Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Lokhetsekile Wekwevidiyo-inthanethi wangaLesibili, Mhla ti-14 Inyoni 2021

Lomhlangano WeKhabhinethi Lokhetsekile wekwevidiyo-inthanethi wabanjwa ngembi kwe-Lekgotla leKhabhinethi. 

A. Tincumo TeKhabhinethi

1. Kwelulwa kwesikhatsi kweLibalavendlela Lenhlangano Yehayidrojini i-Hydrogen Society Roadmap (i-HSRM)

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwelulwa kwesikhatsi se-HSRM ngeminyaka le-10 letako.

I-HSRM inika Lisubuciko leHayidrojini laseNingizimu Afrika lelavunywa yiKhabhinethi nga-2007 kulungiselela lelive umnotfo wehayidrojini. I-HSRM yakhela etukwaloko lesekuphunyelelwe kukutfola kuleminyaka le-10 leyendlulile kulungiselela iNingizimu Afrika kutsi sale isuka ekucwaningeni nasekutfutfukiseni icale kukhicita nekutsengisa.

1.2. Kusebenta kahle kakhulu kwe-HSRM kuhlanganisa bonkhe bucwepheshe lobuphatselene nekukhicita ihayidrojini emikhakheni yeminotfo leminyenti leyehlukene iphindze futsi icinisekise kukhula kwemnotfo lokufaka konkhe ekhatsi. Kwenta iNingizimu Afrika kutsi ibe yindzawo yemnotfo wehayidrojini lesimeme kanye nekukhulisa timakethe tangaphandle lekungatsengiswa kuto bucwepheshe behayidrojini.   

1.3. Kukhicitwa kwemikhicito kwehayidrojini netincenye kuleli kutawufaka sandla ekwakhiweni kwematfuba emisebenti nasekutfutfukisweni kwemakhono, kanye nekwenta kancono tingucuko kutemnotfo lokutawubese kuzuzisa umkhakha wemmango lobewukadze ute ematfuba phambilini, ikakhulukati bomake nelusha.

1.4. I-HSRM yenta tingenelelo letitawufaka ligalelo ekuncishisweni kwemimoya lengcolisa umoya (i-GHG).  Emkhatsini waletinye tintfo itawenta kancono kufaka emandla agesi lovusetelwako kugridi yagesi lenkhulu futsi iphakamisa tingenelelo emkhakheni weTitfutsi Letinkhulu Talokwesindzako, lokungulokunye lokufaka sandla ekukhicitekeni kwe-GHG.    

1.5. Lelibalavendlela kuboniswene kabanti ngalo nabo bonkhe badlalindzima labatsintsekako, kufaka ekhatsi ematiko ahulumende, tifundziswa, imikhakha letimele kanye nemikhandlu yetesayensi. Iniketa luhlakamsebenti lwekuchumanisa kute kutsi icinisekise kuhlanganiswa bonkhe bucwepheshe lobuphatselene nehayidrojini kanye nekutfutfukiswa kwemakhono alelive. Ledokhumenti utawutfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letesayensi Netekucanjwa kwalokusha letsi: www.dst.gov.za.

2. Sivumelwane Lesichitjelwe Setekuvikeleka Kwemikhicito Yenuzi (i-CPPNM)

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kwetetfulo tekuchitjelwa kwe-CPPNM kute kutsi ikuvume, ngekuya kweSigaba se-231(2) seMtsetfosisekelo waseRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika wanga-1996, lobeka kutsi: “Sivumelwane semave emhlaba sibopha Ummango kuphela ngemuva kwekutsi sivunywe ngesincumo nguko kokubili Libandla Lavelonkhe neMkhandlu Wetifundza Wavelonkhe”.

2.2. Tichibelo letentiwa ye-Ejensi Yemhlaba Emandla e-Athomi i-International Atomic Energy Agency (i-IAEA) ticinisa kuvikeleka kwelizingancane letemhlaba kwetikhungo netisetjentiswa kanye netintfo letisetjentiselwa tinhloso tekuthula. Njengelilunga le-IAEA, iNingizimu Afrika yasisayina lesivumelwane yaphindze yasilungisa nga-2007.

2.3. Letichibelo talesivumelwane ticinisa tekuvikeleka kwavelonkhe kwemave langemalunga, kufaka ekhatsi tidzingo tekuvikeleka kwetisetjentiswa nemikhicito yenuzi. 

2.4. Tiniketa luhlu lwemacala njengekutsengwa kulamanye emave kanye nekutsengisela lamanye emave imikhicito yenuzi ngaphandle kweligunyaphambilini. Kwenta kancono kusebentisana emkhatsini wemave langemalunga ekwabelaneni lwati mayelana netento letephula umtsetfo wemikhicito yenuzi.

3. Kutjintjwa kwesiphehli selucwaningo lwenuzi i-SAFARI-1

3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwentiwa kwemklamo wesiphehli senuzi wetinhlosonyenti kutsi utsatse indzawo yesiphehli selucwaningo ye-SAFARI-1 lengeyeNhlangano Yetemandla Enuzi YaseNingizimu Afrika (i-NECSA). Lesiphehli besiloku sisebenta kusukela nga-1965 futsi sikhatsi sayo sekuphelelwa ngemandla ekusebenta sitawufika ekupheleni kwaso nga-2030.

3.2. I-SAFARI-1 ingulomunye webakhiciti labane labahamba embili be-radioisotopes etekwelashwa emhlabeni lasetjentiselwa kwelapha tigidzi tetigulane ngemnyaka. Iphindze futsi yesekele lelive kulucwaningo lwetesayensi, kutekutfutfuka kanye nekwakhiwa kwemitsi lemisha, kutekulima, kutesayensi yetintfo letafa kanye nesayensi yetintfo letiphilako.     

3.3. Lokutjintjwa kutawucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika ichubeka nekuba ngulelinye lemave lahamba embili kulemikhakha iphindze futsi izuze kulobucwepheshe lobusha kulomkhakha. Lomklamo utawuholwa ngematiko lamanyenti labaphatselene naloku kanye ne-NECSA njengeklayenti lenkhulu.

4. Umbiko Wakamuva Wemhlangano Wesine Lobanjwa Njalo Ngemuva Kweminyaka Lemibili WaseNingizimu Afrika

4.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweMbiko Wakamuva Wemhlangano Wesine Lobanjwa Njalo Ngemuva Kweminyaka Lemibili waseNingizimu Afrika   – loniketa takamuva temitamo yalelive yekunciphisa tingucuko tesimo selitulu nekusenta sifanele – kuSivumelwane Seluhlakamsebenti Lwamhlabuhlangene Lwetetingucuko Tesimo Selitulu (i-UNFCCC).

4.2. Lombiko wendlala tinchubomgomo letifezekisiwe kanye netinyatselo netento letentiwe ngulelive kunciphisa kukhiciteka kwe-GHG. Uphindze unikete takamuva mayelana netingenelelo tekuntjintjela kumnotfo wesikhuntsa lesisezingeni leliphasi loholwa nguMtsetfosihlongoto weNchubomgomo Yavelonkhe Yetekubukana Netingucuko Tesimo Selitulu.

4.3. INingizimu Afrika itinikele kufaka ligalelo ngalokufanele kulemitamo yemave emhlaba kutsi kusimamiswe kukhiciteka kwe-GHG ngekhatsi kwalokubeka embili kwalelive lokufanele kutsi kutfutfukiswe. Njengalomunye losayinela i-UNFCCC, iNingizimu Afrika ilindzeleke kutsi ingenise lemibiko yakamuva lengeniswa njalo-nje.

5. Ligalelo Lelincunywa Velonkhe (i-NDC)

5.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ku-UNFCCC kwemkhakha lohlosiwe wekunciphisa tingucuko tesimo selitulu letibuyeketiwe te-NDC yeNingizimu Afrika tanga-2030. Iningizimu Afrika ibuyekete umkhakha wayo lohlosiwe wanga-2025 kusuka ku-398 kuya ku-510 nelanga- 2030 kusuka ku-350 kuya ku-420 Metric tons Carbon Dioxide equivalent (Mt Co2-eq).

5.2. Ngaphasi kwaleSivumelwane i-Paris Agreement onkhe emacembu adzingakala kutsi afake ema-NDC njalo ngeminyaka lesihlanu. INingizimu Afrika yafaka i-NDC yayo yekucala ku-UNFCCC ngeMphala nga-2015, yatinikela kugcina kukhiciteka kwe-GHG ngekhatsi emkhakheni kusuka ku-398 kuye ku-614 Mt CO2-eq nga-2025 nanga-2030. LeSivumelwane siphindze futsi sifune kwehlisa emazingakushisa emave emhlaba abe ngaphansi kwema-degrees Celsius lamabili nemitamo yemoya ibe ngema-degrees Celsius langu-1.5.

5.3. Onkhe emacembu alindzeleke kutsi alungise abe nemigomo yawo yanga-2015 ibe yakamuva nga-2020 kucinisekisa kutsi ahambisana nesayensi yakamuva. Lomkhakha lobuyeketiwe wemigomo ufaka ekhatsi imibiko yakamuva yePhaneli Yabohulumende Yetingucuko Tesimo Selitulu, futsi ihambisana babo bonkhe badlalindzima labatsintsekako labafaka ligalelo emitameni yalelive.  

B. Imitsetfosivivinyo

1. Umtsetfosivivinyo wanga-2021 Wekuchibela Kungcoliseka Kwelwandle (Kuvikela Kungcoliseka lokuvela kuMikhumbi)

1.1. Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo wanga-2021 Wekuchibela Kungcoliseka Kwelwandle (Kuvikela Kungcoliseka lokuvela kuMikhumbi) kutsi ummango uphawule ngawo. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela uhlose kuchibela Umtsetfo wanga-2021 Wekuchibela Kungcoliseka Kwelwandle (Kuvikela Kungcoliseka lokuvela kuMikhumbi), wanga-1986 (Umtsetfo-2 wanga-1986) bese iwenta kutsi uhambisane neSivumelwane Semave Emhlaba Sekuvikela Kungcoliseka lokuphuma Emikhunjini (i-MARPOL).

1.2. INingizimu Afrika isayine i-MARPOL, sivumelwane semave emhlaba lesikhulu lesimayelana nekuvikela kungcoliseka kwendzawo yaselwandle lokuvela emikhunjini noma lokubangeke ngengoti.

1.3. LoMtsetfosivivinyo Wekuchibela utawufaka ligalelo ekongiweni kwendzawo yaselwandle ngekutsi kucedvwe kungcoliseka kwelwandle lokubangelwa kucitseka kwe-oyili kanye naletinye tintfo letiyingoti. 

1.4. Uphindze futsi uphakamise kutsi imikhumbi ifanele kutsi emafutsa lanesibabuli lesingekho ngetulu kwe-0,50% noma-ke isebentise tinchubo letivunyiwe tekubukana nesibabuli.

2. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tetinkampani wanga-2021

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tindzaba Tetinkampani wanga-2021 kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wetinkampani, wanga-2008 (Umtsetfo we-71 wanga-2008). Ikhabhinethi yavuma ngeNgci nga-2018 kutsi ummango uphawule ngaloMtsetfosivivinyo lokhona kwamanje futsi umphumela waloko waholela ekutsini kwentiwe lolunye luhlaka lwetichibelo. 

2.2. Letichibelo letibuyeketiwe tenta kutsi kube nekucaciseleka lokukhulu kuletinye tindzinyana taloMtsetfosisekelo, letihlose kunciphisa kulawulwa kwemabhizinisi; kucinisa emagebe ekulwa nekushushunjiswa kwemali; kuncinisa tidzingo tekudzalula kanye nekwenta kancono emandla ebadlalindzima labatsintsekako enkampanini.  

3. Umtsetfosivivinyo Wavelonkhe Wetingucuko Tesimo Selitulu

3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela teTingucuko Tesimo Selitulu.  LoMtsetfosivivinyo uhlose kuniketa lithulusi letemtsetfo kutekufezekiswa kweNchubomgomo Yavelonkhe Tetekubukana Netingucuko Tesimo Selitulu. 

3.2. Ivumela kutsi kuhambisana kwetinchubomgomo lokutawuba nemtselela ekubukaneni kwalelive netingucuko nekugucuka kwesimo selitulu. Iniketa kuhleleka kwenchubekelembili yalelive kutsi ligucukele kumnotfo wesikhuntsa selizinga leliphasi nalomelana nekugucuka kwesimo selitulu.

3.3. LoMtsetfosivivinyo sewuvele wendluliswe enchubeni lenkhulu yekukhulumisana lefaka ekhatsi badlalindzima labatsintsekako.

C. Kubekwa Etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha.

1. Mnu. Smunda Mokoena, ubekwe njengaSihlalo weMlawuli Wavelonkhe Wetemandla waseNingizimu Afrika.

2. Dkt. Margaret Mkhosi-Motsaathebe ubekwe njengeSisebenti Lesikhulu Lesiphetse Savelonkhe seSikhungo Sekulahlwa Kwenkhukhuma Leyingoti Lekhipha Imisebe. 

Imibuto: Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi

Makhalekhikhini: 083 709 0139

Share this page

Similar categories to explore