Sitatimende saMengameli Cyril Ramaphosa lesimayelana netinyatselo letichubekako tetemnotfo netenhlalo ekuphendvuleni lolubhubhane lwe-COVID-19

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,


Setinsuku letinge-25 kusukela live laseNingizimu Afrika lacala kuba seluvalelweni lwavelonkhe kute kuvinjelwe kubhebhetseka kweligciwane i-corona.


Loku kunidzinge kutsi nibe nekucina lokukhulu kanye nekubeketela.


Kunibangele kuhlupheka lokukhulua futsi kwadzinga kutinikela lokukhulu.


Ngiyaphindza futsi, nginetfulela sigcoko futsi ngiyanibonga.


Lolubhubhane lweligciwane i-corona lutsikamete timphilo tenu futsi lwalimata umnotfo wetfu.


Lobumatima balo lobukhulu butawuchubeka buvakalele emavikini kanye nasetinyangeni letitako.


Lolubhubhane lubangele kutsi emabhizinisi kanye nebantfu ngalokufananako balahlekelwe ngekushesha yimalingena, kwabanga buphuya lobukhulu kanye nendlala.


Tinyatselo letiphutfumako nalebetingakalindzeleki lesititsatsile tekubambelela kubhebhetseka kwaleligciwane betidzingekile mbamba.


Tisinike litfuba lekutsi siphendvule ncono kulokwenyuka lokungagwemeki kwekutseleleka ngaleligciwane ngaleyo ndlela sasindzisa tinkhulungwane tetimphilo tebantfu.


Nanome loluvalelo lwavelonkhe lwelive lunemphumela lomubi emnotfweni wetfu, akusilutfo nakucatsaniswa nengoti lenkhulu eluntfwini, tindleko tenhlalo netemnotfo nangabe leligciwane i-corona lingabhebhetseka emkhatsini webantfu bakitsi lingalawulwa.


Bososayensi betekwelapha kanye nabodokotela betfu basitjela kutsi sisasetigabeni tekucala talolubhubhane.


Ngaphandle kwemitsi yekwelapha levunyiwe nome sigomo, asilindzele kutsi loku kusatawuchubeka kuyinkinga sikhatsi lesidze.


Calangaye wetfu lomcoka kakhulu kwanyalo kucinisa tingenelelo tetemphilo letidzingekile kulawula kanye nekubambelela kubhebhetseka kwalesifo kanye nekusindzisa timphilo tebantfu.


Kute kube ngulamuhla, leligciwane i-corona selitsatse timphilo lokungenani tebantfu labange-58 eveni letfu. Loku kulahlekelwa sonkhe lesidzabukako ngabo, ngobe siyabati buhlungu kanye nelusizi loluviwa ngulabo lababatsandzako.


Kuloluhlolo lolungetulu kwe-126,000 lolwentiwe, ba-3,465 labacinisekiswe kutsi sebanalo leligciwane i-corona.


Tigidzi letingetulu kwaletimbili tebantfu leseticilongiwe emimangweni kulolonkhe lelive futsi, kwasekutsi, labangetulu kwe-15,000 babo bandluliselwa kutsi bayowuhlolwa.


Lokuhambisana nalomtamo wahulumende wetemphilo longakavami kunetinyatselo lesititsatsako tekuvikela tindlela tekutiphilisa, kususa indlala nekuswela kanye nekubeka umnotfo wetfu endleleni yekuvuseteleleka.


Lamuhla kusihlwa, ngifisa kukhuluma nani mayelana nekuphendvula kwetfu ngekwetemnotfo kanye nangekwetenhlalo kulesimo lesiphutfumako setemphilo semhlaba wonkhe.


Lolubhubhane ludzinga kuphendvula ngekwetemnotfo lokulingana nebubanti kwalokutsikameteka lelibubangako.

Kuphendvula kwetfu ngekwetemnotfo kungahlukaniswa kube tigaba letintsatfu:


Sigaba sekucala sicale emkhatsini wenyanga yeNdlovulenkhulu ngesikhatsi simemetela lubhubhane lweligciwane i-corona njengenhlekelele yavelonkhe.


Loku kwafaka ekhatsi tinyatselo letibanti tekulwa nalemitselela lemibi yalolubhubhane kutemabhizinisi, emimangweni kanye nakulowo nalowo muntfu.


Letinyatselo tafaka ekhatsi kuphunyutwa ekukhokheni umtselo, kukhishwa kwetimali tekusita nakunenhlekelele, kutfolwa kwalokuphutfumako, kwesekelwa kwemiholo ngekusebentisa i-UIF kanye nekusita ngetimali emabhizinisi lamancane.


Nyalo sesicala ngesigaba sesibili sekuphendvula ngekwetemnotfo kute sisimamise umnotfo, kulungisa kwehla kakhulu kweluphakelo kanye nekufuneka kanye nekuvikela imisebenti.


Njengencenye yalesigaba, simemetela lamuhla kusihlwa lusito lolukhulukati lwetenhlalo kanye neselekelelo setemnotfo setigidzigidzi letinge-R500, lesilingana ne-10% ye-GDP.


Sigaba sesitsatfu lisubiciko letemnotfo lesitalifezekisa kute sichube lisu lekuvusetela umnotfo wetfu njengaloku lelive livuka kulolubhubhane.


Lokumcoka kakhulu kulelisubuciko lekuvusetela umnotfo kutawuba tinyatselo lesitatitsatsa kute sikhutsate kudzingeka kanye nekuphakelwa ngekusebentisa tingenelelo letifanana neluhlelo lwekwakha sakhiwonchanti lesimcoka, kufezekisa ngekushesha tingucuko kutemnotfo, kuntjintjwa kwemnotfo wetfu kanye nekutsatsa letinye tinyatselo letitawuvusetela kukhula lokungukhukhulelangoco kwetemnotfo.

Sitakuchaza loku etinsukwini letitako.


Kuletinsuku letimbalwa letengcile, besibonisana nalabatsintsekako labahlukahlukene.


Sibambe imihlangano nebemabhizinisi, betemisebenti kanye nemmango webakhetsi ku- NEDLAC.


Sibambe imihlangano naBondvunankhulu betifundza, neBaphatsiswatiko kanye naBosodolobha beMadolobhakati kanye nemalunga eMkhandlu Loweluleka Mengameli Ngetemnotfo.


Ngemuva kwalemihlangano, Ikhebhinethi yabuka tiphakamiso letahlukahlukene kanye nekuphotfula lusito letenhlalo kanye neselekelelo setetimali lesimcoka kakhulu kulesigaba sesibili sekuphendvula ngekwetemnotfo.

Loku kufaka ekhatsi:

Kwekucala, sabelomali lesingakavami setemphilo kute kubukwane naleligciwane i-corona,

Kwesibili, kusita kucedza indlala kanye nekukhatsateka ngekwenhlalo,

Kwesitsatfu, kwesekela tinkampani netisebenti,

Kwesine, kuvulwa futsi ngekwetigaba kancane kancane kwemnotfo.

Umtselela waleligciwane i-corona udzinga sabelomali lesingakavami seligciwane i-corona – lesilinganiselwa etigidzigidzini letinge-R500 – kute kucondziswe imitfombolusito ekulweni nalolubhubhane.


Loku kutawufaka ekhatsi kuhlelembisa kabusha lokumele kutsi kubekwe embili kutsi kucalwe ngako kwentiwe kwetigidzigidzi letilinganiselwa ku-R130 kulesabelomali lesikhona njenganyalo.


Linyenti laletimali litawutsatfwa kokubili kumitfombolusito yasekhaya, njengeSikhwama Semshwalensi Wekungasebenti, kanye nakubalingani bemhlaba wonkhe kanye nakutikhungo tetimali temave emhlaba.


Kute kube ngulamuhla, Libhange Lemhlaba, Sikhwama Semave Emhlaba Setetimali, Libhange Lentfutfuko Lelisha le-BRICS kanye neLibhange lase-Afrika Lentfutfuko litsintsiwe futsi basebentisana neTemafa aVelonkhe mayelana ngekusitwa ngetimali lokwahlukahlukene.


Letinye taletikhungo setisungule tilekelelo tetetimali lokuhloswe ngato kusita emave lokulindzeleke kutsi alungise inkinga yeligciwane i-corona njengatsi.

 

Lolusito lwetimali lutawusetjentiselwa, kwekucala kusita ngetimali tetemphilo kute tibukane neligciwane i-corona.
Samba setigidzigidzi letinge-R20 sitawucondziswa emitameni yetfu yekulwa nalolubhubhane.

Nangabe sifuna kukulawula ngemphumelelo lokubhebhetseka ngekushesha lokulindzelekile kanye nekucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu lodzinga kwelashwa uyakutfola, kufanele kutsi sinike lusebentisomali lolwengetiwe lwetinsita tekuvikela tisebenti tetemphilo, kucilongwa kwemmango, kanye nemandla langetiwe ekuhlola, imibhedze leyengetiwe etibhedlela tesikhashana, tingenisamoya, umutsi kanye netisebenti.


Loluvalelo lwavelonkhe lwelive lube nemtselela lomubi kumalingena yabomasipala ngesikhatsi lapho lokufuneka kubo kwenyuka.


Kusitwa ngetimali lokwengetiwe kwetigidzigidzi letinge-R20 ngako kutawunikwa bomasipala kutsi banikete kuphakelwa kwemanti lokuphutfumako, kuhlanteka lokwengetiwe kwetitfutsi tekuhamba ummango netisetjentiswa, kanye nekunika kudla nekwekukhosela kulabo labete emakhaya.


Imininingwane itawumemetelwa kusabelomali lesilungisiwe futsi lesitakwetfulwa yiNdvuna Yetetimali.
Lenye indzawo lemcoka ledzinga lusebentisomali lolwengetiwe lolukhulu lusito lwekucedza indlala kanye nekukhatsateka ngekwetenhlalo emimangweni yetfu kulo lonkhe lelive.


Nanome kukhona tinyatselo lesitentile tekuvikela imiholo yetisebenti kumnotfo lohlelekile futsi sandlulisela lusito nakumabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nendzawo kanye nalamancane langakabhalisi, tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika kumnotfo longakahleleki kanye nalabo labangasebenti badvonsa matima kutsi baphile.


Buphuya kanye nekungabikhona kwekudla kwandze ngendlela lengakalindzeleki kulesikhatsi nje semaviki lambalwa.
Kufinyelela kuleyo mindeni lehlaseleka lula kakhulu kulelive, sincume kutsi kube nesibonelelo sahulumende saleligciwane i-corona setinyanga letisitfupha.

 

Sitawucondzisa tigidzigidzi letinge-R50 ekusiteni kucedza kuhlupheka kwalabo labete lutfo kakhulu labatsintseke ngaleligciwane i-corona.


Loku kusho kutsi labo labatfola sibonelelo sahulumende sebantfwana batawutfola R300 lengetiwe ngeNkhwekhweti bese kutsi kusukela ngeNhlaba kuya enyangeni yeMphala batfole R500 leyengetiwe kuleyo nakuleyo nyanga.


Bonkhe labanye labatfola tibonelelo tahulumende batawutfola R250 leyengetiwe ngenyanga kuletinyanga letisitfupha letitako.

Kwengeta, sibonelelo sahulumende lesikhetsekile se-Covid-19 seLusito Lwetenhlalo Kunciphisa Kukhatsateka samba se-R350 ngenyanga kuletinyanga letisitfupha letitako sitawukhokhelwa labo labangasebenti futsi labangatfoli nome ngabe nguluphi luhlobo lwesibonelelo sahulumende nome kukhokhelwa yi-UIF.


Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle litawukhipha tidzingo letitawufuneka kute ufinyelele kutfola kanye nekufaka sicelo sekusitwa ngetimali


Sesibonile kutsi emandla ahulumende ekukhona kusabalalisa kudla akakaneli kute ahlangabetane nalesidzingo lesikhulu kusukela kucale lesibhadalala.


I-Ejensi yaseNingizimu Afrika Yesibonelelomali Sembuso – i-SASSA – etinsukwini letingetingaki itawucala kusebentisa sisombululo leseyame kutebuchwepheshe kucala ngekunika lusito lwekudla ngekusebentisa emavawusha kanye nekwendluliswa kwemali lengukheshi kucinisekisa kutsi lusito luyafika kulabo labaludzinga ngekushesha futsi ngemphumelelo lenkhulu.


Kwengeta, kuhlangabetana nalesidzingo lesiphutfumako, Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle selihlangene neSikhwama Semfelandzawonye, ema-NGO kanye netinhlangano temmango kutsi kusabalaliswe emaphasela ekudla lange-250,000 eveni lonkhe kulamaviki lamabili letako.


Sikhatsateke kakhulu ngemibiko yalabo bantfu labangakatsembeki lasebasebentisa kabi lokusabalaliswa kwekudla kanye nalolunye lusito ngetindlela tenkhohlakalo.


Ngeke singatsite kucinisekisa kutsi labo labatimbandzakanye etentweni letinjalo babukana nengalo yemtsetfo ngalokuphelele.


Nanome kukhona tingenelelo letinengi letivele tikhona kuhulumende tekubukana nelizinga lelisetulu kakhulu lekuswelakala kwemisebenti njengeLuhlelo Lwemisebenti Yahulumende Lolwengetiwe kanye neluhlelo lwemisebenti yemmango, loku akukaneli.


Lenkinga yaleligciwane i-corona itawuholela ekutseni bantfu labanengi balahlekelwe imisebenti yabo.


Tigidzigidzi leti-R100 titawubekelwa eceleni kutsi kuvikelwe imisebenti kanye nekudala imisebenti.

Kusukela nje kwamenyetelwa simo senhlekelele yavelonkhe enyangeni leyengcile, hulumende ubeke luhlu lwetinyatselo tekusekela imiholo yetisebenti kanye nekusita tinkampani letidvonsa kamatima.
Ngendlula kwelilanga lanamuhla, i-UIF ye-COVID-19 lekhetsekile seyikhokhe tigidzigidzi le-R1.6, ekusiteni tinkampani letingetulu kwe-37 000 kanye netisebenti letinge-600 000.


Kubekelwe eceleni tigidzigidzi letinge-R40 tekwesekela kukhokhelwa kwemalingena tisebenti bacashi bato labangakhoni kutiholela imiholo yato.

Siyachubeka ngekunika lusito – ngendlela yembolekomali, tibonelelomali kanye nekuhlelenjiswa kabusha kwetikweleti – kuma-SMME, kubanikati betitolo temasiphaza kanye nalamanye emabhizinisi langakahleleki.


Lizingagugu lalelusito kute kube ngunyalo selungetulu kwetigidzi leti-R100.


Samba lesengetiwe lesitigidzigidzi le-R2 sitawunikwa kutsi sisite ema-SMME kanye nebanikati betitolo temasiphaza kanye nalamanye emabhizinisi lamancane.


Sisetjentiswa se-IDC sekusekela tinkampani kutsi titsenge nome takhe sisetjentiswa sekutisita sisetjentisiwe kulamaviki lambalwa lengcile, ngemali letigidzi leti-R162 levunyiwe kungulamuhla.

 

Letinye tindlela tekusekela tindluliselwe kumaciko, tingijimi kanye netisebenti telwatitsite, kanye nalababutsa kungcola kanye nalabatimbandzakanye kumsebenti wahulumende kumkhakha wetemvelo.


Nanome letinyatselo inika lusito lolubonakalako etinkampanini letinengi kanye nasetisebentini, kuyacaca kutsi kunesidzingo lesikhulu kakhulu emnotfweni wonkhe.


Ngako-ke sitakwetfula imalimboleko yetigidzigidzi leti-R200 yesikimu sekucinisekisa ngekuhlanganyela nemabhange lamakhulu, Temafa aVelonkhe kanye neLibhangengodla laseNingizimu Afrika.


Loku kutawusita emabhizinisi ngetindleko tekusebenta, njengemiholo, irenti kanye nekukhokhela batfulitinsita.


Esigabeni sekucala, tinkampani letinemalingena lengephasi kwetigidzi letinge-R300 ngemnyaka titawufaneleka.


Kulindzeleke kutsi lesikimu sitawusita emafemu langetulu kwe-700 000 kanye netisebenti letingetulu kwetigidzi letintsatfu kulesikhatsi sebumatima.


Linengi lalamabhange selikulungele kucala kukhipha lomkhicito ngembi kwekuphela kwenyanga.


Hulumende futsi usalungisa tinyatselo letengetiwe tekusekela imikhakha lehlaseleka lula naletsintsekile njengemboni yetematekisi.


Kwengeta kuletinyatselo tekuphunyutwa ekukhokheni umtselo, sitawuphindza futsi setfule iholideyi yetinyanga letine eminikelweni yemtsedlwana wekutfutfukisa emakhono etinkampanini, sente kutsi ubuyiswe masinyane umtselo wekubuyiselwa -VAT kanye nekubambeleleka kwetinyanga letintsatfu tekugcwalisa nekukhokhela umtselo wekhabhoni.


Kusita emabhizinisi lamanengi kakhulu, imalingena leyengcile yemtselo lobambelekile wenyuswe ube tigidzi leti-R100 ngemnyaka, bese kutsi kukhokhela ngekulingana kwe-PAYE lebambelekile itawukwenyuswa ngemaphesenti lange-35.


Emabhizinisi lanemalingena lengetulu kwetigidzi le-R100 ngemnyaka angafaka sicelo ngco ku-SARS ngekwendzaba ngendzaba macondzana nekuhlela kukhokhelwa kwemtselo wawo.


Kute tinhlawulo tekukhokhela ngemuva kwesikhatsi letitawusetjentiswa nangabe angakhombisa kutsi vele atsintseke kabi ngalesikhatsi


Labakhokha umtselo labanikela kuSikhwama Semfelandzawonye batawukhona kufaka ticelo kudzimate kufike kumaphesenti langetiwe la-10 njengalawudvonswa kumalingena yabo ledvonselwa umtselo.


Sekuhlangene konkhe letinyatselo temtselo kufanele kutsi tinike lokungenani tigidzigidzi letinge-R70 temali lengukheshi yekusita nome letawukhokhelwa ngco kumabhizinisi nakulowo nalowo muntfu.

 

Indvuna Yetetimali utawunika imininingwane leyengetiwe ngaloku lokungenhla kanye naletinye timemetelo letiphatselene nemtselo.


Ekufezekiseni tonkhe letinyatselo, sitimisele kucinisekisa kutsi bomake, lusha kanye nebantfu labakhubatekile batfola kunakwa lokukhetsekile kanye nekwesekelwa.


Libhangengodla laseNingizimu Afrika liphindze futsi lafaka sandla ngendlela lebalulekile ekusekeleni leyo ncenye yemnotfo welive lekhicita timphahla netinsita.


Ngekuhambisana neligunyakwenta lalo leteMtsetfosisekelo, lehlise silinganiso leliboleka ngayo emabhange imali ngemaphuzu lange-2%, kahle hle livule lokungenani tigidzigidzi letinge-R80 kuleyo ncenye yemnotfo welive lokhicita timphahla netinsita, kanye nekutsatsa letinye tinyatselo tekwenta kutsi kube nebulula ekuntjintjeni imphahla ibe ngukheshi eluhlelweni lwetemnotfo.


Emabhange etebhizinisi lamanengi kanye netinkampani temshwalensi tiphindze futsi tasita kulomtamo weselekelelo setemnotfo ngekutsi, emkhatsini walokunye, tente kube nekubambeleleka nome kunciphisa tinkhokhelo tetitolimende, kunika kuphunyutwa kukhokhela sikweleti, kanye nekuyekela timali letikhokhelwa libhange kutsi kuzuze labatfola sibonelelo sahulumende.


Indzawo yesine Ikhabhinethi letsatse sincumo kuyo kuvulwa futsi ngekwetigaba kancane kancane kwemnotfo.


Sitawulandzela indlela lelungiselwe bungoti ekubuyeleni kwetfu emuva emisebentini yetemnotfo, silinganise sidzingo lesichubekako sekuvimbela kubhebhetseka kweligciwane i-corona kanye nesidzingo sekutsi bantfu babuyele emsebentini.


Njengaloku ngishito phambilini, nangabe siphangisa silucedza masinyane loluvalelo nome ngematata, sitifaka ebungotini lobukhulu bekungalawuleki kanye nekuvuka futsi kwalesifo.


Ngaleyo ndlela-ke sitawulandzela indlela yekwetigaba kancane kancane, siholwe bufakazi lobuncono kakhulu lobukhona betesayensi, kutsi sitisuse kancane kancane letihibe ekusebenteni kwemnotfo.


Nasenta njalo, sitawusolo sime sicinile esincumeni setfu sekulawula kundluliseka kwaleligciwane.

Kutawudzingeka kutsi sente tintfo ngekukhalipha futsi sibe nekuvumela tintfo kulamaviki netinyanga letitako, futsi siphendvule kulesimo njengaloku senteka.


NgaLesine, ngitawukhuluma nesive mayelana netinyatselo letitawutsatfwa ngale kweluvalelo lwavelonkhe lwelive tekuvula futsi lomnotfo kutsi usebente.


Lenkinga ngeke ibekhona kute kube phakadze, lilanga liyeta lapho letinyatselo tingeke tisadzingeka khona.


Kudzimate kube nguleso sikhatsi, nanome kunjalo, kufanele kutsi sicinisekise kutsi bonkhe bantfu bakitsi batfola kwesekelwa lokwanele.
Bubanti baloluhlelo lwelusito loluphutfumako luyinchophamlandvo.


Lukhomba kutsi ngeke sehlukanise nome ngabe ngumuphi umtamo, nome ngabe nguyiphi inchitfomali, ekutimiseleni kwetfu kutsi sisekele bantfu bakitsi futsi sibavikele engotini.


Sitakwenta futsi kufanele sente nome ngabe yini kutsi siphindze sivuke kulenkinga yeteluntfu, tenhlalo kanye neyetemnotfo.

Live letfu kanye nalomhlaba lesiphila kuwo ngeke usafanana.


Sincume kutsi singabuyeli nje emnotfweni wetfu lapho bewukhona khona ngembi kweligciwane i-corona, kodvwa kuvula umnotfo lomusha kubunjalo bemhlaba wonkhe lomusha.


Lisubuciko letfu letemnotfo lekuchubekele embili litawudzinga kubumbuna kwetenhlalo lokusha kitsi tsine sonkhe lesidlala indzima – kutemabhizinisi, kutemisebenti emmangweni kanye nakuhulumende – kwakha kabusha umnotfo kanye nekuzuza kukhula lokungukhukhulelangoco.


Kwakha kulokubambisana lokwakhekako emkhatsini webalingani betenhlalo ngesikhatsi salenkinga, sitawutenta ngekushesha letingucuko temumo letidzingekako tekunciphisa tindleko tekuchuba libhizinisi, kugcugcutela lokwenteka ekhaya kanye nekudaleka kwetimboni, kulungisa kabusha emabhizinisi ahulumende kanye nekucinisa umkhakha longakahleleki.

Sitawuphendla ngemfutfo kubumbana kwetingucuko letiphatsekako tetemnotfo leticinisekisa kutsi kuba nenchubekelembili kusimo setemnotfo sabomake, lusha kanye nebantfu labakhubatekile, futsi loko kwente emadolobhakati etfu, emadolobha, emalokishi kanye netindzawo tasemaphandleni kutsi tibe tikhungo tekufukula umnotfo letinemphilo nenshisekelo.


Umnotfo wetfu lomusha kufanele kutsi wesekelwe kungatsatsi luhlangotsi, kutfutfukisa, bulungiswa kanye nekulingana.


Kufanele kutsi usebentise nome ngabe ngumuphi umtfombolusito, nome ngabe nguliphi likhono lekwenta kanye nome ngabe ngumuphi umcondvo lomusha lesinawo ekusiteni bantfu balelive.


Umnotfo wetfu lomusha kufanele kutsi uvule tinkhalo letinsha futsi uvete ematfuba lamasha.


Kulenyanga leyengcile, bantfu baseNingizimu Afrika bacale kuba nemusa kulowo nalowo futsi bakhombisa kwephana.


Ngisho nakulomzuzu lapho kudzingeka khona kutinikela kwetfu lokukhulu, sibuke likusasa lelincono naleliphuphuma litsemba.


Ngisho nome ngabe sitikhandza sikumzuzu wengoti lenkhulu, njengaloku kudzingeka kutinikela lokukhulu kakhulu, asifuni kuvumela kucaphela kwetfu kutsi kunyakatiswe, sibuke embili kulikusasa lelincono.


Ngiyakholwa emandla nekucina kwesimongcondvo sebantfu nje baseNingizimu Afrika, labakhombise etikhatsini letinyenti – emlandvweni wetfu – kutsi bangakhona kumelana nensayeya.


Sitawelulama sibuyele esimeni lesifanele.


Sitawuncoba.


Sitawuphumelela.


Ngicela Nkulunkulu abusise iNingizimu Afrika futsi avikele nebantfu bayo.


Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore