UMengameli Cyril Ramaphosa: IKulumo yobuJamo beliZwe

IKulumo yobuJamo beliZwe eyethulwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa     

Somlomo wesiBethamthetho seliZweloke (ei-NA), Mma Thandi Modise,
Sihlalo woMkhandlu weemFunda, (i-NCOP), Nom. Amos Masondo,
Sekela likaMengameli David Mabuza,
Jaji eliKhulu Mogoeng Mogoeng namalunga ahloniphekileko wezoBulungiswa,
Mengameli wangaphambilini, Thabo Mbeki noKosikazi Mbeki,
Mengameli wangaphambilini, Kgalema Motlanthe noKosikazi Motlanthe,
Sekela likaMengameli wangaphambilini FW de Klerk noKosikazi de Klerk,
Somlomo wangaphambilini, Mma Baleka Mbete noNom. Khomo,
Mengameli we-Pan African Parliament, Mhlonitjhwa Roger Nkodo Dang,
MJameli we-United Nations (i-UN) eSewula Afrika, Mma Anne Githuku-Shongwe,
Isithwalandwe, Nom. Andrew Mlangeni,
BoNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe,
BoNdunakulu naboSomlomo beemBethamthetho zeemFunda,
Mengameli weHlangano yaboRhulumende bemaKhaya yeSewula Afrika naboMeyara bamaDorobha amaKhulu,
Mphathi weBhanga eKulu yeSewula Afrika (i-SARB), Nom. Lesetja Kganyago,
BaPhathi beenHlangano eziSekela iNtando yeNengi, zesiGaba se-9,
Barholi beenHlangano zezekolo,
Barholi bamaziko wezefundo newezokurhubhulula,
Malunga wamazwe esinesikhozi sezobuhlakani nawo,
Nthekeli ezimenyiweko,
MaLunga aHloniphekileko we-NA,
MaLunga aHloniphekileko we-NCOP,
Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Ndi tama u lumelisa vhathu vhoṱhe vhane vha vha fhano na hayani.

Ngibingelela bonke abantu abasekhaya nabalapha.

Ndzi xeweta vanhu hinkwavo va laha Afrika-Dzonga lava va nga ekaya na lava va nga laha.

Ke dumedisa batho ka moka bao ba leng gae le bao ba leng mo. 

Sekuminyaka ema-30 selokhu u-Nelson Rolihlahla Mandela atjhatjhululwa, waphuma ngamasango wejele i-Victor Verster, ekusikhathi emlandweni wethu esaba litshwayo, mhlamunye ngokucacileko kunesinye isikhathi ukobana ikululeko besele itjhidele.

Nagade ajame ethurini le-Cape Town City Hall ukwethula ikulumakhe eenqubuthwini zabantu abeza baziinkulungwana ezimatjhumitjhumi ukuzomamukela, wathi:

“Ijima lethu lokufikelela ikululeko alibuyeli emva. Singavumeli ubutjhatjha bube siqabo endlelenethu.”

Namhlanjesi, ngemva kweminyaka ema-30, nasiragako ngejima lethu lokenza ngcono amaphilo wabantu bekhethu, ngokuqalana neentjhijilo ezimabhombo, nasibekezelela iinkhathi ezibudisi, nathi angeze savumela ubutjhatjha bube siqabo endlelenethu.

Kufuze sitjhitjhinge, singavumeli ubunaba nofana ukuzaza kusiphambukise.

Njengoba sibuthene nje ngomnqopho wokutjheja ubujamo belizwe lekhethu, sinomndeni ka-Basil February, umtjhotjhozeli wekululeko owayemutjha nakahlongakalela e-Zimbabwe ejimeni le-Wankie Campaign lomnyaka we-1967.

Sekuminyaka ematjhumi amahlanu abhubha, kodwana indawakhe yokuphumula, njengamanye wamakhomreyidi abekanawo, ayaziwa bekube gadesi.

Ukufaka kwakhe isandla nokuzinikela kwakhe, akhange kulitjalwe.

Namhlanjesi ntambama, sihlangene lapha sizizwa sithobekile ngekululeko yethu nasikhumbula amadoda nabomma abanikela ngamaphilwabo, siyelela ngokudephileko umsebenzi omkhulu osemahlombe wethu wokuphumelelisa amabhudango wabo.

Kuneenkhathi lapho siye sadurha khona, senza iimphoso, kodwana sihlala sizimisele emnqopheni wethu wokwakha umphakathi okhululekileko nolinganako, ophila ngokuthula.

Umlando wethu usitjela kobana nasibumbeneko ngokuthula nangokukholwa, singaphumelela kizo zoke iinqabo sitjhugulule ilizwe lekhethu libe yindawo lapho sizizwa sitjhaphuluke soke, siphephile besiledlhile.

Kungommoya loyo sikghona ukuqalana nobujamo bagadesi.

Ilizwe lekhethu liqalene nobujamo obumasikizi obungeze baphikiswa nobutjhatjhalazi.

Esikhathini esiminyaka elitjhumi, umnotho welizwe lekhethu awukakhuli ngezinga elamukelekako.

Ukuvuselelwa komnotho welizwe lekhethu kuliyekile njengalokha ukutlhayela kwamandla okudlangileko kuphazamise amabhizinisi namaphilo wabantu.

Amabubulo wombuso (ama-SOE) ambalwa akanabuyo begodu neemali zombuso zingaphasi kwelikhulu igandelelo.

Ngini, bantu beSewula Afrika, abathwele budisi, abaqalene nokukhuphuka kwamanani weemfuneko zokuphila, ukutlhayela kwemisebenzi, ukubhalelwa kuhlukana nomtlhago, ukubhalelwa kufikelela amakghonwenu.

Kanti ngakelinye ihlangothi kunenye ingcene eliqiniso ngobujamo bepilo yethu.

Iqiniso kukobana likhona ilutjha elifikelela ifundo khudlwana kunangaphambilini godu elifumana imiphumela ebe ngcono ngokukhamba kwesikhathi.

Elinye iqiniso engeze laphikiswa bentwana abaziingidi ezi-2.4 abasemaZikweni wokuThuthukiswa kwabeNtwana kweBuncanini (ama-ECD) nalabo abasekulisa.

Lokhu kumayelana nabafundi abama-81% abaphase umethrigi nyakenye, inengi labo babuya eenkolweni zemakhaya neenkolweni zeengoga.

Sibawahlela izandla abaFundi beGreyidi 12 bomnyaka wee-2019 ngepumelelo ekulu kangaka.

Ubujamo bethu bamambala bungebalabo godu abafundi abaziinkulungwana ezima-72 abafumene isizo lombuso ngeemali zokufunda emaKholiji weFundo yamaKghono neBandulo leThekhnikhali (ama-TVET) nemayunivesithi.

Kumayelana namaSewula Afrika aziingidi ezisi-6.8 abazi ubujamo babo beNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV), abantu abapheze babe ziingidi ezihlanu esele bathome ukusela imitjhoga ewogobajako nabaziingidi ezi-4.2 labo ubungako bomulwana we-HIV bungasabonakaliko kibo.

Leli liqiniso lendaba, akusizo iimbalobalo kwaphela.

Lokhu kutjho ukuba ngcono kwamaphilo wezakhamuzi zelizwe lakhethu.

Koke lokhu kumatshwayo weragelophambili.

Ubujamo bethu bamambala bungebamakghono anganamkhawulo.

Bungebelizwe elinothileko ngezenjiwa nangokuhlukahluka kweentjalo neembandana ezinganakulinganiswa ngephasini.

Ilizwe elinesisekelo sengeniso enzinzileko, umthangalasisekelo onabileko, imithetho eqinileko namaziko asebenza ngamandla.

Labantu abanothileko, beentjhaba ezahlukahlukeneko, abatjha nebaneemphiwo.

Namhlanjesi ntambama sinoZozibini Tunzi, ukuthumba kwakhe unongorwana kaNobuhle wePhasi kusikhumbuzo sekghono lethu ukufikelela eentweni ezikulu ije sihlangana kobudisi.

Samukela ukaputeni wamaBhokobhoko uSiya Kolisi, owadosa phambili isiqhema esizimiseleko nesibumbeneko samaSewula Afrika ukuba ziinKutani zePhaliswano likaMakhakhulararhwe lomnyaka wee-2019 lephasiloke.

Sihlanganyele godu ntambama namhlanjesi nomuntu omutjha okarisako, uKosazana Sinoyolo Qumba, omfundi weGreyidi ye-11 e-Lenasia South, ohlazi nami isikhathi eside selanga layizolo angisiza ukutlola leKulumo engobuJamo beliZwe (i-SoNA).

Ukuhlakanipha kwakhe, ukuyelela ngezehlalakuhle, itjisakalo yakhe nokuzimisela kwakhe kunginikela ithemba elikhulu ngekusasa lelizwe lekhethu.

Eenkulumeni zami ezimbili zokuthoma nangikhuluma nesitjhaba, ngakhuluma ngokunabileko ngesidingo sokuba nesivumelwano sezehlalakuhle nesitjhaba nomsebenzi omkhulu esiwuthweleko singurhulumende ukudosa phambili ukubambisana nokuvumelana.

Ngomnyaka we-1994, sakhetha indlela yemikhulumiswano, ukuzwelana nesivumelwano sokuthula, kunokusebenzisa ihloyo nokuzibuyisela.

Umlando wethu nelemuko lagadesi kusifundise kobana ukuze siphumelele kilokho esikunqophileko, kufuze singawasusi amehlwethu kilokho okusibumbanisako kunalokho siyelele okusihlukanisako.

Amandla amakhulu wentando yenengi yethu, nonobangela wokukghodlhelela kwayo ukufikela gadesi, kungombana sikghonile ukukhanda iimvumelwano ezinabileko neemvumelwano zezehlalakuhle, kungaba ngebamabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi, iinqhema ezinamakareko anqophileko nofana umphakathi ngokunabileko.

Ukufikelela isivumelwano nokwakha iimvumelwano zezehlalakuhle akusilo itshwayo lokuba buthakathaka. Kulitshwayo lalokho esingikho.

Yingakho eminyakeni emibili edlulileko sisebenze ngamandla sinqophe ukukhanda nokwakha ukubambisana ngehlelo lethu lokuvuselela umnotho.

Ekulumenakhe yokuthoma nakabekwa esikhundleni mhlana ali-10 kuMrhayili ngomnyaka wee-1994, uMengameli u-Nelson Mandela wathi:

“Namhlanjesi singena esivumelwaneni sokobana sizokwakha umphakathi lapho woke amaSewula Afrika, abanzima nabamhlophe, bazakukghona ukuzibetha isifuba, ngaphandle kokusaba eenhliziyweni zabo, banethemba ngelungelo labo lesithunzi sobuntu engeze balemukwa mumuntu.”

Lorhulumende uhlala azibophelele ngokungatjhugulukiko ukubambelela kileso sivumelwano.

Kusivumelwano esinzinze eqhingeni lomnqopho womTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke, onqophe ukwehlisa ukungalingani ngomnyaka wee-2030.

Asivume tjhatjhalazi kobana urhulumende angeze ararulula iintjhijilo zethu ayedwa.

Nagade singathatha zoke iinsetjenziswa esinazo, singene eendlekweni ezikulu ngeemali zombuso, besingeze saqinisekisa ukuvulela iingidigidi ezingasebenziko imisebenzi.

Esikufikeleleko, siphumelele kikho sisoke.

Eminyakeni emibili edlulileko – kusukela mhlana ngijama kokuthoma lapha ukwethula i-SoNA – sisebenzele ukukhanda iimvumelwano hlangana namaSewula Afrika zokuqalana neentjhijilo eziphambi kwethu.

NgomHlangano omKhulu wemiSebenzi, sahlanganisa iinhlangano zabasebenzi, amabhizinisi, urhulumende nemiphakathi ukufumana ipengu yehlekelele yokutlhayela kwemisebenzi, nokuhlangana qobe nakuthoma inyanga, iSekela likaMengameli nami, ukususa iinqabo sidose phambili iindlela zokungenelela ekuphulukiseni nekuvuleni imisebenzi.

Sihlangene njengorhulumende neenhlangano zomphakathi nezekolo, ukuqalana nenturhu eqaliswe kibomma ephehlwa madoda.

Sihlanganise amabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi norhulumende ukutlama itlhatlha lamabubulo layo anekghono lokukhula ngezomnotho.

Sihlangene simikhakha ehlukileko karhulumende, iinhlangano zamabhizinisi neenqhema zemiphakathi ngaphasi kweTlhatlha elitjha loMfuziselo weZenzelwa lokuThuthukisa iinYingi (i-DDM) elitjhugulula indlela yethu karhulumende wekhaya.

Sakhe iimvumelwano zezehlalakuhle ngombana sikghona ukuraga ngetjhebiswano nangokubambisana.

Sisoke, eminyakeni emibili edlulileko, sisebenzile ukunzinzisa umnotho wethu nokwakha isisekeolo sokukhula komnotho.

Senza ngabomu ekuvuseleleni amaziko nokususa iinqabo ezikhandela isisomali.

Nokho lokho akukaneli.

Akukaneli ukutjhaphulula umnotho wethu elifeni langaphambilini, nofana eemphosweni esazenzako nathi ngokwethu.

Akukaneli ukuziphulukisa kumthelela omumbi wokucinywacinywa kwegezi, nofana emnothweni ongakanzinzi ephasiniloke.

Sizifumana sisesikhathini sesitlhori.

Sinakho ukukhetha.

Singazinikela eentjhijilweni ezinengi nezithuwelelako esiqalene nazo, nofana singaqunta ukujamelana nazo ngokuzimisela nangezenzo.

Ngokukhetha ukuqalana neentjhijilo zethu, umsebenzi wethu wamsinyana noqakatheke khulu kubeka umnotho wethu emzileni wokukhuliswa kwawo ngokuhlanganyela.

Ngaphandle kokukhula komnotho angeze kwaba nemisebenzi, godu ngaphandle kwemisebenzi angeze kwaba netuthuko emaphilweni wabantu bekhethu.

I-SoNA le imayelana nokukhula komnotho.

Imayelana namagadango aqakathekileko esiwathathako nonyaka ukwakha ilizwe eliphumelelako sibeke umnotho wethu endleleni yokuvuselelwa.

Nonyaka silungisa iinsekelo.

Sinqophana nemikhakha yokukhula komnotho eqakathekileko.

Godu siqinisekisa ipumelelo edluleleko ekuhleleni nekuphunyelelisweni kukarhulumende.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Sekungaphezu kweminyaka elitjhumi amaSewula Afrika abekekezelelala nemithelela yokurhunyela kokunikelwa kwegezi.

Ngikhulume ngokunabileko ngendima eqakathekleko ebanjwa yi-Eskom emnothweni welizwe lekhethu nemaphilweni wamaSewula Afrika woke.

Ukucinywacinywa kwegezi kweenyanga ezidlulileko kubenomthelela ohlubayezako elizweni lekhethu.

Kuriyadise imizamo yethu yokwakha kabutjha umnotho wethu nokuvula imisebenzi.

Qobe nakwenzekako, kuphazamisa amaphilo wabantu, kuletha ukutjharagana, ukugugunyeka nobudisi.

Umrabhu womraro lo wokucinywacinywa kwegezi kubhalelwa kwe-Eskom kweminyakanyaka – nonobangela wesikolodo, ukutlhayela kwamakghono nokugolwa kombuso – ukuphakela iintetjhi zegezi.

Ubujamo bamambala ekufuze sibamukele kukobana ukuze i-Eskom ilungise umthangalasisekelo wayo ngefanelo nokukhuphula izinga lokuphehla nokuphakela igezi, ukucinywacinywa kwegezi kusiphetho sesikhathi esizako.

Lapho ingekho indlela yokubalekela ukucinywacinywa kwegezi, kufuze kwenziwe ngendlela elindelekileko kuphungulwe ukuphazamiseka neendleko emabubulweni nemizini.

Eenyangeni ezimbalwa ezizako, njengalokha i-Eskom isebenzela ukubuyisela ikghono lokusebenza kwayo esigeni, sizokwethula amagadango azokuthugulula indlela yokuphehlwa kwegezi elizweni lekhethu.

Sithatha amagadango alandelako ukurhabisa ukuphehlwa kwegezi ngokuqakathekileko ngaphandle kwe-Eskom:

  • Kuzokukhutjhwa msinyana isiQunto sikaNgqongqotjhe sesiGaba sama-34 nguNgqongqotjhe weZenjiwa nezaMandla, ukuphumelelisa iQhinga leenSetjenziswa eliHlangeneko lomnyaka wee-2019, ukusiza ukwandisa isiphehligezi ngamandla abuyelelweko, irhasi yemvelo, igezi ephehlwa ngamanzi, amabhethri namalahle ukukghonakalisa ukuthuthukiswa kwamandla wesipheligezi ngamandla abuyekeziweko, irhasi yemvelo, amandla aphehlwa ngamanzi, ibulungelo lamabhethri namalahle.
  • Sizokuthoma ngokuthenga igezi yamsinyana kumaphrojekthi angafaka igezi kusiphehligezi eenyangeni eentahu ukufikela kezili-12 ngemva kokufumana imvumo.
  • Iziko eliLawula iGezi leliZweloke lizokuraga nokutlolisa ukuziphehlela igezi okusezingeni elingaphasi kwemegawathi eyodwa (i-MW) okungatlhogi ilayisensi.
  • Iziko eliLawula zaMandla lelizweloke lizokuqinisekisa bonyana zoke iimbawo zabasebenzisi bamabubulo nebambhizinisi baziphehlele igezi engaphezu kwe-1MW, zitjhejwe ngesikhathi esibekiweko esimalanga ama-120.
  • Kufuze kuyelelwe kobana akusanamkhawulo egezini efakiweko engaphezu kwemegawathi eyodwa (1MW).
  • Sizokuvula isikhathi sokufaka iimbawo ithuba lesi-5 segezi ebuyelelweko yabaPhehligezi abaziJameleko (ama-IPP) kusetjenzwe nabakhiqizi ukurhabisa ukupheleliswa kwamaphrojekthi wethuba lesi-4.
  • Sizokukhulumisana ngeemvumelwano zokuthenga amandla wegezi engezelelweko ukwandisa igezi eentetjhini eziphehla igezi ngomoya nangelanga.
  • Sizokufaka namagadango wokusiza abomasipala abanemali ukuzithengela igezi kuma-IPP.

Mayelana nomhlahlandlela owamenyezelwa nyakenye, i-Eskom yathoma ngokuhlukanisa imisebenzi yayo – ukuphehla, ukudlulisa nokusabalalisa – iphiko ngalinye lizokuba nebhodi nezakhiwo zabaphathi.

Abatjhebisani abayingcenye yomKhandlu wokuThuthukiswa komNotho nezabaSebenzi gade bahlangane eemvekeni ezimbili ezidlulileko ukuvumealana ngemigomo yesivumelwano sezehlalakuhle mayelana negezi.

Leli ligadango elikhulu limlando ngombana litjengisa ukuzibophelela kwabatjhebisani boke ukuthatha amagadango afaneleko nokufaka isandla lapho kutlhogeka khona kobana sifumane igezi esiyitlhogako.

Ngesivumelwano lesi abatjhebisani batlhoga i-Eskom esebenza ngefanelo, ekhiqizako nelungele ukuphehla igezi etjhiphileko emiphakathini namabubulo.

Lokhu kubiza ukwehliswa kwentengo okurhabako – kufaka hlangana ukubuyekezwa kwamakontraka angasisemthethweni – namagadango ukufumana iinsetjenziswa ezizakwehlisa isikolodo se-Eskom kufakwe nemali nakutlhogekako.

Abatjhebisani – iinhlangano zabasebenzi, amabhizinisi, iinhlangano zomphakathi – bazibophelele ukufumana isekelo leemali lokuqalana nekinga yeemali ye-Eskom.

Bafuna ukukwenza lokhu ngendlela yokobana kungacajelwa iimali zomhlalaphasi wabasebenzi godu kungaphazamisi ikambiso yokuphathwa kweemali.

Lokha nabasebenzela ukuphelelisa isivumelwano lesi, nokho amambala wobujamo bethu kukobana ihle etjha lo lethu lamandla lizokuhlala lingaphasi kwegandelelo ukufikela lapho kufika indlela yokuphehla igezi.

Ngamagadango amsinya la nomsebenzi oragako wokuvuselela ibubulo lethu legezi, sizokufikelela ukuphakelwa kwegezi okuthembekileko netjhiphileko nezokufumaneka safuthi.

Siqunte ukulandela indlela le ejimeni lethu lokufumana igezi ngesikhathi lapho abantu baqalene nengozi yokutjhuguluka kobujamo bezulu.

Izolo ngihlangene no-Ayakha Melithafa, umtjhotjhozeli wobujamo bezulu osesemutjha we-Eerste Rivier ogade akhambele iForamu yezomNotho yePhasiloke e-Davos nonyaka ukubawa abarholi bamazwe wephasiloke ukulwela ubulungiswa kezokutjhuguluka kobujamo bezulu.

U-Ayakha ungikhombele kobana ngiqinisekise kungabi nomntwana we-Afrika namunye osalela emva ematjhugulukweni wokusebenzisa ikhaboni ephasi nomphakathi ojamelana neklayimethi nozitjhejako; lesi, kusithembiso engifuna ukusigcina.

IKomitjhini kaMengameli etjheja ukuTjhuguluka kobuJamo beZulu izokuqinisekisa kobana sibandamela ubujamo bokukhula kwekhaboni ephasi godu singatjhiyi muntu ejimeneli.

Sizokuphelelisa umThethomlingwa wokuTjhuguluka kobuJamo bezulu, ozokutjheja itlhatlha lokuphathwa ngefanelo umthelela wokutjhuguluka kobujamo bezulu obungakhandelekiko ngokuqinisa ikghono lokukhambisana nobujamobu, ukuqinisa indlela yokukhambisana nobujamo nokwehlisa ubungozi obungalethwa kutjhuguluka kobujamo bezulu – nokutshwaya amathuba angavela ebubulweni lomnotho wezebhoduluko.

Malunga aHloniphekileko,

Sitlhoga ukulungisa iimali zombuso.

Amazinga aphasi wokukhula komnotho ahlathulula ukungangenisi umthelo owaneleko ukuhlangabezana neendingo zethu, isikolodo sethu silalamela amazinga angasakghonakaliko ukuwabekezelela, godu ukusetjenziswa kweemali kunqophe ekuthengeni nokubhadela iinkolodo kunokutjheja umthangalasisekelo neensetjenziswa ezilisizo.

Asikwazi ukuraga nobujamobu. Singeze sakghona nokusonga izandla singenzi litho.

Nakethula iKulumo yeSabelomali eemvekeni ezimbili ezizako ukusukela gadesi, uNgqongqotjhe wezeeMali uzokuhlathulula umlandelande wamagadango wokwehlisa ukusetjenziswa kweemali nokuthuthukisa ubujamo bazo.

Sikhulumisana neenhlangano zabasebenzi nabanye ababambindima ngamagadango wokurhunyeza imirholo yabasebenzi bombuso nokuphelisa ukumotjhwa kweemali.

Imizamo yokwehlisa ukusetjenziswa kweemali zikarhulumende, kutjhejwe qangi iinseetjenziswa, kukhutjhulwe indlela yokulawula ihlelo lethu lezomthelo, kuhle – kodwana akukaneli – iimali ezingeniswako ukunzinzisa iimali zombuso.

Ukufikelela ukunzinza kuzosibiza ukutjheja izakhiwo zomnotho ezikhuphula izinga lepilo nokwenza amabhizinisi.

Ngokusebenzisana nomHloliincwadi omKhulu ukwehlisa ukusetjenziswa kwemali engakafaneli, ngokutjhidisa ukusetjenziswa kweemali kukarhulumende ekuthengeni ukufikela esigabeni sokusisa kumthangalasisekelo, sinqophe ukwenza ngcono ubujamo beemali zombuso.

Iziko leeMali zombuso ne-SARB ziyasebenzisana ukwehlisa umthwalo kumabhizinisi nabathengi.

Siqunte ukutlama isikhwama somnotho esizijameleko njengendlela yokonga nokukhulisa ilifa lesitjhaba sekhethu, okusisenzo esikhambisana nekulumo yakade ethi abantu bazakwabelana umnotho welizwe.

Siyaraga godu ngokuhlonywa kwebhanga yombuso njengengcenye yomzamo wethu ukuvulela woke Amasewula Afrika iinsiza zeemali.

UNgqongqotjhe weeMali uzokunikela imininingwana ezeleko kuKulumo yeSabelomali.

Sizokuletha amatjhuguluko wezomnotho adephileko azokufaka hlangana iintjhukumiso ezisephepheni elikhutjhwe liZiko leeMali leliZweloke, elibizwa ukuTjhugululwa komnotho, ukuKhula komnotho oHlangeneko nePumelelo.

Nonyaka sizokusuka ekunzinziseni ama-SOE ukufikela lapho siwahlela kabutjha ukusekela ukukhula kwawo kezomnotho.

Ngemva kweminyaka yokugolwa kombuso, ikohlakalo nokungalawuli ngefanelo, sisebenza ngamandla ukuqinisekisa kobana woke ama-SOE akghone ukwenza umsebenzawo godu azijamele ngokweemali.

Ngokukhulumisana nomKhandlu kaMengameli wama-SOE, sizokwenza umsebenzi wokuhlukanisa ama-SOE kobana asebenza ukukhuphula umnotho.

Izinga lokudepha kokugolwa kombuso, ikohlakalo nokungaphathwa ngefanelo kwama-SOE kubonakala kuhle eHlanganweni eRhatjha ngoMmoya yeSewula Afrika, esele ifakwe ngaphasi kwelawulo lokuphulukiswa kwamabhizinisi ngasekupheleni komnyaka ophelileko.

Abaphulukisi bamabhizinisi balindelwe ukwethula amaqhinga wabo wokutjhugulula ihlangano yeemphaphamtjhini eemvekeni ezizako.

Ngokuqalelela ikareko lebubulo lemoyeni leSewula Afrika nomnotho wethu, kuqakathekile kobana ihlangano yeemphaphamtjhini yangomuso etjhugululwe kabutjha ighone ukuziphilisa godu ingathembeli esizweni lemali likarhululumende.

Iqaloqangi eliqakathekileko nonyaka kulungisa umzila wesiporo, okuqakatheke khulu emnothweni nekhwalithi yabantu bekhethu.

Umzila wethu wesiporo uthutha qobe langa abakhweli abangaphezu kwesigidi ukuya nokubuya emsebenzini.

Senza kabutjha ithungelelwano le-Ejensi yabaKhweli beenTimela yeSewula Afrika.

UmZila oPhakathi (Central Line) ngeTjhingalanga Kapa neMabopane ePitori ivaliwe kobana izokuvuselelwa kuhle.

Sisise i-1.4 yamabhiliyoni emzileni ngamunye ukunikela isizo eliphephileko, elithembekako nelitjhiphileko.

Umsebenzi oragako keminye imizila kufaka hlangana nokuvuselela iintetjhi, ukujamiselela amacabazi wokuphaga iinkoloyi, Amahlelo wamatshwayo amatjha nemikhungo yegezi engehla.

Njengalokha sisebenzela ukulungisa amakghono womBuso, Siyazi kobana ukukhula komnotho nokuvula imisebenzi kuzokweyama emabubulweni wangeqadi.

Ngalokho-ke sakha ubujamo obuvumela ukusebenza kwamabhizinisi.

Ngokubambisana nabatjhebisani, siyaraga nokuqalana neenqabo ekuvuleni imisebenzi.

Amalayisensi wokusebenzisa amanzi, aqakatheke khulu ekusebenzeni kwamaplasi, amafekthri neemayini, ngaphambilini gade athatha isikhathi eside ukukhutjhwa, kesinye isikhathi kufikela iminyaka emihlanu.

Sikghona ukumemezela kobana amalayisensi wokusebenzisa amanzi azokukhutjhwa kungakapheli amalanga ama-90.

Gade kuthatha iinyanga ukutlolisa ikhampani.

Ngokusebenzisa ikundla ye-Bizportal, umuntu angatlolisa ikhampani ngelanga linye, atlolisele iMali yeTjhorensi yabangaSebenziko kunye nePhiko lemiSebenzi yomThelo leSewula Afrika ngitjho nokuvula i-akhawundi yebhanga.

Amadoyelo wethu aminyene godu awasebenzi ngefanelo.

Ngokukhamba komnyaka lo, sizokuvuselela ngokubonakalako iDoyelo le-Durban – okungelesithathu ngobukhulu eSewula ye-Afrika – kwehliswe ukuriyada neendleko.

Ukufaka isandla ngokubonakalako esingakwenza ekukhuliseni umnotho ohlangeneko kukhutjhulwa kwamakghono afaneleko.

Ukutjala esikwenzako njenganje ku-ECD nefundo yabathomako esikolweni kuzokuletha inzuzo kezomnotho eminyakeni ematjhumi amabili ezako – nangale kwayo.

Kodwana kukhona amano wokungenelela amsinyana esiwenzako ukukhuphula ikhwalithi nokukhambelana kwemiphumela yezefundo.

Siyaraga ngokwethulwa kwetlhatlha lomFuziselo lekharikhyulamu elimikhakha mithathu, okuletha ukutjhida esigeni mayelana kutjhejwe khulu ifundo yamakghono nebandulo letheknikhali.

Sekuthulwe iimfundo ezihlukileko zamakghono nezebandulo letheknikhali eenkolweni ezima-550 kanti iinkolo ezima-67 sezithomile ngokulinga umkhakha omutjha lo.

Sakha amakholiji we-TVET amatjha alithoba nonyaka, e-Sterkspruit, e-Aliwal North, e-Graaff Reinet neNgungqushe ePumalanga Kapa, ne-Umzimkhulu, e-Greytown, e-Msinga, kwaNongoma naKwagqikazi, KwaZulu-Natala.

Ukuya ngokwemikhulumiswano mayelana neemvumelwano zomfundaze wabafundi esiyitlikitlileko namanye amazwe, sakha kabuthaka isiqhema selutjha abaya ngaphetjheya qobe nyaka ukuyokubandulelwa amakghono aqakathekileko.

Sibone umthelela ongaba khona nge-Nelson Mandela Fidel Castro Medical Training Programme e-Cuba, esele ithwasise abodorhodere abangaphezu kwe-1.200 nabafundi abama- 640 abalindele ukufumana iziqu zabo ngoNobayeni wee-2020.

Ihlelweli lisikhumbuzo esiphilako kilenkutani ezimbili.

Nyakenye ngakhuluma ngeqhinga lethu lokunikela ngemitjhiningqondo ye-tablet kubafundi eenkolweni.

Umsebenzi wokusabalalisa ama-tablet la uyaraga.

Sathi boke abentwana abaneminyaka eli-10 kufuze bakghone ukufunda ngokuzwisisa.

Amahlelo wethu wokufunda emabangeni aphasi ayathuthuka.

Nonyaka, sizokwethula i-coding ne-robotics kumaGreyidi-R ukufikela keye-3 eenkolweni ezima-200, ngeqhinga lokulethula ngokuzeleko ngomnyaka wee-2022.

Siqunte ukuhloma iYunivesithi etjha yezeSayensi namaKghono e-Ekurhuleni.

I-Ekurhuleni kukuphela kwedorobha ekulu ngelizweni lekhethu enganayo iyunivesithi.

Lokhu kuzokusiza ilutjha kiledorobha ukubandulelwa amakghono wezinga eliphezulu wetheknoloji kwenzelwe amabubulo wagadesi newaksasa.

Ukusisa nokukhula komnotho kuthloga ubujamo obuphephileko, obunzinzileko nobunganabulelesi.

Okuqakatheke khulu, kusisekelo seenrhuluphelo sabo boke abantu bekhethu ukuphila ngokuphepha nokuledlha.

Ukubonakala kwesipholisa, ukubandula kwamambala nokusekela iintetjhi zesipholisa ngeensetjenziswa kumaqaloqangi wethu.

Ngitjheje qangi ukuziphendulela kwethu ekukhuleni komraro weenqhema zeenlelesi ezitsota abantu iimali emakontrakeni wokwakha nakamanye amabhizinisi.

Amayunithi akhethekileko – ngokuhlanganisa isiPholisa seSewula Afrika (i-SAPS) neBandla labaTjhutjhisi leliZweloke – banikelwe igunya lokukhandela ubulelesobo obuphazamisa umnotho.

Ukusekela ukukhula kwebubulo lezevakatjhobukela, i-SAPS izokwandisa ukubonakala kwaso eendaweni zamakareko.

Kubandulwa abaTjheji bezokuPhepha kwezeVakatjhobukela godu kuzokuhlonywa ispholisa sangeqadi ukutjheja nokuvikela iindawo ezikhanjelwa bavakatjhi.

Amayunithi alwisana namagenge azokuqiniswa, kutjhejwe qangi iTjhingalanga Kapa, iPumalanga Kapa, iGauteng neFreyistata.

Ngemva kokuphothula kwamathwasana wesipholisa azii-5.000 nyakenye, sele kutloliswe amathwasana wesipholisa nonyaka azii-7.000 ukuqinisa isipholisa sekhaya.

 

Ukukhuphula ikhwalithi yephenyo elijayelekileko nelikhethekileko le-SAPS, sihloma iYunivesithi yokuPhenya ubuLelesi e-Hammanskraal.

MaSewula Afrika amahle,

Eenyangeni ezisithandathu ezidlulileko, isitjhaba sikhuthaziwe – emiphakathini ngokuhluka kwayo, urhulumende, iinhlangano zomphakathi, iinqhema zezekolo, ubulungiswa nepalamende – ukuphelisa ihlekelele yenturhu eqaliswe kibomma belizwe lekhethu erhagaliswa madoda.

Kube kuziphendulela kwamambala nokunebumbano lawo woke amaSewula Afrika.

Ngokwakha iimvumelwano zezehlalakuhle emphakathini woke ngomnqopho wokulwisana nehlekelele le, sizokuzuza okunengi.

Kodwana lesi kusesesithomo somzabalazo.

Sihlome ihlelo lokusebenza elirhabako satjhejaqangi i-R1.6 yamabhiliyoni ukusekela ihlelweli.

Sekubeneragelophambili keminye imikhakha.

Sizokukhibelela umThetho olwisana neNturhu yangeKhaya ukuvikela ngcono abongazimbi benturhu yekhaya yobuhlobo nomThetho wemiLandu yezomSeme ukunabisa imikhakha yeenlelesi zezomSeme amabizwabo ekufuze atlolwe kuRejista yeNarha yezePhulamthetho zezomSeme, godu sizokubetha umthetho oqinisa imibandela yebheyili neengwebo emilandwini efaka inturhu yobulili i-(GBV).

Angeze sayilisa ipi elwisana nekohlakalo nokugolwa kombuso.

Kufuze sibambisane ukuruthula ikohlakalo siqinise nesandla somthetho.

Asikafaneli ukufuna ukufunjathiswa nofana singene ezenzweni zekohlakalo.

Kufuze sithuthukise isenzo sethu sokutjelela ngobulelesi nasibubona benziwa.

Ipi le ingaphumelela kwaphela nayithengwa mphakathi woke, nasakha isivumelwano sezehlalakuhle esiqinileko.

Samukela umsebenzi wesiqhemahlanganyela sikarhulumende nomphakathi esinikelwe umsebenzi wokutlama iqhinga lelizweloke lokulwisana nekohlakalo, esele sizowuqeda umsebenzaso.

Sihlela ukuhloma iqhinga leli phakathi nomnyaka.

IKomitjhini kaZondo ePhenya ngokuGolwa komBuso iyaraga nomsebenzayo oqakathekileko ngokusekelwa ngurhulumende namanye amaziko.

 

Ngifumene umqulu omabhombo wombiko ngeKomitjhini yePhenyo leKoporasi yamaSiso wombuso.

Ngizowukhuphela emphakathini kunye neqhinga leenqunto neentjhukumiso esikhathini esingaphelisi ihliziyo.

MaSewula Afrika amahle,

Nasilungisa iinsekelo, nasidephisa amatjhuguluko esiwenzileko, silandelela imikhakha eqakathekileko yokukhula komnotho ohlangeneko.

Ku-SoNA edlulileko, ngathi kuyindawana eqakathekileko yamasiso esekela amatjhuguluko wezakhiwo, ukukhula komnotho nokuvula amathuba womsebenzi.

Isiqhema esiphumelelisa isiKhwama somThangalasisekelo siphelelise irhelo lamaphrojekthi asele alungile godu sesithomile ukusebenza ukwandisa itjalomali langeqadi kumthangalasisekelo wemikhakha yombuso engenisa imali.

Ifaka hlangana nemikhakha yeenkumba zabafundi zokulala, izindlu, ukukhiqizwa kwamanzi okuzijameleko, imithwalo ekhanjiswa ngesiporo, ukuphehlwa kwegezi, ihlanganisela yomthangalasisekelo kamasipala nokusatjalaliswa kwei-nthanethi.

Isiqhema lesi sinephrojekthi yesisomali emabhiliyoni aagaphezu kama-R700 eminyakeni eli-10 ezako, kufaka hlangana iminikelo karhulumende neyeenhlangano ezizijameleko.

Amakhreyini nemitjhnii esarulani esele kukade sihlulukele ukuyibona ngelizwenimazombe izakuba yinto yangamalanga.

Ihlelo lokwakha izindlu zokuqatjha zemindeni erhola kancani lisemathomeni, elingafumana amabhiliyoni afikela kali-R9 ngesisomali langeqadi ekwakhiweni ekwakhiweni kweenkumba zokuqatjhisa eziziinkukungwana ezima-37.

Ilutjha eliseyunivesithi nemakholiji we-TVET liqalene nomraro omkhulu wokutlhayela kwezindlu.

Abanye abanazo neendawo zokulala ngemva kokuya etlasini, bagcina sebalala emalayibhrari.

Sizokusebenzisa amabhiliyoni ama-R64 eminyakeni ezako mayelana neenkumba zokulalisa abafundi sizame godu ukufumana amanye amabhiliyoni ama-R64 kumasiso wangeqadi.

Amaphrojekthi la wokwakha sele alungele ukuthonywa.

Besilokhu Sikhuluma ngeDamu lePumalanga Kapa isikhathi esingaba minyaka elitjhumi kodwana kungekho okwenzekako endaweni leya.

Sizimisele ukudlula emrarweni weeMali nezinye iintjhijilo eziriyadise iragelophambili zadima nabantu bendawo leya isisetjenziswa esiqakatheke khulu.

Sekuthomile ukwakhiwa kweendlela ebaleni godu ngizokuvakatjhela ibala lelo msinyana ukuqinisekisa ngokuragela umsebenzi lo phambili.

Sizokuhloma isiKhwama sokulingana kezeVakatjho nonyaka ukuthuthukisa amatjhuguluko kezokuvakatjha.

Nyakenye ngabawa isitjhaba ukuhlanganyela nami ekucabangeni ngedorobha elitjha nelihle, idorobha lamambala elingakafuzi webandlululo elizokuhlonywa litjhugulule isakhiwo sebandlululo kezehlalakuhle nezomnotho.

Idorobha elitjha nelihle liyaphakama e-Lanseria, lapho abantu abaziinkulungwana ezima-350,000 ukufikela kezima-500,000 bazakubiza idorobha leyo khaya eminyakeni elitjhumi ezako.

Lomsebenzi wenganyelwe yi-Ofisi yamaSiso nomThangalasisekelo nge-Ofisini kaMengameli ngokubambisana naborhulumende beemfunda zeGauteng neweTlhagwini-Tjhingalanga, ngokubambisana godu namadorobha weJwanasbhege, iTshwane neleMadibeng.

Ngokubambisana namaziko wokuThuthukisa zeemali, sitlame umsebenzi ozokusekela ngeemali umthamo wokukhanjiswa kwekhucukhucu, igezi, nomthangalasisekelo wedijithali neendlela ezizokuba sisekelo sedorobha.

Akukazokuba lidorobha lesimanjemanje elilungele i-5G kwaphela, kodwana lizokuba mfuziselo womthangalasisekelo wokuvikela ibhoduluko kukhonthinenthi nephasini mazombe.

Sizokulinga ngeskomplasi nehlelo leendlela zemakhaya lapho iindlela ezine ezilingwako zamabanga wamakhilomitha ama-50 zizokwakhiwa eendaweni ezihlukileko ngelizweni.

Umzamo lo uzokuqinisekisa ipengu yokongela umBuso iimali ukwabelana ngamakghonofundwa okunetlha nekghonakalo yokuvula imisebenzi kunanamano wekadeni wokwakha iindlela.

MaSewula Afrika amahle,

Siqalene nehlalakuhle yelutjha elitlhoga imisebenzi.

Nofana kunelutjha elisigidi esi-1.2 esifumana umsebenzi qobe nyaka, okungenani isibili esithathwini sisala ngaphandle komsebenzi, ifundo nebandulo.

Ngaphezu kwesiquntu sabantu abatjha abasebenzi. Le yihlekelele.

Kufuze siphumelelise ilizwe lekhethu.

Ipengu yehlekelele le kufuze ibe mikhakhamibili – kufuze soke sivulele ilutjha amathuba womsebenzi newokuzisebenza.

Mayelana nokuqatjhwa kwelutjha, Ukuthoma namhlanjesi, sithoma ukuhloma iJima likaMengameli lokuQatjhwa kweLutjha – amagadango wamaqaloqangi asithandathu eminyakeni emihlanu ezako ukwehlisa izinga lokutlhoga imisebenzi kwelutjha.

Okokuthoma, sivulela ilutjha iindlela zokungena kezomnotho.

Sakha ipengu ebonakalako ukufikelela abantu abatjha lapha bakhona – kubunzinzolwazi, emtatweni nokuthintana nabo ubuso nobuso.

Lokhu kuzabavumela ukufumana isekelo elizeleko, ilwazi nebandulo lokulungela umsebenzi wokuzimadanisa namathuba.

Ukuthoma ngenyanga ephezulu le, sizokuhloma amabala wamasampula eemfundeni ezihlanu azokukhulisa ithungelelwano lelizweloke elifikelela abantu abatjha abaziingidi ezintathu ngemikhakha ehlukileko.

Lokhu kuzobakghonakalisa ukufumana isekelo elizeleko, ilwazi nebandulo lokulungela umsebenzi nokukhulisa amathuba wokuqatjheka bazimadanise namathuba.

Okwesibili, sitjhugulula indlela esilungiselela ngayo abantu abatjha umsebenzi waksasa ngokubanikela iimfundobandulo ezifutjhani ezinqophene namakghonofundwa atlhogwa baqatjhi emikhakheni ekhula ngamandla.

Okwesithathu, sitlama amano amatjha wokusekela ilutjha lingenele irhwebo nokuzisebenza.

Okwesine, sikhuphula iHlelo lokuQatjha iLutjha ngokubambisana namakholiji we-TVET namabubulo wangeqadi ukuqinisekisa kobana inengi labafundi lifumana ilemuko lomsebenzi emisebenzini ukuqedelela ibandulo labo.

Okwesihlanu, sihloma itjatho lokuthoma leHlelo likaMengameli lemiSebenzi yelutjha elizokuvula i-ejensi yabantu abatjha linikele namathuba wokobana baburuje nomrholo lokha nabafaka isandla ekwakheni isitjhaba.

Okokugcina, sizokudosa phambili amano wokuqatjhwa kweLutjha azokusekelwa ngeemali ngokubekela ngeqadi iphesenti li-1% lesabelomali ukuqalana namazinga aphezulu wokutlhoga imisebenzi kwelutjha.

Lokhu kuzokwenzeka ngokukghepula kusabelomali, okufuna sifoye nokuphambukisa iinsetjenziswa ukuqalana nehlekelele yokungasebenzi kwelutjha.

UNgqongqotjhe wezeeMali uzokutjheja qangi amano nokunikela ngemininingwana enqophileko nakethula isiTatimende somThethomgomo seSabelomali saPhakathi nomnyaka ngokukhamba komnyaka lo.

Lamagadango asithandathu azakuqinisekisa kobana woke umuntu omutjha ngelizweni uzakuba nobubalekelo, kukhuthazwe amandla ngekghono labo, bakwazi ukufaka isandla ekukhuleni kwemiphakathi yabo nelizweloke.

Njengengcenye yalokhu kungenelela, i-Ejensi yokuThuthukiswa kweLutjha yeliZwelokethe nomNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani uzokunikelwa isekelo leemali nelebhizinisi ukusekela abosomabhizinisi abasebatjha abayi-1.000 emalangeni ali-100 ezako – Ukuthoma ksasa.

Simeme abosomabhizini abasebatjha abathathu ukuhlanganyela nathi ntambama nje: USiyabonga Tiwana, uSibusiso Mahone noTholakele Nkosi.

Bona kunye nabanye abafana nabo batjengisa kobana, lokha nakunesekelo elifaneleko, abantu abatjha bangazakhela amathuba wabo.

Abosomabhizinisi abasebatjha abathathwaba bayingcenye yehlelo elinabileko nelizimiseleko ukusiza abosomabhizinisi abasebatjha abeziinkulungwana ezili-100.000 eminyakeni emithathu ezako ukufumana ibandulo lamakghonofundwa webhizinisi, isekelomali nokuthoma iiNdlela yokuzikhangisa.                                                        

Ukufukulwa kwabomma kuqakathekile ekukhuleni komnotho ohlangeneko.

Sethula ithuba le-SheTradesZA ukusiza amabhizinisi alawulwa bomma ukuzibandakanya kuthungelelwano lokuthenga nakumamakethe wephasiloke.

Eminyakeni emihlanu ezako, iZiko lokuThuthukiswa kwamaBubulo liqalelele amabhiliyoni ama-R10 billion okuyimali yalo neyabatjhebisani ukufukuka amabhizinisi wabomma.

Ukuvulela amabhizinisi amancani amamakethe amaKhulu, sihlela ukuthenga imikhiqizo yangekhaya eyi-1.000 kumabhizinisi amaNcani, aPhakathi namaKhulu.

UmThethomlingwa wokuThenga uzokuthulwa ngePalamende njengemizamo yethu yokufukula amabhizinisi wabanzima nasakhasako kuragelwe phambili namatjhuguluko anamandla wezomnotho.

Nonyaka, siqinisa ijima lethu lamasiso ngokuhloma amano wamasiso nokukhangisa zamasiso ngekghono elihlanganiswa yi-Ofisi kaMengameli.

Sizokubamba iKhomferensi yamaSiso yeSewula Afrika yesithathu ngoSinyikhaba ukubuyekeza ukuphunyeleliswa kweembopho zangaphambilini nokufaka amasiso amatjha emnothweni wethu.

KuKhomferense yesibili yamaSiso yeSewula Afrika nyakenye, amakhampani angaphezu kama-70 enza iimbopho zamasiso zamabhiliyoni ama-R364 kumabubulo afana nokukhiqiza kwezinga eliphezulu, imikhiqizo yezokulima, umthangalasisekelo, zeemayini, iinsetjenziswa nezokuvakatjha.

Eminyakeni emibili yokuthoma kwejima lethu lamasiso, sibuthelele amabhiliyoni ama- R664 kumbopho zamasiso, esele kungaphezu kwesiquntu senani esizibekele lona leminyaka emihlanu elimathriliyoni ama-R1.2

Okuqakatheke khulu, amasiso la anomthelela wamambala.

Njenganje, amaphrojekthi wamasiso wenani lamabhiliyoni ali-R9 aphelile godu ama- 27 wamabhiliyoni angaphezu kwama-R250 asathonywa, kanti amanengi aseza nonyaka.

Ngivakatjhele amafekthri aqeda ukwakhiwa enza abofunjathwako besimanjemanje, namaziko anatjisiweko ukwandisa isibalo somkhiqizo weenkoloyi, ngakhamba ethulini lalapho kwakhiwa khona amaphaga wabanikeliinsiza.

Besikhambele ukuvulwa kwamaziko akhiqiza amakhebula namathawulana wabomma, amatayere nokudla.

Senze iragelophambili elibonakalako ekupheleliseni amaqhinga emikhakheni eqakathekileko yomnotho wethu.

Amaqhinga amakhulu la ahlanganisa urhulumende, iinhlangano zabasebenzi nebamabhizinisi ukuthuthukisa amagadango wokukhulisa umnotho emikhakheni ehlukileko lapho abatjhebisani ngamunye bafaka isandla ukuze kube ngepumelelo.

Sithokoza khulu i-Master Plan, sithengise iinkoloyi eziNengi ephasini loke nyakenye kunangaphambilini, ukuvulela abantu abatjha bePumalanga Kapa nebakwaZulu Natala umsebenzi.

Sihlome iziko lokukhiqiza iinkoloyi eTshwane, elizokwandisa umkhiqizo neengcenye ezikhiqizwa ngekhaya.

IQhinga lamaTjhila neemPahla, elitlikitlwe nyakenye, linqophe ukuvula imisebenzi emitjha eziinkulungwana ezili-121.000 emkhakheni weempahla namatjhila namanyathelo eminyakeni elitjhumi.

Lifaka iimbopho zabaninintolo ukuthenga imikhiqizo yangekhaya, abakhiqizi ukusiza nokusekela amatjhuguluko neenhlangano zabasebenzi ukuvula izakhiwo zemikhulumiswano ekhuphula umkhiqizo okhulako.

Urhulumende sele athomile ukuthatha amagadango ukuqinisa isandla eempahleni ezingena ngelizweni ngokungasimthetho, sele ubhudungele wathatha iimphathi ezima-400 iimpahla ezitjhiphileko kukota yokugcina yomnyaka wee-2019.

Isudu engiyimbetheko namhlanjesi, njengeyanyakenye, yenziwe ngethabo basebenzi beSewula Afrika. Ngithanda ukukhuthaza thina soke ukuthenga imikhiqizo yeSewula Afrika.

Siphelelise iQhinga leenKukhu ukusekela abalimi nabakhiqizi ukonga imisebenzi eziinkulungwana ezima-54.000 lokha nakuvulwa imisebenzi emitjha.

Ibubulo leli litjheje ekukhuliseni umnotho, umkhiqizo ekukhuleni komnotho, umkhiqizo onabileko nesisomali elingezelelweko.

Eemvekeni ezimbili sizokuhloma umthelo omutjha weenkukhu ezibuya ngaphandle kwemikhawulo ukusukela ibubulo langekhaya.

Sitlame iqhinga nabalimi nabasebenzisi bamabubulo ukonga imisebenzi ebubulweni letjhukela siphelelise iQhinga eliKhulu leTjhukela eemvekeni ezisithandathu ezizako; godu silindele iQhinga eliKhulu leSimbi ukupheleliswa eenyangeni ezisithandathu ezizako.

Ukuthoma namhlanjesi, imileyo emitjha ekhutjhwe kuGazede kaRhulumende izokukghonakalisa iphenyo namagadango wokudlelezelwa kwamandla wokuthenga nokuninana ngamanani.

Lokhu kuzokusiza namabhizinisi amancani nalawo asakhasako.

Imibuzo eqaliswe kumamakethe ngama-data, amamakethe wokudla nezamaphilo kunikela isisekelo samagadango wokwehlisa iindleko kubathengi nokwenza imikhakha le siebenze kuhle ngephaliswano.

Iimphathimandla zezephaliswano zisebenzela ukufikelela isiqunto nabanini bamakhampani wabofunjathwako ukwehlisa khulu iintengo ze-data kumatjatho walabo abangasiwo wekontraka, kwehliswe iintengo ezingezelelweko kubathengi abanengeniso ephasi, kube nesabelo se-data yasimahla nokungena simahla kumawebhusayithi wezefundo newamakareko womphakathi.

Leli ligadango eliqakathekileko lokukhuphula amaphilo, ukuletha abantu emnothweni wedijithali nokukhuthaza amabhizinisi asebenza ngobunzinzolwazi.

Umnotho wedijithali uzokudosa phambili ukukhula komnotho nokuvula imisebenzi.

IKomitjhini kaMengameli yezeHlandla lesiNe letheknoloji iveze iintjhukumiso eziqakathekileko ezithinta pheze yoke imikhakha yezomnotho nemikhakha eminengi emaphilweni wethu.

Umbiko wekomitjhini usinikela amathulusi wokuqinisekisa kobana sizuze khulu kumatjhuguluko wezetheknoloji.

Umbandela oqakathekileko wepumelelo yomnotho wethu wedijithali kufumaneka kokubanzi bezinga eliphezulu ukwandisa ukufikelelwa kwe-inthanethi nokusebenzi ngokuthembeka kwayo.

Umlawuli, iBandla eliziJameleko lezokuThintana leSewula Afrika, liqunte ukuphelelisa ngokunikelwa kwelayisensi yobubanzi bezinga eliphezulu kumabubulo ngefandesi ngaphambi kokuphela komnyaka wee-2020.

Ngonobangela weendingo ezingezelelweko, ukukhutjhwa kwelayisensi yokuFikelela iThungelelwano elivulekileko elinganamkhungo (i-WOAN) uzokuphela ngokukhamba komnyaka ozako.

Zezokulima zingenye yamabubulo ezinekghonakalo ekulu yokukhula komnotho.

Nonyaka, sisebenzisa iintjhukumiso eziqakathekileko zePhaneli eLuleka uMengameli ngokutjhugululwa kweNarha nezokuLima ukurhabisa ukusatjalaliswa kwenarha, kunatjiswe umkhiqizo wezokulima nokutjhugulula ibubulo.

Urhulumende uhlala alindele – ngemva kokuphela kwekambiso yePalamende yokukhibelela isigaba sama-25 somThethosisekelo – ukwendlala umThethomlimgwa wokuThathwa kweNarha ohlathulula ubujamo lapho kuvumeleke khona ukuthathwa kwenarha ngaphandle kokuliliswa.

Ukufikela gadesi, sikhuphe amahekthara aziinkulungwana ezima-44.000 womhlaba wombuso ukuya ngokweembawo zokubuyiselwa umhlaba, godu kilonyaka sizokukhupha okungenani amahekthara wombuso apheze abe ziinkulungwana ezima-700.000 womhlaba.

Sitheja ilutjha, abomma, abantu abakhubazekileko nalabo egade balima emhlabeni ohlanganyelweko godu balungele ukwandisa umsebenzabo wokubandula nokwabelwa umhlaba.

Umthethomgomo omutjha wokuhlunga ufaka hlangana ibandulo elikatelelekileko kilabo abanokuzuza umhlaba abazokwabelwa wona.

Ngonobangela wesomiso eendaweni eziNengi ngelizweni, abalimi balahlekelwe ziintjalo nefuyo nabasebenzi abanengi balahlekelwe misebenzi nokuziphilsa.

Ngokubambisana noMkhandlu wezeRhubhululo lezokuLima nezinye iinhlangano zezokulima nezesayensi, sikhande amano wokwenza imbewu ejamelana nesomiso, ukutjala nokubeka ifuru nokususa iintjalo ezingafuneki nokulawulwa kokukhandela ukurhurhuleka kwehlabathi.

Nonyaka sizokuvula silawule ukusetjsenziswa kwemikhiqizo yebange, ukunikela amathuba wabalimi abakhasako; kutlanywe nomthethomgomo wokusebenzisa imikhiqizo yebange ngomnqopho wokulapha, sikhulise ibubulweli ngokukhambisana nekambiso yephasiloke.

Amagadango wokulawula azokumenyezelwa bongqongqotjhe abathintekako.

Umbandela osisekelo wokukhula komnotho sitjhaba esiphilileko nesikhiqizako, nesifikelela zamaphilo eziyikhwalithi nezitjhiphileko.

Silitjhejile isekelo lamaSewula Afrika nagade kubanjwe imihlangano yomphakathi mayelana neTjhorensi yezamaphilo yeliZweloke (i-NHI), godu kulungiselelwa ukuyingenisa ngemva kokuphela kwekambiso yePalamende.

Ukulungiselela i-NHI, sele sitlolise abantu abangaphezu kweengidi ezima-44 emitholapilo engaphezu kweenkulungwana ezi-3.000 eHlelweni lokuTloliswa kweenGulani le-Elekhthroniki, godu ihlelweli seliyethulwa ngeembhedlela.

Ngihlome isiQhema sokuSebenza sikaMengameli ukululeka i-Ofisi yami ngamagadango wokuThuthukiswa ukufukulwa kwabantu abaKhubazekileko njengalokha urhulumende ahlela isabelomali nokuphumelelisa amahlelo wakhe.

Ngemva kobana umNyango wezeFundo esiSekelo ngomnyaka wee-2018 wamukele iLimi lamaTshwayo leSewula Afrika njengelimi lekhaya nesitjhukumiso seKomiti yokuBuyekezwa komThethosisekelo, kobana ilimi leli libe ngele-12 langokomthetho. Silindele ukuphelelisa indaba le.

MaSewula Afrika amahle,

Ekuthomeni kweveke, ngibuyele e-Addis Ababa e-Ethiopia, lapho iSewula Afrika ithethe isikhundla sokuba nguSihlalo we- African Union (i-AU) kilomnyaka wee- 2020.

Sithatha lomsebenzi ngesikhathi esiqakathekileko kukhonthinenthi yethu.

Nonyaka, umKhakha wokuRhwebelana kweKhonthinenti ye-Afrika Smahla (i-AfCFTA) izokuthoma ukusebenza.

Kusikhathi sethu, njengabantu bekhonthinenti, ukuphumelelisa amabhudango wamaqhegu atlama ubunye be-Afrika.

ISewula Afrika izokubamba uMhlangano oKhethekileko we-AU ngoMrhayili wanonyaka ukuphelelisa imininingwane yesiVumelwano sokuRhwebelana Simahla ngaphambi kokusetjenziswa kwaso mhlana li-1 kuVelabahlinze womNyaka wee-2020.

Sizokuphelelisa imithetho ehlathulula umkhiqizo ‘oWenziwe e-Afrika’, imithelo ezokwehliswa ifikelele elizeni eminyakeni emihlanu ezako, godu imikhakha yeensetjenziswa ezokuvulwa kukhonthinenti mazombe.

Ngivumelani ngithathe lelithuba ukuthokozisa isakhamuzi sethu, uNom. Wamkele Mene, okhethwe Ngepelaveke edlulileko le njengoNobhala Zombelele we-AfCFTA, simnikele isiqiniseko sesekelo lethu lokha nakathoma umsebenzi lo omlando nobudisi.

ISewula Afrika yenze kwabaliqaloqangi ukufukulwa kezomnotho kwabomma be-Afrika kilesisikhathi sokuba nguSihlalo we-AU, ngokusebenzisana nawo woke amazwe amalunga ukukhuphula ukufakwa kezomnotho, nokutjheja qangi ukuthenga nokurhwebelana kwabomma.

IinHloko zemiBuso ye-AU zithembise ngesekelo lokuphelisa iNturhu yobuLili (i-GBV) kukhonthinenti, godu bazokusebenzela ukwamukela isiVumelwano se-AU esiLwisana neNturhu eqaliswe kiboMma kilomnyaka.

Ngokubambisana neKambiso yokuHlolana kwamaZwe we-Afrika, iSewula Afrika izokusebenzisana namanye amazwe ukuthuthukisa ukubusa kuhle nentando yenengi.

Sizokusebenzisa koke okusemandlenethu – kufaka hlangana ubulunga bethu bomKhandlu wezokuPhepha we-UN ukukhuphula ukuthula nokuphepha kukhonthinenti.

Malunga ahloniphekileko,

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Yoke into esiyenzako kufuze ilanywe kuphunyeleliswa okudzimeleleko.

Kungakho sitlame i-DDM, umhlobo ongakajayeleki wesivumelwano sezehlalakuhle esifaka hlangana ababambindima abaqakathekileko kizo zoke iinyingi kobana sivulele ituthuko namathuba wezomnotho.

Yakha ikghono lombuso lapho uphuke khona khulu.

Ku-SoNA kaMhlolanja wee-2019, ngakhuluma ngemisebenzi erhabako emihlanu, eqakathekileko kwabasidingo sokuqinisa ikghono lomBuso ukuqalana neendingo zabantu.

Imisebenzi enabileko eqakathekileko iyaraga emikhakheni karhulumende ukuqinisa ikghono likarhulumende wekhaya, njengomkhakha karhulumende obandamele emiphakathini ukufikelela umsebenzi wokuthuthukisa nokufumana iindlela zezehlalakuhle nezomnotho ukukhuphula ikhwalithi yamaphilo wabo.

Urhulumende wesifunda newelizweloke bazokubuyelela imizamo yabo ukusukela nokuqinisa ikghono labomasipala njengokutjho kwesiGaba 154 somthethosisekelo sinikele ukutjheja nokusekela abomasipala.

Kwaphela lapho isekelo elihlelekileko libhalelwe ukobana isigungu sesifunda nofana urhulumende welizweloke uzakusebenzisa isiGaba-139 sokungenelela ekuqiniseni urhulumende wekhaya.

Njenganje kunabomasipala abama-40 ngelizweni abafakwe ngaphasi kwalesisigaba sokungenelela.

Amagadango azokuthathwa ukusekela iminqopho yomfuziselo omutjha wetuthuko yesiyingi, onqophe ukuletha izenzelo ngendlela ehlanganyelweko.

Izakhamuzi zikaMasipala weMamusa eTlhagwini Tjhingalanga sele ziyibonile ikambiso le isebenza, lapho i-DDM isetjenziswe ngamandla ukususa amazala angasisemthethweni, ukulungisa iintetjhi zamanzi, ukukhandela ukugeleza kwendlu eentradeni, ukwakha iindlela nokufakela amaphayiphi wamanzi, nokunikela amanzi neendlwana ngeenkolweni zendawo.

Nonyaka, sihlela ukunabisa i-DDM eenyingini ezitjha ezima-23, sifumane iimfunda eenyingini ezintathu ezilingwako – i-OR Tambo District Municipality, i-Ethekwini nakuMasipala wesiYingi we-Waterberg.

Ukuqinisa ikghono lombuso nokwandisa ukuziphendulela, ngizokutlikitla iimvumelwano zomsebenzi nabo boke aboNgqongqotjhe ngaphambi kokuphela kwenyanga le.

Iimvumelwano lezi – ezinzinze eminqopheni engaphakathi kweTlhatlha leQhinga eliPhakathi nomNyaka weeMali – zizakukhutjhelwa emphakathini kobana abantu beSewula Afrika bakghone ukufuna iimpendulo kilabo ababakhethele eenkhundleni.

Sibona iimvumelwano lezi zomsebenzi njengesisekelo somukghwa omutjha wokubatjhatjhalazi nokuziphendulela, lapho labo abanikelwe umsebenzi – nofana ziimphathimandla ezikhethiweko nofana abasebenzi bombuso – benze lokho okulindelwe kibo.

Kulisiko lapho ikohlakalo, ukunikelana iinkhundla ngobungani, ilungelo lokulawula iinsetjenziswa kungeze kwamukeleka, bathathelwe amagadango labo abasebenzisa igunya labo butjhwileni nokweba iimali zombuso.

Selokhu ngingene esikhundlenesi, sakhe ikghono e-Ofisini kaMengameli nanofana kukuphi embusweni ukurhabisa iragelophambili ngerhelo lezinto ezithloga ukutjhugululwa msinyana.

Sihlome i-Ofisi yamaPhrojekthi, iYunithi yomthangalasisekelo namaSiso, nePhiko lezokuRhubhulula ukuqalana neenqabo ukutjhugulula nokuthuthukisa izenzelo zikarhulumende.

Amayunithi la asebenzisana ngokusondelana neKomitjhini yokuHlanganisa umthangalasisekelo kaMengameli, i-InvestSA ne-Ease of Doing Business Task Team ukususa iinqabo zamasiso nokukhula komnotho nokuqinisekisa kobana urhulumende utjengisa iragelophambili elibonakala msinyana.

Ngeminyango esebenza ngefanelo nekghonako esekabeni karhulumende, sizokuqala amatjhuguluko arhabekileko, singenelele lapho kutlhogeka khona ukuqinisekisa ukuphunyeleliswa.

MaSewula Afrika amahle,

Sizifumana siqalene nesikhathi esiqakathekileko emlandweni wethu.

Kusikhathi sobudisi obukhulu nokuzaza, kodwana isikhathi esinamathuba amakhulu.

Eminyakeni emibili edlulileko, sisebenze soke ukwakha isisekelo seragelophambili

Gadesi kusikhathi sethu sokwakhela kilesosisekelo, ukubumbana, ukusebenza, ukubekezela.

Asikazokunikezela ikusasa lethu ekuzazeni, ukuphelelwa mamandla, nofana ukuhlukana nofana kilabo abahlala basola emsebenzini owenziwako ukuthuthukisa amaphilo wabantu bethu.

Sizokuraga nekhambo lethu elinqophe phambili ukuthuthukisa amaphilo wabantu bekhethu.

Sizokwamukela amatjhuguluko.

Sizokuthabela ipilo.

Asizukusaba litho.

Nasenza njalo, sizokukhumbula amagama akhuthazako womunye wababhini abathandwa khulu ngeSewula Afrika, uBab’ uJoseph Shabalala, umtlami we-Ladysmith Black Mambazo, esililela ukudlula kwakhe ephasini kileveke.

Watlolwa esikhathini esihlukileko, amezwi wakhe aseseliqiniso:

“Singaqalana neentaba eziphakemeko

Kufuze siwele amalwandle anamawuruwuru,

Kufuze sithathe isikhundla sethu emlandweni,

Siphile ngesithunzi,

Nasikhwelela ukufikelela emnqophenethu

Isikhathi esitjha sithomile”.

“We may face high mountains,

Must cross rough seas,

We must take our place in history,

And live with dignity,

As we climb to reach our destiny

A new age has begun.”

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore