Mengameli Cyril Ramaphosa: Inchubekelembili Leyentiwako Macondzana Nemitamo Yavelonkhe Yekulawula Lubhubhane Lwe-COVID-19

Inkhulumo YaMengameli Cyril Ramaphosa Mayelana Nenchubekelembili Leyentiwako Macondzana Nemitamo Yavelonkhe Yekulawula Lubhubhane Lweligciwane leKhorona i-COVID-19

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sekwendlule emalanga la-11 ngigcine kukhuluma nani.

Ngaleso sikhatsi ngibike angetimphawu tekucubuka kabusha kweligciwane lekhorona etindzaweni letehlukene talelive.

Ngalelo langa, mhla titintsatfu enyangeni yeNgongoni, lelive lakitsi labhalisa tehlakalo letinsha tekwesuleleka leti-4 400.

Itolo, mhla ti-13 Ingongoni, sibhalise tehlakalo letinsha tekwesuleleka leti-8 000.

Manje linani lelicinisekisiwe lelihlanganisiwe letehlakalo teligciwane lekhorona lapha eNingizimu Afrika tinge-866 127.

Lamanani lawa abanga kukhatsateka lokukhulu.

Sekute kungabata manje – lelive selingene ekucubukeni kwesibili kokwesuleleka ngeligciwane lekhorona.

Nakubuka lizinga lekukhula kwetehlakalo tekwesuleleka letinsha kulamaviki lamabili lendlulile, kungenta kakhulu kutsi singatsatsi tinyatselo letiphutfumako futsi uma singatsatsi tinyatselo sonkhe, lokucubuka kwesibili lokutawuba nemphumela lomubi kakhulu kunaloku kwekucala.

Silinganisomkhatsini savelonkhe sawonkhe malanga setehlakalo tekwesuleleka letisha kulamalanga lasikhombisa lendlulile singe-74% ngetulu kwemalanga aphambilini lasikhombisa.

Kulesikhatsi lesi, linani letehlakalo letinsha tekwesuleleka selikhuphukile lendlula silinganisomkhatsini sawonkhe malanga lelinganiselwa ku-3 800 laya ngetudlwana-nje kwe-6 600 ngelilanga.

Silinganisomkhatsini sawonkhe malanga selinani lalabafako lababulawa yi-COVID-19 sikhule cishe nge-50% ngesikhatsi lesifanako kusuka kumanani alabafako labangetudlwana-nje kwe-100 kuya ngetudlwa-nje kwe-150.

Tifundza letine letihamba embili kulokucubuka kwesibili yiMphumalanga Kapa, Inshonalanga Kapa, iKwaZulu-Natal kanye neGauteng.

Kwekucala-ngca kulolubhubhane, linyenti lalamanani lamasha ekwesuleleka bantfu labasha/lusha, ikakhulu belicembu leminyaka yebudzala le-15 kuya kule-19.

Kunetizatfu letinyenti talokukhuphuka ngemandla kwemanani lamasha ekwesuleleka, kodvwa manje timbangela lenkhulu seticala kucaca.

Imibutsano – ikakhulu imibutsano yetenhlalo nemadzili/imicimbi – ngito timbangela letinkhulu tekubhedvuka.

Kuleminyenti yalemibutsano, akukhweshelwana, tindzawo lebanjelwa kuto iba siminyaminya kantsi futsi atingenisi tibuye tikhiphe kahle umoya, isibulalamagciwane sekugeza tandla asihlali sikhona, futsi bantfu abatifaki tifonyo tabo.

Bantfu labanyenti banatsa tjwala kulemicimbi ‘lebomabhebhetsekisa labakhulu', lokubangela kutsi bantfu bangabe bangasakunaki kakhulu kugcina imigomo yekutivikela bona kanye nekuvikela kungenwa nguleligciwane.

Umkhosi wekugubha kuphotfula matikuletjeni losandza kubanjwa eBallito usikhumbuto lesibuhlungu kabi sekutsi imibutsano lemikhulu ingaba yingoti kangakanani. 

Siyati bantfu labasha baseGauteng labacishe babe yi-1 000 labebahambela lomcimbi bahlolwe batfolakala banalo leligciwane lekhorona. Lesingakwati kutsi bangaki labanye bantfu labesulelwe ngungamunye wabo. 

Kutsiwa kungaba yimindeni lengefika e-300 lekungenteka kutsi yesulelekile.

Liciniso lelibuhlungu ngalolubhubhane kutsi imicimbi, emakhonsathi kanye nemadzili – lekufanele kutsi ngabe yimigubho yenjabulo nekutijabulisa – kukhombisa kuba ngumtfombo wekwesuleleka kanye nekugula, futsi kungaholela ngisho nasekufeni.

Lokunye lokubangela lokukhuphuka kwemanani ekwesuleleka kukhula kwelizinga lekuhamba kwebantfu. 

Bantfu labanyenti abatigcini tinyatselo tekuvikela kwesuleleka ngesikhatsi bahamba emadolobhenikati, emadolobheni kanye nasemaphandleni, nasemkhatsini wetindzawo letehlukene.

Sifanele kutsi sikucaphele kutsi ngesikhatsi sihamba kakhulu, nematfuba ekubhebhetseka kwalesifo nawo aba manyenti.

Loku kusho kugcoka sifonyo uma ugibele sigitjelwa semmango nekwenta siciniseko sekutsi emafasitelo aso avuliwe ngaso sonkhe sikhatsi.

Kuphindze futsi kusho kutsi unciphise linani lebantfu locitsa sikhatsi unabo uma ngabe uhamba uvakashela umndeni nebangani kuletinye tincenye talelive.

Kuphephile kuhlala nemndeni wakho lodvute nawe kunekutsi ube kumibutsano lemikhulu lengabangela kubhebhetseka kwaleligciwane.

Ngalokubanti kakhulu, lokukhula lokukhulukati kwemanani ekwesuleleka kubangelwa kutsi bantfu abasalandzeli  – tento letisisekelo – futsi letilula kutilandzela.

Kulandzela letinyatselo kubaluleke kakhulu ngoba kwesuleleka kuvamise kubangwa bantfu lasebasulelekile kodvwa labasengakakhombisi timphawu tekwesuleleka, uma kungenteka babe nato, futsi kungenteka kutsi bangati nekutsi sebanalo leligciwane.

Kuba phasi kakhulu kwemanani ekwesuleleka kuletinyanga letimbalwa letendlulile kusente sakhululeka kakhulu sangasagcoki tifonyo tetfu letivala timphumulo nemlomo ngaso sonkhe sikhatsi uma siphuma emakhaya etfu siya etindzaweni temmango.

Asisakuboni kubaluleka kwekugwema tindzawo letisiminyaminya, noma kuma sikhweshelane ngalokungetulu kwemamitha la-1.5, noma sivule emafasitelo uma sihamba sigibele tigitjelwa temmango noma-ke sesule ngesibulalamagciwane tindzawo letisetjentiswa nguwonkhewonkhe.

Sesisheshe sangena emoyeni waKhisimusi futsi simema bangani nemndeni kutsi bete sibutsane ndzawonye.

Yebo, kwehluleka kwetfu kugcina ngaso sonkhe sikhatsi tonkhe letinyatselo letisisekelo tekuvikela kwesuleleka letisifake kulokucubuka kwesibili.

Letindlela tekucaphela tekuphepha tingabonakala tingakabaluleki kute kube ngulapho kwesuleleka umuntfu lomtsandzako ngenca yebudlabha bakho.

Manje lesikhatsi sekuphumula kanye nemicimbi siveta ingoti lenkhulu kutemphilo netekuphila kahle kwesive sakitsi.

Kuphindze futsi kuveta lenkhulu ingoti ekuvukeni kwemnotfo wetfu.

Loku kubangelwa kutsi ngalokwetayelekile lesikhatsi semikhosi nekuphumula sikhatsi semibutsano, sekuhamba, sekuhlangana kwebangani nemindeni, kanye nekukhibika/kuphumula ngemuva kwemnyaka lobewunencindzetelo nalomatima kakhulu.

Ngenca yaloku, sikhatsi semikhosi nekuphumula siyafana kakhulu nesikhatsi seLiphasika.

Kubalulekile kukhumbula kutsi ngesikhatsi seLiphasika lalomnyaka, sakhona kunciphisa linani lekwesuleleka ngoba sonkhe sachubeka satiphatsa ngendlela lefanele, sonkhe sayigcina imikhawulo saphindze futsi sonkhe salandzela tinyatselo tetemphilo letisisekelo.

Mayelana naloku-ke, siyakubonga kutinikela lokwentiwa ngemasontfo ngekungabambi tinkonzo teLiphasika, futsi sibonga neligalelo lelentiwe ngito tonkhe tenkholo ekulondvoloteni timphilo kuwo wonkhe lomnyaka.

Njengobe sentile ngesikhatsi seLiphasika, sidzinga kuphindze futsi silandzele sigcine tinchubo tetemphilo letisisekelo.

Uma ngabe asenti tintfo ngalokwehlukile kulesikhatsi semikhosi nesekuphumula, sitawungena emnyakeni lomusha singenanjabulo, kepha sinelusizi lolukhulu.

Linyenti lebangani, tihlobo, kanye nebalingani betfu ngekwemsebenti batawube besulelekile, labanye batawugula babangwe netibi futsi labanye, ngenhlanhla lembi, batawufa.

Ngaphandle uma ngabe senta tintfo ngalokwehlukile, lona utawuba nguKhisimusi wekugcina, kulinyenti lebantfu baseNingizimu Afrika.

Loku asikufuni mbamba kutsi kwenteke. Sonkhe sifuna kuphila netihlobo tetfu nato tiphile.

Kubaluleke kakhulu-ke kutsi sicaphelisise ngalokwengetiwe kute silawule lokucubuka kwesibili siphindze futsi sisindzise timphilo, sibe sisebentela kuvikela tindlela tetfu tekutiphilisa.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Emalangeni lalishumi nakunye lendlulile, simemetele kutsi iNelson Mandela Bay iyindzawo ‘lesilulu saleligciwane’, ngekuhambisana nendlela yetfu leyehlukile yekulawula lolubhubhane.

Kukhona nalabanye bomasipala labakhombise kuphakama lokukhulu kwemazinga ekwesuleleka.

Indvuna yeTemphilo Dkt. Zwelini Mkhize seyitivakashele letindzawo futsi ngemuva kwekubonisana nalabatsintsekako labambalwa, Ikhabhinethi seyincume kumemetela kutsi letigodzi letimbili letilandzelako titilulu teligciwane lekhorona.

Ngunati letilandzelako:

- Sigodzi iSarah Baartman 
- Sigodzi iGarden Route 

Loku kusho kutsi lemikhawulo lesiyincumele i-Nelson Mandela Bay itawusebenta nakuletigodzi leti kusukela lamuhla emkhatsini walamabili futsi itawuchubeka kute kube ngulapho sibona emanani ekwesuleleka lacacile nalanciphako.

Ngesikhatsi lapho letindzawo letitilulu tindzinga kunakwa lokusezingeni lelitsite, lesikhatsi semikhosi nekuphumula sibeka bungoti lobukhulu kulo lonkhe lelive.

Ngako-ke besiloku sibonisana netifundza, kufaka ekhatsi bomasipala, mayelana netinyatselo letifanele kutsi titsatfwe kute kutsi kulawulwe lokucubuka kwesibili.

Sekube nekucocisana kabanti neMkhandlu Wavelonkhe Wetekulawulwa Kweligciwane Lekhorona kanye neMkhandlu Wekuchumanisa Welihhovisi LaMengameli, lokuhlanganisa ndzawonye bameleli bahulumende wavelonkhe, wendzawo kanye newesifundza.

Ngekumisela kutincomo letentiwe kulemihlangano, Ikhabhinethi incume kutsi kubekwe leminye imikhawulo kuvelonkhe kusukela lamuhla emkhatsini walamabili.

Kwekucala, sitawucinisekisa kutsi tinyatselo letisekhona tesigaba sekucala sekucaphelisa tigadvwa ngemehlo latse kuba bukhali kakhudlwana kulo lonkhe lelive ngalesikhatsi semikhosi nekuphumula nekwendlula lapho.

Loku kufaka ekhatsi kutsi bashayeli nebachubi banoma nguluphi luhlobo lwetitfutsi temmango benta siciniseko sekutsi bonkhe bagibeli babo bafaka tifonyo.

Baphatsi nebanikati betakhiwo, tindzawo noma emabala – kufaka ekhatsi titolo tekucuphisa, tikhungo tetitolo, netakhiwo tahulumende – baphocwa ngumtsetfo kucinisekisa kutsi onkhe makhasimende afaka tifonyo uma esetindzaweni noma kutakhiwo tabo.

Umcashi ufanele kutsi ente siciniseko sekutsi bonkhe basebenti bafaka tifonyo tabo uma basemsebentini.

Loku kunika bonkhe banikati, baphatsi nebasebenti baba nesibopho – nakitsi sonkhe – kucinisekisa kutsi bantfu baseNingizimu Afrika baphephile nanoma ngukuphi lapho bakhona kuletindzawo leti.

Bantfu labanesibopho labangacinisekisi kutsi bagibeli babo bayayilandzela imigomo lebekiwe, emakhasimende noma bacashi batawuhlawuliswa noma bavalelwe ejele kufikela etinyangeni letisitfupha.

Kwesibili, sitsatsa tinyatselo tekunciphisa bungoti bemikhosi lebomabhebhetsekisa labakhulu.

Imikhawulo lekhona kwamanje kubukhulu bemibutsano ayenti lokwenele kuvikela siminyaminya kulesimo lesikhona manje lapho kukhona emazinga etehlakalo letisha tekwesuleleka tiyakhuphuka.

Ngako-ke, imibutsano – kufaka ekhatsi imibutsano yetenkholo – angeke ihanjelwe bantfu labangetulu kwalaba-100 uma ngabe ibanjelwa ngekhatsi esakhiweni futsi batawuba nge-250 kumibutsano leyentelwa ngaphandle kwesakhiwo.

Ngaso sonkhe sikhatsi, ikakhulu etakhiweni letincane, linani lebantfu labasesakhiweni alikafaneli kutsi libe ngetulu kwe-50% wemtsamo waleso sakhiwo.

Yonkhe imibutsano ifanele kutsi ibe sendzaweni lefake ekhatsi kuphuma nekungena kwemoya ngalokufanele, kukhweshelana, kugcokwa kwetifonyo kanye netibulalamagciwane.

Ngenca yekwesulelana lokungaba khona, yonkhe imicimbi leyentiwa ngemuva kwemngcwabo, lokufaka ekhatsi emadzili ' ekwesula tinyembeti', ayikavumeleki.

Yinye yetinsayeya letinkhulukati lesidzinga kubukana nayo-ngco ticuku tebantfu lenyenti letiya emabhishi nakumapaki ekungcebeleka ngemaholidi esive ngalesikhatsi semikhosi nekuphumula.

Sikhulumisene sabonisana kabanti ngaloludzaba kute kutsi sitfole indlela yekunciphisa kwesuleleka kwebantfu labanyenti sibe futsi sinciphisa lifutse lelibi kutemabhizinisi kuletindzawo letingaselwandle.

Sibe-ke sivumelana ngekutsi sisebentise indlela leyehlukile, lecabangela letimo letehlukene etindzaweni letehlukene talelive.

Etindzaweni letinemanani lamakhulu kakhulu ekwesuleleka, emabhishi nemapaki emmango ekukhibika atawuvalwa kuso sonkhe lesikhatsi semikhosi nekuphumula kusukela mhla ti-16 Ingongoni kute kube ngumhla ti-3 Bhimbidvwane.

Loku kutawuba njalo kuyo yonkhe Imphumalanga Kapa, kanye nesifundza seGarden Route eNshonalanga Kapa.

KwaZulu-Natal, emabhishi nemapaki ekukhibika emmango atawuvalwa ngemalanga lavamise kuba ngulaphitsitela kakhulu ngalesikhatsi.

Lawa ngumhla ti-16, tinge-25, tinge-26 kanye namhla tinge-31 Ingongoni 2020 namhla lu-1, ti-2 namhla ti-3 Bhimbidvwane 2021.

Emabhishi nemapaki ekukhibika emmango eNyakatfo Kapa naseNshonalanga Kapa – ngaphandle kweGarden Route – titawuvulelwa ummango ngalesikhatsi semikhosi nekuphumula.

Imigubho, imiculobukhoma, nemidansobukhoma emabhishi ayikavunyelwa.

Emabhishi nemapaki ekukhibika lavulelwe ummango atawuvulwa emkhatsini wensimbi ye-9 ekuseni nensimbi ye-6 entsambama.

Simo sitawugadvwa onkhe malanga tiphatsimandla tendzawo kucinisekisa kugcinwa kwemigomo yetemibutsano nekungavunyelwa kwetjwala.

Etimeni, lapho khona kuneticuku letinkhulu boma kungagcini kahle tinyatselo tekuphepha, emabhishi latsite kanye nemapaki ekukhibika atawuvalwa.

Emapaki ekukhibika avelonkhe newetifundza kanye nalamanye emapaki lapho khona sekuvele kumiswe ngemumo tindlela tekulawula kungena kanye nemikhawulo atawuchubeka avulelwe ummango.

Lesi simo lesimatima mbamba, lesidzinga kutsi kunakwa ngaso sonkhe sikhatsi.

Sengigunyate onkhe emalunga eMkhandlu Wavelonkhe Wetekulawulwa Kweligciwane Lekhorona kanye netikhulu kutsi bahlale beme eceleni bagadze kucinisekisa kugadvwa njalo-nje nekuhlola simo kulo lonkhe lelive. 

Uma kungenteka simo sibe sibi, kutawutsatfwa letinye tinyatselo tekuphephisa bantfu bakitsi.

Lenye indzawo yesitsatfu lokutawugcilwa kuyo kulesikhatsi kuvimbela imikhosi lebomabhebhetsekisa labakhulu nekunciphisa umtfwalo kutinsita tetemphilo lobangwa kunatsa tjwala budlabha.

Ngako-ke, letinyatselo letilandzelako titawuphunyeleliswa:

Ema-awa aletikhatsi temncamulajucu wekuba ngaphandle atocala ngensimbi ye-11ebusuku bese aphela ngensimbi ye-4 ekuseni.

Tikhungo letingesito temisebenti lebalulekile, kufaka ekhatsi tindzawo tekudlela netindzawo tetjwala, tifanele kutsi tivale ngensimbi ye-10 ebusuku kute kutsi basebenti nebatsengi bakwati kufika ngesikhatsi emakhaya kungakacali kucinisekiswa kugcinwa kwemncamulajucu wekuba ngaphandle kwelikhaya.

Lomncamulajucu wekuba ngaphandle kwelikhaya wentelwa kuvikela imibutsano lechubeka kute kungemuva kwesikhatsi emkhatsini wasebusuku, kube kwentiwa kutsi tindzawo tekudlela, nemabhala kanye nemathavini kutsi achubeke asebente atfole imali lengenako.

Sifanele sikhumbule sonkhe kutsi ema-awa emncamulajucu wekuba ngaphandle kwelikhaya ayasebenta futsi nangeBusuku Lobendvulela Khisimusi neBusuku Lobendvulela Ncibijane. Loku kusho kutsi sonkhe sidzinga kwenta tingucuko endleni yetfu lesigubha ngayo lemikhosi lena.

Kutsengiswa kwetjwala etitolo letitsengisa ngebunyenti lobuncane titawuvunyelwa kutsengisa emkhatsini wensimbi ye-10 ekuseni nensimbi ye-6 ntsambama kusukela ngeMsombuluko kute kube nguLesine.

Tindzawo letiphisa liwayini kanye nemapulazi eliwayini titawuchubeka nekwenta umsebenti wekunambitsisa emakhasimende liwayini nekutsengisela ummango liwayini lekutsi balinatsele etindzaweni tawo ngetimphelansontfo. Lesimo lesikhetsekile sentiwa ngenca yeligalelo lelibaluleke kakhulu lelentiwa ngulamabhizinisi kumkhakha wetekuvakasha etindzaweni letinyenti letehlukene kulelive.

Kunatfwa kwetjwala kuto tonkhe tindzawo temmango, njengasemabhishi nasemapaki, akukavumeleki nani-nani.

Angeke silivumele linani lelikhulu lebantfu kutsi likhontele kunoma nguyiphi indzawo ngaphandle kwekumisa ngemumo tonkhe tilawuli netinhlelonchubo tekuphepha letifanele.

Lemikhawulo yesikhatsi semaholide kaKhisimusi itawubuyeketwa nakusuka Bhimbidvwane ngekuya kwesimo salolubhubhane kulo lonkhe lelive lakitsi.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ngesikhatsi sincuma tindlela tekubukana nalokucubuka kwesibili kokwesuleleka, siye safuna kusimamisa kahle sidzingo sekusindzisa timphilo kanye nekuvikela tindlela tekutiphilisa.

Lokuvalwa kwemisebenti nekuyaluka kwavelonkhe lesanihlisibeta ngako ekucaleni kwalolubhubhane bekwentelwe kubambelela kubhebhetseka kwaleligciwane kute kutsi sikwati kulungiselela ngalokwenele tinchubo tetfu tetemphilo kutsi tikwati kubukana nekwandza kwemazinga ekwesuleleka.

Ngaleso sikhatsi, besingakakulungeli kumelana nekukhula kwemazinga ekwesuleleka lavele-nje enteka kanye nekulaliswa kwetigulane esibhedlela.

Besidzinga kutsi sibe netisetjentiswa netintfo letidzingekako kwenta kutsi kube nendzawo leyenele leyengetiwe etindzaweni tetfu tetemphilo, kucecesha basebenti betfu betekunakekela ngetemphilo kanye nekumisa ngemumo tinchubo tekulandzelela nekubukana nalokwentekako mayelana nalolubhubhane.

Kumiswa kwemisebenti nekuyaluka ngalokuphelele bekudzingekile kute kutsi kubanjelelwe lolubhubhane kepha manje angeke kwente umsebenti lofananako.

Kuletinyanga letinyenti letendlulile, sesilungise semisa ngemumo tinyatselo letinyenti kwenta kancono emakhono etfu ekutsi sibukane nalesimo.

Ngekusebenta ngekutikhandla kwebasebenti betfu labanakekela ngetemphilo, basebenti bahulumende, tingcweti tetemphilo kanye nebeluleki betemphilo, sicondze yonkhe imitfombolusito yetfu kutsi ivikele bantfu baseNingizimu Afrika nekunakekela labo labadzinga kunakekelwa.

Letinyatselo lesatitsatsa masinyane ekucaleni kwalolubhubhane, kanye netinyatselo tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, kusente sakhona kusindzisa timphilo letinyenti.

Manje, sifanele kutsi sisindze loko lesikuzuzile siphindze futsi sisebente ngekubambisana kute kutsi silawule lokucubuka kwesibili.

Njengobe besenta kusukela ekucaleni, sifanele kutsi sitsatse tinyatselo ngekumisela kubufakazi betesanyensi lobuhamba embili lesinabo.

Njengabodokotela betfu, emanesi kanye nebasebenti labasebenta esigabeni lesingembili lapho kumatima khona basebenta ngekutikhandla kute kutsi basivikele, natsi-ke sifanele kutsi sisebente ngekutikhandla kute kutsi sibavikele.

Kute kube ngulamuhla, basebenti betemphilo emkhakheni wahulumende labangetulu kwe-38 000 bahlolwe batfolakala kutsi banalo leligciwane lekhorona. Kubo, cishe laba-5 000 balaliswa esibhedlela.

Ngelusizi, basebenti betemphilo laba-391 emkhakheni wahulumende bafile.

Njengesive, sibakweleta lukhulu labantfu labanesibindzi nalabatinikele kanye nemindeni yabo, ngoba ngaphandle kwabo, besingeke sifike lapha sesifike khona.

Lapho sibukana-ngco nekucubuka kwesibili kwekusuleleka, sifanele kutsi sente konkhe lokusemandleni etfu kwesekela nekuvikela timphilo tebasebenti betfu.

Ngaphandle kutsi sitsatse tinyatselo letinesibopho manje, ngaphandle uma ngabe siyigcina yonkhe imigomo lesisekelo yekuvikela sonkhe lesiyatiko, sitawubukana nemnyaka lomusha lolufifi.

Ngaphandle kwemikhawulo kumisebenti leminyenti leyetayelekile, lesikhatsi lesi singaba semikhosi nekuphumula nekuphepha.

Kulesikhatsi lesi semaholide kaKhisimusi, nginicela kutsi nente imigubho yenu ibe mincane niphindze futsi nigweme ticuku letinyenti.

Uma ngabe nicitsa sikhatsi nalabanye bantfu, nginicela kutsi loko nikwentele ngaphandle kwetakhiwo, nijabulele lihlobo lelimnandzi laseNingizimu Afrika, noma-ke lokungenani nicinisekise kutsi nisetakhiweni letingenisa tiphindze futsi tikhiphe umoya kahle kakhulu.

Nginicela kutsi nifake tifonyo letivala timphumulo kanye nemilomo ngaso sonkhe sikhatsi uma nisetindzaweni temmango, noma uma nikanye nebantfu leningahlali nabo.

Kugcoka tifonyo tenu tibe ngaphasi kwetilevu, kutifaka emakhikhini enu noma kutehlisa uma nikhuluma nebantfu akusiti lutfo.

Khumbulani kuhlala njalo nigeza tandla tenu ngensipho nemanti lokungenani imizuzwana lenge-20 noma ngesibulalamagciwane.

Nciphisani kakhulu kuhamba kwenu. Futsi uma ngabe kufanele kutsi nihambe, cinisekisani kutsi nihamba ngalokuphephile.

Uma ngabe nivakashela umndeni noma bangani, nciphisani linani lebantfu lenihlangana nabo lokungenani liviki linye ngembi kwekutsi nihambe futsi nitame kucitsa sikhatsi nemindeni yenu lesondzele kakhulu kini noma licembu lebantfu lelincane kakhulu.

Siyati kutsi i-COVID-19 itsintsa bantfu ngetindlela letehlukene.

Ngekuya kweNhlangano Yetemphilo Yemhlaba, labanye bantfu bangagula ngalokusemkhatsini noma lokungayiphi futsi bangaphila ngaphandle kwekulaliswa esibhedlela.

Timphawu letivame kakhulu yimfiva, kukhwehlela lokomile, nekudzinwa. Timphawu letingakavami kakhulu, kepha letisemkhatsini, kubulawa umtimba lobuhlungu, umphimbo lobuhlungu, kanye nekulahlekelwa yimiva yekunambitsa kudla kanye nekunukisa.

Uma ngabe uva letimphawu, ufanele kutsi uhlale wedvwa.

Uma ngabe utiva unetimphawu letinemandla, njengekuphefumula kakhulu noma kuphelelwa ngumoya, sifuba lesibuhlungu, kungakhoni kukhuluma nekuhamba, ufanele kutsi utfole lusito lwetekwelashwa masinyane.

Khumbula kutsi uma ngabe uhlolwe watfolakala uneligciwane lekhorona noma uma ngabe bewudvute nemuntfu lohlolwe watfolakala analo leligciwane, ufanele kutsi uhlale wedvwa masinyane.

Njengobe besisho esikhatsini lesendlulile kutsi indlela yinye lesinayo nekutivikela kule-COVID-19 kutawuba kugoma. 

INingizimu Afrika seyitiphetse tonkhe tinchubo letidzingekako kucinisekisa kuhlanganyela kwayo kuSimiso Semhlaba Sekufinyelela Kugoma I-COVID-19 Senhlangano Yetemphilo Yemhlaba.

Lesimiso – lesibitwa ngekutsi yi-COVAX – sitsatsa imitfombolusito futsi sabelana ngalesekwentiwe mayelana nebungoti bekugoma kucinisekisa kufinyelela imijovo yekugoma ngalokulinganako uma seyicala kutfolakala.

Njengencenye yalesimiso, kulindzeleke kutsi iNingizimu Afrika itfole imijovo yekugoma yekucala letawunikwa bantfu bakitsi labange-10% encenyeni yekucala yekusuka kwalomnyaka lotako.

Siphindze futsi sibe yincenye yeLicembu Lelisebentako Lekutfola Imijovo Yekugoma Ye-Afrika lelifuna letinye tindlela tekwesekela ngetimali kute kutsi kutfolakale imijovo yekugoma leyengetiwe yemave ase-Afrika kwendlulela ngale kwe-COVAX.

Indvuna Yetemphilo iyincenye yaleLicembu Lelisebentako futsi nayo ifuna lubanjiswano lolucambako nemikhakha letimele kucinisekisa kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bayakhona kufinyelela imijovo yekugoma lesebentako lefanele timo tetfu.

Lamaviki lambalwa atawuba sivivinyo lesikhulu sekutinikela nekutitsiba kwetfu.

Lesikhatsi lesi sitawudzinga kutsi ngamunye wetfu ente tintfo ngalokwehlukile kunaleminyaka leyendlulile ngoba lomnyaka lona awufanani naleminye iminyaka leyendlulile.

Utawudzinga kutsi sikhohlwe ngaletinye tinjabulo tetfu tesikhashana kute kutsi sitivikele tsine kanye nalabanye, nekucinisekisa kutsi singatijabulela leto tikhatsi esikhatsi lesitako.

Nginesiciniseko sekutsi uma ngabe sonkhe singadlala tindzima tetfu, uma ngamunye wetfu alandzela letindlela tekuvikela, sonkhe-ke singaba nesikhatsi semaholide kaKhisimusi lesijabulisanako – futsi, lokubaluleke kakhulu, sonkhe singa nemnyaka lomusha lojabulisako, lonemphilo nalonemphumelelo.

Nginifisela nonkhe sikhatsi semaholide kaKhisimusi labusisekile, nekutsi nichubeke niphephe futsi nibe netemphilo letikahle, kute kutsi semukele lomnyaka lotako sisive lesingumndeni munye futsi lotinikele.

Nkulunkulu akabusise iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele nebantfu bayo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore