Inkhulumo YaMengameli Cyril Ramaphosa Lemayelana Nenchubekelembili Yemitamo Yavelonkhe Yekulwa Nelubhubhane Lwe-COVID-19

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

LoLesihlanu lotako kutawube kuphela umnyaka kusukela kwabikwa sehlakalo sekucala seligciwane lekhorona lapha eNingizimu Afrika.

Kusukela ngaleso sikhatsi, sebangetulu kwesigidzi nesigamu bantfu baseNingizimu Africa lasebangenwe nguleligciwane futsi bantfu labacishe babe-50 000 babikwe kutsi bafile babulawa ngulesifo. 

Kunyenti lokuntjintjile eveni nasetimphilweni tetfu.

Kepha umoya webantfu bakitsi usengakantjintji.

Nibukene futsi namelana nebumatima lobukhulu, kepha nichubeke nema esincumeni, nibumbene futsi ninelitsemba. 

Manje, ngemuva kwemnyaka leligciwane lefika kwekucala ematibukweni etfu, sinendlela lecacile yekulawula lokugula futsi, ekugcineni, sitakuncoba lokugula. 

Esikhatsini-nje lesingaphasi kwemnyaka ummango wesayensi wemave emhlaba sewente, wavivinya wabuye futsi wakhicita imijovo yekugoma lephephile futsi lesebentako kuvikela lesifo.

Bososayensi baseNingizimu Afrika netikhungo tetelucwaningo bafake ligalelo lelibalulekile kulemitamo futsi sifake ligalelo elwatini lwemave emhlaba mayelana nalesifo, kufaka ekhatsi nekuvela kwetinhlotjana letinsha taleligciwane.

Kudzala sinalombono wekutsi umjovo wekugoma utawuba sinyatselo setfu lesikhulu sekulwa ne-COVID-19, futsi mayelana naloko sasungula tinchubo ezingeni lelivekati nelemave emhlaba kulungiselela kubakhona kwemjovo wekugoma losebentako.
Njengalamanye emave lamanyenti, sesilucalile luhlelo lwetfu lwekusebentisa umjovo wekugoma.

Kulamalanga la-10 kusukela setfule luhlelo lwetfu lwemjovo wekugoma, bangetulu kwe-67 000 basebenti betemphilo – labasebenta esigabeni lesisembili sekulwa ne-COVID-19 – sebagonyiwe.

Umtfwalo lomusha wemijovo le-80 000 yaka-Johnson & Johnson ifike itolo kulelive, futsi kancane kancane ngalokusimeme sikhuphula linani lemijovo lehlatjwa ngelilanga.

Kucala kwemkhankhaso wetfu kuchubeke kahle kakhulu.

Kukhombise lesingakuzuza uma sisebenta ngekubambisana singuhulumende, ummango wabososayensi kanye nemkhakha lotimele.

Tonkhe tifundza setisungule tindzawo tekugoma futsi setimise ngemumo tinhlelo tekukhulisa luhlelo lwekugoma lapho lukhula ngemandla.

Linani letindzawo tekugoma letitawube tikhona titawukhuliswa kuleliviki lelitako kusuka tindzaweni leti-17 kuya etindzaweni letinge-49.

Kuletindzawo letinge-49, letinge-32 titawuba setindzaweni tetibhedlela tahulumende bese kutsi leti-17 tibe tetibhedlela letitimele.
Loku kufaka ekhatsi tindzawo tasemaphandleni kute kutsi kwentiwe kancono kufinyelela kutisebenti tetemphilo letisemaphandleni.
Kutawutsi kungaphotfulwa lokugonywa kwetisebenti tetemphilo, sitawucala sigaba sesibili sekugoma ngasekupheleni kwaMabasa noma ekucaleni kweNkhwekhweti.

Sigaba sesibili sitawufaka ekhatsi bantfu labadzala, tisebenti letibalulekile, bantfu labahlala noma labasebenta etikhungweni kanye nalabo labanalokunye kugula. 

Kulesigaba lesi, sitawube sivula tindzawo letinyenti tekugoma emkhakheni wetemphilo wahulumende nalotimele kute kutsi sifinyelele bantfu labanyenti ngesikhatsi lesifishane.

Sisandza kusayina sivumelwane ne-Johnson & Johnson kutfola imijovo letigidzi leti-11.

Kulemijovo lena, imijovo letigidzi leti-2.8 itawetfulwa ngekota yesibili bese kutsi yonkhe lena leminye itawusetjentiswa kowo wonkhe lomnyaka.

Siphindze futsi satsenga imijovo letigidzi letinge-20 ka-Pfizer, letawuletfwa ngekota yesibili.

Ngalokwengetiwe, sesitsenge imijovo letigidzi leti-12 kusikhungo se-COVAX futsi sikunchubo yekuphotfula kwabiwa kwemijovo yetfu lebuya eNhlanganweni Yebunye Be-Afrika.

Sihlala njalo sichumana mayelana nalabanye bakhiciti  baletinye tinhlobo temjovo wekugoma kucinisekisa kutsi sinemanani lenele emijovo yekugoma uma siyidzinga. 

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ngesikhatsi ngigcina kukhuluma nesive, ekucaleni kwalenyanga, lelive beselisendlulile sigcongo selihlandla lesibili lekuhlasela kwaleligciwane lekhorona.

Ngekuchutjwa luhlotjana lolusha lweligciwane, lelihlandla lesibili belinemandla kakhulu futsi litsetse timphilo letinyenti kunaleli lekucala.

Lelive seliphumile ngalokucacile kwihlandla lesibili.

Tehlakalo letinsha tekwesuleleka, kulaliswa esibhedlela nekufa sekwehle kakhulu futsi kiyachubeka nekwehla ngalokusimeme.  

Kuleliviki lelendlulile, lelive libhalise tehlakalo letinsha letingaphasi -nje kwaleti-10 000.

Kulenyanga lephelile, evikini lekugcina laBhimbidvwane, lelive libhalise tehlakalo letinsha letengcile kuletinge-40 000.
Enyangeni lephelile ngembi kwaloko, evikini lekugcina leNgongoni, lelive libhalise tehlakalo letinsha letinge-90 000.

Lokwehla lokukhulu kangaka kwaletehlakalo kulamaviki lasiphohlongo kungenca yenhlanganisela yetinyatselo tetemphilo letingenisiwe, luntjintjo endleleni yekutiphatsa kanye nekucina kwemasotja emtimba kulabo labangenwe ngulesifo emmangweni wetfu.

Sikhonile kuphuma ehlandleni lesibili ngoba bantfu labanyenti bayilandzele imikhawulo lenemandla baphindze futsi bagcina netindlelanchubo tetemphilo letisisekelo, kufaka ekhatsi kugcokwa kwetifonyo etindzaweni temmango kanye nekukhweshelana.

Letinyatselo letibekwe ngeNgongoni betidzingekile kulawula kungenwa ngulokugula nekuvikela tikhungo tetfu tetemphilo kutsi tetfwale kamatima ngalokwendlulele.

Betidzingeka kutsi tisindzise timphilo.

Bekufanele sititsatse letinyatselo sati kahle kamhlophe kutsi betibeka imikhawulo etimphilweni temalanga onkhe tabo bonkhe bantfu kulelive. Tibange kukhinyabeteka kulabanyenti.

Ngisho nalapho sente yonkhe imitamo yekugcina umnotfo wetfu uvulekile, besati futsi kutsi kunetincenye talomnotfo letitawutsintseka nekutsi futsi angeke tikwati kusebenta ngalokuphelele.

Indlela yetfu yekubukana nalesimo beyisolo ikutsi imikhawulo lenjena akukafaneli kutsi kuchutjekwe nayo sikhatsi lesidze kulawula lesifo.

Ngenca yekwehla kwelizinga lekungenwa ngulesifo, lelive manje selingayicekisa leminye yalemikhawulo kutekuhamba nemisebenti. 

Siyaphindza futsi, loko sitawukwenta ngekucaphela.

Ngisho nangemuva kwesikhatsi lesidze selizinga leliphasi lekungenwa ngulesifo, sibonile kutsi linani letehlakalo letinsha lingacubuka likhule ngemandla kanjani futsi ngaphandle kwesicapheliso.

Ngekumisela kuluhlolo lwesimo samanje salolubhubhane kulelive, Ikhabhinethi incume kutsi ngembi kwesikhatsi lamuhla kutsi sisuse lelive eSigabeni Sekucaphelisa Sesitsatfu liye eSigabeni Sekucaphelisa Sekucala.

Lesigaba lesisha sekucaphelisa sitawucala kusebenta ekuhambeni kwesikhatsi lamuhla kusihlwa uma imitsetfomgomo seyifakiwe kugazethi.
Loku kutawusho kutsi:

  • Ema-awa esikhatsi semncamulajucu wekuba ngaphandle kwelikhaya manje sewutawuba kusukela ngensimbi ye-12 emkhatsini webusuku kuya ensimbini ye-4 ekuseni.
  • Imibutsano itawuvunyelwa, ngekuya ngemkhawulo webukhulu, nekugcina kukhweshelana kanye naletinye tindlelanchubo tetemphilo.

Loku kufaka ekhatsi imibutsano yetenkholo, tetenhlalo, tetepolitiki kanye neyetemasiko.

  • Linanikhulu lebantfu labavumeleke kunoma ngumuphi umbutsano bantfu laba-100 ngekhatsi esakhiweni noma bantfu labange-250 ngaphandle kwesakhiwo. Lapho khona sakhiwo sisincane kakhulu kutsi singahlalisa lelinani lebantfu kube nendzawo leyenele yekukhweshelana, ngako-ke akufaneli kutsi kusetjentiswe ngetulu kwemaphesenti lange-50 alesakhiwo. 
  • Imilindzelo noma leminye imibutsano ngembi noma ngemuva kwemngcwabo solo ayikavumeleki.
  • Emaklabhu asebusuku ayachubeka nekuvalwa.
  • Kutsengiswa kwetjwala kutawuvunyelwa, ngekuya kwetimvume letetayelekile. Nanoma kunjalo, kute tjwala angeke butsengiswe ngema-awa emncamulajucu wekuba ngaphandle kwelikhaya.
  • Kugcokwa kwetifonyo etindzaweni temmango kusasebophelelekile, futsi kwehluleka kugcoka sifonyo nakudzingekile kuyachubeka nekuba licala lebugebengu.
  • Iminyele lenge-33 lebeyikadze ivaliwe ngaso sonkhe lesikhatsi itawuchubeka nekuvalwa, bese kutsi lena leminye lenge-20 itawuchubeka ivulwe.
  • Kutawuvulwa kuphela tikhumulo tetindizamshini letisihlanu kuphela tivulelwe kuhamba kuyiwe emaveni emhlaba ngekulandzelwa kwetinyatselo letisezingeni tekuvimba kwesuleleka. Leti yi-OR Tambo, Kapa, King Shaka, Kruger Mpumalanga kanye neLanseria.

Lapho sicekisa imikhawulo, asikafaneli kutsi siyekele kucaphela.

Lemikhawulo lembalwa lesele ngaphasi kweSigaba Sekucaphelisa Sekucala yentelwe emazinga laphasi ekwesuleleka kanye, ikakhulu, kuvikela imikhosi lebabhebhetseli labakhulukati.

Loluhlotjana lolusha lweligciwane – lolwatiwa ngekutsi yi-501Y.V2 – manje seluhlotjana lweligciwane lolubusako kulelive.

Ngoba loluhlotjana lolusha lweligciwane lwesulelwana kalula, lunemandla ekungena bantfu labanyenti, kubanga kucindzeteleka lokukhulu kutenchubo yetfu yetemphilo futsi kuholela ekufeni kwetimphilo letinyenti kakhulu.

Ngako-ke, kukhweshelana kubalulekile.
Kugcoka sifonyo nekugwema linyenti kubaluleke kakhulu.

Futsi manje sekubaluleke kakhulu kunakucala kutsi sifake kubomakhalekhikhini betfu i-app lebitwa ngekutsi i-COVID Alert SA.

Cishe sebatigidzi letimbili bantfu baseNingizimu Afrika lasebavele bayisebentisa le-app i-COVID Alert SA yamakhalekhikhini kute kutsi batiswe uma ngabe bebavuleleke kuleligciwane.

Nicelwa kutsi nihambe nente luhlolo uma ngabe ninetimphawu te-COVID-19.

Letinyatselo atisito-nje tekuvikela ngamunye wetfu kepha tiphindze futsi tibe tekuvikela labo lesibatsandzako nalesibanakekelako.

Kulandzela letinyatselo kumayelana nekutivikela nine, imindeni yenu kanye nemimango yenu.

Kumayelana nekuba nesibopho kanye nekunakekela.

Sifanele kutsi sichubeke naletinyatselo ngisho nalapho bantfu labanyenti sebagonyiwe.

Imijovo yekugoma inciphisa kakhulu ematfuba ekutsi umuntfu angaba netimphawu tekutsi angagula kakhulu, futsi inciphisa silinganiso sesisonkhe sekwesuleleka kubantfu.

Ngako-ke sidzinga kutsi sibone imijovo yekugoma njengalesinye setinyatselo lesinato emgodleni wetfu wemathulusi kulawula lolubhubhane.

Njengobe besishito ekucaleni kutsi lemijovo yekugoma manje sesinyatselo lesinemandla kakhulu lesinaso.

Namanje, sesitawukhona kuluncoba lolubhubhane ekugcineni uma sichubeka nekwenta tonkhe letinye tinyatselo.

Sifanele kutsi sonkhe sikwente loku kute kutsi siluncobe lolubhubhane kute kutsi sikwati kuchuba ngesivinini kuvuka kwemnotfo wetfu.

Sifanele kutsi sikwente loku kute kutsi sibuyisele live letfu ekukhuleni bese senta bantfu kutsi babuye emsebentini.

Ngisho nalapho imisebenti yetemnotfo seyibuyele esimeni, nalapho sicala kusebentisa umvusamnotfo wetfu kanye netinhlelo tetfu tesakhiwonchanti sekutjala umnotfo, nalapho sicala tingucuko tetemnotfo ngekuphutfuma lokukhulu, emabhizinisi lamanyenti asashikashikeka.
Bantfu labanyenti abakayitfoli imisebenti yabo kantsi futsi emakhaya lamanyenti asolo ayakuva kutsintfwa kulahlekelwa kwemali yabo lengenako.
Njengobe bengimemetele eNkhulumeni Yami Yebunjalo Belive, seselu-le sikhatsi seSibonelelo Lesikhetsekile Se-COVID-19  ngetinyanga letintsatfu, kute kube sekupheleni kwaMabasa.

Siphindze futsi sachuba selekelelo senzuzo ye-UIF ye-COVID-19 kute kube ngumhla ti-15 Indlovulenkhulu 2021 kuleyo mikhakha yemnotfo lebeyingakhoni kusebenta ngalesikhatsi.

Letinyatselo setikhombise kusebenta ekunciphiseni lifutse letemnotfo kulolubhubhane kuleminye yalemimango lehlaseleka kalula.

Timali tahulumende wetfu, nanoma kunjalo ticindzeteleke kakhulu, futsi angeke sikhone kuchubeka nalesinyatselo sekuhhamuleka sichubeke ngalokungenamkhawulo.

Kubuyela Esigabeni Sekucaphelisa Sekucala kusho kutsi linyenti lalemikhawulo lesele emsebentini yetemnotfo setisusiwe.   

Silindzele kutsi loku kuholele ekusebentiseni kakhulu imali, lokuciniswa kusimama kwemisebenti.

Silindzele emabhizinisi kutsi afezekise lamasu labebaloku bawemisile.

Lapho sicala tingucuko letihleliwe, sitawujulisa lamahlumela lesesicale kuwabona kutemnotfo.

Kungako-ke onkhe emandla etfu nemitamo ifanele kutsi manje iye ekukhuliseni umnotfo – futsi loku kufaka ekhatsi kugcina emazinga ekwesuleleka aphasi.

Ngenca yalesizatfu, emkhatsini waletinye, kucekiswa kwemikhawulo akukafaneli kutsi kutsatfwe njengesizatfu sekunganaki tindlela tekucaphela.

Kusabisa kwehlandla lesitsafu kuhlala kukhona, njengekwesabisa kwaleminye imihlotjana lemisha yeligciwane leminyenti.

Njengobe sibonile kulomnyaka lophelile, tento tetfu njengebantfu ngamunye futsi sibumbene sitawuncuma kutsi mhlawumbe kanye nekutsi sitawuhlangana masinyane nini nekucubuka futsi kwaleligciwane.

Kwamanje, leligciwane liyachubeka nekujikeleta emindenini yetfu, emisebentini nasemimangweni yetfu.
Lapho umkhankhaso wetfu wekugoma uchubeka ngesivinini, sifanele kutsi sichubeke sicaphele kakhulu kunakekela tsine kanye nalabanye bantfu.

Sindzawonye nabososayensi betfu kanye netingcweti, sitawuchubeka sisigadze lesimo siphindze futsi sisebentise indlela yetfu yekuphendvula nalekhonako kuntjintja.

Lolubhubhane lutsetse lukhulu kitsi, kepha alukawatsatsi emandla etfu, sibindzi setfu noma-ke umoya wetfu wekubambisana njengebantfu.

Akukashonisi phasi umoya wetfu noma kwenta sincumo setfu saba butsakatsaka.

Umoya wetfu lowehlukile waseNingizimu Afrika usente sakhona kuchubeka sacina ebukhoneni bekwesabiswa lokungakate sekube khona, futsi lokutawuchubeka nekusifaka inshisekelo lapho sibamba indlela yekuvuka kwemnotfo.

Asichubeke sibumbane, sibe nelitsemba nekubambelela esincumeni kakhulu kunakucala kuncoba lensayeya.

Nkulunkulu sengatsi angachubeka nekubusisa iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele nebantfu bayo.

Ngiyabonga.
 

Share this page

Similar categories to explore