UMengameli u-Jacob Zuma: iKulumo yobuJamo beNarha 2017

IKulumo yobuJamo beNarha ngoMhlonitjhwa u-Jacob G Zuma, uMengameli weRiphabhliki yeSewula Afrika kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende eKapa

Solomo wesiBethamthetho seliZweloke (i-NA),
Sihlalo womKhandlu weemFunda (i-NCOP),
Sekela likaSomlomo wesiBethamthetho seliZwe neSekela likaSihlalo we-NCOP,
Sekela likaMengameli, Cyril Ramaphosa,Mengameli wangaphambilini Thabo Mbeki,
Jaji eliKhulu Mogoeng Mogoeng nawo woke amalunga ahloniphekileko wezobulungiswa,
BoNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe,
BoNdunakulu naboSomlomo beemBethamthetho zeemfunda,
Sihlalo weHlangano yaboRhulumende bemaKhaya yeSewula Afrika (Salga),
BaPhathi beenHlangano zesiGaba se-9 ezisekela iNtando yenengi,
Sihlalo weNdlu yeNarha yabaRholi beNdabuko,
Mengameli woMkhandlu weKolo yama-Muslim nabo boke abarholi beenhlangano zezekolo,
Somlomo wangaphambilini we-NA, Dorh. Frene Ginwala, Abomakadabona bomzabalazo wekululeko,
Malunga wamazwe esinesikhozi sezobuhlakani nawo,
Zakhamuzi zeSewula Afrika,
Lotjhani, Good evening, sanibonani, molweni, dumelang, goeie naand, riperile, ndimadekwana,
Ngiyathokoza Somlomo noSihlalo ukufumana ithuba lokwethula ikulumo kuhlalohlanganisela leziNdlu zePalamende.

Indodana ebeyiyingorho yelizwe lekhethu, uMengameli wangaphambilini u-Oliver Reginald Tambo, bekazokuba neminyaka eli-100 nonyaka, nabegade asaphila.
Lomtjhotjhozeli othanda ilizwe lekhabo [wanikela] ngepilwakhe yobudala alwela ikululeko yelizwe lekhethu nabantu balo. Watjhiyela amaSewula Afrika woke ilifa lasafuthi, ingasi kwaphela ihlanganwakhe i-ANC.

Ngomnqopho wokuhlonipha ikutani le, simemezele umnyaka wee-2017 njengomNyaka ka-Oliver Reginald Tambo. Kumnyaka wobunye obunomphumela kumaSewula Afrika njengombana sisoke siragela iSewula Afrika phambili.

Kulithabo kithi ntambama namhlanjesi ukwamukela amalunga womndeni wakwaTambo, uNom. Dali Tambo nomkakhe u-Rachel nendodanabo u-Oliver Tambo Junior.

Sinemikhumbulo emihle ngoMama Africa, u-Miriam Makeba, owenza umlando ngokukhuluma neHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko nakethula ikulumakhe ngomnyaka we-1963, akhombela isizo lokulwisana nombuso webandlululo.

Sithanda ukwamukela ngezandla ezifuthumeleko umntwanomntwanakhe uZenzile Makeba-Lee nesizukulwana sakhe sesibili uLindelani.

Bakwethu,

Emnyakeni lo wama-23 solo sazuza ikululeko, umnqopho wethu kuhlala silwela iSewula Afrika ebumbeneko, yentando yenengi, engabandlululi ngokobulili nangokobutjhaba nephumelelako.

Ngokuhlahlwa mTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), sakha iSewula Afrika enganawo umtlhago, ukungalingani nokutlhayela kwemisebenzi.

Nanyana ubujamo bezomnotho ephasini busolo bunganasiqiniseko sokunzinza, iinkomba zitjengisa bonyana umnotho sele ungene ethubeni lokubuyela ebujameni obungcono. Silindele izinga lokukhula komnotho eliyi-1.3% ngomnyaka wee-2017 ngemva kwesilinganiso se-0.5% ngomnyaka wee-2016.

Nokho umnotho awuhlumi msinyana ngokwanelisako kobana kungavulwa imisebenzi esiyitlhogako. Kunabantu bekhethu, kufaka hlangana nelutjha, abaneminyaka bangasebenzi.

Kungonobangela lo okwenze siqunte ukutjheja imikhakha ethile ehlelweni lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela kaRhulumende wokuvuselela ukukhula komnotho kobana kuvulwe imisebenzi etlhogeka khulu.

Imikhakha enqotjhiweko ifaka hlangana, amabubulo, zeemayini nobunini bezenjiwa, zokulima nokukhiqizwa kweentjalo, amandla, amabubulo amancani, aphakathi namakhulu (ama-SMME), ukulawulwa kwerarano lemsebenzini, ukukhanga abatjalimali, ukukhulisa umnotho wezelwandle nezevakatjhobukelo.

Singezelele nangemikhakha ekhambisanako njengesayensi nethekhnoloji, umthangalasisekelo wamanzi nokuhlwengisa ngamanzi, umthangalasisekelo weenthuthi nokusatjalaliswa kwe-inthanethi.

Ngithanda ukubika ngomsebenzi womnyaka ogadungileko osele wenziwe keminye yemikhakha le.

Imikhulumiswano esayithoma nyakenye hlangana norhulumende, amabhizinisi neenhlangano zabasebenzi, eyaziwa nge-CEO Initiative, ibe lisizo elikhulu. Ngokubonisana sikghone ukuqalana nezinye zeentjhijilo ezirareje ilizwe lekhethu.

Sikghone nokubalekela ukwehliswa kwezinga lomnotho welizwe, egade kuzokuba nomthelela omumbi kezomnotho.

Ubujamo bezemisebenzi butjengisa amatshwayo wokunzinza ngonobangela wetjhebiswano labasebenzisani. Kufanele kuthulelwe ingwani ukuziphatha kuhle kweenhlangano nagade kukhulunyisanwa ngemirholo emkhakheni weplathinamu.

Bubuye batjengiswa ubunye iveke le ngokuphethwa kwesivumelwano sesiLinganiso Sobuncani Bomrholo weenSebenzi seliZweloke nangamagadango wokuletha ukunzinza etjhebiswaneni labaqatjhi nabasebenzi.

Lokhu kumphumela wesimemezelo engasenzako eKulumeni yobuJamo beNarha yamhlana ali-14 kuMgwengweni wee-2014.

Sithokozisa iSekela likaMengameli nesiqhema somKhandlu weNarha wokuThuthukisa zomNotho nezabaSebenzi ngalepumelelo ekulukazi begodu sibafisela okuhle emsebenzini osazokwenziwa.

Bakwethu,

Ukudluliselwa kwezenzelwa eziziindingoqangi ebantwini nyakenye kwaragela phambili njengokurhuluphela kwethu ipilo engcono yabo boke. Ukufikela gadesi pheze mimizi eziingidi ezilikhomba esele ifakelwe igezi.

Ukuphumelela kwamahlelo we-Eskom woKwakha nokuTjheja kwasiza ukuqinisekisa ukunzinza nokuphela kokucinywa kwegezi ngeenkhathi ezithileko.

Uyaraga umsebenzi wokuqinisekisa ukufumaneka kwegezi. Igezi evuselelwako iyingcenye ekulu yemithombo yamandla, okufaka hlangana ukuphehlwa kwegezi ngerhasi, ngenyukliya, ngemisebe yelanga, ngommoya, ngamanzi nangamalahle.

Urhulumende uzibophelele eHlelweni labaPhehligezi abaziJameleko begodu sinabisela lelihlelo keminye imithombo yamandla efaka hlangana amalahle nerhasi, ngaphezulu kwamandla wegezi evuselelweko.

I-Eskom izakutlikitla iimvumelwano eziseleko zokuthenga igezi evuselelwako ngokukhambisana nemithethoyokuthenga igezi.

Urhulumende usebenza ngamandla ngomnqopho wokuqinisekisa ukufumaneka kwamanzi okuthembekileko eendaweni ezihlukileko elizweni ukusekela ukukhula komnotho ngokungezelela ukufikeleleka kibomasipala bemakhaya.

Emzameni wokukhandela ukuvuza kwamanzi, kabanye abomasipala okungaphezulu kwesilinganiso selizwe loke esima-37%;  ilutjha elipheze libe zii-10 000 elingasebenziko libandulelwa ukuba boplamara, abasebenza ngezandla nabasebenzi ngamanzi. Kuzokuqatjhwa abanye nonyaka khona kuzakufikelelwa enanini elizii-15 000.

Senza isimemezelo kibomasipala ukobana basekela ihlelo le-War on Leaks lokulwisana nokuvuza kwamanzi.

Siyaraga nokwakha iinkolo zesimanje ngomnqopho wokujamiselela imakhiwo yedaka neminye engazisiko ngomZamosisungulo wokuRhabisa ukwEthulwa kwemiThangalasisekelo yeenKolo. Lokhu kunikela abantabethu isithunzi.

Sekugirizwe inani lemakhiwo engazisiko eli-173 ukusukela ngomnyaka wee-2011. Njenganje iinkolo ezitjha ezima-895 zinikela abantabethu indawo enobujamo obuvumako bokufundela.

Mayelana nokukhuphula zesisomali, urhulumende uhlome i-InvestSA, iziko lesisomali elimikhakhaminengi begodu kuzakuvulwa amasentha weemfunda KwaZulu-Natala, e-Gauteng neTjingalanga Kapa. Munye umlayezo oya eminyangweni karhulumende ethintekako. Akukafaneli kube nokuriyada neenqabo zembusweni. Ukusukela ekunikeleni amalaysensi nama-Visa, kufanele senze kube lula ukuvula ibhizinisi eSewula Afrika.

Bakwethu,

UMengamei u-Oliver Reginald Tambo wayengutitjhere weemBalo neSayensi. Urhulumende uzakutjheja qangi iimbalo nesayensi, njengendlela yokuhlumhlonipha.

Sikhuthazwa miphumela yamhlapha yeentjhabatjhaba.

Imiphumela yeRhubhululo leenTjhabatjhaba mayelana nobujamo ngesifundo seemBalo neseSayensi (Trends in International Mathematics and Science Study) begodu neHlangano eTjhejisisa iKhwalithi yeFundo yamaZwe asesiphandeni esingeSewula nangePumalanga ye-Afrika iveza ukukhuphula kwemiphumela  ebafundini beSewula Afrika.

Hlangana namazwe ahlanganyelako, iSewula Afrika itjengise ukukhuphuka kwemiphumela okubonakalako ngamaphuzu ama-87% esifundweni semBalonamaphuzu ama-90% keseSayensi.

Lokhu kukhuthaza khulu ngombana asifuni abantabethu basalele emva.

Isisomali lethu kezesayensi nethekhnoloji litjengisa imiphumela emihle.

Selokhu iSewula Afrika, ngokusekelwa batjhebisani bayo be-Afrika ababunane, yathumba imvumo yokuba msingathi wetheleskophu ye-Square Kilometre Array (i-SKA), sele kube neragelophambili eliqakathekileko ekwakheni lephrojekthi ekulukazi yesayensi nokuzuza ngemiphumela yayo.

Ngokuhlanganyela netheleskophu eyandulelako ekuyi-MeerKAT, iphrojekthi ye-SKA iyaraga ngokusiza okuqakathekileko etuthukweni yezomnotho nezehlalakuhle eSewula Afrika.

Ngokusebenzisana nebubulweli, umNyango wezeSayensi neThekhnoloji uhloma iqhinga lobunini bethekhnoloji ngelizweni. Lokhu kuqinisekise itheleskophu ye-Meerkat ebize amabhiliyoni amabili wamaranda bonyana ama-75% wayo kwakhiwe zizandla zangekhaya.

Lokhu kulethe umphumela wokuvuleka kwemisebenzi eTlhagwini Kapa nokusatjalaliswa komnotho ngokuvula imisebenzi ye-ambarha nokuqinisekisa bona inengi labantu likhetha ukulandela ibizelo leSayensi.

Mayelana nomthangalasisekelo weendlela, i-Sanral ithomile ngesigaba sokuhlela sePhrojekthi yamabhiliyoni ama-R4.5 yokukhulisa indlela ye-Moloto.

Sikhulisa indlela ye-Moloto besakha isiporo sesitimela kobana kuphephe amaphilo wabantu njengombana iingozi sezidlule namaphilo wabantu abanengi kileyandawo.

Ngomnyaka wee-2016 iSewula Afrika yatlikitla isivumelwano setjhebiswano ne-People’s Republic of China (i-PRC) ngomnqopho wokwakha isiPoro sesitimela se-Moloto.

Ngomnyaka wee-2014 sahloma i-Operation Phakisa Big Fast Results Methodology emnothweni welwandle, zamaphilo, zefundo eni weemayini.  Umnqopho kufumana amaphrojekthi ambalwa aqakathekileko lapho singatjhaphulula ukukhula komnotho ekuhlomeni i-NDP.

Woke amaphrojekthi akhamba kuhle.

IButho lamaJoni wemaNzini leSewula Afrika nalo lafaka isandla kuphrojekthi ye-Operation Phakisa  begodu lilungiselela ukuhloma iziko lombuso lokubulungela iinkebhe e-Simon’s Town, kufaka hlangana ukutjheja nokulungisa iinkebhe zombuso ngetjhebiswano elitlanywe mhlapha leButho lamaJoni weManzini/i-ARMSCOR ne-Denel.

Sitshwaye zevakatjhobukelo njengomthombo wokuvula imisebenzi. Siyathaba bonyana iimbalo zeenthekeli ezifikako esikhathini sikaTjhirhweni ukufikela kuSinyikhaba ngomnyaka wee-2016 sikhule safika eengidini ezilithoba okutjho ukukhula okungaphezulu kwesigidi nakumadaniswa nangomNyaka wee-2015. Lokhu kutjengisa ukukhula ngama-13% weenthekeli ezifikako.

Urhulumende ulawula ihlelo eliqinileko lokulwisana nomtlhago njengeHlelo lokuNatjiswa kwemiSebenzi yomPhakathi (i-EPWP). Ngaphezulu kwalokho imali yesibonelelo sezehlalakuhle izuzwa babantu abalupheleko nabentwana abaziingidi ezili-17. Imindeni eminengi beyizokubhalelwa kufumana ukugoma nagade kungasi ngesizo lemali yesibonelelo sezehlalakuhle.

Ukusukela ngomnyaka wee-2014 i-EPWP ivule amathuba wemiSebenzi angaphezu kweengidi ezimbili, kanti kunqotjhwe ukufikelelwa emathubeni wemiSebenzi aziingidi ezisithandathu ekupheleni kukaNtaka wee-2019. Emathubeni wemiSebenzi avuliweko engaphezulu kwesigidi kwazuza lilutjha.

Eminyakeni yee-2015/16, kwavulwa amathuba wemiSebenzi engaphezu kwee-61 000 ngamahlelo wezebhoduluko njengele-Working for Water, i-Working for Wetlands, i-Working on Fire ne-Working for Ecosystems. Abazuzi abangaphezulu kwama-60% kwaba lilutjha.

Urhulumende ngokusebenzisana nomphakathi ulwisana nezenzo ezimbi nezihlubayezako kezehlalakuhle emphakathini, ngeendakamizwa namarhugu. Ukusuka eSoshanguve ukuya e-Rosettenville ngahlanye KwaMashu ukufikela e-Cape Flats, imiphakathi isebudisini ngonobangela weendakamizwa.

Ngaphandle kokusebenzisa umthetho, kuqakathekile ukunikela ngemitjhoga nokuvikela.

UmNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi wakha amaziko karhulumende amatjha wokwelapha eemfundeni lapho iinsetjenziswezi zingekho khona eTlhagwini Kapa, eTlhagwini Tjhingalanga, eLimpopo, eFreyistata nePumalanga Kapa.

Ngokusebenzisana sizakukghona ukuphulukisa ilutjha lethu ebukghobeni beendakamizwa.

Mayelana nezamaphilo, iTjhorensi yezamaPhilo yeliZweloke (i-NHI) iyiphrojekthi yethu elingwako enqophe ukusiza iSewula Afrika ifikelele kuTjhorensi yezokweLatjhwa yeliZweloke.

I-NHI izokuhlonywa esikhathini esiminyaka eli-14 ngeengaba ezintathu.

Siphakathi kwesigaba sokuthoma, ekusigaba sokuzilungiselela, esithome ngomnyaka wee-2012.

Bakwethu,

Sibuhlungu khulu ngokuhlongakala kwesibalo esingaka sabantu ebebagula ngokomkhumbulo be-Gauteng.

Iingulani ezigula ngokomkhumbulo ziyingcenye yabantu ababogabogako emphakathini, abatlhoga ukuvikelwa Mbuso ngokwawo nomphakathi woke. Ngiyalele uNgqongqotjhe wezamaPhilo ukuqinisekisa bonyana iintjhukumiso zomLamuli kezamaPhilo ziyasetjenziswa zoke, msinyana nangaphandle kokuzaza.

Samukela isitjhukumiso soMlamuli kezamaPhilo bonyana kunesidingo esirhabako sokubuyekeza umThetho wezamaPhilo weLizweloke wee-2003 (UmThetho Nomboro 61 wee-2003) nomThetho wobuLwele bomKhumbulo wee- 2002 (UmThetho Nomboro 17 wee-2002) kobana amanye amagunya nemisebenzi ibuyele ngaphasi kwelawulo likaNgqongqotjhe wezamaPhilo.

Sidlulisa ukutjhiriya kwethu okuvela emirajini yehliziyo kiyo yoke imindeni neenini zabahlongakeleko.

Urhulumende uzakuthwalisana nemindeni kobana ingadiselwa yodwa. UNdunakulu we-Gauteng noNgqongqotjhe wezamaPhilo sele banikele imindeni isiqinisekwesi.

Mnengi umsebenzi owenziweko emnyakeni odlulileko ekuphumeleliseni iHlelo lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela kaRhulumende nawo woke amahlelo wethu. Abongqongqotjhe bazokunikela imininingwana edephileko ngesikhathi samavowudu wesabelo seemali.

Malunga aHloniphekileko,

Ngifuna ukukhuluma ngamaqaloqangi wethu wanonyaka.

Ikululeko yezepolotiki ayikapheleli ngaphandle kwekululeko yezomnotho.

U-Oliver Tambo wakhuluma ngokuhlathulukileko ngalomsebenzi emhlanganweni wokugidinga umnyaka we-South African Communist Party (i-SACP) e-London ngomnyaka we-1981.

Wathi:

“Umnqopho womzabalazo wethu eSewula Afrika ohlathululwe emTlolweni weKululeko, ufaka hlangana ikululeko yezomnotho. Akuzwakali bonyana ikululeko iqakatheke ngaphandle kokubuyisela umnotho welizwe kibo boke abantu.

“Ukuvumela abaphethe umnotho gadesi ukutjheja amakareko wabo kufana nokusekela umrabhu wesiqhema esiba ngaphezulu kwesinye ngokobutjhaba nokudlelezela begodu lokhu akufani nekululeko.

“Kulitshwayo nesisekelo seqhinga lethu bonyana ipumelelo kufuze ifake hlangana ngaphezu kwepolotiki yentando yenengi; ijima lethu lokutjhaphulula ilizwe kufuze lifake ikululeko yezomnotho.”

Sinqophe ini nasikhuluma ngamatjhuguluko wezehlalakuhle newezomnotho adephileko?

Sinqophe amatjhuguluko asisekelo kusakhiwo, amahlelo, amaziko namaphetheni wobunini, ukuphatha nokulawula umnotho ehlangothini lawo woke amaSewula Afrika, khulukhulu abatlhagako inengi labo bomma nabantu abaNzima, njengokuhlathulula kwehlangano ebusako, ekungiyo eyenza umthethokambiso karhulumende wentando yenengi.

Ngemva kweminyaka ema-22 yekululeko yethu nentando yenengi, inengi labantu abanzima basadinywe amathuba kezomnotho. Abakaneli ngenzuzo eyafika nekululeko.

Umehluko phakathi kwemirholo yomnyaka erholiswaimindeni yabanzima nerholiswa imindeni yabamhlophe mkhulu ngokusabekako.

Ukuya ngeZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-Statistics SA), imizi yabamhlophe irhola okubuyelelwe kahlanu ngaphezu kwemizi yabanzima.

Ubujamo mayelana nobunini bezomnotho busitjengiso sengeniso yemindeni.

Ama-10% kwaphela kumakhamphani ali-100 amakhamphani atloliswe e-Johannesburg Stock Exchange alawulwa babantu abanzima beSewula Afrika, nabo abaphumelele ngokwamakhowudi wokwabelwa kwabanzima amandla wezomnotho ukuya ngokwesiKhwama sokuNikela amaNdla sesiTjhaba (i-NEF).

Ibelo lamatjhuguluko emisebenzini, ukusetjenziswa kwemithethomgomo yokunikelwa amandla kezomnotho njengokulayela komThetho wokuQatjha ngokuLingana we-1998 (umThetho Nomboro 55 we-1998) ukhamba kabuthaka.

Ukuya ngelwazi lomnyaka wee-2015/16 elithunyelwe yiKomitjhini yezokuQatjha ngokuLingana, inani labamhlophe emazingeni wokuphatha aphakemeko lifika ema-72% kanti abanzima bali-10%.

Inani lamaKhaladi lima-4%, amaNdiya ama-8%.

Umbiko uhlathulula bonyana amaSewula Afrika amhlophe, khulukhulu abaduna, banikelwa amathuba wokuqatjhwa asezingeni eliphakemeko, ukukhutjhulwa eenkhundleni namathuba wokubandulwa nabamadaniswa nabantu abebadinywe amathuba ngaphambilini.

Kezobulili ezingeni lokuphatha eliphakemeko, abaduna ngibo abanengi ngama-67% bengubo bama-32%.

Ubunini obutjhigamilekobu namaphetheni woburholi bufanele bulungiswe. Angeze kwaba nokunzinza kinanyana ngimuphi umnotho lapho inengi labantu lininwa ngalendlela. Emikhulumiswaneni engibe nayo nabosomabhizinisi bazamukele leziintjhukumiso zamatjhuguluko.

Namhlanjesi sithoma isigaba esitjha samatjhuguluko wezomnotho adephileko. Sigandelela kobana kufuze sidlule ekukhulumeni, senze amahlelo aphathekako.

UmBuso uzakuba nendima kezomnotho kona kuzakuragwa amatjhuguluko. Urhulumende uzakusebenzisa ngokuzeleko iindlela umBuso onazo.

Lokhu kufaka hlangana umthetho, imileyo, ukunikela amalayisensi, isabelo seemali, ukuthenga kunye nokusebenzisa imitlolomgomo yokuThuthukiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho (i-BBBEE) ngendlela yokukhuthaza amakhamphani wangeqadi ukuletha amatjhuguluko.

UmBuso usebenzisa amabhiliyoni ama-R500 ngonyaka ukuthenga iinsetjenziswa. Kungezelelwe ngamabhiliyoni ama-R900 wesabelomali somthangalasisekelo. Lezizabelomali kufuze zisetjenziselwe amatjhuguluko wezomnotho.

Okokuthoma, imithetholawulo ekatelela bonyana abosokontraka abakhulu banikele amabhizinisi wabanzima umsebenzi wama-30% sele iswaphelisiwe yatlolwa nakugazede yamhlana ama-20 kuTjhirhweni.

Ngemithetholawulo le namahlelo, urhulumende uzakukghona ukusebenzisa ikghono lomBuso lokuthenga ukusekela amabubulo amancani wemalokitjhini newemakhaya, iinqhema ezikhethiweko nokuthuthukisa amabubulo welizwe.

Iintjhijilo ezimbili eziqakathekileko esiqalene nazo yikinga yomnotho osezandleni zedlanzana kanye neyokusebenzisana ngekohlakalo kwamakhamphani athileko, ekusisenzo esikghama abosomabhizinisi abancani nokuwakhandela ukuba nethuba lokungena kezomnotho kwabosomabhizinisi abancani nabosomabubulo abanzima.

Iimphathimandla eziqalene nephaliswano zenze umsebenzi omuhle wokuziveza epanyameni iinqhemezi nokuzithathela amagadango womthetho.

Ngomnyaka ogadungileko ngatlikitla umthetho wesiqalelelo esenza kube mlandu ukusebenzisana kwamakhamphani ngekohlakalo, uthome ukusebenza mhla lili-1 kuMrhayili. Umthetho lo ukhambisana nesigwebo seminyaka elitjhumi.

Siphakamisa izinga lokuqalana nenye ikinga, yomnotho osezandleni zedlanzana, lapho abantu abambalwa baphethe umnotho welizweloke.

Nonyaka umNyango wezokuThuthukiswa komNotho uzakwethula umthetho kuKhabinethi onqophe ukukhibelela umThetho wezamaPhaliswano we-1998 (UmThetho Nomboro 89 we-1998), hlangana nokhunye uzakutjheja isidingo sokuba nomnotho ofaka boke abantu kwehliswe izinga eliphezulu lobunini nokulawula esikubonako emikhakheni eminengi. Ngemva kwalokho sizakwethula isitjhukumiso salomthetho ngePalamende.

Sinqophe ngalendlela ukuvulela abosomabhizinisi abatjha amathuba wezomnotho, sinikela amaSewula Afrika anzima amathuba wezomnotho nokwenza bonyana umnotho utjhugutjhuguluke, ube nephaliswano kodwana ufake woke umuntu. Le kuyinembombono yethu yamatjhuguluko adephileko womnotho.

Bakwethu,

Urhulumende usebenza ngamandla emkhakheni weenkumba ngombana sele anikele ngeenkumba ezingaphezu kweengidi ezine ukusekela ngomnyaka we-1994.

Lomkhakha ngelizweni lekhethu ulinganiselwa kumathriliyoni alikhomba kanti umkhakha osekelwe ngeemali ulinganiselwa kumathriliyoni ali-R1.5.

Nanyana kunjalo bangaphasi kwe-5% abantu abanzima ababanini emkhakheni lo. UmNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu uzokukhuphela emphakathini umTlamo womThethomlingwa wabaSebenzi ngePahla ngomnqopho wokuvula umkhakha wezezindlu ofaka nojamele boke abantu okukhambisana namatjhuguluko womnotho adephileko.

Hlangana namaqaloqangi wanonyaka, urhulumende uzakuqalana nokuriyada okurhageleko ekutlolisweni kweencwadi zobunini kubazuzi bamaphrojekthi wezindlu ezisekelwe ngeemali zombuso.

Bakwethu,

Sibuyelela kobana amatjhuguluko adephileko wezomnotho kufanele atjho ubunini obungaphezulu kweenkimu zobunini kwaphela.
Sithanda ukubona abantu abanzima bangenelele bunqopha kumabhizinisi, bebabe banini bamafemu. Ihlelo lokuthuthukisa abosomabubulo abanzima liqakathekile.

Lelihlelo selisekele abosomabubulo abama-22 solo lathomako.

Urhulumende unamathuba avulekileko kumaphrojekthi wezokutjhejisisa iinkumba emNyangweni wezemiSebenzi kaRhulumende.

Umnyango uzakusisa okungasenani iingidi ezili-R100 emahlelweni aqakathekileko wokutjhejisisa nokuvuselela amadoyelo weenkebhe. Azakuraga nokungenisa imali ngokuqatjhisa amadoyelo, iinkumba nenarha yombuso emagega neligu ekuyinto ezakusiza ama-SMME wabanzima.

Urhulumende uzakuraga nokulandela imithethomgomo enqophe ukunabisa ukuzibandakanya kwabantu abanzima nama-SMME, kufaka hlangana layo alawulwa bomma nelutjha emkhakheni wethekhnoloji yelwazithintano.

Sinikela ilutjha isiqiniseko bonyana ukwehliswa kwentengo yamadatha kuliqaloqangi kumithethomgomo nemahlewlenethu.

Bakwethu,

Zeemayini zihlala zimgogodlha womnotho wethu nendlela enenzuzo ekulu ngetjintjiselwano namazwe wangaphandle.
Samukela itjhuguluko elihle entengweni yezenjiwa, okwenze bonyana kube nokukhula emikhiqizweni yeemayini. Ziindaba ezihle kilelibubulo.

UmTlolo weeMayini uyabuyekezwa. Unqophe ukukhambisana nelungelo elaziwa liphasi loke lokobana umBuso  ulawula zoke izenjiwa nemikhiqizo yephethroliyamu ngaphakathi kwenarha yekhethu.

Unqophe ukusiza ilizwe ukuphelisa ukubandlululwa ngokobutjhaba ebujameni  bobunini balelibubulo. Lokhu kuzakuletha ukunzinza kilelibubulo.

Siyathemba bonyana imikhulumiswano hlangana norhulumende
nebamabhizinisi mayelana nomtlolo lo izakuba nemiphula emihle.

Sizakuraga nokufuna ukuzibandakanya bunqopha kombuso kezeemayini. UmThethomlingwa weKhamphani yeeMayini yeSewula Afrika uzakuthulelwa iKhabinethi nePalamende nonyaka.

UmThethomlingwa wokuThuthukiswa kweZenjiwa nemiKhiqizo yePhethroliyamu ubuyiselwe ePalamende kobana iindaba zemihlangano yokulalelwa komphakathi edoswa phambili ziimbethamthetho zeemfunda ilungiswe.

Sithemba kobana uzakutjhejwa ubuyiswe ngaphandle kokuriyada kobana iminako evezwe kuzaza kwabosomabhizinisi ilungiswe.

Urhulumende uyaraga nokusebenzisana nabathintekako ekulwisaneni neemayini ezingasi semthethweni ngomnqopho wokuphephisa amaphilo nokuvikela ukukhukhuthiswa kwezenjiwa eziligugu namadayimani.

Siyaraga nokugandelela ukuqakatheka kwezamaphilo nokuphepha kwabasebenza eemayini, ekuyinto eqakathekileko ekusebenzeni komkhakha weemayini. Ngokusebenzisana namakhamphani weemayini singaqinisekisa ukuphepha kwamaphilo ngaso soke isikhathi.

Ingozi emasikizi eyenzeka e-Lily Mine eMpumalanga ekuthomeni komnyaka wee-2016 ingeyokuthoma efana nayo selokhu kwafika intando yenengi.

Imindeni izwa ibuhlungu obukhulu beyasala ikhahlumezekile.

Bakwethu,

Kuzakuba budisi nanyana akuzukukghonakala ukuba nokubuyisana okuzeleko kungakalungiswa indaba yenarha.

Kudluliselwe ebantwini abanzima kwaphela amahagere wenarha evundileko nelimekako eziingidi ezibunane, ekuyi-9.8% kilawo aziingidi ezima-82 zamahagere wenarha evundileko nelimekako eSewula Afrika.

Kukhona nokwehla kwesibalo semizi ebandakanyeka kezokulima sisuka eengidini ezi-2.9 ngomnyaka wee-2011 ukufikela eengidini ezi-2.3 ngomnyaka wee-2016.

Samemezela umnqopho wethu wokusebenzisa umThetho wokuThatha iNarha womnyaka we-1975 (UmThetho Nomboro 63 wee-1975) ukulandelela amatjhuguluko wenarha nokusatjalaliswa kwenarha ngendlela ekhambisana nomThethosisekelo.  Gadesi ngiqunte ukubuyisela ePalamende umThethomlingwa bonyana utjhejisiswe ngombana angeze waphumelela eKhotho yomThethosisekelo.

Sithemba bonyana iPalamende izakwenza msinyana ukuhlangabezana neendingwezi kobana umThetho upheleliswe kulethwe amatjhuguluko.

Ukuvulwa kabutjha kwethuba lokwenza iimbawo zenarha kusajanyisiwe ngombana umThetho wesiKhibelelo wamaLungelo wokuthatha iNarha wee-2014 (UmThetho Nomboro 15 wee-2014) wararhwa yiKhotho yomThethosisekelo.

IKhotho yomthethosisekelo yafumana bonyana ikambiso yokulalelwa komphakathi eyayidoswa phambili yi-NCOP nezinye iimbethamthetho zeemifunda akhange yanelise iindingo zomthethosisekelo.

Urhulumende uzakuraga nokusebenzisa amanye amahlelo njengehlelo lokuQinisa amaLungelo Wokuhlobana waBantu abaSebenza ngeNarha elaziwa ngehlelo le-50-50.

Kilelihlelo abasebenzi bamaplasi bahlanganyela isakhiwo sangokomthetho banomniniplasi, kutlanywa ikhamphani etjha abasebenzi nomniniplasi bahlanganyela ubunini.

Bekube gadesi, kuphasiswe iintjhukumiso ezili-13, lapho kuzuze khona imizi yemaplasini ema-921 ngemali elinganiselwa eengidini ezima-R631. Sithokozisa abalimi nabasebenzi bemaplasini ngamano la.

Okuqakatheke khulu, sikhombela abafakiimbawo zenarha ukwamukela inarha kunesibonelelo semali. Iimbawo ezingaphezu kwama-90% zibhadelwe ngemali okungasizi ngalitho, lokhu kurhagalisa ukuthathelwa kwenarha begodu kuqalela phasi ukunikelwa kwamandla kezomnotho.

Urhulumende wazibophelela ukusekela abalimi abanzima abasakhasako.

Ngifumene imemorandamu ibuya eHlanganweni yabaLimi abaNzima yeSewula Afrika abathi umnyaka wee-2017 kufuze kube mnyaka wokwenza abalimi abanzima abakhasako babe bososomabhizinisi.

Kwamambala urhulumende uzakusebenzisa ihlelo lokusekekela amabhizinisi ukusiza abalimi abanzima abakhasako abama-450.

Sikhuthaza abomma abanengi kobana bangenele umsebenzi wokulima. Nginesithekeli esikhethekileko namhlanjesi, umthumbi kaNongorwana womLimi weNgubo womNyaka wee-2016, u-Vanecia Janse owakhele umasipala we-Koukamma ePumalanga Kapa.

Bakwethu,

Abalimi bethu baqalana nobujamo obubudisi nyakenye ngonobangela wesomiso.

Ukufikela gadesi inani elilinganiselwa kumabhiliyoni ama-R2.5 libekelwe ukusiza ngokudla kwefuyo, umthangalasisekelo wamanzi, ukwemba ukufakela iinsetjenziswa nokulungisa iimpetsi, ifandisi nezinye iindlela zokufaka isandla.

IHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC) neLand Bank zinikele ngesekelo leengidi ezima-R500 kubalimi abatlhagileko kobana babhadele iinkwelede zabo basizwa ngesikwelede esingadiseliko.

Bakwethu,

UMengameli u-Oliver Reginald Tambo gade ayikutani etjhotjhozela amalungelo wabomma.

Sizakuraga nokunikela abomma amandla kiwo woke amahlelo karhulumende.

Urhulumende uzakuraga nokutjheja qangi ukufikela kwabomma emathubeni wezomnotho, khulukhulu ekusekeleni amabhizini ngeemali nokunikelwa iinkwelede.

Le yikululeko iinkutani zabomma zomzabalazo ezingasekho ezinjengoDora Tamana weGugulethu, lapha eKapa, abayilwelako. Ngiyathaba ukwethula indodanakhe uMongezi Tamana, njengesithekeli namhlanjesi.

Bakwethu,

NgoNobayeni wee-2015, abafundi bemayunivesithi baveza iminako yabo ngemali eyimbadela yefundo ephakemeko.

Baveza ngefanelo bonyana iinkwelede ezisaleleko nemali ekhwela msinya kwenza kube budisi kilabo abavela emindenini edobha phasi kobana bangaraga ehlelweni lefundo ephakemeko bebaqede iimfundo zabo.

Kungebangelo  lokha abafundi bemayunivesithi nabaveza iminako yabo ezwakalako ngokukhutjhelwa ngeqadi emayunivesithi, urhulumende wethu othejako waphendula ngokunqophileko ngokuthwala umsebenzi wokubhadela imali engezelelweko yomnyaka wee-2016.

Urhulumende wabhadela godu soke isikwelede sabafundi abafundiswa siKhwama seSizo leeMali kubaFundi seliZweloke (i-NSFAS) wangezelela nenani labafundi kunangaphambilini.

Ngesikhathi sokwethulwa kwesiTatimende somThethomgomo seSabelo seeMali saPhakathi nomNyaka, urhulumende wethu wamemezela amagadango angezelelweko anqophe ukwenza ifundo ephakemeko ifikelelwe bafundi bemindeni erhola imirholo ephasi.

Urhulumende unikele ngeemali ngomnqopho wokuqinisekisa bonyana kungabi nomfundi ingeniso yekhabo ehlanganyelweko efika ee-R600 000 ngomnyaka ozakuqalana nemali yeyunivesithi engezelelweko nemakholiji weFundo yeTheknikhali neBandulo (i-TVET) emnyakeni wee-2017.

Boke abafundi abalungelwe lisizo le-NSFAS nabamukelwe mayunivesithi namakholiji we-TVET bazakusekelwa ngeemali. Iinkwelede zabafundi abalungelweko ze-NSFAS zeminyaka yee-2013, 2014 newee-2015 zibhadelwe. Urhulumende ubeke ngeqadi amabhiliyoni ama-R32 emalini karhulumende khona azakusekela ifundo ephakemeko.

Siqinisekisa bonyana abafundi bethu abalungelweko bangafunda ngaphandle kokukhulelwa yihloko ngeenkwelede ezingabakhandela ukuqeda iimfundo zabo.

Eminyakeni eseleko yalombuso owathatha iintambo kusukela emnyakeni wee-2014, imithethomgomo yethu izakunqophana neminako yabafundi elandelako abayivezileko:

Kokuthoma, abafundi babenomnako bonyana inani le-NSFAS lee-R122 000 liphasi khulu. Kufanele sitjheje indaba le ngokukhuphula inani ngokweengaba esikhathini esizako.

Kwesibili, abafundi baveze bonyana inani elipheleleko lokufunda kamanye amayunivesithi liphezulu kunesibonelelo esikhutjhwa yi-NSFAS.

Abafundi abafundiswa yi-NSFAS kamanye amayunivesithi abiza imali engaphezulu bagcina baqalene nesikwelede esingapheliko. Urhulumende wethu selathome ukuqalisisa ubujamobu.

Malunga ahloniphekileko namaSewula Afrika, kufanele abafundi nababelethi babo bazwisise bonyana iindingo zeensetjenziswa ezifana namanzi, iindlwana zamanzi, ifundo yabantwana abancani (i-ECD) neenthuthi ezihle zomphakathi nazo kufanele zitjhejwe ngokukhambisana nefundo ephakemeko nokubandulwa okunekhwalithi.

Nokho ukuzimisela kwethu ukufumana ipengu ngokusekela ngeemali isibonelelo sezehlalakuhle, khulukhulu zefundo, kuyaraga.

Njengalokha ikambiso esiyitlamileko iya ekupheleni, njengeKomitjhini ka-Heher, isiQhema somSebenzi saboNqongqotjhe, imikhulumiswano enabileko nabafundi, abarholi bemayunivesithi nebemakholiji we-TVET nomphakathi, sizakufumana iinsetjenziswa zokuphumelelisa imithethomgomo yethu.

Ngimema boke abathintekako ukuzibandakanya ekambisweni eragako kobana kungabi nombono ongalalelwako.

Akunamkhumbulo omuhle ozakuqalelwa phasi. Nasele umphakathi ngokunabileko uvumelana ngokufanele kwenziwe, urhulumende wethu uzakuthatha amagadango wokutjheja qangi iinsetjenziswa ngokweengaba.

Asikhulumisane ukutshwaya iindingo eziqakatheke khulu bese kwabiwa iinsetjenziswa zethu eziyindlala ngefanelo. Asakheni ukuzithemba kwethu siragele phambili nomoya wobunye.

Bakwethu,

Ipi yokulwisana nobulelesi isidingoqangi. Amapholisa azakwandisa ukubonakala kwawo emiphakathini, ukwakhelela phezu kwesibonelo esihle sokusatjalaliswa kwamapholisa ngepumelelo okwenziwa ngesikhathi seJima lamaHolideyi kaKresmusi aPhephileko.

Bazakusebenzisa iinqhema zamapholisa ezikhethekileko, njengeenqhema ezitjheja ubujamo oburhabako namakoro angenelelako welizwe loke, ukusiza eendaweni ezinobulelesi oburhageleko.

Ngeveke ephelileko sifumene umlayezo obuya e-Soshanguve bonyana ubulelesi burhagele e-Block L nokuthi izinga lokudlelezela abantu iinkoloyi nokubamba ikunzi liphakeme. Imiphakathi le kufanele yakhe itjhebiswano nesipholisa ukuqinisekisa bonyana iinlelesi azizenzeli umathanda phezu kwezakhamuzi.

Amanye amagadango wokulwisana nobulelesi ngelizweni azakufaka ukuhlonywa kwamakoro akhethekileko, azokuqalana nobulelesi beendakamizwa elizweni loke, inturhu yebubulweni lamateksi neyeengidi nokusetjenziswa okuqinileko kokuphenya njengokusebenzisa isayensi.

Amapholisa azakuqinisa ukusetjenziswa kwebuthelelomininingwana lamaseli wefuzo (i-DNA) ekutshwayeni abasolwa.

Sikhuthaza umphakathi ukusebenzisana namapholisa khona sizakuba nemiphakathi ephephileko.

Bakwethu,

Samukela ukwehla kwezinga lezehlakalo zokucwiywa kwabobhejani ukusukela ngoSewula wee-2015, ekungekokuthoma eminyakeni elitjhumi. Lokhu kumphumela wokusebenzisana ngokudephileko kwama-ejensi aqinisekisa ukuthotjelwa komthetho.

Bakwethu,

Enye yamaqhinga wokulwisana nobulelesi kuqinisekisa bona labo abatjhatjhululwa ejele bangasabuyela ebulelesini.

Umnyango wezokuVuselelwa kweeMilo uyaraga nokusebenza ngamandla ukutjhugulula amajele abe maziko wokuvuselelwa kweemilo ngokunikela imisebenzi ehlukileko. Ngebangelo izinga lokuthobela imigomo yokulitjalelwa nokudosa isigwebo ngaphandle likhuphuke  belafikelela ema-98%.

Ilizwe lithuthukile ekwehliseni isibalo sabentwana ababotjhiweko.

Bakwethu,

Ukukhuthazwa kokufikelela ubulungiswa kube netlha ngomnyaka ophelileko ngoSinyikhaba lokha nakuvulwa iPhiko leKhotho ePhakemeko e-Limpopo.

IKhotho ePhakemeko yeMpumalanga izokuqedwa kiwo umnyaka ophezulu weemali. Ukuthoma ukusebenza kwamakhotho aphakemeko la kutjho bonyana sesifikelele umnqopho wokobana isifunda ngasinye sibe nekhotho ePhakemeko ngelizweni.

Bakwethu,

Ipi yokulwisana nekohlakalo iyaraga. Ngaphakathi kweBandla lezokuTjhutjhisa leliZwe (i-NPA), iYunithi eDla iPahla (i-AFU) iqede imilandu yokudla ipahla ema-389 ebiza iingidi ezima-R349.

Bafumana amadarhfara wokuvalela ipahla ama-326 wepahla ebiza iingidi ezima-R799.

Inani leengidi ezi-R13 lifunyenwe emilandwini efaka abasebenzi bombuso egade benza ikohlakalo neminye imilandu emnyakeni ogadungileko.

Bakwethu,

U-Oliver Tambo wavula ikundla ngomgomo wezangaphandle welizwe ngeminyaka ye-1977 nagade akhuluma kuKhonferensi yokuthoma yeHlangano eBusako e-Angola, i-MPLA, nakathi:

“Sifuna ukuphila ngokuthula namazwe abomakhelwana bethu nabantu bephasi ebujameni bokulingana, ukuhloniphana namathuba alinganako”.

ISewula Afrika ihloniphekile ngokuba nguSihlalo weHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC) ukuthoma ngoRhoboyi wee-2017. Sizakusebenzisa ihlandla lethu lokuphatha ukurhabisa ukusetjenziswa kweQhinga lamaBubulo we-SADC.

Sirhabisa ihlelo elihlanganyelweko ngokuhloma isiFunda sokuRhwebelana Simahla phakathi kwe-SADC, i-COMESA neNhlangano yamaZwe asePumalanga ye-Afrika.

Sizakuraga nemizamo yethu yokulamula, amajima wokuletha nokunzinzisa ukuthula, nemizamo yokwakha ukuthula e-Lesotho, e-Democratic Republic of Congo, eBurundi, e-Mozambique, e-South Sudan, e-Somalia ne-Libya. IButho lamaJoni leSewula Afrika (i-SANDF) lilijamele kuhle ilizwe emisebenzini yokuqinisekisa ukuthula.

Ukurhwebelana namazwe abatjhebisani bethu abajayelekileko ngetjingalanga kufaka isandla ngokubonakalako emnothweni wethu.

Sizakuraga nokutjhebisana ne-United States nokusebenzisana eendabeni esinekareko ngokufananako kizo njengokuvuselelwa ngokuzeleko komThetho wokuKhula namaThuba we-Afrika (i-AGOA).

Sihlonipha ubuhlobo bethu ne-Peoples Republic of China. I-China imtjhebisani weSewula Afrika omkhulu noqakathekileko. Sihlonipha i-China njengesiphathimandla sombuso nekungiso sodwa esinegunya esijamele ilizwe loke le-China.

ISewula Afrika ibuyelela ubujamo bayo nokuzibophelela kwayo phezu komThethokambiso munye ophakathi kwayo ne-China  Yinye (i-One China Policy) begodu ngalokho sithatha bona i-Taiwan isiphande esiyingcenye ye-China.

Ezingeni letjhebiswano lekhonthinenthi, iQhinga leHlanganyela ye-Afrika ne-European Union (i-Joint Africa-European Union) lihlala liqakathekile njengetlhatlha letjhebiswano eliragako.

Isivumelwano seTjhebiswano lezomNotho ne-EU sithome ukusebenza ngoKhukhulamungu wee-2017, okuvule amathuba amatjha wokufikelela amamakethe wemikhiqizo yeSewula afrika.
Pheze yoke imikhiqizo yeSewula Afrika, elinganiselwa ema-99% azakufumana itjhejoqangi ku-EU.

Imikhiqizo elinganiselwa kema-96% izakungena kumamakethe we-EU ngaphandle kokubhadeliswa intela nanyana ukuqalana neenqabo.

IsiVumelwano sokuRhwebelana Simahla seHlangano yemiThelo ye-Afrika engeSewula (i-SACU) ne-Mercosur sithomile ukusebenza, okunikela itjhejoqangi ukufikeleleka kwemithelo engaphezu kwe-1 000. Isivumelwanesi sikhuphula izinga lokurhwebelana phakathi kwamazwe angeSewula ye-Ikhweyitha.

Itjhebiswano lethu nezinye iimfunda ze-Afrika linemiphumela emihle. IBhanga etjha yokuThuthukisa i-BRICS itjengisa ipumelelo.
Samukela isiqunto esathathwa e-Goa ziinHloko zemiBuso naboRhulumende be-BRICS sokuhloma i-Ejensi ye-BRICS yokuTjheja amaZinga womNotho sikwazi ukusizana ekutjhejisiseni indlela yomnotho wethu.

Siyathaba ngeemvumelwano namazwe abatjhebisani bethu ku-BRICS kezokulima. Sizakusebenzisa iimvumelwano sithumele e-India inthelo zeentanga, umengu nenyama yefarigi.

Sizakuthumela e-China inyama yekomo emathani azii-20 000 isikhathi esiminyaka elitjhumi.
Sizakuraga nokulandelela ukutjhugululwa kwehlelo lezerhwebo leentjhabatjhaba ngombana ubujamo bagadesi buqalela phasi ikghono lamazwe athuthukako ekufakeni isandla ngokubonakalako.

Umnyaka lo ungewama-50 selokhu kwangenelwa i-Palestine.

Ukukhuliswa kweeendawo zokuhlala ze-Israel ngaphakathi kwe-Palestine kuqalela phasi imizamo yephasi enqophe epengwini yamazwe amabili nesivumelwano se-Oslo. Sibuyelela isekelo lethu lomzabalazo we-Palestine.

Ngokufanako, sithemba bonyana ukwamukelwa kwesibili kwe-Morocco eHlanganweni yoBunye be-Afrika (i-AU) kuzakuba yindlela yokurarulula umraro we-Western Sahara.

Angingezelele ngokuthi iSewula Afrika izakusebenzisa iLanga leButho lamaJoni wezokuVikela lamhlana ama-21 kuMhlolanja wee-2017 ukugidinga isikhumbuzo sokucwila kwe-SS Mendi lapho kwahlongakala khona amajoni ama-646 ngomnyaka we-1917.

Bakwethu,
UmThethosisekelo unikela amalungelo alinganako nesithunzi kiwo woke amaSewula Afrika. IHlangano yeBumbano leenTjhabatjhaba (i-UN) imemezele ilanga lamhlana ali-13 kuMgwengweni njengeLanga leenTjhabatjhaba lokuYeleliswa ngaBantu abama-Albino. Kufanele sisebenzise ilangeli ukuyelelisa nokuphelisa ibandlululo abantu abama-albino abaphathwa ngalo kezinye iindawo.

Siyagandelela bonyana abantu abama-albino, bafana nabo boke abantu ngelizweni. Akuphele ukubatlhorisa. Aziphele neenkolelo ezingasilo iqiniso ngabo.

Ngiyathaba ukwethula uMma uNomasonto Mazibuko, omNqophisi Zombelele we-Albinism Society of South Africa, ongomunye weenthekeli zami eziqakathekileko.

Umkhakha wezemidlalo ulahlekelwe kabuhlungu ngomunye wamadodana athandwako, u-Joost van der Westhuizen ekuthomeni kweveke le. Mhlapha ibubulo lombhino lilahlekelwe babhini bezekolo, uSifiso Ncwane noLundi Tyamara, kunye nombhini kamaskandi, uNganeziyamfisa.

Sidlulisa amezwi wokutjhiriya kwethu okudephileko ngokutjhiywa bosaziwako laba abafake isandla kezemidlao nakezobukghwari ngelizweni.

Bakwethu,

Asibumbane ekurageni amatjhuguluko adephileko wezomnotho welizwe lekhethu.

Ngamezwi kaMengameli u-Tambo;

“Ngokusebenzisana njengamaSewula Afrika, sinawo amandla wokutjhugulula ilizweli libe ngelinothileko labo boke, lapho umraro webandlululo kuzakuba mkhumbulo ofipheleko wesikhathi esadlulako.”

Ngithokoza khulu ngalelithuba eninginikele lona.

Share this page

Similar categories to explore