Sitatimende saMengameli Cyril Ramaphosa lesimayelana neNchubekelembili yeMitamo yaVelonkhe Yekulwa neKubhebhetseka kweLubhubhane lwe-COVID-19

Bantfu baseNingizimu Afrika,

Ngikhuluma nani lamuhla kusihlwa njengaloku sicala sehluko lesisha emzabalazweni wetfu wekulwa naleligciwane lekhorona. 

Ngaphambili lamuhla, Lisekelamengameli David Mabuza, Indvuna Yetemphilo Dkt. Zwelini Mkhize, Indvuna Khumbudzo Ntshavheni kanye nami, semukele umtfwalo wetfu lotfunyelwe wekucala wetigomo te-COVID-19.

Lomtfwalo lotfunyelwe, wetilinganiso temutsi letisigidzi tesigomo se-Covishield lesikhicitwe yi-Serum Institute yaseNdiya, ufike e-OR Tambo International Airport lamuhla ntsambama.

Lesigomo sasungulwa yinkampani lephatselene nekutsakwa kwemitsi i-AstraZeneca kanye neNyuvesi yase-Oxford. INingizimu Afrika ibe ngulelinye lemave lelente tivivinyo tetekwelapha kute kuhlolwe kuphumelela kusebenta kwalomutsi.

Kufika kwaletigomo kucuketse setsembiso sekutsi singawaphendvula manje ematafula eligagasi lalesifo lesesibange umonakalo lomkhulu kanye nebumatima eveni letfu kanye nasemhlabeni wonkhana.

Kuphangisa kanye nebungako letigomo letinsha letentiwe ngabo kube yingcayizivele emlandvweni weluntfu futsi loku kukhomba inchubekelembili lenkhulu kakhulu yekutsi yini bantfu labangakhona kukufezekisa nababukene nengoti lebatsintsa bonkhe.
Live laseNingizimu Afrika belisomane liyincenye yaloluhambo lolungakholweki lwemmango wemhlaba wonkhe ekufuneni likhambi lesikhatsi lesidze lalolubhubhane lwe-COVID-19.

Ngitsandza kubonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labatimbandzakanye ngekutsandza kwabo kuletivivinyo tekuhlola kusebenta letahlukahlukene taletigomo kanye nekuncoma bonkhe bacwaningi labebahola letifundvo talolucwaningo. 

Linyenti lebacwaningi betfu litimbandzakanye elucwaningweni lolungakaze selwentiwe endzimeni yetelwati lwelufutontalo ngekunika lwatiso lolusha lolumayelana naleligciwane lokuholele ekutfolakaleni kweligciwane lelehlukile lelatiwa ngekutsi yi-501Y.V2.
Njengaloku nyalo letigomo setifikile, titawuvivinywa eLabhorethi Yavelonkhe Yekulawula kucinisekisa kutsi bunjalo besimo sato bugcinekile yini ngesikhatsi titfutfwa.

Ngemuva kwekuvivinywa, titawubese-ke setisatjalaliswa eveni lonkhe etinkhulungwaneni tetisebenti tetfu letinakekela ngetemphilo letibeka timphilo tato ebungotini kute tisindzise labanye.
Kufanele kutsi sicinisekise kutsi tiphephile njengaloku tisilwela.

Ngekulandzela lisubuciko letfu lekukhipha tigomo ngetigaba, tonkhe tisebenti letinakekela ngetemphilo letisemkhakheni wahulumende kanye nalotimele titawubekwa embili kutsi kucalwe ngato kugonywa.
Ematiko etemphilo etifundza asangenise emasu awo ekusabalalisa futsi sesibone tisetjentiswa letinge-200 letigomo tingasatjalaliselwa khona.

Nasesicedze kugoma tisebenti letinakekela ngetemphilo, sitawubese sesingena eSigabeni se-2 selisubuciko lavelonkhe lesigomo, lesitawufaka ekhatsi tisebenti letenta umsebenti lomcoka, bantfu labaneminyaka lengetulu kwalenge-60, bantfu labanekugula lokungemahlalakhona kanye nalabo labahlala etindzaweni letifanana nemakhaya lapho kuhlala khona labanakekelwako nemahositela.

ESigabeni se-3, loluhlelo lwekugoma lutawundluliselwa kulo lonkhe linanibantfu lalabadzala.

Ngiyati kutsi linyenti lenu litawubuta umbuto lobaluleke kakhulu: utawufinyelela njani kutfola sigomo nangabe ungena ngaphasi kwalemikhakha lesengiyibalile.

Litiko Letemphilo lisungule luhlelo lwekugcina mininingwane yekugoma i-Electronic Vaccine Data System kute kubelula kubhalisela kugoma kanye nenchubo yekusikhipha. Loku kutasisita kutsi sigcogce yonkhe imininingwane lefanele lephatselene nekuphatfwa kwekusetjentiswa kwalesigomo.
Loluhlelo luvumela umuntfu kutsi acele litfuba lekuyowujovwa ngekushesha nakatfola kutsi uyafaneleka kutsi agome esikhungweni sekugoma lesisedvute nabo. Loluhlelo luzobhala phasi kugoma njengaloku kwentiwa.
Njengaloku ngasho enkhulumeni yami yaphambilini, sitfola tigomo tetfu kubetfulitinsita labanengi.

  • Kwengeta kulesigidzi setilinganiso semutsi te-Covishield lesititfolile lamuhla; silindzele futsi tilinganiso temutsi letinye leti-500 000 letivela e-Serum Institute yaseNdiya kutsi tifike nasekuyawuphela inyanga yeNdlovana.
  • Sikhone kutfola tilinganiso temutsi letitigidzi le-12 setitonkhe letibuya kusisetjentiswa se-COVAX semhlaba wonkhe, lesitsite sitawukhipha tilinganiso temutsi letilinganiselwa etigidzini letimbili ngenyanga yeNdlovulenkhulu.
  • Sikhone kutfola tilinganiso temutsi wesigomo letitigidzi letiyimfica ka-Johnson & Johnson, letitawucala kuletfwa ngekota yesibili. Baka-Johnson & Johnson bente sivumelwano ne-Aspen, lenye yetinkampani tetfu letitsaka imitsi, kutsi tente letigomo khona lapha eNingizimu Afrika.
  • Kwengeta, baka-Pfizer batsembise tilinganiso temutsi letitigidzi letinge-20 tesigomo labatawucala ngekota yesibili kutiletsa

Sesibambe tinkhulumiswano letiya ekuvumelaneni nebenti betigomo kute sitfole luphakelo lolwengetiwe.

INingizimu Afrika itawuphindza futsi itfole luphakelo lwetilinganiso temutsi wesigomo ngekusebentisa Lubumbano Lwe-Afrika, lobelunenkhulumiswano nebenti bemitsi kutsi kutfolakale tigomo talelivekati lonkhe ngebunyenti ndzawonye.

Ngekusebentisa Licembu lase-Afrika Lemsebenti Wekutfola Sigomo leLubumbano Lwase-Afrika, kute kube ngulamuhla sesikhone kutfola sigidzigidzi sinye setigomo salelivekati lonkhe.

Tigidzi letingemakhulu lasikhombisa taletigomo titawubuya kusisetjentiswa se-COVAX semhlaba wonkhe kanye netigidzi letinge-300 letitfolakele ngenca yeLicembu lase-Afrika Lemsebenti Wekutfola Sigomo.
Sitawuphindza futsi sitfole tigomo lesitawuphiwa tona tinkampani letahlukahlukene temkhakha lotimele kwengeta kuletigomo livekati letfu lelitidzingako.

Baka-MTN, lokungulenye yetinkampani tetfu lesebenta emaveni lamanengi kulelivekati lase-Afrika, inikele ngetigidzi letinge-$25 kute kutfolakale tigomo letitigidzi letisikhombisa tetigomo, letitawutfolwa mave lakulelivekati lase-Afrika kungapheli nje emaviki langemangaki.

Ngitawutsandza kushayela lihlombe baka-MTN ngemnikelo wesipho sabo lesingaka ngibese futsi-ke ngicela letinye tinkampani letitimele kutsi tilandzele etinyatselweni tebaka-MTN. 

Kunemsebenti lophatsekako losewentiwe nebemkhakha lotimele futsi ngiyajabula kutsi kunekutimisela lokukhulu ekusekeleni nome ngabe nguluphi luhlangotsi lwemtamo wekukhipha sigomo savelonkhe. Loku kufaka ekhatsi kusita ngetimali nakudzingekile, kuphatfwa kwetintfo, kusatjalaliswa nekuphatfwa kwekusetjentiswa.

Loku kube kuhlanganyela lokucinile emkhatsini wahulumende nemikhakha letimele ngekusebentisa luchungechunge lwemihlangano malanga onkhe kute kufezekiswe kukhishwa kwetigomo ngemphumelelo.

Sihlose kutsi sitfole tilinganiso temutsi letanele kute kutsi sifezekise kugoma linanibantfu lelanele kutsi livikeleke ekutselelekeni i-‘herd immunity’, lokuphindze futsi kwatiwe ngekutsi ‘i-population immunity’.

Loku kwenteka ngesikhatsi linanibantfu lelanele seliligomele leligciwane kube nekuvikeleka lokungakacondzi ngco kulabo labangakagomeleki. Loku kutawenta kutsi kubhebhetseka kwaleligciwane kulawuleke.
Bososayensi betfu balinganisa kutsi sitawube sesigome linanibantfu lelanele nasesifinyelele kumaphesenti lange-67 ebantfu lasebagomelekile.

Loku kulinganiselwa kubantfu labatigidzi letinge-40 tebantfu balapha eNingizimu Afrika.

Sitakwenta konkhe lokusemandleni etfu kucinisekisa kutsi kunetilinganiso temutsi wesigomo letanele letitfolakalako kute kugonywe linanibantfu lelanele kuvikeleke labangakagonywa lapha eveni letfu.

Letigomo lesititsengako tendlule kutivivinyo letentisisiwe, kutinchubo letinengi tekutivivinya, lokufaka ekhatsi tivivinyo kusebenta letimbandzakanya tinkhulungwane ngetinkhulungwane tebantfu.

Kwengeta ekutfoleni kutsi ngabe tisebenta ngemphumelelo yini, letivivinyo tekusebenta tiphindze futsi tentiwa ngendlela yekutsi tivete imitselela leseceleni kanye nekuveta kutsi tiphephile yini. Balawuli labatimele babese sebabuketa lemininingwane letsatfwe kuletivivinyo tekuhlola kusebenta kucinisekisa kutsi letigomo atisiyo yini ingoti.

Tigomo lesititsengako tikhonjiswe kutsi tiphephile kutivivinyo letinkhulu tekuhlola kusebenta kwato kuwo onkhe emave.

Sonkhe sifuna kutsi sikhululeke kulesifo. Sonkhe sifuna kutsi siphephe, kanye nalabo lesibatsandzako kutsi nabo baphephe.

Sihlose kutsi sente letigomo kutsi titfolakale kubo bonkhe bantfu labadzala labahlala lapha eNingizimu Afrika, ngekungabuki kutsi batakhamuti takuphi nome simo sabo kutsi bahlala kuphi.

Sitawenta kutsi kube netindlela tekubukana nensayeya yetifiki letite timphepha, njengakubo bonkhe bantfu, sitawukhona kubhala phasi kahle futsi sibalandzelele kutfola umlandvo wabo wekugonywa.
Kusifiso lesihle setfu sonkhe kutsi linyenti letfu sonkhe litfole sigomo.

Kodvwa ngifuna kucacisa naku. Kute umuntfu lotawuphocelelwa kutsi ajovwe ngalesigomo. Kute umuntfu lotawuvinjelwa kutsi aye lapho atsandza khona, avinjelwe kubhalisa esikolweni, nome kutimbandzakanya nome ngukuphi lokwentiwako nguhulumende emmangweni nangabe abakagonywa.

Kute umuntfu lotawunikwa lesigomo nangabe bangasifuni, futsi ngeke kwentelwe enkhwace kugonywa.
Nome ngabe ngumaphi emahemuhemu laphatselene naloko akasilo liciniso futsi ayingoti.

Bantfu baseNingizimu Afrika,

Tindzaba tekucala letimnandzi tekufika kwaletigomo lamuhla.

Tesibili kutsi sicophe lokuphasi kakhulu kutseleleka kwelilanga ngalolufu kusukela ekucaleni kwenyanga yeNgongoni kulomnyaka lophelile.

Ecinisweni, isilinganisomkhatsini selizinga lekusuleleka lokusha sesehlile kancane kulamaviki lamatsatfu lengcile, lokukhombisa kutsi nyalo sesendlulile esicongweni salelihlandla lesibili.

Etinsukwini letisikhombisa letengcile, isilinganisomkhatsini semalanga onkhe sekutseleleka lokusha ngalolufu besilinganiselwa kuleti-5 500, nakucatsaniswa nekutseleleka ngalolufu loku-10 000 etinsukwini letisikhombisa letingembili.
Ngalamanye emavi, linani lesilinganisomkhatsini semalanga onkhe ekutseleleka lokusha ngalolufu sehlile safinyelela cishe esigamini saloko besingiko.

Linani lebantfu labangeniswa esibhedlela nalo futsi selehlile.

Esicongweni selihlandla lesibili, linani lebantfu labangeniswe esibhedlela belingetulu kwe-2 300 ngelilanga. Loko sekwehle kwaba bantfu labange-295 labangeniswa esibhedlela ngamhla tinge-29 Bhimbidvwane.
Nanome tinkhomba tikhomba kuya ngakulokuhle, kodvwa sisahlangabetana nekutseleleka lokusezingeni lelisetulu.
Siyajabula kutsi kulolonkhe lelive letfu, bantfu labanyenti bayayilandzela imitsetfo yekuvimbela lesiyishayile futsi batigcina ngenkhutsalo tinyatselo letimcoka tetemphilo letidzingekako tekuvikela kutseleleka ngalolufu.
Ngitsandza kubonga tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika labakhone kubeketelela imitsetfo yekuvimbela ekuhambeni kwabo nasekwenteni umsebenti kute kutsi kuvikelwe kutseleleka ngalolufu, netimphilo kute tisindziswe.
Nikuvisisile kutsi akuhanjwa ebhishi, akwentiwa emadzili epaki, futsi kute emadzili lentiwa ebusuku langalingana nekulahleka kwemphilo lokuvikelwe ngulemitsetfo yekuvimbela.
Nanome lemitsetfo yekuvikela iyintfo yesikhashana, kodvwa kulahlekelwa yimphilo yintfo yesiphelane.
Nanome kunjalo, siyati kutsi letinyatselo betidzingekile kute silawule kubhebhetseka kwaleligciwane lelibange bumatima lobukhulu kanye nebulukhuni kulabanye bantfu.
Siyavisisa kakhulu kutsi lemitsetfo yekuvimbela ibe nemtselela lomubi emabhizinisini kanye nekubeka imisebenti ebungotini etibhedlela, kutekuvakasha kanye nasetimbonini letihambisana nawo.
Kungaleso sizatfu-ke kutsi sincumile kutsi lemitsetfo lenjalo levimbelako ingasachubeki kuphela nangabe kudzingeke vele kutsi kute lokungentiwa kute kulawulwe lolubhubhane futsi kuncishiswe kulahleka kwetimphilo.
Kungalesi sizatfu kutsi siyachubeka nekusebentisana nebemabhizinisi kanye netemisebenti kulemikhakha kute kuvuselelwe emabhizinisi futsi kubuyiselwe esimeni imisebenti esikhatsini sanyalo kanye nasesikhatsini lesidze.

Kulamalanga lambalwa lengcile, sisihlolile simo salolubhubhane. Sifune seluleko setingcweti saphindze futsi sabonisana nalabamelele hulumende wesifundza newendzawo kanye nebaholi bendzabuko.

Njengaloku sekucaca bha kwehla kwekutseleleka lokusha ngalolufu, kungeniswa etibhedlela kwetigulane kanye nekufa, Ikhabhinethi itsatse sincumo sekucekisa imitsetfo leminyenti yekuvimbela ngaphasi kweSigaba se-3 lesilungisiwe.

  • Ema-awa emtsetfo weliwashi nyalo asatawucala ngensimbi ye-11 ebusuku kute kube ngensimbi ye-4 ekuseni.
  • Tikhungo letitsengisa kudla uhlale phasi udle kufanele kutsi tivale ngensimbi ye-10 ebusuku kute kutsi emakhasimende ato netisebenti tikhone kubuyela emakhaya kungakacali umtsetfo weliwashi.
  • Imihlangano yetenkholo itawuvunyelwa, kuye ngekulandzela tinchubo tetemphilo.
  • Imihlangano lenjalo ingabi nebantfu labengca kulabange-50 etindzaweni tekuhlangana nibe ngekhatsi kantsi etindzaweni tekuhlangana nibe ngephandle, kungabi nebantfu labendlula kulaba-100. Nangabe lendzawo yekuhlangana iyincane kakhulu kutsi ingamumatsa lamanani kube nekuchelelana ngekwetenhlalo lokufanele, kungabi ngetulu kwemaphesenti la-50 emtsamo waleyo ndzawo yekuhlangana. 
  • Tindzawo temmango letifanana nemabhishi, emadamu, imifula, emapaki kanye nemachibi emmango ekuhlamba atawuvulwa ngekulandzela tinchubo tetemphilo.
  • Imitsetfo yekuvimbela kutsengiswa kwetjwala itawucekiswa.
  • Kutsengiswa kwetjwala tindzawo letinemvume kodvwa kunganatselwa lapho kutawuvunyelwa kusukela ngaboMsombuluko kuya kuboLesine, kusukela ngensimbi ye-10 ekuseni kuya ngensimbi ye-6 kusihlwa.
  • Titolo letitsengisa imphahla lengadvonselwa umtselo, tindzawo letibhalisile letiphisa iwayini, emapulazi lalima emagilebisi ekwenta iwayini, baphisi labancane kanye nebahluti labancane betjwala batawukhona kutsengisa tjwala kunganatselwa kuleyo ndzawo ngesikhatsi sabo lesetayelekile sekusebenta.
  • Kutsengiswa kwetjwala tindzawo letinemvume kutsi bunatselwe kuleyo ndzawo – njengetitolo tekudlela nemathaveni – atawuvunyelwa kulolonkhe liviki kusukela ngensimbi ye-10 ekuseni kuya ngensimbi yeshumi ebusuku.

Letingucuko tenteke ngenca yekwehla lokukhulu kwekungeniswa kwetigulane letiphatfwe yi-COVID-19 etibhedlela kuto tonkhe tifundza, loko kwanciphisa kudvonsa kamatima kwetisebenti tasetibhedlela nekuswelakala kwemibhedze.
Ngitsandza kucela tsine sonkhe kutsi sinatse ngekutibophelela kute kutsi singahlangabetani netehlakalo tekuhlukumeteka nome kwenyuka kwekutseleleka ngalolufu ngenca yekutiphatsa budlabha. 
Njengaloku sicekisa imitsetfo yekuvimbela futsi, kutibophelela kulowo nalowo kuba kukhulu.
Asikhumbuleni phela kutsi nanome kukhona inchubekelembili lebonakalako lesesiyentile, linani letehlakalo letinsha solomane lisasetulu futsi kunengoti lesolomane ikhona njalo yekuvuka futsi.
Ngako-ke kudzingekile kutsi sigcine lelive lisesigabeni se-3 sekucaphela leligciwane, kukhombisa lizinga lelisetulu lelichubekako lebungoti bekusuleleka.
Tinyatselo letinengi tekuvikela titawuhlala tikhona.

  • Imihlangano yetenhlalo, imicimbi yetepolitiki, imihlangano yemkhandlu wendzabuko kanye nekuhlangana etinkhundleni tetemidlalo ngeke kuvunyelwe.
  • Loku akufaki ekhatsi imihlangano yetenkholo kanye nemingcwabo kanye naleminye imihlangano lenemkhawulo njengaloku imininingwane yawo ibhalwe kumitsetfosimiso, njengetindzawo tekudlela, imisamo kanye nasetindzaweni tekutivocavoca.
  • Imingcwabo ayikafaneli kutsi ihanjelwe bantfu labangetulu kwalabange-50, futsi kunesidzingo sekuchelelana ngekwenhlalo, kuhlanta tandla ngesibulalimagciwane kanye nekufaka sifonyo.
  • Solomane kusasephocelekile kutsi wonkhe umuntfu afake sifonyo nakasendzaweni lapho kunebantfu khona.

Nanome sikhipha luhlelo lwekugoma ngemnyaka wonkhe futsi njengaloku sisebenta kancane kancane kunciphisa linani lelisha lekusuleleka ngalolufu, kutawudzingeka kutsi sichubeke nekuhlonipha ngekunakekela tecwayiso tekunciphisa kusuleleka kwalolufu.

Loku kubaluleke kakhulu njengaloku leligciwane lelisha lelehlukile – i-501Y.v2 – nyalo selibhebhetseke kakhulu eveni lonkhana.

Sesiyati nyalo kutsi litselelana ngelufu kakhulu kwengca leligciwane lasekucaleni ngako-ke kungenteka kakhulu kutsi kube nalokunye kuvuka kwekutseleleka ngalolufu bese kwandzisa umtfwalo kutisetjentiswa tetfu tetemphilo.

Nyalo futsi sesati kancono ngetindlela tekutseleleka ngalolufu.

Nangabe lilunga lemndeni welikhaya line-COVID-19 futsi tinyatselo tekuhlanteka atigcinwa, ematfuba manyenti kutsi kutseleleka ngalolufu kutawubhebhetseka kubo bonkhe bantfu labakulelo khaya.

Ngako-ke, bantfu lesabatfole kutsi bavuleleke kuleligciwane nome bane-COVID-19 kufanele kutsi bahlale bodvwa khona lapho ekhaya bangasondzeli kulamanye emalunga alelikhaya nome, nangabe loko akukhonakali kutsi kwenteke, aye endzaweni yahulumende yekuhlaliswa wedvwa ngenca yesifo.

Nangabe usetindzaweni letinebantfu labanengi nome ucitsa sikhatsi endzaweni levalekile, lete tikhala tekungenisa umoya loko kwandzisa kakhulu bungoti bekwesuleleka ngaleligciwane.

Ngaleso sizatfu-ke, kufanele kutsi utigweme tindzawo letivalekile nawukhona futsi uvule emafasitela ngenhloso yekunciphisa kubhebhetseka kwaleligciwane emoyeni.

Lucwaningo lukhombise kutsi bungoti bekusuleleka ngaleligciwane cishe buphindzaphindvwe cishe kamashumi lamabili ngetulu etindzaweni letivalekile kwengca tindzawo letingephandle.

Siyachubeka nekucela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bagcine libanga lekuphepha lelingemamitha la-1.5 kulabanye bantfu ngaso sonkhe sikhatsi.

Sicela bacashi kutsi bavumele tisebenti tabo kutsi tisebentele emakhaya nangabe kwenteka, futsi kungabangwa bungoti bekutseleleka ngalolufu sidzingo singeko sanhlobo kutsi kube njalo.
Khumbula futsi kutsi, ngisho nome ngabe ungakhombisi kuba netimphawu, ungalendlulisela kulabanye bantfu leligciwane.

Ngaleyo ndlela-ke faka sifonyo futsi ucinisekise kutsi uvala imphumulo nemlomo nangabe usendzaweni lapho kunebantfu khona.
Nangabe ufuna kucoca nebangani nome umndeni, kwenteleni ngephandle loko.

Bantfu baseNingizimu Afrika,

Kusukela sehlakalo sekucala se-COVID-19 lesatfolakala lapha eveni letfu, sisebentise yonkhe imitfombolusito lesinayo kutsi sivikele timphilo kanye naloko kwekutiphilisa kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

Sibe nenhlanhla lenkhulu kutsi sitfole kwesekelwa emhlabeni wonkhe.
Lamuhla kusihlwa, ngifisa kudvumisa ikakhulu lusito lolungagucuki lwekutidzela lwahulumende kanye nebantfu baseCuba.

Ngekulandzela ngeliciniso umlandvo walo, lesive sesichingi lesincane kangaka sikhombise kuvelana nemave lahlukumeteke kakhulu satfumela bantfu baseCuba labangetulu kweti-3 700 emhlabeni wonkhe kutsi bayowusita ekulweni ne-COVID-19. 

Ngekudvumisa lomtamo, Ikhabhinethi yaseNingizimu Afrika ikuvumile kuphakanyiswa kwekwenyulwa kweLicembu Labodokotela Lelisita Etimeni Tenhlekelele Nakuletimo Telubhubhane Letimatima i-Henry Reeve International Contingent of Doctors Specialised in Disaster Situations and Serious Epidemics – nome njengaloku ngalokwetayelekile batiwa, nge-Cuban Medical Brigade – kutsi baklonyeliswe nge-2021 Nobel Peace Prize.

Lapha e-Afrika iyodvwa, leLicembu lelaphe bantfu labangetulu kwalabati-38 000 ekupheleni kweLweti 2020. Nanyalo lisasebenta kulamanye emave, lokufaka ekhatsi lapha eNingizimu Afrika.

Sitsandza kuvakalisa kubonga kwetfu kubantfu baseCuba ngalokukhombisa umoya wekuvelana kanye newebuntfu.

Njengabo bonkhe bantfu labanengi emhlabeni, silahlekelwe kakhulu futsi sabeketelela kutinikela lokukhulu.

Timphilo tetfu tigucuke ngetindlela letinkhulu, futsi siphocelekile kutsi sitetayete simo lesisha futsi nalesilukhuni.

Nyalo, sibonga tento tebuchawe tetisebenti tetfu letinakekela ngetemphilo, kusebenta ngekungakhatsali kwabososayensi betfu, sibindzi sato tonkhe tisebenti tetfu lebetisembili lapho imphi ishisa khona kanye nekutimisela kwalowo nalowo muntfu waseNingizimu Afrika, ekugcineni sesingacabanga ngemhlaba lapho leligciwane selilawulwe khona.

Kukitsi sonkhe kutsi sente lowo mhlaba ube khona.

Kukitsi kutsi singayekeli kutivikela, futsi sivikele lihlandla lesitsatfu lekutseleleka ngalolufu.

Kukitsi kutsi sitivikele, sivikele imindeni yetfu kanye nemimango yetfu.
Kukitsi kutsi sigonywe ngekushesha nasifaneleka futsi sivimbe leligciwane kutsi lingachubeki libhebhetseke.

Ngetulu kwako konkhe, kukitsi sonkhe kutsi sigcine lelilangabi lelitsemba lingacimi, sihlale sitimisele ekutinikeleni kwetfu kulowo nalowo kanye naseveni letfu.

Ngekubambisana sitawululama futsi sakhe kabusha.

Nkulunkulu sengatsi angabusisa iNingizimu Afrika kanye nebantfu bayo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore