Mengameli Cyril Ramaphosa: Inchubekelembili kumitamo yavelonkhe yekulawula lubhubhane lweligciwane le-Corona (i-COVID-19)

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sesikhatsi lesidze singabambi umhlangano wetfu wavelonkhe wemndeni.

Sekutinyanga letinyenti manje kusukela kwabhedvuka ligciwane le-corona lapha eNingizimu Afrika.

Lolubhubhane selubange bumatima lobukhulu kubo bonkhe bantfu bakitsi.

Ngemuva kwesikhatsi lesidze kangaka sekungabi nekuciniseka kanye nekukhatsateka, sonkhe sifisa kubuyela etimphilweni tetfu letetayelekile.

Ngiyati kutsi linyenti letfu liguliswa kudzinwa lokubangelwa

ligciwane le-corona.

Inkinga kutsi sesicala kukhohlwa kutsi leligciwane lisesekhona kuyo yonkhe indzawo lesitungeletile.

Njengobe ngikhuluma nani lamuhla kusihlwa, lolubhubhane lwe-COVID-19 lubhebhetseka ngemandla emhlabeni wonkhe jikelele.

Umhlaba ucedza kucopha linani lawo lelisetulu kakhulu letehlakalo tekwesuleleka letinsha tanjalo ngeliviki kusukela lwacala lolubhubhane kanye nelinani lalabafile lelisetulu kakhulu.

Bangetulu kwetigidzi letinge-51 bantfu labesulelekile mhlabawonkhe, futsi lokungenani kushone bantfu labatigidzi-1.2.

Emave lamanyenti asekhatsi sekucubuka kwesibili kwalokwesuleleka, lokuvamele kuba kubi kakhulu kunaloku kwekucala.

Loku lesikubonako kusivetela liciniso lelimatima kabi: lekutsi i-COVID-19 isesekhashane kabi nekuphela.

Lisesekhona-nje kakhulu. Futsi lisetawuchubeka libe natsi sikhatsi lesidze.

SiyiNingizimu Afrika, sibeketelele naku lesetsemba kutsi sivunguvungu lesibi kakhulu.

Esicongweni salolubhubhane, ngaKholwane, besicopha tehlakalo letinsha tekwesuleleka letilinganiselwa ku-12 000 ngelilanga.

Manje sekungetulu kwetinyanga letimbili, linani letehlakalo letinsha tekwesuleleka litse kusimama laba ngaphasi kwe-2 000 ngelilanga.

Linani lebantfu labafako nalo liloku liyehla, njengobe nelinani lebantfu labadzinga kulaliswa esibhedlela nalo liyehla.

Samba selinani lelisha lebantfu labalaliswa esibhedlela lehlile kulamaviki la-14 lalandzelanako.

Loku kungenca yetinyatselo lesatitsatsa kusesenesikhatsi ekucaleni kwalolubhubhane, nakanye neligalelo lelentiwe ngibo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ekulweni naleligciwane.

Loku kuphindze futsi kwaba ngenca yetisebenti letisebenta emkhakheni lolwa embili letisebente ngekutikhandla futsi ngesibindzi tisebentela tikhungo tetfu tetekwelashwa, taphuma taya emimangweni tayohlunga nekuhlola, letigcine kuthula nekutinta, futsi letente kutsi tinsita letibalulekile tichubeke tisebente.

Kulenchubekelembili lesiyentile, kuletifundvo lesitifundzile, manje sesiyati kutsi ngaphasi kwelizinga lekucaphelisa lekucala sinawo onkhe emathulusi lesiwadzingako kuvikela kucubuka kabusha lokungaba khona.

Kuphela-nje uma ngabe sitigcina tonkhe letindlelanchubo letidzingekako kanye nemikhawulo lesasele – sibantfu ngamunye, singemabhizinisi, sitikhungo – akukafaneli kutsi kube nesidzingo sekutsi singabuyela ezingeni lekucaphelisa leliphakeme.

Sifanele kutsi sitigcabhe ngekuphendvula kwetfu sibantfu lokubonwe kwabuye futsi kwanconywa kakhulu emhlabeni wonkhe jikelele.

Itolo bengibambe umhlangano kuvidiyo-inthenthi nebaholi labanyenti labanetinkampani emaveni lamanyenti emhlabeni wonkhe jikelele. Bonkhe badvumisele iNingizimu Afrika ngendlela lelawule ngayo lolubhubhane.

