Sitatimende saMengameli Cyril Ramaphosa lesimayelana nemitamo yaVelonkhe yekuvimba kubhebhetseka kwelubhubhane lweligciwane leKhorona i-COVID-19

Bantfu baseNingizimu Afrika,

Sekusikhatsi lesidze sagcina kubamba umhlangano wemndeni.

Ngesikhatsi ngigcina kukhuluma nani, etinyangeni letimbili ngco letengcile, live laseNingizimu Afrika belilulama elihlandleni lesibili lekwesuleleka ngaleligciwane lekhorona.

Ngaleso sikhatsi, linani lelisha lekwesuleleka ngalolufu ngelilanga belime ezingeni leliphasi, futsi besibeke lelive eSigabeni Sekucaphela Leligciwane lekhorona  sekucala.

Nanome sachubeka kugcugcutela kutsi kucashelwe, emazinga laphasi ekutseleleka asivumela kutsi sicekise imitsetfo levimbelako lemayelana nebungaka bemihlangano.

Kodvwa nyalo, ngemuva kwetinyanga letinyenti tekutseleleka lokuphasi, linani lekwesuleleka ngalolufu selenyuke kakhulu etincenyeni letinyenti talelive.

Sibone kwenyuka lokuchubeke njalo kulamaviki lamane lengcile.

Kulamalanga lasikhombisa lengcile, sibone silinganisomkhatsini se-3 745 sekusuleleka lokusha ngalolufu ngelilanga.

Loku kwenyuka ngemaphesenti lange-31 evikini leliphelile, kanye nekwenyuka ngemaphesenti lange-66 ngeliviki lelendvulela lelo.

Linani lekuhlola i-COVID-19 leliveta tehlakalo taleligciwane tiphindzaphindze ngalokungetulu enyangeni lephelile kusukela ku-4% kuya ngetulu kwa-11% nanome sikwengetile kuhlola eveni lonkhana.

Baseluleke ngekutsi tehlakalo tekwesuleleka ngalolufu letengca ku-5% tiletsa kukhatsateka.

Tifundza taseFreystata, Inyakatfo Kapa, Inyakatfo Nshonalanga naseGauteng setivele setifinyelele tona ehlandleni lesitsatfu lekwesuleleka ngalolufu.

Kutawuba nje sikhashana ngembikwekutsi lonkhe lelive lingene elihlandleni lesitsatfu lekwesuleleka ngalolufu.

Ngekusho kwetati tetfu tetemphilo, lokucubuka lokusandza kwenteka kwekusuleleka lokusha ngalolufu, kungenca yekwandza kwemihlangano lapho bantfu bangahloniphi khona tinchubo tetemphilo letimcoka.

Letinchubo tifaka ekhatsi kufakwa kwetifonyo, kuchelelana, kucinisekisa kutsi kungena umoya ngalokwanele endzaweni yekuhlangana kanye nekunciphisa linani lebantfu labahambela imihlangano.

Letinye tindzawo lapho kunekwenyuka khona kwekusuleleka ngalolufu, kusemingcwabeni kanye nasemadzilini labitwa ngekutsi ngema-‘after tears’, kanye nasemakempini nasemidlalweni etikolweni.

Njengaloku emazinga ekwesuleleka ngalolufu bekasolomane aphasi sikhatsi lesidze nekutsi sonkhe sesikhatsele ngulolubhubhane, sesikhombise kutiyekelela.

Asisacapheli ngekutsi sifake tifonyo tetfu sonkhe sikhatsi, asisatigwemi tindzawo lapho kunesicumbi sebantfu, futsi sesitijabulise kakhulu ngekuhlanganyela nebantfu.

Ngenca yaloko, kwesuleleka ngalolufu sekuyacubuka futsi.

Kwenyuka kwetehlakalo ngelilanga kulandzela indlela lefananako njengaloku kwentekile nakucala lamahlandla lamabili landlulile.

Sibonile kulamanye emave imiphumela lebuhlungu yekuvumela leligciwane kutsi libhebhetseke lingalawulwa.

Likomidi Letindvuna Lekweluleka mayelana ne-COVID-19 ngako-ke lincome kutsi lelive licale ngalokuphutfumako lishaye imitsetfo levimbelako yekuncandza kuchubekelembili nekwandza kwekusuleleka ngalolufu.

Lesincomo salelikomidi sisuselwa ekwandzeni kwetehlakalo letinsha tekwesuleleka lokusolomane kuchubeke njalo etinsukwini leti-14 letengcile, kwandza kwalabangeniswa etibhedlela cishe kuto tonkhe tifundza kanye nekwandza kwekuhlolwa i-COVID-19 loluveta kwandza kwekwesuleleka ngalolufu.

Imitsetfo levimbelako lengetiwe iyadzingeka kucinisekisa kutsi tisetjentiswa tetemphilo atitfwali kamatima nekutsi asilahlekelwa timphilo lebetingasindziswa.

Kubambelela kubhebhetseka kwaleligciwane kubaluleke ngalokukhetsekile nyalo kuvumela bantfu labanyenti nakwenteka kutsi bajovwe ngembikwekutsi lelihlandla lesitsatfu lifinyelele esicongweni.

Kucociwe ngaletincomo kuMkhandlu Lokhomuza Teligciwane lekhorona kantsi nasekuseni lamuhla naboNdvunankhulu betifundza, bosodolobha nebaholi bendzabuko kuMkhandlu WaMengameli Wekuchumanisa.

Ngekususela kulokucocisana, Ikhabhinethi ngako-ke incume kutsi lelive libe ngaphasi kweSigaba Sekucaphela Lesilungisiwe Sesibili kusukela kusasa.

Loku kusho kutsi:

  • Ema-awa emtsetfo weliwashi atawucala ngensimbi ye-11:00 ebusuku aphele ngensimbi ye-04:00 ekuseni.
  • Tindzawo letingasimcoka njengetindzawo letitsengisa kudla kudlelwe khona, tindzawo letitsengisa tjwala kunatselwe khona kanye netikhungo tekutivocavoca kutawudzingeka kutsi tivalwe ngensimbi ye-10:00 ebusuku. Loku kwentelwa kutsi tisebenti takhona kanye nalabo labatesekelako kutsi bahambe baye emakhaya ungakacali umtsetfo weliwashi.
  • Yonkhe imihlangano ivunyelwe kutsi ihanjelwe bantfu belinani lelisetulu laba-100 nawungekhatsi kantsi nawungephandle kube bantfu labange-250.

Nangabe leyo ndzawo yekuhlangana iyincane kakhulu kutsi ingatsatsa lelinani lebantfu kube nekuchelelana lokufanale, ngaleyo ndlela-ke bangabi ngetulu kwe-50% wemtsamo waleyo ndzawo yekuhlangana.

Loku kufaka ekhatsi tinkonzo tetenkholo, imicimbi yetepolitiki, imihlangano yekutijabulisa, kanye netindzawo lapho kutsengwa khona kudla kuhlalwe phasi kudlelwe khona, tindzawo letitsengisa tjwala kunatselwe khona, emathaveni netindzawo letinjengaleto.

Tinyatselo letinyenti tekuvikela solomane tisasebenta.

Umtsetfo usamile lotsi wonkhe umuntfu kufanele kutsi afake sifonyo lesivimba imphumulo nemlomo ngaso sonkhe sikhatsi nakasemkhatsini webantfu.

Kulicala nawungakwenti loko.

Banikati kanye nebalawuli betakhiwo temmango, tikhungo, titolo, tindzawo letitsengisa kudla kudlelwe khona, ematekisini nasemabhasini bonkhe banesibopho sekucinisekisa kutsi bantfu labangena etindzaweni tabo nome kutigitjelwa tabo bafaka tifonyo, nekutsi tinyatselo tekuchelelana lokufanele tiyagcinwa.

Nangabe uhlolwe watfolakala kutsi une-COVID-19, kufanele kutsi uyowuhlala wedvwa ekhaya sikhatsi semalanga la-10 kusukela wacala kukhombisa letimphawu talesifo.

Nangabe uke watsintsana nemuntfu lone-COVID-19, kufanele futsi uhlale wedvwa sikhatsi semalanga lalishumi ngemuva kwekuvuleleka, ngisho nome ngabe ungakhombisi timphawu.

Kubona nekuhlaliswa bodvwa bonkhe bantfu labatsintsene nesehlakalo sekuba naleligciwane yindlela yetfu lencono yekuvikela kuchubeka nekubhebhetseka kwaleligciwane, ngako-ke kubalulekile kutsi sonkhe siyihloniphe imitsetfo yekuhlala wedvwa nekuvalelwa ngenca yesifo.

Imingcwabo solomane ayikavunyelwa kutsi ibe nebantfu labengca kulaba-100, futsi, njengasekucaleni, imilindzelo, imihlangano ngemuva kwemngcwabo kanye nemihlangano yema-‘after tears’ ayikavunyelwa.

Nanome lelive liya elihlandleni lesitsatfu lekutseleleka ngalolufu, asati kutsi lelihlandla litawuba matima kangakanani nekutsi litawutsatsa sikhatsi lesingakanani.

Ngekusho kwabososayensi labeluleka hulumende, emandla alelihlandla lesitsatfu atawuya kakhulu ngelinani tsine lesitsintsana ngalo nalomunye umuntfu.

Loku kusho kutsi lowo nalowo kudzingeka kutsi acabange ngabo bonkhe bantfu latsintsana nabo ngalelo nalelo langa kanye nekutsi sente konkhe lokusemandleni kutsi sinciphise loko kutsintsana.

Ngalesinye sikhatsi akukhonakali kutsi ugweme kutsintsana nalabanye bantfu, njengasemsebentini nome ngesikhatsi usesitolo utsenga nome ugibele sigitjelwa semmango.

Etimeni letinjalo, kubalulekile kutsi sigcine tonkhe tinchubo tetemphilo ngekutsi sifake tifonyo, sichelelane futsi sicinisekise kutsi kungena umoya ngalokwanele.

Kodvwa nakwenteka, kufanele kutsi sikunciphise kakhulu kutsintsana nebantfu ngalesikhatsi.

Loku kungasho kutsi sihlehlise kutijabulisa sihlangene, kugwema tindzawo temmango, ungahambi ngaphandle nangabe vele kudzingeke kakhulu.

Imihlangano ngiyo lesisusa sekutseleleka ngalolufu, nome ngabe imishado, imingcwabo, ngemadzili ekutijabulisa, tinkonzo tetenkholo, imihlangano yetepolitiki nome imihlangano yemindeni nebangani.

Kufanele kutsi sikhumbule kutsi leligciwane alitihambeli lona ngekwalo kusuka kulenye indzawo liye kulenye, kodvwa lihamba ngekuhamba kwebantfu.

Nasihamba kancane, naleligciwane libhebhetseka kancane.

Kubaluleke ngalokukhetsekile kutsi sitigweme tindzawo letivalekile, njengaloku leligciwane libhebhetseka ngemoya nangabe umuntfu akhuluma, akhwehlela nome atsimula.

Nangabe udzinga kuhlangana nemuntfu, lokufaka ekhatsi lilunga lemndeni wakho, kuphephile kakhulu kutsi nihlangane ngephandle nome endzaweni lengenisa kahle umoya.

Labo labasebungotini lobutsite, lokufaka ekhatsi bantfu lasebakhulile kanye nalabo labanetimo tekugula lokungumahlalakhona, kufanele kutsi bacaphele futsi banciphise kuhlangana nebantfu ngalokusemandleni lamakhulu.

Nangabe lowo nalowo enta leyo mitamo nyalo, sitawusita ekutseni sehlise lizinga lekwesuleleka ngalolufu.

Sitawunciphisa kucindzeteleka etibhedlela tetfu, futsi ngekwenta njalo, sitawusindzisa timphilo letinyenti.

Njengaloku sichubeka sigcila ekunciphiseni kundluliseleka kwaleligciwane ngekutiphatsa kwetfu, sesicale ngeluhlelo lolukhulu kakhulu lwekugoma emlandvweni walelive letfu.

Emavikini lamabili lengcile, sicale ngesigaba sesibili seluhlelo lwekugoma, sicondzane nebasebenti betfu betemphilo labangakagomi ngesigaba sekucala kanye nabo bonkhe labakhona kulelive labangetulu kweminyaka lenge-60 budzala.

Loku kuta emva kwesigaba sekucala seluhlelo, lapho cishe basebenti betemphilo laba-480 000 bagome khona.

Bangetulu kwe-67% basebenti bahulumende betemphilo lasebagomiwe.

Labasebenti betemphilo batfole umjovo wekugoma waka-Johnson & Johnson, lodzinga kutsi ujove kanye kuphela.

Njengaloku bufakazi butsi bantfu lesebakhulile basebungotini kakhulu ekuhlaselweni kakhulu yi-COVID-19 kanye nekushona, sibone kutsi sibeke embili bantfu lasebakhulile kutsi sicale ngabo kulesigaba sesibili.

Kulamaviki lamabili lengcile, bantfu labangetulu kwalaba-480 000 batfole silinganisomutsi semjovo wekugoma wekucala we-Pfizer njengencenye yemkhankhaso wahulumende wekugoma.

Njengaloku umjovo wekugoma wePfizer udzinga tilinganisomutsi letimbili kute kutsi unike kusawoteka kwelinani lelisetulu, labantfu kutawudzingeka kutsi baphindze futsi batfole silinganisomutsi sabo sesibili ngemuva ngemalanga lange-42 batfole silinganisomutsi sekucala.

Linani labo sebabonkhe, bangetulu kwebantfu laba-960 000 lapha eNingizimu Afrika lasebatfole silinganisomutsi sinye semjovo wekugoma.

Kulamalanga lambalwa letako, sitawube sesigome bantfu labangetulu kwesigidzi salabo bantfu baseNingizimu Afrika labahlaseleka kalula.

Kube mnandzi enhlitiyweni kubona takhamuti tetfu lesetikhulile tijova, kanye nekufundza tindzaba temusa nekuvelana kulabo labavakashele tindzawo tekugoma.

Lokuhle lokuhlangabetanwe nako ekukhishweni kwemgomo kute kube ngunyalo, kukhomba kutinikela nebungcweti bebasebenti betfu betemphilo, kanye nekutilungiselela lokukhulu labakwentile kucinisekisa kutsi kukhishwa kwalomgomo kwenteka ngemphumelelo.

Luhlelo Lwekubhalisela Ukugonywa Nge-elekthroniki lungumgogodla wekulawula kubhalisa kanye nakuphakelwa kwemitsi yekugoma.

Loluhlelo luchumanisa bantfu nendzawo yekugoma lesedvutane nabo.

Loluhlelo lusita licembu lavelonkhe kutsi leluse kusetjentiswa kwemitsi yekugoma kanye nekutfumela imitsi yekugoma lapho idzingeka khona.

Kubhalisa nekugonywa kwalabo labangetulu kweminyaka lenge-60 kuchubeka kahle kakhulu.

Nyalo sesinebantfu labangetulu kwetigidzi letintsatfu lasebabhalise kuLoluhlelo Lwekubhalisela Ukugonywa Nge-elekthroniki.

Njengaloku kukwekucala kutsi loluhlelo lusetjentiswe, kuyavisiseka kutsi kube netinkinga letitsite ekucaleni, letingakabaphatsi kahle bantfu futsi kwaba nekubambeleleka.

Ngenhlanhla, letinkinga tisonjululwe ngekushesha kantsi nyalo kuyachutjekwa naloluhlelo luyatayekitiswa futsi luyaciniswa njengaloku kukhishwa kwemitsi yekugoma kuchubeka nje.

Kunaletinye tinsayeya lesisatilungisa.

Linyenti lebantfu lasebakhulile bahlangabetane nebulukhuni ekubhaliseni kuLoluhlelo Lwekubhalisela Ukugonywa Nge-elekthroniki.

Loku kungenca yekweswelakala kwemathulusi ladzingekako nawubhalisa nge-inthanethi, njengangcondvomshini, kufinyelela ku-inthanethi nome kumakhalekhikhini, nome bulukhuni bekulandzela imiyalo lebhalwe ngeSingisi.

Senta konkhe lokusemandleni kusombulula letinkinga, nemkhankhaso lomkhulu wekwesekela bantfu lasebakhulile usendleleni.

Kunetindlela letine tekubhalisa kute utfole umjovo we-COVID-19:

  • Ngekusebentisa inkhundla yekubhalisa nge-inthanethi letfolakala kuwebhusayithi ye-SA Coronavirus.
  • Ngekushayela ku *134*832# bese ubhalisa ngekusebentisa i-USSD
  • Ngekutfumela ligama lelitsi “REGISTER” nge-WhatsApp ku-0600 123 456
  • Ngekushayela lucingo sikhungo setincingo savelonkhe samahhala ku-0800 029 999, lapho batakusita khona kutsi ubhalise baphindze baphendvule nome ngabe ngumuphi umbuto lonawo ngekukhishwa kwemijovo yekugoma.

Lowo nalowo wetfu angabasita batali betfu, bogogo nabomkhulu betfu, nome bantfu labadzala labasemmangweni wetfu kutsi babhalise kuloluhlelo kute bavikeleke.

Yonkhe lemijovo yekugoma levunywe kutsi isetjentiswe lapha eNingizimu Afrika iphephile futsi iyasebenta.

Yonkhe ihlolwe kumalingaluhlolo lamakhulu futsi yafakwa kunchubo lematima yekuwuvuma leyentiwe nguMtimba waseNingizimu Afrika weKulawula Imikhicito Yetemphilo futsi nayimitimba leminyenti yetemphilo yekugunyata emhlabeni wonkhe.

Lokubaluleke kakhulu, yonkhe iyavikela ekuguleni lokumatima nome ekufeni ngenca ye-COVID-19.

Siyachubeka nekucocisana nalabanye labakhicita leminye imijovo kute kutsi sikhone kufaka imijovo leyehlukile eluhlelweni lwetfu.

Labanye balabakhiciti basafuna imvume ledzingekile kumitimba yetfu legunyata imikhicito yetemphilo.

Lomkhankhaso lomkhulu wekujova ungumtamo lohlanganisa bonkhe balingani betfu.

Nyalo sekukhona tindzawo tekugoma letingetulu kwe-400 letisebentako eveni lonkhe kuyo yomibili imikhakha letimele newahulumende.

Njengalo sike sabika phambilini, sitfole imijovo yekugoma leyanele kutsi ifinyelele kubo bonkhe labadzala kulelive, lokubantfu labalinganiselwa etigidzini letinge-40.

Loku kufaka ekhatsi tilinganisomutsi letitigidzi letinge-31 temjovo waka-Johnson & Johnson, losilinganisomutsi sinye, futsi lotawukhicitwa khona lapha eNingizimu Afrika.

Loku kufaka ekhatsi tilinganisomutsi letitigidzi letinge-20 temjovo we-Pfizer, lodzinga tilinganisomutsi letimbili kukunika kuvikeleka lokuphelele.

Kuletfwa kwemijovo yaka-Johnson & Johnson lokuhleliwe kubambetelekile ngenca yetindzaba tekulawula letiphatselene nekungabikhona kwekuhambisana netilinganisozinga letifanele esikhungweni sekukhicita eMelika.

Silindzele kutsi letindzaba leto tilungiswe ngembikwekutsi umtfwalo wekucala wemijovo yekugoma yaka-Johnson & Johnson ikhishwe kusisetjentiswa lesiseGqeberha eMphumalanga Kapa.

Nanome loku kube yinsayeya lebe nemtselela lomubi ekuphakeleni kwemijovo yekugoma emaveni lamanyenti hhayi kuphela lapha eveni letfu, sichumana njalo nemitimba lefanele legunyata kucinisekisa kutsi tilinganisomutsi tetfu tiyakhululwa ngekushesha.

Tilinganisomutsi letilinganiselwa esigidzini lesi-1.3 te-Pfizer setivele tisatjalalisiwe futsi cishe leti-500 000 sebajoviwe bantfu ngato.

Tilinganisomutsi letilandzelako letinge-636 000 titawufika lamuhla ebusuku tidilivwe njalo ngeliviki ngemtsamo lolinganako kudzimate kube sekupheleni kwenyanga yeNhlaba, lapho sitawube sesitfole tilinganisomutsi letitigidzi le-2.5.

Kwetsemba kwetfu umjovo we-Pfizer kwanyalo sekube nemtselela lomubi kusivinini setfu sekuvula tindzawo tekujovela.

Ngenca yekutsi mutsi wekugoma we-Pfizer udzinga kutsi wetfulwe ubandza kakhulu, kufakwa kwesisetjentiswa sekutsi uhlale ubandza kakhulu etindzaweni letincane kanye nasetindzaweni letisemaphandleni kakhulu kunemkhawulo.

Nangabe indzaba yemjovo wekugoma waka-Johnson & Johnson seyilungisiwe, kutawubalula kakhulu kutsi usetjentiswe. Usilinganisomutsi sinye futsi ungabekwa efrijini leyetayelekile.

Ngesikhatsi kukhishwa kwemjovo wetfu kwenteka ngemandla kulamaviki letako, ngigcugcutela wonkhe umuntfu kutsi abeketele futsi balindzele litfuba labo.

Kubalulekile kutsi sivumele basebenti betemphilo kanye nalabo labangetulu kweminyaka lenge-60 budzala kutsi bajove kucala, ngobe basebungotini lobukhulu bekugula kakhulu nome kwelashwa esibhedlela.

Kwanyalo, ngulawo macembu lamabili kuphela lafanelekile kutsi atfole umjovo kudzimate kube sikhatsi lapho kumenyetelwa khona emacembu lalandzelako latawubekwa embili kutsi kucalwe ngawo atfole umjovo wekugoma.

Ngitawutsandza kubonga bonkhe balingani betfu betenhlalo, lokufaka ekhatsi betemkhakha lotimele, betemisebenti, tinhlangano temmango, emacembu etenkholo nebaholi betendzabuko, ngekuvela netindlela letinsha tekwesekela lomkhankhaso.

Njengelivekati lase-Afrika sichubekela embili nemitamo yekwengeta likhono letfu lekutikhicitela umjovo wekugoma ngenhloso yekutsi sitimele macondzana nekukhicita umjovo wekugoma.

Siphindze futsi sibe yincenye yemtamo wemhlaba wonkhe kucinisekisa kutsi onkhe emave ayakhona kufinyelela kutfola imijovo yekugoma leyanele njengeludzaba loluphutfumako.

Sigcugcutela onkhe emave kutsi asekele kuchubeka kwesivumelwane se-TRIPS eNhlanganweni Yekuhweba Yemhlaba kute kutsi imijovo ye-COVID-19 kanye nekwekwelapha kutsi kukhicitwe ngelinani lelikhulu, ngetindleko letiphasi futsi ngelitubane lelikhulukati.

Njengaloku kuphendvula kwetfu kulolubhubhane bekweyame kitsi sonkhe ekwenteni ngekuhlanganyela, kukhishwa kwalomjovo wekugoma kudzinga kuhlanganyela kwesive sonkhe kute kutsi kube yimphumelelo.

Kwanyalo, bomacalangaye betfu kutsi senyuse umkhankhaso wetfu wekugoma kute kutsi ufinyelele kubantfu labanyenti, ngekushesha lokukhulu, kuyo yonkhe incenye yalelive.

Nanome kunjalo, kufanele kutsi sikubambetelele kwenyuka kwekusuleleka ngalolufu sikhatsi lesidze lesingakhona ngaso kute sivumele kutsi takhamuti tetfu letihlaseleka lula tivikeleke.

Kulelo nakulelo viki lesibambetelela ngalo kufinyelela esicongweni kwelihlandla lesitsatfu kusisita ekutseni sikhone kugoma emakhulukhulu etinkhulungwane tebantfu, futsi kusindziswe netimphilo tabo.

Kungaleso sizatfu-ke kumcoka kakhulu kutsi sikwente nyalo loko futsi sikwente ngekuhlanganyela, kute sincandze kubhebhetseka kwaleligciwane ngekutsi sifake tifonyo, sigweme imihlangano kanye netindzawo letivalekile, sichelelane futsi sigeze tandla tetfu njalo ngensipho nome ngesibulalimagciwane.

Ngekuchuba ngekusheshisa loluhlelo lwekugoma, sesiyasondzela ekuncobeni lolubhubhane.

Ngeke sisayekela nyalo. Ngeke siyekele kutivikela.

Sekusemandleni alowo nalowo kutsi sitivikele, sivikele imindeni yetfu kanye nemimango yetfu sidzimate sonkhe sigome.

Ngicela kutsi nisebentise onkhe emandla enu leninawo, sibindzi senu kanye nekuphikelela embili kwenu njengebantfu baseNingizimu Afrika kutsi simeni ngekuhlanganyela sisonkhe sivimbeni lelihlandla lesitsatfu.

Singakhona futsi sitawuphumelela, njengaloku siphumelele ngaphambilini. Nkulunkulu akabusise live leNingizimu Afrika avikele nebantfu balo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore