IsiTatimende SomHlangano weKhabinethi wamhlana asi-6 KuVelabahlinze wee-2016

1. UkuPhunyeleliswa KwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko     
                                                                       
1.1. IKhabinethi iyakuthokoza ukuvulwa kwePhrojekthi yokuTsengwa kwaManzi ngobuNengi eNqurha, ePumalanga Kapa, evulwe nguMengameli u-Jacob Zuma, ngomnqopho wokwenza ipilo yabantu ibe ngcono. Lobubutsengelo bamanzi, obubize imali ema-R64 weengidi, kulinganiswa ukuthi buzokusiza imindeni ezii-17 887 emathresteni ama-208 eendaweni ezine ezibhode isiphandesi.

Ili-188 imisebenzi evuleke lapha ngalephrojekthi, kanti-ke abantu abathole umsebenzi ngobunengi lapha babantu abahlala kilendawo, ilutjha nabantu abasikazi.                                              

Ukuvulwa kweHlelo laManzi lokuVuselela i-Vaal Gamara elibize imali eli-R18 yeengidi e-Tlhagwini Kapa kuzakusiza pheze abantu abali-150 000 emadrobheni amathathu nemathresteni ama-22 nasele liphelile. Ihlelweli livulwe nguNgqongqotjhe wezaManzi nezokuHlwengisa ngaManzi uNomvula Mokonyane . Nokuvulwa kwePhrojekthi yokuPhakela ngaManzi eNdaweni yemaKhaya e-Jericho nakho kwandise ukutholakala kwamanzi emphakathini we-Jericho, esesiphandeni sikaMasipaladi we-Madibeng. Ukuvulwa kwephrojekthi le kubize iingidi ezili-R15.      
                                                                                                                                          
1.2. Ukufaka kwakarhulumende imali yokwakha nokuqinisa umthangalasisekelo wezokuthutha kwakhela umphakathi ihlelo lezokuthutha eliphephileko, elithembekileko, nelisebenza kuhle kunye nelikghona ukubhadelwa mumuntu woke kilo loke ilizwe leSewula Afrika. Ubuhle obuphekelela ihlelo lezokuthutha umphakathi elingcono kukuthi abasisi baba nesibindi nanethemba ngcono ekusisiseni iimali zabo, ngokunjalo nomnotho nawo uhlume ngcono.     
                                                                                                                                        
Ukuvulwa ngokusemthethweni kwendlela ekulu elungisiweko i-P455 nePambanandlela ye-Ballito nguNgqongqotjhe wezokuThutha u-Dipuo Peters kusilinganiselo esihle sokusekela ngokuhlanganyela ngemali eziingidi ezili-R123 ebuya kwa-SANRAL nama-R67 weengidi ebuya kuMasipaladi waKwaDukuza. Koke lokhu kusikhuthazi sokuhluma ukuya phambili nokulungiswa kwendlela ekulu i-P455   okuvula amathuba wokwakhiwa kwesithabathaba seentolo semali eliBhiliyoni  lamaRanda, ekufanele iphele ukwakhiwa ngomnyaka wee-2017.                                                                                                                                            

Iintimela ezitja ezikhandwe ngechwephetjhe nethekhnoloji yezinga eliphezulu ezithengwe yi-Ejensi yabaKhweli beenTimela beSewual Afrika (i-PRASA) zizokumenyezelwa ukuthoma ukusebenza ngekukhambeni komnyaka lo. Iintimelezi zizakulekelela ngokwenza ngcono umsebenzi eziwenzela abakhweli, zenze nokuthi zitholakale iintimela ezikhweza abantu be-Mamelodi, esePitori. Kuzokungezelelwa iimbhesi ezitja zokukhambisa umphakathi ezima-70 eDorobheni leJwanisbhege, ezizakukhambisa izakhamuzi ngendlela engcono, zibe zenze umnotho uphumelele ngcono kezeemali zelizwe.     
                                                                                                                                          
Amasiso la atjhugulula ijamo leendawo zethu zemadorobheni, nakaphendula iindingo ezidingwe babantu bekhethu.

1.3. Mhlana ali-16 kuVelabahlinze wee-2016, uNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji u-Naledi Pandor uzokulayela ukusetjenziswa kwezamukelimaza ezili-16 ukukhulisa i-MeerKAT, eyiphrojekthi ye-Square Kilometre Array South Africa (i-SKA SA), ebangeni elimakhilomitha ama-90 ncangetlhagwini tjingalanga ye-Carnavon. 

Itheleskowupu namkha isibonisakude se-MeerKAT sesiveze imifanekiso neenthombe zomkayi ezikarisa khulu, ngokusebenzisa izamukelimaza ezine nje kwaphela kezima-64 ezizakugcina zifakiwe bezisebenze; leziinthombe nemifanekiso ziveze amabuthelelo weenrhatjhi ezingakhange khezibonwe keminye imihlaba nakezinye iinkwekwezi ezikude. Okuthenjiswa yi-MeerKAT kezesayensi kukarekelwa liphasi loke, kanti-ke iinthembiswezo kwanje sezibonakala ziseduze khulu nokuphumelela.     

Bufakazi bomsebenzi wokuzinikela kwamakhulukhulu wabosonjiniyera, abososayensi, abaphathi nabalawuli namanye amalunga womsebenzi, kunye nabasebenzisani bamafemu nebamabubulo bamazwe ngamazwe kunye nesekelo likarhulumende nelabantu beSewula Afrika.   
                                                                           
1.4.  IFestivali yezobuKghwari yeliZweloke esingathwa yi-Grahamstown umnyaka nomnyaka izokubanjwa ngemva kwamalanga ali-11 ukusukela mhlana ama-30 kuMgwengweni ukuya nakali-10 kuVelabahlinze wee-2016. Lefestivali emakoromanengi, engekulu kinawo woke amafestivali wezobukghwari abanjwa qobe ngomnyaka  enarhakazini ye-Afrika, ifaka isandla sokulekelela ukuphumelelisa umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), yona etjhumayela ivangeli lokuthi “ubukghwari nemidlalo kuvula iinkhala ezinamandla khulu nokukhulumisana ngokuthi umphakathi ukuphi njenganje nokuthi liyini ingomuso lawo.”   
                                                                                                               
Isekelwa ngeqhinga le-Mzansi Golden Economy, yona ejamisa ngobutjha imisebenzi yobukghwari namasiko eSewula Afrika kobanyana izokuba nelitho elibonakalako elenzako ekuhlunyisweni komnotho nekuvulweni kwemisebenzi. Ngehlelo le-Mzansi Golden Economy Open Call, umNyango wezobuKghwari namaSiko uvula nesiKhwama sabasaThomako esizakusiza abavumi nabadlali besiteyiji abasesebatjha. 

Umnqopho walokhu kuvulela abavumi, abadlali besiteyiji, nabatloli abasesebatjha amathuba wokuthi bakghone ukukhupha ama-albhamu wabo wokuthoma, baveze umdlalo wabo wesiteyiji wokuthoma, bagadangise incwadi yabo yokuthoma namkha basingathe umqaliso wabo wokuthoma.             
                                                                                                                                             
1.5. Ngokuletha umsebenzi wokukhandela ubulelesi ebantwini, iKhabinethi ithokozela ukwakhiwa kwesiteyitjhi samapholisa esitja se-Keimoes eseTlhagwini Kapa, yona esebenzela izakhamuzi ezilinganiselwa ee-23 000.     
                                                                         
EPhola, eseMpumalanga, ukunikela ngesiteyitjhi samapholisa kwesiPhehligezi sakwa-Eskom iKusile ngokubambisana nefemu yabosokontraga i-KCW JV kutjengise umphumela omuhle wokusebenzisana ngokubambisana, ukwakhiwa kwesiteyitjhi samapholisa lesi, esakhiwe ngemali eziinGidi eziNtathu zamaRanda, kuvule amathuba wemisebenzi kwabe kwahlomisa abantu ngamakghonofundwa nangelwazi lokuzenzela ibhoduluko eliphephe ngcono.  
                                                                                                                                             
1.6. ISewula Afrika isingethe iKhonferensi yeKundla ye-Commonwealth yaboRhulumende beeNdawo esiphandeni se-Afrika eseSewula mhlana ama-28-29 kuMgwengweni wee-2016. Ikhonferensi le iragwe ngaphasi kommongondaba othi: “Silumathisa Ukuhluma Okubambelelako Nokuqalelela Abantu Komnotho Wokuhlalisana Kwabantu Emazweni Angenzasi KweSahara,” okuvezwa msebenzi owenziwa borhulumende bamazwe we-Afrika ekutjhotjholozeleni i-Ajenda etja yemiNqopho yeTuthuko eBambelelako (i-SDG), ephela ngomnyaka wee-2030, ezakuphumelelisa iminqopho yayo ngaphakathi kwe-Ajenda yomNyaka wee-2063 yamazwe we-Afrika. 

ImiNqopho ye-SDG ihlathulula i-ajenda yezetuthuko ezingeni lendawo ukuthi iphathelene neednawo zabomasipaladi eziqalelela umphakathi woke, nezibuyiselako kezomonotho, nezebhoduluko elihle nelibambelelako nezikghona ukujamelana nokutjhugutjhuguluka kwetlayimethi nezinye izinto ezingaba yingozi.  
                                                                                                                             
1.7. Siyayithokozela imiphumela yokuthoma yeKhonferensi yeBhodi yemiKhawulo yaboMasipaladi (i-MDB) ngezamaTjhuguluko wokuSikwa kwemiKhawulo neweeNdawo ebanjwe ukusukela mhlana ama-23-24 kuMgwengweni wee-2016.

Ikhonferensi le ibanjwe ngaphasi kommongondaba othi: “Sibuyekeza Esibuya Kikho beSakha Ingomuso,” ngokuqalelela iindaba eziqakathekileko eziphathelene nokusikwa nokuhlukaniswa kwemikhawulo nokuhlolisiswa kweentjhijilo eziqalene  nerherho lokuphatha nokulawula lamadorobha amakhulu, nesidingo sokusika imikhawulo ngobutjha qho ngeminyaka emihlanu.       

Umsebenzi wokuqinisekisa abomasipaladi ababambelelako ukhe waqalisiswa ngelihlo elibukhali njengengcenye eqakathekileko yehlelo lokusikwa nokuhlukaniswa kwemikhawulo. Imibono evele ekhonferensini leyo izakusolo isakha ituthuko ibe iphumelelisa nemithethokambiso yokusikwa nokuhlukaniswa kwemikhawulo nokuthuthukiswa kweendawo.      

2. IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko
                                                   
2.1. Emalungiselelweni weKhetho laboRhulumende beeNdawo zemaKhaya elizakweli, elizokubanjwa nakama-3 kuRhoboyi wee-2016, iKhabinethi ibikelwe ngobuJamo bokuLungela ukubanjwa kweKhetho, ngezokuphepha nokuvikeleka.  NgesiJamiso sezobuHloli i-National Joint Operational and Intelligence Structure (i-NATJOINTS), selenziwe amalungiselo wokwakha ibhoduluko eliphephileko nelivikelekileko, lokuqinisekisa ukuthi abantu beSewula Afrika baphephile, begodu bazizwa baphephile.  Lokhu-ke kuqakatheke mbala ukusiza ukuthi ikhetho elizakweli liba ngelithembekileko.              
                                                                                                                                             
Ngaphezu kwalokho, iButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS), neBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA),  umNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo kunye ne-Legal Aid Board  zenze isiVumelwano sokuHlanganyela ukuLawulwa kweKhetho laboRhulumende beeNdawo zemaKhaya ngomnqopho wokuphumelelisa umThetho wamaCala wezeKhetho.   
                                                                                                                                                       
2.2. IKhabinethi ibuye yabikelwa ngamalungiselelo aragela phambili weKhonferensi yesiThathu yezoKwakhiwa kweziNdlu nokwAkhiwa kweeNdawo zemaDorobheni okuBambelelako (i-Habitat III), ezokubanjwa liBandla lomuNtu wOke leHlangano yeenTjha eziBumbeneko e-Quito, e-Ecuador ukusukela mhlana we-17-20 kuSewula wee-2016.         
                                                                                                                                     
I-Habitat III inqophe ukwenza ukuthi kuvuselelwe isibopho samazwe ngamazwe sokuqalelela iindaba zokwakhiwa kwezindlu nezokwakhiwa kweendawo zibe budorobha ngendlela ebambelelako ema-20 weminyaka ezako, ngokwenza isivumelwano esinqophileko nesiqalelele ingomuso, nesiqalelela khudlwana ukwenza kunokukhuluma kwaphela.

IKhabinethi isekela ubuJamo obuVame emaZweni we-Afrika nge-Habitat III obuzakwethulwa emHlangweni weenKhulu zomBuso weHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU), e-Kigali, e-Rwanda, ngoVelabahlinze wee-2016. Lokhu-ke kwakha isendlalelo samandla weSewula Afrika emikhulumiswaneni. Iragela phambili nemikhulumiswano yokubonisana ngomtlolo weSewula Afrika wemiphumela ye-Habitat III.        

ISewula Afrika ibuye yaba nesandla emalungiselelweni wamazwe ngamazwe ngokusingatha iKhonferensi ye-Habitat III ngeendawo zokuhlala ezingakahleleki ngoSihlabantangana wee-2016 ngaphasi kommongodaba othi “Sidosa Phambili Ngetjhuguluko EDorobheni EliKhulu: Sisuka Emikhukhwini Siya Eendaweni Zokuhlala Eziphephileko, Ezondlekako Nezibambelelako” ezivumelene ngesiVumelwano sePitori njengelizwi esekela ngalo emtlamweni womphumela we-Habitat III.
                                                                                                                                           
2.3. Sivunyelwe safakazelwa yiKhabinethi isiqunto sikaNgqongqotjhe wezeRhwebo namaBubulo sokumemezela indawo ye-Musina-Makhado njengosiZinda sokuRhwebela esiKhethekileko esiPhandeni se-Vhembe ese-Limpopo, nokunikela ihlangano yezokuthuthukisa i-Limpopo Economic Development Agency iLayisense  eKhethekileko yoBurhwebelo.  I-Hoi Mor Consortium yikhamphani ezakutlama, ithuthukise, ilawule ibe ikhangise i-South African Energy and Metallurgical Industrial Park ngaphakathi koburhwebelo lobu.
                                                                                                                                                   
Uburhwebelo obumenyezelwekobu buzakukhuthazela ukuthuthukiswa kwamafemu kilesisiphande, ngokuqalelela khulu khulu ukuzuza nokutsengwa kwezenjiwa, nokukhiqizwa kwemikhiqizo yezokulima, namakhemikhali weembaseli kunye namanye amafemu amancani njengoba kutjhiwo maPhuzu aliThoba amHlahlandlela kaRhulumende. IsiZinda sobuRhwebelo esiKhethekilekwesi sisekelwe ngemali engaphezulu kwama-R40 wamabhiliyoni kuHlanganisela yeeMbaseli nezeNjiwa zeSimbi. Ukuthonywa kwamahlelo ahlukahlukeneko eminyakeni emihlanu ezako kulindeleke ukuthi kuvule imisebenzi engaphezulu kwee-21 000.         
                                                                                                                                                        
IsiPhande se-Musina-Makhado siyingcenye yeGadango lokuThuthukisa iNdawo iTrans-Limpopo, kanti injalo nje isebujameni obuhle khulu bokulungelelanisa isiphande nokuthintana ne-Mozambique, ne-Zimbabwe kunye ne-Botswana.                         

2.4. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komBiko weHlelo leHlohlomezela yomThelo ngokuSebenza nangokuThuthukiswa kwezeRhubhululo emNyakeni wee-2014/15 (i-R&D).

URhulumende ukhupha ihlohlomezela yomthelo we-R&D ngomnqopho wokukhuthaza ikoro yangeqadi kobanyana isebenzise i-R&D eSewula Afrika. Ihlohlomezela le imthelo oli-150% odoswa emalini esetjenziselwe imisebenzi ye-R&D evunyelwe nguNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji. Ingatholwa ziinkhamphani nanyana zibukhulu obungangani kiwo woke amakoro womnotho. 

Zima-876 iinkhamphani ezingene kilelihlelo lehlohlomezela ukusukela ngoSinyikhaba wee-2006 ukuyokufika kuMhlolanja wee-2015, zabiza imali emaBhiliyoni asi-R6 edoswe emthelweni we-R&D. Kulinganiswa ukuthi imali ema-R33.3 wamabhiliyoni esetjenziselwe i-R&D isekelwe ngalehlohlomezela kilesisikhathi esibaliweko. 

Eminye yemiphumela yeenkhamphani ezizuze lapha, ngile elandelako: imitlolo yezesayensi ema-765; amakhonferensi ama-649; imikhiqizo emitjha eveziweko eyi-1062; imihlobo yobunikazimsebenzi bengqondo eli-111; kunye nepahla yobunikazi ema-33 ekhethwapha nemazweni ngamazwe.    
                                                      
2.5. Sivunyelwe yiKhabinethi iSakhelelo sokuBonisana ngoBunikazimsebenzi beNgqondo (i-IP). LesiSakhelelo sokuBonisana se-IP sinqophe ukuphumelelisa ihlelo lokubonisana nokukhulumisana okuzakuhlala kusenzeka hlangana kwakarhulumende nabasebenzisani bakhe kunye nomphakathi ngokuphelela kwawo, kube kusetjenzelwa ukutlama umThethokambiso we-IP eSewula Afrika.                  

Ekuwona mnqopho omkhulu kuqinisa ihlelo lokubonisana ngokutlanywa komThethokambiso we-IP eSewula Afrika, kobanyana kuzokuba nesiqiniseko sokuthi ujameleke kabanzi kurhulumende nakubabelani abathintekako emphakathini ngokuphelela kwawo.  URhulumende uzakuqinisekisa ukuthi umthethokambiso we-IP uyawahlonipha amalungelo wepahla njengobanyana avikelwe mThethosisekelo, ukube ngahlanye kulinganiswa iinrhuluphelo zomphakathi, ube uqalelele nobujamo obuhlukileko bamandla weSewula Afrika wokusungula newokuthuthukisa.  
                                                                                                                                               
2.6. IKhabinethi ibikelwe ngomphumela womhlangano weZinga eliPhakemeko weBandla lomuNtu Woke ngomHlangano weenKhulu ngezokwAzisa ebewubanjwe ukusukela mhlana ali-15-16 kuNobayeni wee-2015.        
                                                                                                                                                                                                           
ISewula Afrika ngiyo ebeyidosa phambili kilemikhulumiswano, egameni lamazwe we-G77 kunye ne-China, kanti-ke imiphumela yemikhulumiswano le ikhambisana beyithomana nobujamo beSewula Afrika. UmNyango wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso uzokutlama ithekhnoloji yelwazithintano ne-ajenda yeThekhnoloji yezokuThintana eSewula Afrika, khona duze nje.  

2.7. IKhabinethi ivumele iQhinga lokuwEnza Ngcono umSebenzi wokuLawula isiQubuthu sabaNtu weButho lamaPholisa weSewula Afrika.  Lokhu-ke kuqinisa amahlelo namagadango karhulumende anqophe ukuletha ukuthula nokunzinza elizweni leSewula Afrika.

Lokhu-ke kunegalelo phezu kwesibindi sokuthemba sabasisi bamazwe wangaphandle, kanti bekuqinisa namathuba wokuphunyeleliswa kwe-NDP. Ukuthula nokusebenza komthetho kusisekelo sokuqinisekisa ukuthi boke abantu eSewula Afrika baphephile, begodu bazizwa baphephile.                                                      

3. Iminyanya Ezako        
                       
3.1. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika nawo woke amakoro ukuthi abumbane abe ahlanganyele ndawonye emalungiselelweni weKhonferensi yezeNtumbantonga engeyeHlandla lama-21, ngaphasi kommongondaba othi “Ukufikelela Emalungelweni Wokulingana Njenganje,” ukusukela mhlana ali-18-22 kuVelabahlinze wee-2016, e-Albert Luthuli International Convention Centre e-Durban.      
                            
Njengengcenye yamalungiselelo weKhonferensi yezeNtumbantonga yomNyaka wee-2016 nangomzamo wokukhwezelela woke amakoro, iSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa, njengoSihlalo womKhandlu wezeNtumbantonga, uzakudosa phambili ijima lamalanga amahlanu lokulungiselela ikhonferensi, e-Union Buildings mhlana ali-13 kuVelabahlinze wee-2016. 

Kuvulwe i-#5Days to #AIDS2016 ukuqinisekisa ukuthi kunekundla yokwabelana nokusebenzisana. Ngaphezu kwalokho, kuzakusetjenziswa ne-#1Day to #AIDS2016 ukusukela mhlana ali-17 kuVelabahlinze wee-2016, ezakuba malungiselelo welanga linye nje kwaphela.                                                                               

Izakhamuzi zikhuthazwa ukuthi zembathe izambatho ezibovu, ezimhlophe namkha ezinzima, kanti iinhlangano zona zikhuthazwa ukuthi ziqalise ngeensetjenziswa zefundiso nangamakhondomu eendaweni lapho leziinsetjenziswa zizakuba khona namandla wokudlulisa ifundiso; iindawo zokukhonza   zikhuthazwa ukuthi zibambe imithandazo ekhethekileko, bezikhanyise namakhandlela wesikhumbuzo. Kuqakatheke khulu ukukhwezelelwa kwawo woke amakoro   emalungiselelweni wokubanjwa kwekhonferensi yezeNtumbantonga yomnyaka wee-2016.

Imininingwana yalokhu neminye imisebenzi ekhambisana nalokhu ungayithola ku: www.gov.za                                                                                                                                                                                                                                              

3.2. ILanga Lika-Nelson Mandela LamaZwe NgamaZwe elimhlana ali-18 kuVelabahlinze lisikhumbuzo somsebenzi wethu osibopho  wokwenza ipilo yalabo abatlhoge itjhudu ukudlula thina ukuthi ibe ngcono. “Ukwenza ubungcono akunamkhawulo. Kufuze sikwenze ngokubuyelela.” Sikhuthaza boke abantu beSewula Afrika ukuthi esikhathini sabo bathathe imizuzu ema-67 bayisebenzisele ukwenza namkha ukulekelela ukwenza umsebenzi otjengisa ukuzwelana nabanye, ngoba nasisoke sibumbene singalitjhugulula iphasi.   
                                                                                                                                                    
Nonyaka kuzokuqalelelwa zefundo nekghono lokufunda nokutlola, kuqalelelwe nokutholakala kokugoma okwaneleko, nendawo yokuhlala bese kuqalelelwa nebhoduluko.  IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi ALime Yawo Indima ngokulekelela ukulima iimvande, bafundele abantwana, bapende iinkolo benze nokhunye okungathuthukisa umphakathi.   
                                                                                                                                                  
3.3. Nonyaka iSewula Afrika ikhumbula ama-60 weminyaka kwenzeka uMmatjho waboMma, ngaphasi kommongondaba othi: “Abomma babumbene ekuRageleni iSewula Afrika phambili,” ngomnqopho wokuqinisekisa ngobutjha isibopho sikaRhulumende sokusebenzela ukwakha umphakathi onganalo ibandlululo nokuRagela iSewula Afrika Phambili ngokuphandlulula ngokuqakatheka komsebenzi owenziwa bomma etuthukweni yomnotho wokuhlalisana komphakathi.

Ukuhlonyiswa kwabomma yingcenye eqakatheke khulu yokuphilisana komphakathi ngendlela ekhuthaza ukubumbana nokuphilisana kunye nokwakhiwa kwesitjhaba.                                                         

Isikhumbuzo samas-60 seLanga laboMma mhlana abu-9 kuRhoboyi wee-2016 sizakuphakamisa umlando womzabalazo wabomma, ngokucoca ‘INdaba YomuNtu omSikazi.’ Kuzakuphakanyiswa kudunyiswe ubuhle obenziwa bomma emzabalazweni wokulwa negandelelo nebandlululo, kube kuphakanyiswe nepumelelo yabomma ngaphasi kombuso wentando yenengi.                      

Kuzokwenziwa ihlelo lefundiso yomphakathi ngeendlela zokuthintana ezihlukahlukeneko zikarhulumende, zomphakathi kunye nekoro yangeqadi, ngemisebenzi yamalungiselelo eemfundeni ngeemfunda nakulungiselelwa iLanga laboMma lamhlana ali-9 kuRhoboyi.         
                                                                                        
Ewona mnyanya omkhulu wesiKhumbuzo seLanga laboMma uzakubanjelwa e-Union Buildings, ePitori. Ilanga lamzukwanokho lizakuthoma ngokudrela okuzakusukela eSteyitjhini sesiTimela se-Bosman kutjhingwe e-Lillian Ngoyi Square lapho uMengameli u-Jacob Zuma azakuvula khona isiKhumbuzo saboMma, i-Women’s Living Monument. Ngaphambi kokuthoma kwehlelo elihlelekileko lalokhu, abomma bazakummatjha basuka eendaweni ezihlukahlukileko zedorobha lePitori baye e-Union Buildings.   
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                 
3.4 UNgqongqotjhe wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso uDorh. Siyabonga Cwele uzakusingatha ibandla leenthunywa leSewula Afrika kuyiwe eKhonferensini yezamaPoso, i-Pan African Postal Union Plenipotentiary (i-PAPU), ebekelwe ukubanjwa mhlana ama-22-23 kuVelabahlinze e-Yaoundé, e-Cameroon. Ikhonferensi le inqophe ukuqedelela ubujamo be-Afrika ngaphambi komButhano we-Postal Union (i-UPU), ebekelwe ukubanjwa ukusukela nakali-19 kuKhukhulamungu ukuya nakali-7 kuSewula wee-2016, e-Instanbul, e-Turkey.      
                                                                                                             
IKhabinethi iyivumele iminqopho yeSewula Afrika yokungenela ukukhethwa ngobutjha ukuba lilunga lomKhandlu oPhetheko we-UPU, ngokukhambisana neminqopho yomthethokambiso yezangaphandle yokwenza amatjhuguluko endleleni ekuphethwe nekulawulwa ngayo iinjamiso zamazwe ngamazwe, kunye nokudosa phambili i-ajenda yezetuthuko.

I-PAPU ne-UPU ziqale ukwenza ubungcono bokulungelelana nokusebenzisana hlangana kwabaphathi bamaposo nabanye ababelani abaqakathekileko, kobanyana kuzokuqina umsebenzi wamaposo ephasini loke, ngaleyindlela bese kuncipha indima ekutjhiywanwa ngayo hlangana kweendlela zethekhnoloji ezizetjenziswa emaposweni, kuvuleke nendlela yezokuthintana neyemisebenzi yeemali.                                                                                                                                  

4. Ubujamo BeKhabinethi Ngeendaba EziQakathekileko EBhodulukweni

4.1. AmaSewula Afrika atjheje ngekareko ukuthi uMengameli Zuma umemezele ukuthi ilanga lamhlana ama-3 kuRhoboyi wee-2016 lizakuba yiholideyi, kwenzelelwa ukuthi boke abantu abalungele ukuvowuda nabatlolisileko erhelweni labavowudi bathole ithuba lokuvowuda ngokukhululeka mzukwanokho. Nanyana iKomitjhini yezeKhetho, i-IEC, izakulinga ngokusemandlenayo nje ukuqinisekisa ukuthi ikhetho likhamba ngokuthula, ngendlela etjhaphulukileko nelungileko, kodwana kumsebenzi wabo boke ababelani, sekubalwa nomphakathi neenqhema zepolitiki ukwenza isiqiniseko sokuthi ikhetho likhamba ngokuthula nangendlela elungileko.

IKhabinethi ithanda ukukhuthaza woke amaSewula Afrika ukuthi aqinisekise ukuthi kunokuthula ngaphambi kwekhetho, ngesikhathi sekhetho kunye nangemva kwekhetho laborhulumende beendawo elizakweli ngenyanga ezako.  Iimphathimandla zomthetho angeze zibabekezelele abantu abazakudunga izinto babe banqophe ukudima abavowudi ilungelo labo lokuvowuda.

Sikhuthaza boke abavowudi abakutloliseleko ukuvowuda  kodwana abangeze bakghone ukuvowuda mhlana ama-3 kuRhoboyi ukuthi benze isibawo sevowudi ekhethekileko eKomitjhinini yezeKhetho eziJameleko (i-IEC).    
                                                 
4.2. Woke amaSewula Afrika akhuthazwa ukuthi ahlanganyele abe nelizwi ehlelweni lokuphakamisa amabizo wabantu abangethweswa aboNongorwana beliZweloke bomnyaka wee-2017. AboNongorwana beliZweloke bonongorwana abaphakeme kinabo boke ilizwe elithokoza ngabo izakhamuzi zelizwe lekhethu nezamazwe wangaphandle ezenzele ilizwe lekhethu umsebenzi obukwako. NguMengameli owethwesa lababonongorwana belizweloke.    
                                                                        
Umphakathi uyamenywa ukuthi uphakamise amabizo wabantu abacabanga ukuthi bafanele kukwethweswa abonongorwana belizweloke. Nawuthumela ibizo lomuntu omphakamisela ukuthweswa unongorwana uthumela nomtlolo omfitjhazana lapho uhlathulula khona ukuthi kubayini ufuna umuntu loyo athweswe unongorwana welizweloke.  Amaforomo wokuphakamisa amabizo wabantu abangathweswa abonongorwana belizwe atholakala kubunzinzolwazi be-Ofisi kaMengameli.  
                                                                                                            
4.3. Sikuthokozele okutholwe kwabe kwamenyezelwa mBiko wobuNjalo bamaDorobha weSewula Afrika ngomnyaka wee-2016 (i-SOCR), omenyezelwe yi-South African Cities Network mhlana ama-22 kuMgwengweni wee-2016. I-SOCR yethula umbono weminyaka emihlanu ngokusebenza nangobujamo bamadorobha amakhulu eSewula Afrika, ibeke i-Ajenda yetuthuko ngokuthumela imilayezo eqakathekileko malungana nokuhlelwa, ukuthuthukiswa nokuphathwa kwamadorobha amakhulu ukuyokufika esizukulwaneni esizako sabarholi bomphakathi.   

Umbiko lo uphakamisa izenzo zokwenza amadorobha wekhethu amakhulu abe ngcono, andise namathuba wokuqalelela umuntu woke, neendawo ezikhuthaza abantu abahlala emadorobheni lawo ukuthi basebenze ngendlela ebuyisela ngcono.                                   

4.4. Amagadango athathwa ngurhulumende ukulekelela selathoma ukuveza imiphumela, begodu nabomasipaladi abasekelwa ngamahlelo afana neSibuyela EmiRajini beza kuhle, ziyabonakala neentjengiso zobungcono. Lokhu-ke kungesinye seentjengiso zendima esele yenziwe solo kwagirizwa ihlelo lombuso webandlululo lokuhlelela ukwakhiwa nokuthuthukiswa kweendawo nelokwenza izenzelwa zezakhamuzi zoke zibe ngcono. Indima ehle yetuthuko le isekele ipumelelo enengi etjhugulule isakheko seendawo zemadorobheni zaba ziindawo zentando yenengi la zoke izakhamuzi ziphilisana khona ngokukhululeka nangendlela etjhaphulukileko.                                                                                                                                                    
                                                  
Lokhu-ke kuveza umBiko womHloliincwadi Zombelele ngeeMali zaboMasipaladi otjengise ubungcono obuhle khulu ngemiPhumela yokuHlolwa kweeNcwadi eminyakeni emihlanu edlulileko le, ukusukela ngomnyaka wee-2010/11 ukuyokufika kowe-2014/15. 

Umbiko weeMali zaboMasipaladi ka-2015 osandukumenyezelwa liZiko leemBalobalo zeSewula Afrika (i-Stats SA), ungesinye isitjengiso godu sokuthi urhulumende uyakghona ukwethulela izakhamuzi izenzelwa ekuphilwa ngazo zezinga elihle.                

Ngokutjho kweHlolombono yomPhakathi ye-Stats SA, singcono khulu kwanje kunaphambilini isitjhaba seSewula Afrika esandakwesi.   
                                                      
4.5. IKhabinethi ilivuselele isekelo layo lekululeko yeembikiindaba, nekululeko yekulumo kunye nelungelo lananyana ngubani lokufunyana ilwazi eSewula Afrika. Amalungelo la, avikelwe kuhle emThethwenisisekelo, azakuhlala soke isikhathi asekelwa abe avikelwe ngiwo woke umuntu.    
                                                                               
Umsebenzi owenziwa yiHlangano yezokuRhatjha yeSewula Afrika (i-SABC), njengomrhatjho orhatjhela umphakathi, uzakuhlala uqakathekile ekuthuthukisweni kwentando yenengi yekhethu esakhulako. Imikhulumiswano eragako le njenganje ngemithetho yokuhlelwa nokulawulwa kweendaba kwa-SABC malungana nokurhatjhwa kwemifanekiso neenthombe zenturhu nemiguruguru yokona ipahla kufanele ibanjwe ngendlela eyakhako ezakusiza ukuqinisa intando yenengi yelizwe lekhethu.    
                 
IKhabinethi isese naso isiqiniseko sokuthi  i-SABC izakuragela phambili ngokusebenzela iinrhuluphelo zabo boke abantu beSewula Afrika.  
                                                                                                                                    
4.6. Ukukhuphuka kweSewula Afrika ngeendawo ezili-14 zeKomba yokuSebenza Kuhle kweBhanga yePhasi, kusitjela ukuthi iSewula Afrika nakanjani iyilungele ibhizinisi. ISewula Afrika isebujameni bama-20 emazweni ali-160 ahlolwe ngehlolombono le; lobubujamo ekibo njenganje ifike kibo ngemva kobana yayisebujameni bama-34 ngomnyaka wee-2014. Ukukhamba lula kwepahla kulekelela khulu ekupheni ilizwe amandla wokuba sebujameni obuhle bokuphalisana namanye amazwe ngezokusiselana nokurhwebelana, khulukhulu ekubeni lilizwe elingemukela amasiso wamazwe wangaphandle.                                                             

4.7 IKhabinethi yemukele umbiko ovela kiboNgqongqotjhe bemiThombo yezeNjiwa, newezeenSebenzi kunye newezeeMali, emveni kobana babe nemikhulumiswano emihle nababelani kezamabhanga.  Umphumela wombiko lo uzakumenyezelwa emalangeni.                                                                                           

4.8 IKhabinethi ithokozela umBiko weHlolombono yomPhakathi yomnyaka wee-2016 owenziwe yi-Stats-SA otjengisa indima esele siyenzile njengelizwe emakorweni wezenzelwa aqakathekileko, khulu khulu yeminyaka elindeleke ukuphilwa babantu bekhethu.         
                                                                                                                                   
Iimbalobalwezi zisilinganiso esiqakatheke khulu ukuthola indlela ezakulandelwa ngurhulumende ehlelweni lokuhlelela nokulungiselela ingomuso, khulukhulu urhulumende weendawo omutjha ozokungena ngekhetho langenyanga ezakweli, mhlana ama-3 kuRhoboyi.          

URhulumende uzakusikima alungise iintjhijilo ezivezwe embikweni ngeNembombono yomNyaka wee-2030 yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke, ekulihlelo labantu ngabantu.                     

4.9 IKhabinethi ithokozisa napa abalandelako:      

  • UNkosinathi Maphumulo, odume ngelika-Black Coffee, ngokuba kwakhe mSewula Afrika wokuthoma ukuthumba uNongorwana orhanyazelako wokuphuma phambili kezokuziThabisa kumaBonwakude, eKorweni ye-Afrika i-Black Entertainment Television (i-BET) Best International Act: Africa Award.                                   
  • I-Bafana Bafana ngokuthumba kwayo iphaliswano le-COSAFA Cup yomNyaka wee-2016. Lesisiqhema esithumbileko, ebesande ngabadlali beminyaka engaphasi kwama-23, siqhema esiyilungele khulu ipumelelo yangomuso yeSewula Afrika emazweni ngamazwe.                                                                                                           
  • I-Springboks ngokwehlula kwayo i-Ireland ethesthini yesithathu yabe yathumba lethesthi.          
  • Abathumbileko kiboNongorwana beSayensi neThekhnoloji beHlandla le-18, ababonongorwana abaqakatheke khulu kezesayensi, zobunjiniyera, zethekhnoloji kunye nezamandla wokusungula (i-SETI) eSewula Afrika.  Abonongorwanaba kuthokozwa ngabo labo ababe negalelo elihle khulu ku-SETI, ngokukhuthazela nokuthokoza umsebenzi omuhle okubabazekako.  
  • IDorobha le-Tshwane, elitjhejwe mamehlo wamazwe ngamazwe ngeLanga laboNongorwana be-Wi-Fi, lithokozwa ngeHlelo lalo eliwadlule woke ngamandla wokusungula adlulela ehlelweni lethekhnoloji.   Lokhu-ke kwenzelwe ku-Wireless Global Congress ebanjelwe e-United Kingdom. I-Tshwane Free Wi-Fi (eyaziwa ngokuthi yi-TshWi-Fi), ilethe izakhamuzi zePitori eziyi-1,8 yeengidi ethungelelwaneni le-Wi-Fi, kilelithungelelwano elingelikhulu kinawo woke wakwaMasipaladi nge-Wi-Fi yasimahla enarhakazini ye-Afrika iyoke. Ithungelelwaneli uMasipaladi we-Tshwane ulihlanganyele ne-Project Isizwe.                                                                       

4.10 IKhabinethi ibalilela imbiko:           

  • Amazwe asandukusahlelwa ngezenzo zobuphekula, ekubalwa hlangana nawo ne-Somalia, ne-Turkey, ne-Bangladesh kunye ne-Iraq. ISewula Afrika ijame iqinile ikhambisana namazwe ngamazwe ngokusola boke ubuphekula, nanyana buvela ngayiphi indlela.    
  • Ngokubhubha kwesifundiswa esihlonitjhwa khulu, ebesimtloli nomrholi owenza umehluko ngamandla wokusungula ebesinawo, u-Phrofesa Adam Small.                                     
  • Umndeni nabangani bakaSomkhandlu wezokuLima e-Limpopo u-Joy Matshoge, obhubhele engozini yomodoro e-Mokopane eseLimpopo.                                   
  • Umndeni kasomabhizinisi obekaziwa u-Don Mkhwanazi obe nendima ehle khulu nenamandla ekuhlomiseni abantu abanzima ngamandla womnotho, nekutjhayeleni ihlelo lokutjhugululwa komnotho elizweni leSewula Afrika. Bekamsunguli we-Black Management Forum.                                                                                                                 

5. Ukuqatjhwa         
                        
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.              
     
5.1. IBhodi yezokweLuleka ye-Ofisi yezokuPhathwa kobuNikazimsebenzi beNgqondo isikhathi esiminyaka emine.                                                                                                                                      
a) UMm.  u-Morne Barradas;
b) UDorh. Antonel Olckers;
c) UNom. Mkhetwa Alvin Maluleke;
d) UDorh. Carol Bernice Nonkwelo;
e) UPhrof. Deresh Ramjugernath;
f) UMm. Mary Tumelo Mashabela (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
g) UNom. Duncan Raftesath (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
h) UNom. McLean Sibanda (ubuyiselwe esikhundleni sakhe abuye abe nguSihlalo); kunye no-
i) Nom. Vishen Pillay.
5.2. I-National Radioactive Waste Disposal Institute:
a) Lesisijamiso sithunyelelwe uDorh. Wolsey Otto Barnard, ovela emNyangweni wezaMandla, njengomJaphethe womPhathi oyiHloko, othunyelwe ukuphatha iminyaka emithathu.           
5.3. IBhodi yabaNqophisi yeHlangano eLawula zeGezi ye-Sewula Afrika:
a) UNom. Yusuf Adam
5.4. Amalunga weBhodi ye-Estate Agency Affairs azakusebenza iminyaka emithathu:          
a) U-Eugenia Xoliswa Kula-Ameyaw Gyarko;
b) UNkosinathi Biko;
c) U-Amanda Zolisa Cuba;
d) U-Jill Corfield;
e) U-Johannes (Jan) Frederick Davel;
f) UThandiwe Sylvia January-McLean;
g) U-Manare Jeoffrey Legodi;
h) UPhumzile Peterson Makhosana;
i) UMfu. David Gauta Mogomane;
j) U-Viloshnee Naidoo;
k) U-Yusuf Patel;
l) U-Mmatlou Hellen Phaleng-Podile;
m) UThembeka Semane;
n) U-Frans Johannes Van der Westhuizen; kunye no-
o) Christoffel Willem Weilbach;

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Nom.Donald Liphoko
Inomboro Yokumthinta: 082 901 0766                                     

Share this page

Similar categories to explore