Lapho loku kusesengumsebenti lochubekako, sifanele kutsi sikubone kutsi lolubhubhane kute kube ngumanje selube nemtselela lomubi lomkhulukati kutemphilo nenhlalakahle yebantfu bakitsi.

Kute kube ngulamuhla, iNingizimu Afrika seyibhalise-742 394 wetehlakalo tekwesuleleka ngeligciwane le-corona.

Kulabantfu labange-92% sebeluleme.

Kepha lifutse lelibi lelikhulu kakhulu lesendlule kulo kusukela kwacala lolubhubhane ngemanani lacinisekisiwe ebantfu labashonile laba-20 011 ngenca ye-COVID-19.

Nanoma-nje emanani alabashonako sehlile kunakulamanye emave, kodvwa-ke asikwati ngisho kucala kubala kulahlekelwa nelusizi lolubangwe ngulokushona.

Kusukela ekucaleni kwalenhlekelele, umgomo wetfu bekukusindzisa timphilo kanye nekuvikela tindlela tekutiphilisa.

Lapho sakha kabusha live letfu ebukhoneni balo lelubhubhane, loku kufanele kutsi kuchubeke kube ngulesikunaka kakhulu.

Nanoma-nje kwesuleleka sekutse kutinta, bantfu labanyenti basesuleleka onkhe malanga futsi siyachubeka nekuhlaseleka kalula.

Siyabona emaveni lamanyenti kutsi kwesuleleka kungaphutfuma kuphindze futsi kundlondlobale kanjani.

Siphindze futsi siyabona kutsi tinchubo tetemphilo tengameka kanjani ngesikhatsi kukhuphuka emazinga ekwesuleleka.

Lokukhuphuka kwemazinga ekwesuleleka kulamanye emave sekubangele kutsi kuphindze kubuyiswe imikhawulo lematima.

Siphindze futsi sabona kulamanye emave kutsi kucubuka kabusha kungawendlula kanjani ematsemba ekuvusetela umnotfo ngekushesha.

Sifanele kutsi sente konkhe lokusemandleni etfu kuvikela loku kute kutsi kungenteki lapha eveni letfu.

Uma ngabe sifuna kuvikela kucubuka kabusha kwekwesuleleka lapha eveni letfu kunetindzawo letimbalwa lesifanele kutsi siticaphele.

Yekucala ngulesimo lesenteka eMphumalanga Kapa, lesikhombisa timphawu tekucubuka kabusha.

Kuleliviki leliphelile, linani letehlakalo letinsha tekwesuleleka kulesifundza betinge-50% kwendlula liviki langaphambilini.

Futsi samba semanani lamasha ekwesuleleka kulamalanga la-14 lendlulile besilinganiselwa ku-145% ngetulu kunasemalangeni aphambilini la-14.

Lokukhula kubangelwa tento letinyenti kabi kuMasipala Lomkhulukati weMandela kanye neSigodzi iSarah Baartman District ikakhulu.

Kulenyanga lephelile, bekunekukhuphuka lokuchubekako kwebantfu labalaliswa esibhedlela kulesifundza.

Lobufakazi bukhombisa kutsi lokukhuphuka kwemazinga eMphumalanga Kapa kuchukulutwe kubhedvuka etikhungweni tetemfundvo lephakeme njengemanyuvesi, tikolo, kanye nemibutsano yebantfu labanyenti.

Uma loku kuhlangana nekungalandzeli kahle imigomo yekungasondzelani dvutane, kugcokwa kwetifonyo naletinye tindlela tekuhlanteka, kudaleka simondzawo lesihle sekukhuphuka kwemazinga ekwesulelana.

Ngenca yebantfu labanyenti labaya eMphumalanga Kapa nakuletinye tifundza – ikakhulu eNshonalanga Kapa – akusasikhatsi lesingakanani ngembi kwekutsi lokucubuka kabusha kubhebhetseke nakuletinye tindzawo talelive.

Sifanele-ke kutsi sitsatse tinyatselo silawule lokukhuphuka kwemazinga ekwesuleleka.
 
Kubukana nalamazinga lakhuphukako ekwesuleleka, sesisebentisa lelisu lekucubuka futsi lelentiwe kanye nelicembu letekucubuka futsi lelitfunyelwe kutewusebenta lapha eNingizimu Afrika yiNhlangano Yemhlaba Yetemphilo.

Tingenelelo tifaka ekhatsi emacembu lahambelanako etekunakekelwa ngekwetemphilo lokusisekelo lacinisa kulandzelelwa nekulawulwa kwalabo lekungenteka kutsi besulelekile, kuhlanganisa ummango onkhe malanga, kucinisekisa kulungela kwetikhungo tetemphilo, kanye nekulungela kubukana nekubhedvuka emacenjini lokungaba khona.

Sitawube sisebentisana kakhulu nahulumende wesifundza, bomasipala kanye naletinye tikhungo eMphumalanga Kapa kulamalanga nemaviki letako kucinisekisa kutsi lokucubuka kabusha kuyalawulwa .

Loku lokwenteka eMphumalanga Kapa kufanele kutsi kube sicapheliso kitsi sonkhe, sekutsi angeke sihlale sikhibike futsi angeke sihlale senetiseke.

Ngaleyo ndlela-ke silandzelela tehlakalo etindzaweni letihlangabetana netilinganisomazinga ekwesuleleka lokusha lasemkhatsini.

Etindzaweni lapho khona sihlangabetana netilinganisomazinga tekwesuleleka letinsha letingetulu kwaletisemkhatsini tifaka ekhatsi iLejweleputswa neMangaung eFreyistata, eFrances Baard nasePixley ka Seme eNyakatfo Kapa, kanye neGarden Route naMasipalakati waseKapa eNshonalanga Kapa.

Kucinisekisa kutsi sitigcina tonkhe tinyatselo tekuvikela time ngemumo, senta, njengekuya kweMtsetfo Wetekulawulwa Kwenhlekelele, sichubela embili simo Savelonkhe Senhlekelele ngenyanga yinye kute kube ngumhla ti-15 Ingongoni 2020.

Lenye indzawo lekhatsatanako lesifanele kutsi siyinake ngulesikhatsi semnyaka lesitako semicimbi nemaholidi, lapho khona bantfu baseNingizimu Afrika labanyenti batawuhamba baye kuletinye tincenye talelive futsi lapho khona bantfu bavamisa kuhlangana batijabulise.

Letento leti, uma tingentiwa ngalokufanele, tiveta inkinga lenkhulu ekulawuleni kwetfu lolubhubhane.

Kepha singakuvikela kucubuka kwesibili uma naloyo naloyo angadlala indzima yakhe, uma singakhumbula loko lesifanele kutsi sikwente kute kutsi sitigcine tsine kanye nalabanye siphephile.

Kusukela kumadolobhakati nabomasipalakati kuye emadolobheni lamancane netigodzi, sonkhe siyati ngaleligciwane.

Kusukela kumfundzi loseBangeni Lekucala kute kumsebenti wasefekthri, kusukela kusitjudeni sasenyuvesi kuye kubogogo nabomkhulu ekhaya, sonkhe siyati kutsi leligciwane le-corona libhebhetseka kanjani.

Lengikucelako-ke kumunye ngamunye wenu lamuhla kusihlwa akusiyo intfo lensha. Nginicela intfo leniyatiko kutsi nifanele kutsi niyente.

Siyati kutsi leligciwane lesulelwana uma sisondzelana kakhulu nalabanye.

Asikhumbuleni kutsi litselelwana ngetinshwana letiphuma emakhaleni nasemilonyeni yetfu uma sikhuluma, sikhwehlela, sitsimula noma uma siphefumulela etulu.

Siyati futsi nekutsi yini lesifanele kutsi siyente kute kutsi sitivikele tsine kanye nalabo labasitungeletile.

Sifonyo sendvwangu, lesigcokwa sivale imphumulo nemlomo, siseselihawu letfu lekutivikela lelihamba embili.

Ngiyati kutsi loku ngalesinye sikhatsi kuba yinhlulo.

Tifonyo tiyashisa tiphindze futsi tentane ungakhululeki.

Tenta kube matima kukhona kubona labanye bantfu noma-ke kuva kahle kutsi batsini.

Kepha tifonyo tendvwangu atibiti kakhulu, manje setitfolakala cishe yonkhe indzawo, futsi kukhatsateka lokubangelwa kutigcoka kuncono kakhulu kabi kunekutsi wesuleleke noma-ke wesulele labanye.

Kugcoka sifonyo ngaso sonkhe sikhatsi uma siphumela ngaphandle kwelikhaya, kuncono kakhulu, kakhulu kunekucubuka kweligciwane kwesibili.

Kuphindze futsi kube ncono kakhulu kunekumiswa-nsi kwemisebenti nekuyaluka futsi kuncono kakhulu kunekutsi kuvalwe-ngci umnotfo.

Kubheka lokunyenti kuchumene nemibutsano leyentelwa ngekhatsi etakhiweni lapho khona umoya ungajikeleti kahle kanye nekungakhweshelani.

Phela njengoba sekusondzela sikhatsi semikhosi nemaholidi kuyavisiseka kutsi sitawufuna kuba kanye nemindeni nebangani. Kube ngumnyaka losonisa umoya phasi nalokhabebeta ingcondvo. Sifuna kuchuma sicoce.

Kepha loku akusho kutsi asingacapheli.

Sifanele kutsi sikhumbule kutsi wonkhe muntfu lowengetiwe lesihlangana naye ukhulisa ematfuba ekwesuleleka.

Sifanele kutsi siyigweme imibutsano lemikhulu. Sifanele kutsi sibutsane ngemacembu lamancane.

Uma ngabe kufanele kutsi sihambe, sifanele kutsi sinciphise kutsintsana nalabanye.

Ngiloku ngikhatsateka kakhulu futsi ngitfuswa ngunaku lengikubonako etinkhundleni tetekuchumana ngisho nakubomabonakudze lapho khona bantfu baba nemicimbi, imibutsano kanye nemikhosi yetekuchumana lemikhulu kube sengatsi leligciwane sekute.

Ngibone imicimbi yangekhatsi etakhiweni letigcwele kuminyetelwana bantfu bangakafaki tifonyo futsi bangakhweshelani nekukhweshelana.

Lemikhosi lena ibabhebhetsekisi labakhulukati futsi ifanele kutsi igwenywe ngoba lena yindlela yekutiphatsa leyingoti.

Yona leyo mitsetfo leyasetjentiswa emalangeni ekucala ifanele kutsi isebente manje.

Futsi manje njengoba sekusehlobo kulula kakhulu kuhlangana ngaphandle noma emagumbini lavulwe emafasitelo.

Njengobe besishilo ekucaleni sifanele kutsi sisebentise emathulusi lehlukene lesinawo emgodleni wetfu wemathulusi eligciwane le-corona ekulwa naleligciwane.

Singasebentisa futsi netheknoloji kulwa naleligciwane.

Ngicela ngamunye ngamunye wenu kutsi ajoyine e-700 000 ebantfu baseNingizumu Afrika lasebafake i-app yamakhalekhikhini i-Covid Alert SA.

Le-app yekucaphelisa nge-Covid iyakhona kukwatisa uma ngabe bewuvuleleke ekwesulelekeni ngaleligciwane – kungaba kusetekisini, etitolo noma emcimbini – futsi yenta njalo ngaphandle kwekwabelana ngendzawo lohlala kuyo noma ngelwatiso lwakho lwangasese.

Tinkampani tabomakhalekhikhini atikhokhisani lutfo mayelana nale-app, ngako-ke angeke kukubite lutfo kutivikela wena kanye nalabanye.

Ngekufaka le-app, welekelela kwenta leligciwane libonakale uphindze futsi ucedze kwesuleleka.

Sicela tonkhe tinhlangano kutsi tikhutsate tisebenti netivakashi tato kutsi bafake le-app uma bangena emahhovisi abo, etitolo, etikolweni, emanyuvesi nakuletinye tindzawo letivalekile. 

Kwengeta kuletinyatselo lekufanele kutsi sonkhe sititsatse kute sivikele kucubuka futsi, sicinisa tingenelelo tetfu tetemphilo yesive.

Kuhlola kubalulekile uma ngabe sifuna kuvikela ngemphumelelo kucubuka lokusha.

Ngaphandle kwetihibe temakhono letimatima kakhulu lesibe nato kuletinyanga letendlulile, manje sesisebentela kukhulisa kakhulu linani letinhlolo letentiwako ngelilanga ngalinye.

Tonkhe tibhedlela, tehulumende naletitimele, tifanele kutsi tihlole tigulane letilalisiwe ngekuhambisana nenkhombandlela lebuyeketiwe.

Sitawuphindze futsi sikhulise luhlolomibuto lwekuhlunga kwesuleleka kanye nekuhlola etindzaweni letitilulu taleligciwane.

Umjovo wekugoma loyimphumelelo nalophephile ulihawu letfu lelikhulukati lekutivikela ku-COVID-19, futsi manje sekhona naleminye imijovo yekugoma emhlabeni wonkhe jikelele.

Kufinyelela umjovo wekugoma ngalokulinganako kubaluleke kakhulu ekulawuleni lolubhubhane ngemphumelelo.

Ekusukeni kwaleliviki, umhlaba ubone incalisakuvela emkhakheni wetesayensi mayelana nekutfolakala kwemjovo wekugoma.

Loku kubufakazi bekucala bekutsi umjovo wekugoma lophumelelako ekulweni neligciwane le-corona ungatfolakala.

Nekutsi futsi imininingwane yasekucaleni yalolucwaningo ikhombisa kutsi ungaba yimphumelelo ngetulu kwe-90%.

Loku kugucula loko besikucabanga ngalolubhubhane lweligciwane le-corona esikhatsini lesitako.

Loku kuletsa litsemba lelisha lekulwa naleligciwane.

INingizimu Afrika futsi ibambisana netinkampani tekukhicita emakhambi temave lamanyenti kutfola umjovo wekugoma lophephile nalosebenta ngemphumelelo futsi ifaka ligalelo ekutsini lomjovo wekugoma ube khona kulo lonkhe lelivekati.

Sisebenta neTikhungo Tase-Afrika Tekulawula Nekuvikela Tifo kutsi sitfole siphindze sesekele ngetimali umjovo wekugoma walelivekati

lase-Afrika.

Kulinganiselwa ekutsi i-Afrika itawudzinga cishe tigidzi leti-$12 kanye netilinganiso letinge-750 temjovo wekugoma losebentako.

Ekusukeni kwaleliviki, esigabeni sami njengaSihlalo weNhlangano Yebunye Yase-Afrika, ngisungule Licembu Lekusebenta Lekutfola Umjovo Wekugomela i-COVID-19 kutsi ihole lomtamo.

Indvuna yetfu yeTemphilo utawuhola lelicembu kanye naletinye takhamuti leticavile talelivekati lase-Afrika.

INingizimu Afrika iphindze futsi yakhetfwa njengasihlalo wemtamo wemave emhlaba we-ACT-A lochuba kufinyelela tingenelelo – kufaka ekhatsi imijovo yekugoma – yemave onkhe.

Emave atawugcogca timali kute kutsi kufinyelelwe imijovo yekugoma kute kutsi kuvikelwe kubhebhetseka kweligciwane le-corona lokuchubekako.

Ekwatiseni emakhono ekukhicita alelive lakitsi yinye yetinkampani letikhicita imitsi lehamba embili emhlabeni, iJohnson & Johnson, seyente sivumelwano nenkampani yendzawo, i-Aspen Pharmacare, kutsi ikhicite ibuye futsi ipakishe umjovo wayo wekugoma.

I-Aspen inemtsamo wekukhicita tilinganiso letinge-300 talomjovo wekugoma esikhungweni lesiseNelson Mandela Bay. Lona ngumkhicito losindzisa imphilo lotawudzingeka emhlabeni wonkhe jikelele, lotawube ukhicitwa tisebenti taseNingizimu Afrika.

Loku kwengeta kunchubekelembili leyentiwe i-Biovac, inkampani

Lekhicita imitsi lebambisene nahulumende walapha eNingizimu Afrika.

I-Biovac isetingcogcweni letisembili kakhulu nemkhiciti wemijovo yekugoma letawuphindze futsi yente kutsi ikhona kukhicita imijovo wekugoma we-COVID-19 ngekhatsi kuleli kucinisekisa kutsi live kanye nelivekati letfu litfola lokwenele.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kusukela ekucaleni kwalenhlekelele, besifuna kusindzisa timphilo kanye nekuvikela tindlela tekutiphilisa.

Kungako-ke ngaMabasa setfula emaphakheji lamakhulu ekuhhamula kutemnotfo netenhlalo kunciphisa umtselela lomubi walolubhubhane kutinkampani, tisebenti, emakhaya kanye nasemimangweni.

Lesingenelelo besibaluleke kakhulu kwenta emabhizinisi achubeke, kuvikela imisebenti kanye nekuvikela tigidzi tebantfu kutsi bangalambi.

Manje, njengobe lelive lakitsi beliloku livula kancane kancane futsi nemikhawulo lemayelana nekuyaluka nekusebenta seyicekisiwe, sikhonile kutsi sisuse emehlo etfu ekunakeni letinyatselo letiphutfumako sabuka lisu lelinemandla lekwakha kabusha umnotfo.

Ngato letingenelelo letinyenti letehlukahlukene lesitentako kute kutsi sibukane nalolubhubhane lwe-COVID-19, sesiyesuka ekuhhamuleni siya ekwelulameni, ekuvuseteleni kabusha.

Masinyane-nje uma umnotfo ucala kuba ncono, linyenti laletinyatselo kulamaphakheji ekuhhamula asayavalwa kancane kancane.

Setama – kulemitfombolusito yetfu lemincane – kutsi loku kwendlulela kulesinye sigaba kancane kancane.

Siyati kutsi letinye timboni solo atikhoni kusebenta ngalokuphelele nekutsi futsi kusatawutsatsa sikhatsi kutsi leminye imisebenti leminyenti icale kusebenta.

Kungako-ke sibese selula leSibonelelo Lesikhetsekile Se-COVID-19 ngetinyanga letintsatfu, kute kube nguBhimbidvwane 2021.

Loku kutawenta kutsi kube nemali lengenako ledzingeka kakhulu kubantfu labalinganiselwa kubatigidzi letisitfupha labangasebenti kantsi futsi kute lolunye luhlobo lwesibonelelo sahulumende labasitfolako.

Ngemuva kwetinkhulumo letijulile nebalingani betfu betenhlalo, i-UIF ichubele embili Sihhamulo se-UIF se-COVID-19 ngalenye inyanga, kuye kumhla ti-15 Imphala 2020.

Tingcogco nebalingani betfu betenhlalo tiyachubeka mayelana nekwesekelwa kwemabhizinisi lasenkingeni ngalokuchubekako, kucatjangwa ngesidzingo sekucinisekisa kutsi i-UIF inetimali letenele tekuhlangabetana nelizinga lekukhula kweticelonkhokhelo tekungatfolakali kwemisebenti.

Sikimu se-UIF se-COVID-19 sesikhokhele cishe tigidzigidzi leti-R53 tisebenti letingetulu kwaletitigidzi leti-4.7.

Letinyatselo tekuhhamula tentelwe kuvikela labo labahlaseleka kalula ngesikhatsi sekuhlupheka lokungaka, kepha kutawudzingeka kutsi saletiphela.

Lamaphakheji ekuhhamuleka asandlale sisekelo sekuvuka kwemnotfo ngemandla lamakhulu, kunciphisa kulahleka kwemisebenti kanye nekwenta emabhizinisi lamanyenti kutsi achubeke asebente lokungatsi uma ngabe bekunganjalo betawuphoceleleka kutsi avale.

Lapho singena esigabeni lesisha ekuphendvuleni kwetfu, indlela yinye yekuchubekela embili kuvuka kwemnotfo lokunemandla nalokusimeme.

Ngako-ke sisebentela kwenta tonkhe tincenye temnotfo kutsi kutibuyele ekusebenteni ngalokuphelele nangalokuphephile.

Sichibela imigomo yesigaba sekucala sekucaphelisa kute kutsi sibuyisele esimeni lesetayelekile kutsengiswa kwetjwala etitolo. 

Siphindze futsi sivula tekuvakashela emaveni emhlaba kuwo onkhe emave kuphela-nje nakugcinwa tindlelanchubo letemphilo letifanele kanye nekukhipha titifiketi letikhombisa kutsi umuntfu ute i-COVID-19.

Ngekusebentisa loluhlolo loluphangisako kanye nekulandzelela ngesandla lesicinile sihlose kunciphisa kubhebhetseka kwekwesuleleka ngetekutsenga kulamanye emave.

Silindzele kutsi letinyatselo titawusita kakhulu emabhizinisi emikhakheni yetekuvakasha netekuphatsa kahle tivakashi.

Sigcile ngekungaphelimandla ekufezekiseni lisu letfu, kulandzelela bocalangaye labambalwa ngelifutse leliphakeme kakhulu kanye nekucinisekisa siyakufezekisa loko.

Luhlelo lwetfu lwesakhiwonchanti luyachubeka nekushakutela, ngekwesekelwa ngemandla ngumkhakha netikhungo letitimele.

Tinhlelo letinyenti letesekelwa Yimivusa Misebenti Yelihhovisi LaMengameli setivele ticalile, futsi kwehlwaya kwaletinye nako sekuvele kucalile.

Emkhatsini waloku, Litiko Letemfundvo Lesisekelo livule kwehlwaya kuleliviki belekeleli bothishela kanye nebelekeleli besikolo, kuhloswe lusha lolungasebenti kuto tonkhe tifundza.

Kuleliviki lelitako, ngitawube ngibambe umhlangano wesitsatfu Inkhomfa Yelutjalomali YaseNingizimu Afrika, lokuyinkhomba lebalulekile lekubaluleka lokuchubekako kwalelive njengendzawo yelutjalomali yebatjalimali bakuleli nebangaphandle.

Sitawuchubeka sichube inchubekelembili kulelisu lekwakha kabusha nekuvuka kwemnotfo, kufaka ekhatsi kuphumelelisa kwakhiwa kabusha kwesakhiwonchanti kugucula indlela yetemnotfo wetfu.

Ngekusebenta kwetfu singacinisekisa kutsi sichubeka nekuba sendleleni yekuvuka.

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Silahlekelwe timphilo letinyeti kulolubhubhane.

Linyenti letfu liye ladzingeka kutsi livalelise sihlobo, umngani noma-ke umlingani ngekwemsebenti.

Lapho sibuka emuva emnyakeni webuhlungu nelusizi lolukhulu, kubalulekile kutsi sisive sihloniphe siphindze futsi sikhumbule bonkhe labo lababulewe ngulesifo.

Kutawuba yintfo lekahle kutsi ngalomkhankhaso weMalanga la-16 Ekulwela Kutsi Kubete Budlova Lobentiwa Kubomake Nebantfwana – lesibukene nako njengelubhubhane lwesibili – sikhombisa kukhumbula kwetfu bonkhe labo labasishiye emhlabeni ngenca yelubhubhane lwe-COVID-19 kanye nebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite.

Ikhabhinethi seyincume kutsi kusukela mhla tinge-25 kuya kumhla tinge-29 Lweti, livelonkhe lifanele kutsi lizile emalanga lasihlanu, lizilele labo bahlukunyetwa be-COVID-19.

Sitawenta kutsi umjeka undizele phasi kulo lonkhe lelive kusukela ngensimbi ye-6 ekuseni kute kube yinsimbi ye-6 kusihlwa kusukela ngaLesitsatfu mhla tinge-25 Lweti kute kube Lisontfo mhla tinge-29 Lweti.

Simema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bagabe libhandana lasemkhonweni lelimnyama noma-ke lokunye lokuluphawu lwekukhombisa kuhlonipha kwetfu labo lasebashiyile.

Simema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bakhombise kuvelana nebunye babo futsi loko bakwentele kukhumbula bomake nabobabe belive lakitsi, kukhombisa lusizi lesikulo sisive, nakanye nesicinisekiso sekutinikela kwetfu kuncoba lesifo lesiphulana umoya.

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Njengoba ngikhuluma nani lamuhla kusihlwa, lelive licedza kutfola tindzaba letibuhlungu kakhulu tekushiywa emhlabeni ngulobeke phasi tintsambo Umcwangimabhuku Jikelele Mnu. Kimi Makwetu.

Ngesikhatsi sakhe sekuba nguMcwaningimabhuku Jikelele, Mnu. Kwetu wasebentela lelive ngekutinikela lokukhulu, ngalokusezingeni leliphakeme kakhulu nangesizotsa.

Imicabango nemikhuleko yetfu siyicondzisa emndenini wakhe ngalesikhatsi selusizi lolukhulu.

Sisive, asichubekeni sente loko lesikwatiko kutsi sifanele sikwente kutigcina tsine kanye nalabanye siphephile.

Asichubeke sikhombise kutsi sibantfu labacinile lababambelelako futsi labanesibindzi.

Asati kutsi siyanakekelana uma siselusizini, sigula nasekufeni.

Tindlela tetfu tekutiphatsa ngamunye kulamaviki netinyanga letitako letitawuncuma kutsi tinhlanhla tesive setfu.

Tinyatselo letifanele kutsi sititsatse ticondzile, kepha atisito-nje letingakabaluleki.

Tingakhona futsi tiyatisindzisa timphilo.

Asichubeke sisebentisane njengemndeni lomkhulu waseNingizimu Afrika lesinguwo sibuyisele esimeni lesifanele, sitfole futsi selulame futsi sakhe kabusha.

Nkulunkulu akabusise iNingizimu Afrika yetfu lenhle aphindze futsi avikele bantfu bayo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore