisa tindzawo tekuhlala netetimboni.

6.3. Lenchubomgomo ihlongota kutsi kwakhiwe umtimba lotimele lotawucubungula kunikwa kwemhlaba bese ibonelele kutsi kube neluhlelo lwe-inthanethi lwekufaka sicelo kute kucinisekiswe kutsi wonkhe umuntfu uyakubona kunikwa kwemhlaba.  


7. Luhlaka Lwemgomo Yendzawo Leyodvwa Yetemmincele (i-OSBP)

7.1. Ikhabhinethi ivumile kutsi loluhlaka Lwenchubomgomo ye-OSBP kuyocociswana ngalo nemmango. Lokwakhiwa kwe-OSBP kuhlose kuletsa kuvana kulokuhamba kwebantfu nemphahla emkhatsini kwemincele yekungena yelive yaseNingizimu Afrika kanye newemave lakhelene nayo. Letiphakamiso kulenchubomgomo tihlose kubukana nalokugcwala lokubanga kube nekubambeleleka, kakhulu tihambi nebahwebi labancamula kulemincele.

7.2. Lenchubomgomo icalisa kusebenta Koluhlakamsebenti Lwendzawo Leyodvwa Yemincele i-One-Stop Border Framework leyamukelwa yiKhabhinethi ngemnyaka we-2018. Ezingeni lemavekati emhlaba, lenchubomgomo ifaka sandla kuloMklamo Welihhovisi Lamengameli Wekuba Livulandlela Lesakhiwonchanti i-Presidential Infrastructure Champion Initiative, lochubekisa kuchumana emkhatsini kwemave ase-Afrika kute kubukwe lokusalele emuva kwesakhiwonchanti futsi kukhuliswe kuhwebelana emaveni ase-Afrika. Loluhlaka lwenchubomgomo lutawushicilelwa kute ummango ucocisane ngalo ekucaleni kwekota yekucala yemnyaka we-2021.

8. Kucinisekiswa Ngalokusemtsetfweni Ngesivumelwano Senhlangano Yetisebenti Yemave Emhlaba Lesimayelana Nekucedza Budlova Nekuhlukunyetwa Etindzaweni Tekusebenta  Semnyaka We-2019 (Namba.190).

8.1. Ikhabhinethi ikuvumile loko lokwetfulwe nguMhlangano Wemhlaba Wemsebenti wemnyaka we-2019 (Namba. 190) kute kucinisekiswe yiPhalamende. Lomhlangano ubuka tindzaba teludlame nekuhlukunyetwa, kakhulu emsebentini. Lomhlangano uniketa luhlakamsebenti lolucacile lalokufuneka kwenteke nelitfuba lekwakha likusasa lemsebenti leligcile ekubeni nesitfunti nekuhlonipheka, lapho khona kungenaludlame nekuhlukunyetwa.

8.2. Kucinisekiswa kwalesivumelwamo kuhambisana Nemtsetfosisekelo WaseRiphabhlikhi YaseNingizimu Afrika Yemnyaka We-1996. Uma sewucinisekisiwe, tibonelelo talesivumelwano titawuba tetfu bese ticondzaniswa Nemtsetfo Wetindzaba Tetisebenti, Wemnyaka We-1995 (Umtsetfo We-66 Wemnyaka We-1995).

8.3. Litiko Letemisebenti Neletisebenti sevele lisungule Imigomo Yekwenta Kahle mayelana Nekuvimbela Nekucedza Ludlame Nekuhlukunyetwa Etindzaweni Temsebenti. 

9. Indlelalisu Lebuyeketiwe Yemave LangaseNingizimu Neyelwandle LolungaseNingizimu i-Antarctic

9.1. Ikhabhinethi iyivumile lendlelalisu lebuyeketiwe kutsi isetjentiswe, lefaka imibono lebuya kulushicilelo lwayo lwasekucaleni kwemnyaka. Lendlelalisu ibonelela kutsi kube nekuchumana nekusetjentiswa Kwemtsetfo Wesivumelwano Semave LangaseNingizimu, Wemnyaka We-1996 (Umsetfo we-60 Wemnyaka We-1996), lomayelana neluchwaningo, konga, kusebentisa tinsita ngekusimama nekulawula simondzawo kute kusekelwe luhlelo lase-Afrika. 

9.2. Loku kungeta Kuletinhloso Tentfutfuko Lesimeme, ngekubona kutsi Emave LangaseNingizimu Nelwandle LolungaseNingizimu atintfo letimcoka letiyincenye yeluhlelo lwemhlaba lwesimo setulu.  Lendlelalisu ifaka sandla kulokwenteka kusimo selitulu nasekubeni cotfo kutemvelo ngekugcugcutela kutsi kwakhiwe tindzawo letinekuvikeleka nekulawulwa lokukhetsekile. Lendlelalisu yashicilelwa ngeNdlovulenkhulu 2020 kute ummango uphawule. 

10. Emalungelo Eluntfu, Inkhululeko Nekubuyisana: Liphepha Lekukhetsa Indzawo Yemlandvo WaNelson Mandela. 

10.1. Ikhabhinethi ivumile kutsi kutfunyelwe Emalungelo Eluntfu, Inkhululeko Nekubuyisana: Liphepha Lekukhetsa Indzawo Yemlandvo WaNelson Mandela liye kuSikhungo Samhlabuhlangene Setemfundvo, Setesayensi Nesetinhlangano Temasiko Netemagugu Emhlaba kute libukwe futsi libhaliswe njengeNdzawo Yemhlaba Yemagugu. Loku kuyincenye lebanti Yalomklamo Wendlela Yemzabalazo Wenkhululeko Kutemagugu.  

10.2. Lokuphakanyiswa kubeka embili tindzawo letitimele letilishumi etifundzeni letine nakubomasipala labasikhombisa. Loku kumelela umlandvo wetfu wenkhululeko newemalungelo eluntfu, futsi kunika bufakazi betigaba letehlukene temzabalazo wenkhululeko.  

10.3. Lokuphakanyiswa loku kucondzaniswe Neluhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko, lolugcizelela kulondvolota nekubuyisela tindzawo letivikelekile. Kuphindze futsi kunake ligalelo lemandla emnotfo wekuticambela lotawuvula imisebenti netinzuzo tekutsengiselana nemave angaphandle.

C. Imitsetfosivivinywa

1. Umtsetfosivivinywa Wekulondvolota Nekutfutfukisa Umhlaba Wetekulima Wemnyaka we-2020

1.1. Ikhabhinethi ivumile kutsi kutfunyelwe Lomtsetfosivivinywa Ephalamende. Lomtsetfosivivinywa ususa Lomtsetfo Wemhlaba Wetekulima, Wemnyaka We-1970 (Umtsetfo We-70 Wemnyaka We-1970) lobanga kutsi kusebente tidzingo temtsetfosisekelo, naloniketa indlela lekahle nalesimeme yekusebentisa umhlaba wetekulima.

1.2. Lomtsetfosivivinywa uhambela tinkhinga embili ngoba uvikela umhlaba wekulima kutsi ukhicite kudla ngekwenta kutsi kube Netindzawo Tetekulima Letivikelekile lapho khona indzawo yetekulima lenemandla lamakhulu itawubekelwa tekulima bese kutsi indzawo lenemandla lamancane etekulima ivunyelwe kusetjentiselwa tintfo letingasito tekulima. 

1.3. Kusetjentiswa kwalomtsetfosivivinywa kutawubukana nalobungoti bekuswelakala kwekudla eveni lonkhe nasemakhaya.

D. Imicimbi Letako

1. Umhlangano Wemave Elubumbano lwe-Afrika (i-AU)

1.1 I-AU itawamukela Umhlangano Lomangalisako Wendzawo Yekuhwebelana Mahhala Yemave Elivekati I-Afrika (i-AfCFTA) mhla ti- 5 namhla ti-6 Ingongoni 2020, kulungiselela kucala kwe- AfCFTA mhla ti-1 Bhimbidvwane 2021.

1.2. I-AfCFTA inetinzuzo letinengi kakhulu eNingizimu Afrika ngoba isebenta njengentfo legcugcutela kukhula kwemnotfo nelutalisomali. Lendzawo yekuhwebelana mahhala ivulela imphahla leya emaveni angaphandle netinsita etimakethe letinebantfu labangetulu kwetigidzigidzi le-1.2. Njengasihlalo we-AU, iNingizimu Afrika beyisolo isembili ekukhankaseni kutsi kusetjentiswe i-AfCFTA.

1.3. Lesivumelwano sichubekisa kuhlangana kutemnotfo nakutentfutfuko, kutfutfukisa bomake balelivekati, futsi sikhulisa imitamo leholela kutsi kube nekuthula nekusimama e-Afrika.

2. Lusuku Lwekubuyisana

2.1. INingizimu Afrika itawube ibungata Lusuku Lwekubuyisana Mhla ti-16 Ingongoni 2020 ngaphansi kwalesihloko: “Kusebenta Ngekubambisana Ekulweni Nebuhlanga, Ludlame Lwetebulili kanye Nalokunye Kungabeketelelani”.  Asilisebentiseni lolusuku kuphindza sitibophelele kutsi siphumelele kwakha sive nekuhlalisana ngekubumbana. 

2.2. Lokugcilwe kuko kulomnyaka mayelana nebuhlanga kugcizelela kubaluleka kwemuntfu ngamunye kutsi atibophelele ekulweni nebuhlanga, kubandlulula ngekwebuhlanga, kuzonda bantfu labavela kwalamanye mave kanye nalokunye lokumayelana nekungabeketelelani.  

3. Lusuku Lwemave Emhlaba Lekulwa Nenkhohlakalo

3.1. INingizimu Afrika itawuhlangana nalamanye emave emhlaba kubungata Lusuku Lwemave Emhlaba Lekulwa Nenkhohlakalo ngaLesitsatfu, mhla ti-9 Ingongoni 2020. Lolusuku luletsa lwatiso mayelana nemiphumela lebitako nalemibi yenkhohlakalo, futsi luhlose kucedza inkhohlakalo.

3.2. Inkhohlakalo ayikavumeleki, noma ngabe yenteka kumkhakha wahulumende noma wangasese. Inkhohlakalo yenteka ngetindlela letinengi nangetento letifana ‘nekutsenga’ tincwadzi tekushayela, kukhokha lintjontjo kute ubalekele kujeziswa lokusemtsetfweni, kuhlanganyela nekusebentisa tindlela letingenakuchudzelana, konkhe kubanga inkhohlakalo. 

3.3. Imphumelelo yekulwa kwetfu nenkhohlakalo igcile ekungeneleleni kwato tonkhe takhamuti netikhungo. NgeLweti 2020, iKhabhinethi yavuma kutsi kusetjentiswe Indlelalisu Yavelonkhe Yekulwa Nenkhohlakalo futsi yenta lubito kubo bonkhe bantfu kutsi babumbane balwe nenkhohlakalo. Uma kukhona lokubonako, bika inkhohlakalo ngekushaya Inombolo Lephutfumako Yavelonkhe Yekulwa Nenkhohlakalo letsi- 0800 701 701. 

E. Imilayeto

1. Kuhalalisa
 Ikhabhinethi indlulisa kuhalalisa netilokotfo letihle ku:

1.1. Nks Tsakani Maluleke, lokhetfwe waba Mhlolimabhuku Jikelele waseNingizimu Afrika kusuka mhla ti-1 Ingongoni 2020. Ikhabhinethi imfisela lokuhle kulomsebenti wakhe wekucinisekisa kuphendvula uma kusetjentiswa tinsita tesive.   

2. Emavi ekudvudvuta
Ikhabhinethi indlulisa emavi ekudvudvuta ku:

2.1. umndeni, bangani, nebalingani balona bekangumdlali wasemuva weBafana Bafana neMamelodi Sundowns Anele Ngcongca. 

2.2. sive seBukhosi beBafokeng ngekushona kwaMohumagadi (Indlovukati), Dkt. Semane Bonolo Molotlegi.

2.3. sive sebaThembu ngekushona kweNdlovukati yamaXhosa Nozamile Sigcawu, make wenkhosi leseyakhotsama iNkhosi Mpendulo Zwelonke Sigcawu.

2.4. umndeni Walohlonipheke kakhulu Inkhosi Goodwill Zwelithini ngekushona kwendvodzana yakhe Inkhosana Lethukuthula Zulu.

F. Kubekwa Etikhundleni
Kutawucinisekiswa ticu temfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni. 
1. Nks. Mukondeleli Johanna Mulaudzi njengaMphatsi Lomkhulu (i-CEO) Wemlawuli Wemincele YaseNingizimu Afrika. 
2. Nks. Ayanda Noah njengaSihlalo Webhodi Yesikhwama Setemandla Lesihlangene i-Central Energy Fund SOC LTD.
3. Mnu. Loyiso Tyabashe Njenge-CEO Wenhlangano Yemandla Enuzi YaseNingizimu Afrika i-South African Nuclear Energy Corporation.
4. Umkhandlu wemalunga Eluphiko Lekulawula Imboni Yangasese Yetekuvikela:
a. Dkt. Audrey Leah Mofomme (Sihlalo);
b. Mnu. Matome Solomon Ralebipi (Lisekela Lasihlalo);
c. Mnu. Humphrey Nhlanhla Ngubane;
d. Dkt. Sithembile Nombali Mbete; na
e. Nks. Thandeka Ntshangase.
5. Kwelulwa kwenkontileka yaMnu Mbulelo Tshangana njengeMcondzisi Jikelele (u-DG) Welitiko Letekuhlaliswa Kwebantfu.
6. Nks. Nomfundo Clementine Tshabalala njenge-DG Welitiko Letesimondzawo, Temahlatsi Netekudvweba. 
7. Dkt. Annette Theresa Griessel njengeLisekela le-DG (u-DDG): Tekuhlela Nekulinganisa Tavelonkhe ku-DPME.
8. Dkt. Nontsikelelo Valencia Tshayingca-Mashiya njenge-DDG: Imisebenti Yetemabhizinisi ku-DPME.
9. Nks. Dorcas Tshepiso Moahloli njenga-DDG: Kulawula Imphahla Netikweleti Kusikhwama Setimali Savelonkhe. 

Imibuto: Nks. Phumla Williams – Sikhulumi SeKhabhinethi  
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore