IsiTatimende somHlangano weKhabinethi Wamhlana ali-13 kuSihlabantakana wee-2016

1. Ukuphunyeleliswa kwamahlelo karhulumende aqakathekileko

1.1. IKhabinethi yemukela ipumelelo ephawulwe nguMongameli u-Jacob Zuma lokha nakavakatjhele iDoyelo leenKepe leBhayi ePumalanga Kapa, ngomnqopho wokuhlola iragelophambili eyenziweko ekuphunyelelisweni kwe-Operation Phakisa: umNotho weLwandle.

Urhulumende uvulele ukutjalwa kweemali okulinani elifikelela kumabhiliyoni ali-R17 emNothweni weLwandle. Ukusukela ekutlanyweni kwalo sekuvulwe imisebenzi engaphezu kweenkulungwana ezii-4 500 emikhakheni ehlukileko.

Sele kwakhiwe iinketjana ezidosako ezimbili kezilithoba liZiko le-Transnet leenKepe le-Afrika engeSewula zakhelwe iZiko leeNkepe leliZwe Loke (i-TNPA) eDoyelweni le-Durban ezisendleleni eya eDoyelweni le-Port Elizabeth. UMengameli uZuma uhlome isiketjana sokuthoma eBhayi, ezithiywe ngeMvezo, indawo lapho kwabelethelwa khona uMengameli wangaphambilini u-Nelson Mandela.

I-TNPA ibekele ngeqadi imali engaphezu kwamabhiliyoni alikhomba ukuthuthukisa amadoyelo wethu. UMengameli utjheje umtletlana wendlela ovuselelweko neenkghudlhwana zeDoyelo leBhayi ezizakwamukela iinkepe ezili-12 nakumadaniswa nezagadesi ezimbili.

1.2. IKhabinethi ithokoza boke ababhadelimthelo abasebenzisene norhulumende enyakeni weemali wee-2015/2016 okwenze ukubuthelelwa komthelo kufike kunani eliyithriliyoni, okungokokuthoma. Lokhu kusitjengiso samambala samandla womnotho wethu nangaphasi kobujamo obubudisi.

Kumnikelo womthelo wamaSewula Afrika athobela umthetho wePhiko lokuButhelelwa komThelo leSewula Afrika (i-SARS) ukuthi urhulumende ukghona ukunikela iinsetjenziswa ezitlhogwa khulu nokwenza ngcono  amaphilo wamaSewula Afrika.

1.3. IKhabinethi yamukela isimemezelo sikaMengameli uZuma samhlana ama-3 kuRhoboyi 2016 njengelanga lamaKhetho kaRhulumende weKhaya. Urhulumende uthabile ngombana iimpelaveke ezimbili zokuzitlolisela ukuvowuda mhlana ama-5 ukufikela  naka-6 kuNtaka namhlana ali-9 ukufikela nakali-10 kuSihlabantakana kwaba nesibalo esikhulu sabavowudi esavakatjhela iintetjhi zokuvowuda, khulukhulu abavowudi behlandla lokuthoma  nelutjha.

IKhabinethi ithokozisa boke abayelele ibizelo lokuzitlolisela ukuvowuda nokuqinisekisa imininingwana yabo erhelweni labavowudi. Ukuzibandakanya kwethu ngokubambisana ngikho okuqinisa intando yenengi yethu ngamalanga.

IKhabinethi ikhuthaza zoke izakhamuzi ezingakabukutlolisa nanyana ezingakaqinisekisi imininingwana yazo kobana zivakatjhele ama-ofisi weKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko kibomasipala abaseduze nabo bajamise kuhle imininingwanabo erhelweni labavowudi (banikele ngeemphande zabo) batlolisele ukuvowuda emakhethweni wamhlana ama-3 kuRhoboyi. Abavowudi bangathumela inomboro yabo kamazisi nge-SMS ku-32810 nanyana badosele iziko lemitato ku-0800 11 8000 ukuqinisekisa ubujamo babo.

Ukutlolisa kuqinisekisa ubukhona begama lakho erhelweni labavowudi bonyana ukghone ukuvowuda. IKhabinethi yenza ibizelo kizo zoke izakhamuzi ukusebenzisa ilungelo lethu elisisekelwa mthethosisekelo elafunyanwa kabudisi ngokuvowuda emaKhethweni kaRhulumende weKhaya mhlana ama-3 kuRhoboyi 2016.

1.4. IKhabinethi yemukele ukuhlonywa ngokomthetho kwe-eChannel Pilot Project yomNyango wezangeKhaya (i-DHA) nguMengameli uZuma. Ihlelo elitjheli lisiza izakhamuzi ukwenza isibawo sikaMazisi oliKarada kubelula ngokukhandela imijeje emide.

Itjhebiswano leli namabhanga amakhulu amane - i-BSA, i-FNB, i-Nedbank ne-Standard Bank
– ukwethulwa indlela yokwenza isibawo sikaMazisi oliKarada kanye namapaspoti nge-inthanethi kuzakusiza izakhamuzi ukuvakatjhela isikghudlhwana se-DHA ukugadangisa imino nokunikela ngeenthombe ngemva kokwenza isibawo nokubhadela ku-inthanethi.

I-eChannel iyingcenye yeqhinga lomnyango lokwenza kabutjha indlela yokuphungula iinsetjenziswa zamaphepha ngokuzijamiselela ngedijithali, okuyindlela ezakufaka hlangana ukuhlwengiswa kwerejista yenani labantu.

1.5. IKhabinethi yemukela ipumelelo yamhlapha yeTjhejo leVeke yeMbizo ngaphasi kommongondaba othi ‘Sisoke siragela iSewula Afrika phambili’, lapho iimphathimandla zombuso gade zikhulumisana nemiphakathi ngelizweni mazombe.

IKhabinethi ibuka amaSewula Afrika abambe indima emahlelweni angaphezu kwama-36 ngelizweni mazombe, lapho urhulumende gade aqinisekisa bonyana iindingo zemiphakathi eziphawuliweko ziyatjhejwa. ITjheo leVeke yeMbizo lisize imiphakathi ngelwazi elimayelana namahlelo karhulumende.

1.6. UmNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu wabamba ikhomferensi yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) ebeyipumelelo mayelana neendawo zemikhukhu, kugandelelwa indaba youkuthuthukiswa kwamadrobha nokukhula kwemikhukhu. Ibhiliyoni yabantu ngephasini mazombe ihlala emikhukhwini. Ukusukela ngomnyaka we-1994 iSewula Afrika yakhe iingidigidi zezindlu ukuqinisekisa  ipilo engcono yabantu  boke.

2. Imithethomlingwa

IKhabinethi ivumele imitlamo yemiThethomlingwa elandelako:

2.1. UmThethomlingwa wokuVikelwa koMthangalasisekelo oQakathekileko wee-2016 ozokukhutjhelwa kuGazede kaRhulumende nemphakathini.

UmThethomlingwa lo wesula umThetho weeNdawo zeNarha eziQakathekileko, we-1980 (UmThetho Nomboro 102 we-1980), begodu unqophe ukulinganisa indlela yokutshwaya nokumemezela umthangalasisekelo oqakathekileko ngendlela esetjhatjhalazini nenokuziphendulela. Kuzakuqinisekiswa godu bonyana umthangalasisekelo oqakathekileko wokuvikeleka kwelizwe ngokupheleleko.

UmThethomlingwa utjheja ukutlanywa kwetlhatlha lokutjhejwa nokulawula ukuvikelwa komthangalasikelo oqakathekileko. Uhlathulula umsebenzi wesiqhema esizakululeka uNgqongqotjhe wezamaPholisa ekumenyezelweni komthangalasisekelo oqakathekileko.

2.2. IsiKhibelelo somthethomlingwa weenHlangano zePahla eHlanganyelweko wee-2016 ozokukhutjhejwa emphakathini. UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho osele ukhona weenHlangano zePahla eHlanganyelweko, umThetho we-1916, (umThetho Nomboro 28 we-1996).

UmThethomlingwa lo uzakuqinisa indlela yokubusa ngentando yenengi kweenHlangano zePahla eHlanganyelweko nanyana iinhlangano ezitjheje ubunikazi benarha. UmThethomlingwa okhitjelelweko lo uqalelela ukujanyiswa komLawuli ngemNyangweni wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kweNarha begodu uhlathulula umsebenzi we-ofisi le. Nasele umthethomlingwa lo uphasile, uzakuqinisa ukulawulwa kwamaziko aphetheko nokuqinisa isekelo lawo mbuso.

Uzakusiza imiphakathi ukufumana nokulawula ubunini bepahla ziinhlangano ezibekwe ngelawulo langokomthetho.

2.3. Ukwethulwa ngePalamende komThethomlingwa weenTjhabatjhaba wokuLamula wee-2016. Indlela yentjhabatjhaba yokulamula ilithulusi eliqakathekileko lokwenza ibhizinisi ngaphandle kwemikhawulo yelizwe.

Uzakukhuphula ukufikelelwa kweensiza zobulungiswa kumakhampani asebenzela ngaphandle kwelizwe namkhampani wangaphandle nakasebenzela ngeSewula Afrika. UmThethomlingwa lo usula umThetho wokuHlonipha nokuSetjenziswa kweenQunto zangaPhetjheya, we-1977 (uMthetho Nomboro 40 we-1977) begodu ukhibelela uMthetho wagadesi oVikela amaBhizinisi, we-1978 (umThetho Nomboro 99 we-1978). UmThethomlingwa ohlongozwako lo ulinganiswa nomThetho oFanako, owamukelwe yiKomitjhini ye-UN yomThetho wokuRhwebelana kweenTjhaba.

2.4. Ukukhutjhwa kuGazede kaRhulumende komtlamo wesiKhibelelo somThethomlingwa wePhiko lezeRhubhululo leLizwe loke wee-2016. UmThethomlingwa lo ukhibelela uMthetho wePhiko lezeRhubhululo leliZwe loke we-1998 (umThetho Nomboro 23 we-1998).

UmThetholingwa lo uzakuthuthukisa ikghono leSewula Afrika lezerhubhululo nokulawulwa kwesayensi nokuthuthukiswa komthangalasisekelo wezerhubhululo ukuthuthukisa ikhwalithi yepilo yamaSewula Afrika ngokulinganisa amaqaloqangi karhulumende.

3. Inqunto zeKhabinethi eziQakathekileko

3.1. IKhabinethi yamukela umBikomthethokambiso wezamaPholisa. Umtlamo womBikomthethokambiso wakhutjhelwa emphakathini ihlandla lokuthoma ngoNtaka wee-2015. Umtlamo lo uqalelela imisebenzi ukusebenza kwamapholisa atjheja izakhamuzi begodu ukhambisana nebhoduluko elivumela ukusebenza kwamapholisa.

Begodu utjheja iButho lamaPholisa weSewula Afrika newamadrobha anokuziphendulela nasebenza ngefanelo. UmBikomthethokambiso lo wenza ibizelo lokuhlonywa kweBhodi yamaPholisa yeliZwe Loke, hlangana neminye imisebenzi, izakuqalana nendlela yokuqatjha enqophileko, ukuhlunga nokuqatjhwa kwamapholisa asathwasako.

3.2. IKhabinethi yemukela umBikomthethokambiso wezokuPhepha nokuVikeleka. Umtlamo lo osele ukhutjhelwe emphakathini ngoMhlolanja wee-2015 uqale indlela yetuthuko ehlanganyelweko yokuphepha nofana amapholisa angekho eduze. Unqophe ukuhlahla amagadango wokukhandela ubulelesi emphakathini. Umtlamo lo uphawula yoke iminyango ekhambisanako neenhlangano zomphakathi ezisiza ngokuphepha komphakathi.

3.3. IKhabinethi ivumele umtlamo womThethomgomo weSiko lokuWela ngeSewula Afrika begodu yavumela umNyango wezeNdabuko ukuthoma utlikitle umthetho welizwe loke mayelana nesiko lokuwela. Umthethomgomo lo sele udlule esigabeni semikhulumiswano nababambindima.

Umthethomgomo lo uqalelela iimhlahlandlela eqinisekisa ukuvikelwa kwesiko lokusokwa kwaqobe nyaka kwabesana ngaphandle kokubafaka engozini. Lokhu kuyingcenye yamagadango athethwe ngurhulumende ukuqinisa amasiko amukelekako. Ubuyisa ukuziphendulela kilabo abalawula iinkolo lezi nababelethi abathumela abentababo eenkolwenezi.

3.4. IKhabinethi yemukela iintjhukumiso ezenziwe yiKomiti yePhenyo mayelana nekghonakalo yokurhweba ngeempondo zabobhejani njengepengu yokulonda nokuvikela abobhejani belizwe lekhethu. Iintjhukumiswezi zaphasiswa yiKomitiHlanganyela yemiNyango eLulekako neKomitiHlanganyela yaboNgqongqotjhe ehlonyelwe ukutjheja ikghonakalo yokwenza kubesemthethweni ukuthengiselana neentjhaba ngeempondo zabobhejani.
Iintjhukumiswezi zisekela iqhinga leSewula Afrika lokuphatha ekurarululeni ikinga yokucwiywa kwabobhejani nokuthengiswa kweempondo zabobhejani bukhobosi.

Ikomiti itjhukumisa bonyana isiqunto sanje sokubeka iimpondo zabobhejani zingathengiswa sihlale sinjalo kunokuthengisa ngeempondo. Iqhinga lelizwe lifaka hlangana ukuphepha, ukuthuthukisa umphakathi; ukutjhewa kwemvelo; iinqalelelo zomthetho kunye nokulawulwa kweendingo.

3.5. IKhabinethi yemukela ukugwalwa kwenhlamvu zemali yesikhumbuzo sonyaka wee-2016:
a) ILandelano leHlamvu ye-National Geographic –yaboKatsu abaKhulu: I-‘The Cheetah’.
b) ILandelano leHlamvu yePonde noTiki weSiliva ‘eyatlanywa ngeSewula Afrika–i-‘Dolosse’.

Imigwalo yeenhlamvu lezi kunye neememezelo zayo, zizakugadangiswa kuGazede kaRhulumende begodu zikhiqizwe zithengiswe ngedlela ejayelekileko.

4. Iminyanya ezako

4.1. UMengameli uZuma uzakuthatha ikhambo lomsebenzi emazweni wamalunga weHlangano yokuRhwebelana yamaZwe angeSewula ye-Afrika (i-SACU) afaka hlangana i-Namibia, i-Botswana, i-Lesotho ne-Swaziland. Amakhambo la azakuqinisa indima eqakathekileko ebanjwa yi-SACU ekukhuphulelni ukuhlanganyela nokuthuthuka komnotho hlangana namalunga wesiFunda samazwe amalunga we-SACU.
4.2. UMengameli uzakuthatha iKhambo lomBuso ukuya e-Islamic Republic of Iran mhla ama-23 ukufikela nakama-24 kuSihlabantakana 2016 ngomnqopho wokuqinisa imikhulumiswano yezepolitiki nezomnotho hlangana namazwe amabili la.
4.3. UMengameli uzakudosa phambili imigidingo yeLanga leKululeko yeLizwe Loke nakama-27 kuSihlabantakana 2016 eLimpopo, e-Giyani Stadium ngaphasi kommongondaba othi: “Sisoke sakha imiphakathi engcono -uRhulumende weKhaya uyindaba yawo woke umuntu”.

IKhabinethi yenza ibizelo kiwo woke amaSewula Afrika namaziko ukutjengisa ithando lawo lelizwe ngokukhambela iminyanya ehlukeneko yokugidinga iNyanga yeKululeko.

4.4. Eemvekeni ezizako, iPalamende izakubamba imikhulumiswano yamaVowudu weSabelo seeMali seminyango. iimPhathimandla zeminyango ehlukeneko zizakuhlathulula amahlelo weminyango yabo wonyaka weemali wee-2016/2017. Amalunga womphakathi azakubikelwa ngamahlelo karhulumende wokulethwa kwezenzelo.

5. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ebhodulukweni

5.1. IKhabinethi yemukela ipendulo nokuncancabeza kukaMengameli uZuma mayelana nesiqunto seKhotho yomThethosisekelo mayelana nokuthobela amagadango amenyezelwa mVikeli womPhakathi embikwenakhe.
IKhabinethi isafunda isiqunto ngomnqopho wokutjheja nangabe kukhona amanye amagadango okufuze athathwe ngomnqopho wokuqinisa indima yeminyango yombuso.

Isiqunto seKhotho yomThethosisekelo siqinisekisa begodu sidzimelelisa intando yenengi yeSewula Afrika enzinze kumthethosisekelo.

5.2. IKhabinethi itjheje isenzo samabhanga amane ayelelise ukuvala i-akhawundi yekhamphani. Nofana iKhabinethi ihlonipha imibandela nemigomo yamabhanga, izenzo lezi zingakhandela abatjalimali abafuna ukuletha amabhizinisi wabo ngeSewula Afrika. IKhabinethi ivumele bonyana aboNgqongqotjhe beeMali, wezabaSebenzi newemiThombo yezeNjiwa  babambe imikhulumiswano edephileko namabhanga kufunyanwe ipengu yasafuthi ngendaba le.

5.3. IKhabinethi ithokozise uNgqongqotjhe wezamaPhilo uDorh. Aaron Motsoaledi, onikelwe unongorwana weentjhabatjhaba i-USAID-TB ngokubuka uburholi bakhe epini yokulwisana nesifo sesifuba (i-TB) nokudosa phambili imizamo yeSewula Afrika neyesifunda se-Afrika engeSewula ekuhlahlutjweni, ukulapha nokukhandela ukusulelana nge-TB; i-TB ikhambisana ne-HIV elwisana nemitjhoga elapha i-TB.

5.4. IKhabinethi yemukela ukutjhukunyiswa kweSewula Afrika njengomthumbi kanoNgorwana oKhethekileko womSebenzi wezesiKhozi sobuHlakani okhutjhwa mKhandlu weeNdaba zePhasi e-Washington DC. Njengelizwe lokuthoma e-Afrika ukufumana unongorwana lo, umkhandlu lo uhlonipha ukuzibophelela okuqinileko kwelizwe lekhethu kezefundo yephasi loke, iindaba zeentjhabatjhaba nezokuthintana ephasini mazombe ukuragela phambili amakareko welizwe mazombe.

IKhabinethi ibuka uNgqongqotjhe womNyango weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba, uMma Maite Nkoana-Mashabane, ngokufaka kwakhe isandla emisebenzini yeSewula Afrika yangaphandle kwemikhawulo edoswa phambili yinembombono ye-“Afrika ebumbeneko nenokuthula, yentando yenengi, engabandlululi ngobuhlanga, ngobulili nephumelelako begodu efaka isandla ephasini elinobulungiswa nelilinganako.”

5.5. IKhabinethi yemukela ukukhetha kukaMengameli uZuma u-Advocate Jan Lekhoa Mothibi, njengeHloko yeKoro eKhethekileko yokuPhenya, begodu imfisela ipumelelo esikhundleni sakhe esitjha sokukhandela ikohlakalo nokungaphathi ngefanelo.

5.6. IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo okusuka emrajini wehliziyo emndenini wakwaMakwethu ne-Pan Africanist Congress ngokudlula ephasini kwakaNom. Clarence Makwetu. UNom. Makwetu uzakukhunjulwa ngendima yakhe edephileko nokuzinikela kwakhe eenhlanganweni zetjhaphuluko nekutlanyweni kweSewula Afrika etjha yentando yenengi. UMengameli umemezele umNgcwabo oKhethekileko eZingeni lesiFunda ozakwenzelwa ikutani le yomzabalazo.

5.7. IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo okusuka emrajini wehliziyo emndenini wakwa-Naidoo ngokudlula ephasini kwakaNom. Kumaran Naidoo. UNom. Naidoo gade angumJaphethe kamNqophisi Zombelele emNyangweni wezokuThuthukiswa komNotho.

Ngaphambilini wayemPhathi oyiHloko weeMali emNyangweni wezeRhwebo namaBubulo. UNom. Naidoo usize khulu ekuphathweni kweemali eminyangweni yombuso.
5.8. IKhabinethi ithokozele ukufaka isandla kukaNom. William Smith, osebenze ePhikweni laboNobhala beKhabinethi. UNom. Smith uthethe umhlalaphasi ekupheleni kukaNtaka ngemmva kokusebenzela umbuso iminyaka ema-27. IKhabinethi imfisela okuhle kumhlalaphasi wakhe.

6. IKhabinethi ibikelwe ngomBiko weKomitjhini yePhenyo ngeZwangobatjho yokuKhwabanisa, iKohlakalo, ukuziPhatha kumbi nanyana ukweQisa iKambiso amehlo mayelana neHlelo lokuThengwa kweenKhali zokuVikela (iKomitjhini yokuThenga iinKhali) okhutjhwe nguMengameli namhlanjesi ekuseni.

UmBiko lo awukafunyani ubufakazi bezenzo ezimbi, ukufunjathiswa, ukukhwabanisa nanyana ikohlakalo lokha nakuthengwa iinkhali. Singurhulumende samukela isiphetho seKomitjhini. Sifunyenwe singanamabala njengokutjho kwethu eminyakeni edlulileko kobana akhange kuphulwe mthetho nokobana ukuthenga lokhu kwenziwa tjhatjhalazi.

Sithemba kobana isiphetho lesi sizakuvala indaba le esele idose isikhathi eside.

Sihlanganyela noMengameli uZuma ekuthokozeni iJaji u-Willie Seriti neJaji uThekiso Musi, boke abofakazi, kufaka hlangana uMengameli wangaphambilini uThabo Mbeki, abarholi bobufakazi, iinqhema zomthetho, abasebenzi nalabo abasizako bonyana umsebenzi weKomitjhini ubeyipumelelo.

7. Ukuqatjhwa

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

7.1. Nom. Siyabonga Gama umPhathi oyiHloko yeHlangano noNom. Garry Pita njengomPhathi oyiHloko weeMali e-Transnet.
7.2. Nom. Lufuno Leslie Nevhutalu njengelunga nosiHlalo weBhodi eThuthukisa iBubulo lezoKwakha.
7.3. Nom. Andile Nongogo njengesiPhathiswa esiyiHloko se-Phiko lemiSebenzi yezeFundo nokuBandula.
7.4. Amalunga anganasikhundla kuBhodi ye-Ejensi elawula iinThuthi ezeqa imiKhawulo:
a) Nom. Raymond Dennis Baloyi;
b) Mma. Keitumetse Mahlangu;
c) Mma. Ignatia Dikeledi Sekonyela;
d) Nom. Mosoenyane Ramathe;
e) UPhrofesa Jan Havenga; no-
f) Nom. Lucky Lempiditse Thekisho.

Imibuzo inganqotjhiswa: Liezil Cerf
Umtato: 076 778 2380

Share this page

Similar categories to explore