IsiTatimende SikaMengameli u-Cyril Ramaphosa Mayelana Nokuthi iSewula Afrika Izokujamelana Bunjani Nombulalazwe oyiNgogwana i-Corona

IsiTatimende SikaMengameli u-Cyril Ramaphosa Mayelana Nokuthi iSewula Afrika Izokujamelana Bunjani Nombulalazwe oyiNgogwana i-Corona,  E-Union Buildings, eTshwane

MaSewula Afrika Wekhethu,

Iveke le, ilizwe lekhethu lifike esigabeni samahlungu ngokurhagala kobulwele obumbulalazwe i-corona, njengoba kuhlangene inani lama-219 labantu esele babulewe bulwelobu.  

Omunye nomunye umphefumulo olahlekako uyibangamatlhuwo. 

Lababantu abama-219 ababhubhileko banemindeni, abantu abathembele kibo, abangani nabalingani babo bangokomsebenzi.

Iimpilo zabo ziqinteliswe yingogwana edunge ipilo yabantu yadunga beyona nomnotho ephasini loke. 

Nasirekhoda nalokha sibika ngeembalobalo zangamalanga zokutheleleka okutjha, zababhubhileko nabapholileko –– singakhohlwa lula ukuthi eqinisweni sisuke sikhuluma ngepilo yabantu kilokhu. 

INgogwana i-corona le ayidisibezi kwaphela ipilo  yabantu bekhethu, kodwana ibuye idisibeze nekghono labantu bekhethu lokuzingenisela imali ekufanele baphile  ngayo, ekufuze bazondle ngayo bondle nemindenabo, bafunde bebathuthuke, begodu bathokozele imihlobo ngemihlobo yetjhaphuluko esivamise ukuyithathela ngamalanga.   

Ntambama nje, asibeke imikhumbulo nemithandazo yethu kibo boke abatheleleke ngengogwana i-corona, boke abalahlekelwe malunga wemindeni neenhlobo zabo, nalabo abadlule ebudisini obukhulu – nabasaragela phambili nokuba sebudisinobo –  ngonobangela wombulalazwe.

Pheze seziimveke ezilikhomba solo kuthome ukusebenza imilayo yokuqinteliswa kwamakhambo elizweni loke. 

Ngalesi isikhathi, amaSewula Afrika atjengise isibindi esikhulu, ukubekezela kunye nokuzitjheja. 

Ngiyaphinda godu ngiyanithokoza ngokuzidela kwenu bekube khathesi.

Ngithanda ukutjho ukuthi, njengombana ngikhe ngatjho phambilini, ukuthi nanyana ithethe isikhathi esingaka nje kanye nobudisi bayo, kodwana imilayo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo beyisidingo esikhulu. 

Ngaphandle kwemilayo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo inani labantu ebebazokutheleleka nge-corona belizokwenyuka ngendlela engalawulekiko, iindawo zethu zezepilo bezizokubhedlheka kugcine kubhubhe iinkulungwana zamaSewula Afrika ezinengi ukudlula lokhu.

Kwekuthomeni amagadango esiwathathako bekasekelwe ngeenluleko esizithatha ezazini zephasi eziphambili zalapha ekhethu nezemazweni wephasini loke.   

Sizuzile neenlulekweni ezivela eHlanganweni yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO).   

Nobujamo amanye amazwe adlule kibo busilekelele ukutholisisa ngalobubujamo bezinto. 

Zibe mbadlwana iinlinganiso ezenziweko ngokuthi isifesi besingenza umonakalo ongangani ukudlula lokhu nangathana akhange sithathe igadango lamsinya elibonakalako. 

Leziinlinganiso zigcwaliselelwe ngemininingwana emitjha zabuyekezwa njengombana bekusolo kwanda imininingwana emitjha nje.  

Isilinganiso esiphambili kilezi ezikhona njenganje kukuthi ngaphandle kwemilayo eqintelisa amakhambo namanye amagadango akhambisana nayo esiwathetheko, ubuncani bawo ngabezii-80 000 zamaSewula Afrika atheleleke ngengogwana i-corona njenganje. 

 Inani labantu ababhubhileko-ke ngabe lona liphezulu ngokuphindwe ngamahlandla abunane kunaleli lanje. 

Njenganje bama-219 abantu ababulewe ngilesisifo eSewula Afrika. 

Ngakelinye ihlangothi, ebujameni ebufana nebekhethu bezinga lokurhatjheka kwesifesi, besele bangaphezu kwee-22 000 abantu abathethwe ngiyo i-corona e-Amerikha, kuthi e-United Kingdom khona besele bangaphezu kwee-19 000 abantu ababulewe sisifesi.   

Singathomi sikhohlwe ukuthi umnqopho wokuqinteliswa kwamakhambo bekukuriyadisa ukurhatjheka kwengogwana le ngaleyindlela kukhandeleke nokwanda kwabantu abathelelekako.   

Bekube gadesi, siphumelele ukuyilawula ingogwana le ngendlela esisebenze besajamelana ngayo nengogwana le simaSewula Afrika. 

Inani labantu ababikiweko lokha nabahlolwako kikho koke lokhu ukuhlolwa okwenziweko –  lokho okwaziwa njengezinga labathelelekileko – solo liphasi belinzinzile. 

Inani lesilinganiso sabantu ekuqinisekiswe bona bathelelekile eSewula Afrika lilinganiselwa e-181 kesinye nesinye isiqhema sesigidi sabantu. 

Ngakelinye ihlangothi, amazwe anjenge-Amerikha, i-United Kingdom, i-Spain, iTariyana ne-Singapore anabantu abahlangana nee-2 400 nee-4 600 abaphethwe yi-coronavirus kesinye nesinye isiqhema sesigdi sabantu.                                                                                        

Kuqakathekile ukubona ukuthi ebantwini abazii-12 074 abaqinisekiswe bonyana batheleleke nge-corona eSewula Afrika, abazii-4 745 babo bapholile.  

Ngokuriyadisa ukurhatjheka kwesifesi, sikghonile ukuqinisa amandla wehlelo lethu lezepilo sabe sakghona nokuvula amahlelo wezepilo yomphakathi ahlukahlukileko kobanyana sizokukghona ukuwulawula ngcono umraro wokwanda kokuthelelana engeze kwakhandeleka. 

 Njenganje sesingezelele imibhede pheze ema-25 000 ezakulalisa abantu abakhethelwe ngeqadi.

Sikghonile-ke ukuthola nokwenza iinsetjenziswa zokuzivikela ezizakusetjenziswa ziinsebenzi zezepilo, sathola nezinye iinsetjenziswa eziqakathekileko zokusiza kezokwelapha kunye nenye ipahla. 

Ngokusebenzisa isikhathi esiqakathekileko esisinikelwe kuqinteliswa kwamakhambo, sikghone ukulikhulisa ngendima ebonakalako ihlelo lethu lokukhanyisa/lokupopola   nelokuhlola abantu. 

Nasele baboke bangaphezulu kweengidi ezilithoba abantu esele bakhanyiswe ziinsebenzi zethu ezikhamba zikhanyisa abantu, kanti-ke sihlole abantu abalinganiselwa ema-370 000 sibahlola ukuthi abakangenwa yingogwana ye-coronavirus na. 

Alikho ihlelo lokuhlola abantu ngezepilo elakhe laba likhulu kangaka emlandwini weSewula Afrika. 

Lokhu-ke kuphunyeleliswe kusebenza ngokukhuthala nangokuncama kweenkulungwana ngeenkulungwana zeensebenzi zomphakathi, namanesi, abodorhodera kunye nabanye abasebenzi bezamaphilo.       

Bazinikele ngakho koke ukuqinisekisa ukuthi ihlelo lokuqinteliswa kwamakhambo liyaphumelela.

Ngokuvuma ukuhlala emakhaya niphephile, nina, bantu beSewula Afrika nisisizile ukusindisa iimpilo zabantu abanengi. 

Njengoba siqinise amagadango wethu wezepilo yomphakathi, size namanye amagadango aqakathekileko wokusekela iinkhamphani, iinsebenzi namakhaya acaphazeleke kumbi ngemilalo yokuqinteliswa kwamakhambo. 

Sivule ihlelo lokwethula umthwalo kezomnotho nakezokuhlalisana elingaphezulu kwama-R500 yamabhiliyoni esizakulekelela ngalo iinkhamphani ezidosa emhlweni, kuhlengwe imisebenzi bekutholakale nemali eensebenzini ezisebenza imisebenzi engakahleleki nemakhaya adosa emhlweni.   

Solo lisunguliweko, ihlelo elikhethekileko lokwethula umthwalo le-COVID-19 leTjhorense yabaPhelelwe mSebenzi (i-UIF) selibhadele abasebenzi abaziingidi ezimbili ezisebenza eenkhamphanini ezingaphezulu kwe-160 ezidosa emhlweni imali emabhiliyoni ali-11 wamaranda.

Lokhu-ke kuzakulekelela ukusindisa iinkhamphani bekuhlenge neengidigidi zemisebenzi. 

Iinkhwama ezihlukahlukileko esizivulele ukusekela amabhizinisi amancani, ekubalwa hlangana nazo amagadango womNyango wezamaBhizinisi amaNcani, nomNyango wezeVakatjhobukelo, neHlangano yezokuThuthukiswa kwamaBubulo kunye ne-South African Future Trust, zilekelele amabhizinisi angaphezulu kwee-27 000. 

Sikhuluma nje namhlanje, iHlelo lokuSekela ukuBolekisa iMali lama-R200 wamabhiliyoni le-COVID-19, eliqinisekiswe ngurhulumende, selithomile ukusebenza iimbawo zamabhizinisi amancani newesilinganiso sobukhulu obuphakathi. 

Ekuthomeni kwenyanga le, urhulumende ubhadele enye imali eyi-R5 wamabhiliyoni ngokurholisa iimbonelelo zembusweni zokulekelela amakhaya adosa emhlweni lokha nakoma eminye imithombo yokungenisa imali.

Sivulele iimbawo zokubawa ukurholelwa isibonelelo se-COVID-19 esikhethekileko sama-R350 ekuzakurholelwa ngaso amaSewula Afrika anganasizo lemali alithola kurhulumende.   

Kuthe litjhinga lanamhlanje kwabe sekungene iimbawo ezilinganiselwa eengidini ezintathu zamaSewula Afrika abawa ukusizwa ngalesisibonelelo.

Lelisizo lesikhatjhana lizakukhamba iinyanga ezintandathu. 

Akunalitho esingeze silenze ukuqinisekisa ukuthi izakhamuzi zekhethu ezicaphazeleka lula ziyasekelwa bezivikelwe ngaleziinkhathi zobudisi.

Zibe ngeziqakatheke ngendlela engakajayeleki iindlela zokulinganisa esizithetheko, sekubalwa nokuphunyuzwa umthwalo womthelo kunye namagadango wokulamulela abantu athethwe liBulungelomali eliKhulu leSewula Afrika.  

IsiKhwama sokuZwelana esisungulelwe ukusekela amagadango athathelwa i-coronavirus sesibuthelele imali elinganiselwa ku-R2.7 yamabhiliyoni ngeenthembiso ezivela ebantwini abangaphezulu kwe-175 000 kunye neenkhamphanini neenjamisweni ezingaphezulu kwe-1 500.

Siyathokoza kiborhulumende neenhlanganweni ezinengi ezisolo ziwasekela ngezandla ezivulekileko amagadango esiwathathela ingogwana i-coronavirus. 

Ngaphandle kwalabo engikhe ngabathokoza phambilini, ngithanda ukuzwakalisa amagama wokuthokoza kurhulumende nabantu be-Amerikha ngomnikelo wabo weemphefumulisi eziyi-1 000.

Ngifuna nokuthokoza nokuzibophelela kwe-ELMA Group of Foundations ngomnikelo we-R2 yamabhiliyoni ukulekelela amatlhuwo abangwe yi-coronavirus ebanwtini be-Afrika abacaphazeleka lula. 

Lapha-ke kubalwa umnikelo wakhona wama-R250 weengidi esiKhwameni sokuZwelana seSewula Afrika. 

Sincamele ukuthi amagadango esiwathathela lobubujamo bezinto akhambelane nobungako balomraro abe alekelele nokuqinisekisa ukuthi izendlalelo zomnotho wekhethu zivikelekile. 

Kubikwe imibiko emimbi yokwanda kwezehlakalo zenturhu yobulili solo kuthome ukusebenza imilayo yokuqinteliswa kwamakhambo.

Inturhu yobulili irhagele elizweni lekhethu njengombana amadoda walelilizwe alwa ipi nabantu abasikazi nje.

Sivule ihlelo lesizo elirhabako ekuzakusizwa ngalo abongazimbi benturhu yobulili.

Elinye lamagadango esiwathetheko kube kuqinisekisa ukuthi imilayo yokuqinteliswa kwamakhambo ihlelwe ngendlela yokuthi umuntu omsikazi angaphuma kwakhe ayokubika icala lokukhahlunyezwa ngaphandle kokwesaba ukuthi ukuzakuhlawuliswa, athuselwe namkha abhokelwe ngenturhu ukuya phambili.   

Nje-ke, ngemva kweenyanga ezimbili samemezela ubujamo behlekelele yelizwe, sesikulungele ukudlulela esigabeni esitjha emagadangweni wethu wokulawula umbulalazwe i-corona. 

Mhlana lili-1 kuMrhayili, sehlele esiGabeni sesiNe sokuYelela sathoma ukugedlisa imilayo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo.

Lokhu-ke bekukhambisana neqhinga lethu elehla ngokuyelela ubungozi esifuna ukwehlisa ngalo izinga lokutheleleka kwabantu ngengogwana i-coronavirus.  

Njenganje-ke sesilungiselela ukuyigedlisa ukuya phambili imilayo yokuqinteliswa kwamakhambo besilungiselela nokuthoma sivule umnotho kancani kancani.

Ngizakubuyelela into engikhe ngayitjho phambilini: nasingatjhaphulula imilalo yokuqinteliswa kwamakhambo msinyana khulu, sizabe sizifaka engozini yokuvulela ukwanda kokuthelelana kwabantu ngengogwana ngobunengi ngesikhatjhana esifitjhani. 

Ngalokho-ke sizakuragela phambili ngokuyelela, sikhambe ngokulandela imilayo enobufakazi obuhle silalele neenyeleliso zezazi zalapha ekhethu nezamazwe ngamazwe. 

Umnqopho wethu kuphakamisa imisebenzi yomnotho kancani kancani ukube ngahlanye sibeka iindlela zokuphungula ukuthelelana ngengogwana sibe sibanikele itjhejo elaneleko labo abatheleleke nge-COVID-19 nabadinga ukwelatjhwa.

Ukugcina kwami ukukhuluma nani ngahlathulula irherho eliziingaba ezihlanu zokuyelela esilisebenzisileko ukukhambisa lelihlelo.

Ngesikhatheso ilizwe lalisesigabeni 5, esinemibandela eqine khulu eqintelisa ukukhamba nokusebenza komnotho.   

IsiGaba sesiNe sokuyelela – ekusigaba esikiso njenganje elizweni loke – sisaphethe ubunengi bemilayo yokuqinteliswa kwamakhambo esigabeni sesi-5 kodwana sivumela ukuvula kancani kancani iingcenye ezithileko zomnotho.   

Isigaba sesi-3 sokuyelela ukuyokufika kesoku-1 andisa ukugedliswa kwemibandela khudlwana.

Njengoba ngalinganisa ngesikhatheso, ezinye iindawo zelizwe kungenzeka zibe sesigabeni esithileko, ukube ezinye zikesinye isigaba esihlukileko. 

Lokhu kuzakwenziwa ngokutjheja izinga lokutheleleka kwabantu ngengogwana i-coronavirus endaweni ethileko nobujamo bayo bokulungela ukubuyela esigeni namandla wekghono leendawo zezepilo ekwelapheni abantu abathelelekileko. 

Njenganje ubunengi bokutheleleka benzeka kibomasipaladi bamadrobha amakhulu neenyingini zakhona elizweni loke. 

Kuqakathekile ukuthi imibandela eqinileko singayisusi eendawenezi sibalele nabantu ukuthi baphume kileziindawo baye kezinye lapho amazinga wokutheleleka aphasi khona.   

Sizokuthoma ihlelo lokubonisana khona duze nje lapho sizabe sibonisana khona nababelani ngesiphakamiso sokuthi ekupheleni kwakaMrhayili ubunengi beendawo zehliselwe esigabeni sesi-3 sokuyelela, kodwana iindawo lapho abantu abathelelekileko basese banengi khona zihlale esigabeni sesi-4.

Ezinye iimemezelo sizazenza ngemva kokubonisana kwethu. 

Emalanganeni ezako sizokumemezela amatjhuguluko athileko emilayweni yesiGaba sesi-4 kobanyana kuzokuvuleka amathuba wokuvumela ukusebenza kwamabhizinisi eentolo nakezerhwebo besiphungule nemibandela elawula ukuzelula umzimba. 

Kukhona abakhe basola ukuthi indlela esilwisa ngayo lesisifo se-coronavirus ayigadangeli iindlela zokuziphilisa zabantu bekhethu na.

Iqhinga lethu bekukusindisa ipilo nokulonda imithombo abantu abaziphilisa ngayo. 

Umnqopho wethu omkhulu bekusolo kukukwehlisa izinga lokuthelelana kwabantu ngengogwana ngamagadango ambadlwana ngebhokisaneni lethu lamathulusi wokukhandela i-coronavirus.      

Elinye nelinye igadango lokukhandela liqakathekile begodu akuphikisanwa ngalo. Wona-ke ngilawa alandelako: 

  • Imilayelo yokuqinteliswa kwamakhambo (ukuphumelelisa ukuqalangana kwabantu);
  • Ukuqalangana kwabantu;         
  • Ukuzifundisa imikghwa yokuhlanzeka kwezandla ngaso soke isikhathi ngokuhlala umuntu ahlamba izandla ngamanzi nesibha namkha isihlanzekisi;                                                                       
  • Umukghwa omuhle wokukhohlela otjho nokukhohlelela endololwaneni yakho namkha ethitjhwini;                                                                                                                               
  • Ukufaka imaski yetjhila ngaso soke isikhathi nawuhlangana nabantu namkha nawuseendaweni zokuhlanganela umphakathi;                                               
  • Ukusetjenziswa kweensetjenziswa zokuzivikela ngizo zoke iinsebenzi zezepilo;                  
  • Ukuhlala kuhlanzekiswa indawo yokusebenzela nezinye iindawo zomphakathi;                                                                                                                                  
  • Ukuhlahlutjelwa amatshayo wengogwana;           
  • Ukuhlolwa, ukuhlukaniswa nabanengi, ukubekelwa ngeqadi kunye nokulandelelwa kwabantu okhe waba seduze nabo.                                                               

Kusekuphuyelelisweni kwawo woke amagadango la wokukhandela lapho sizakwehlula khona ubulwelobu.

Ipumelelo yemizamo yethu ukuphungula ukurhatjheka kwengogwana le isime ngokutholakala kwalabo abathelelekileko msinyana ngendlela ekungakghonakala ngayo, silandelele abantu abakhe baba seduze nabo bese sibahlukanisa nabanengi kobanyana bangazokudlulisela ingogwana le kabanye.   

Ijima lethu lokungena umuzi nomuzi sikhanyisa abantu abacaphazeleka lula elizweni loke ligcine lihlanganise abantu abangaphezu kwee-100 000 abadluliselwe ekuhlolweni.

Lokhu-ke kusinikele isitjengiso esihle sokuthi bangangani abantu abatheleleke ngengogwana le esitjhabeni sekhethu, kodwana nje-ke kufuneka ihlelo lokukhanyisa nelokuhlola eliqothele iindawo la abantu bakhona bangatheleleka lula. 

Lapha-ke kuzakubandakanya nokufunwa kweendawo ezinobungozi khulu bokuthelelana kwabantu ngengogwana le ngokusebenzisa umvango wetheknoloji, amadatha wokuhlola, newokuwukhambisa msinyana umsebenzi wokujamisa iinqhema ezizakwenza umsebenzi wokukhanyisa nokuhlola kileziindawo. 

Labo abazakutholakala banengogwana kuzakufuneka bazihlukanise nabantu namkha bazikhethele ngeqadi eendaweni ezilungileko nezihloliweko.         

Ngaphezu kwakho koke, leli lizinga elitjha lizakufuna ukuthi omunye omunye wethu ayitjhugulule mbala indlela aziphatha ngayo.    

Kufuze kube netjhuguluko elibonakalako endleleni esicabanga ngayo nendleleni esiphila ngayo.

Kufuze sizitjheje ngokwethu ngepilo yethu neyabanye abantu. 

Asikhumbuleni ukuthi nanyana ukuqinteliswa kwamakhambo kulehlisile nje izinga lokuthelelana kwabantu ngengogwana, kodwana ingogwana ye-coronavirus isesekhona khulu – begodu isazokuba nathi isikhathi eside.

Siyeleliswe ukuthi nakanjani izinga lokuthelelana lisazokukhuphuka lokha nakugedliswa imilayo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo, njengombana kwenzekile nakamanye amazwe amanengi. 

Siyazi nokuthi i-coronavirus isazokuragela phambili ngokuba yingozi kezepilo ephasini loke isikhathi eside, begodu nokuthi ipi esiyilwa ne-COVID-19 kufuze ibe yingcenye yepilo yethu yamalanga woke. 

Ipumelelo yethu yokwehlula i-coronavirus ekugcineni izokulawulwa matjhuguluko esiwenzako wokuziphatha kwethu. 

Njengoba kugedliswa imibandela nje, khona kuzokufuneka sikutjheje sikuyelele khudlwana kuqalangana emijejeni nalokha Abantu bahlezi, sifake amamaski ngaso soke isikhathi nasiphuma emakhaya, sihlale sihlamba izandla ngamanzi nesibha namkha ngesihlanzekisi, sibalekele nokuthintana nabanye nabantu.

Ngikhuthazeke mbala ukubona abantu abanengi kangaka bafake amamasiki nabahlangana nabantu solo kuthome isiGaba sesi-4 sokuYelela. 

Kuzakufuneka sitjhugulule sizihlele ngenye indlela iindawo zethu zokusebenzela, iinkolo zethu, amayunivesithi, amakholeji nezinye iindawo zokuhlanganela umphakathi, khona kuzokuphunguleka izinga lokuthelelana. 

Kuzakufuneka sitjhugulule iindlela zethu zokukhonza, zokuhlanganyela nabanye abantu, zokuzelula umzimba nezokubamba imihlangano khona kuzokuphunguka amathuba wokurhatjheka kwengogwana le. 

Kwanjesi sekuzizinto esizenzako ezizakulawula ukuthi ubuhle esibuthole ngokusetjenziswa kwemilayo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo buzakubambelela na.   

Zizinto esizenza nje – umuntu ngamunye nangokuhlanganyela – ezizakulawula ukuthi ukuzidela okukhulu abantu abakwenzileko eenyangeni ezimbili ezidlulilekwezi kuzakugcina kubasindisile abantu beSewula Afrika abaziinkulungwana ngeenkulungwana kube kusindise nelizwe lekhethu ekubhujisweni okungabangwa bulwelobu obumbulalazwe.

Ukweyamela esigabeni esilandelako samagadango esiwathathela i-coronavirus ngeendlela ezinengi kuzokuba budisi khulu kunesigaba esikiswesi.   

Ingozi yokwanda kwabantu abathelelekako izokukhuphuka njengombana kuzokwanda abantu ababuyela emisebenzini nje. 

Lokhu-ke kufuna ukuthi soke sitjheje siyelele, sizitjheje, sizikhalime.

MaSewula Afrika wekhethu,

Eemvekeni ezilikhomba ezidlulileko sinibawe ukuthi nibambelele khulu nizinikele khulu. 

Kube mahlandla angaphezu kelilodwa ngijama phambi kwenu nginibawa ukuthi namukele imibandela eqinileko epilweni yenu yamalanga woke, ngisazi kuhle ukuthi imibandela le izakuletha ubudisi obukhulu. 

Nisilalele nasithobela isibawo lesi, ngombana nikholwa ngokupheleleko ukuthi amagadango lawo ayafuneka isitjhaba sekhethu esitjha nasizakuphila kuhle emzimbeni nehlalakuhle yaso ibe ngcono – sisinde.  

Kizo zoke izinto esinibawa ukuthi nizenze, nani kunezinto ezithileko enizibawa kithi njengabarholi benu.   

Kungakho-ke kufuze sivume ukuthi sisikimile sajamelana nalesisitjhijilo esingakhange khesihlangabezane naso phambilini, kodwana kube mahlandla amanengi la singakhange sikghone khona ukwenza ebenikulindele kithi. 

Amanye wamagadango esiwathetheko bekangezwakali kuhle, amanye aphikisanako, ngokunjalo amanye angakahlathululwa kuhle. 

Laphokhunye ukuphunyeleliswa kwamagadango lawa kube buthaka begodu nokwenza lokho ebekufuze kwenziwe kesinye isikhathi bekukhamba kungathomani bekuqiniselwe isandla khulu. 

Ntambama nje ngifuna ukuvuselela ukuzibophelela kwami nokuzibophelela kwakarhulumende engimphetheko ekuthatheni nanyana ngiliphi igadango elifunekako ukuphephisa ipilo, isithunzi neenrhuluphelo zabantu beSewula Afrika. 

Ekugcineni kwami ukukhuluma nani, ngangithe msinyana sizabe singena esigabeni sesithathu samagadango wezomnotho esiwathathela imiraro ye-coronavirus ngokwethula ihlelo elizwakala kuhle lokuvuselelwa komnotho.  

IKhabinethi iliphethe ngezandla zombili lelihlelo begodu lizakumenyezelwa kungaqedwa umsebenzi lo.

 Sincamile begodu sizibophelele:

  • ukuqinisekisa ukuthii zoke iinqunto zikarhulumende zithathwa ngokuqalelela ubuhle bazo, zilungile begodu zisekelwe bufakazi obuphathekako, zingenzi umonakalo ukudlula ubuhle; 
  • ukwenzela izinto emkhanyweni, ukusebenzela isitjhaba ngokuthembeka begodu sihlale sikwenza lokhu;                                                                                                         
  • ukuragela phambili ngokuvula isifuba ngobujamo bezinto ngobulwele obumbulalazwe. Nifuna ukwazi lokha izinto nazizimbi, nifuna nokutjelwa nalokha nazingaba zimbi ukudlula lokhu ezingikho;                                                                                                                                        
  • ukuragela phambili nokukhulumisana begodu nokubonisana nani;                                           
  • ukuqinisekisa ukuthi siragela phambili sisebenzisa yoke imithombo esinayo ukusekela abantu abacaphazeleka lula, nokubasekela ngesekelo elikhulu labo abadinge khulu;   begodu                                                                                                                      
  • nokuqinisekisa ukuthi iimali ezibuthelelelwe ukusetjenziselwa amagadango esiwathathela ingogwana i-corona akudlalwa ngazo begodu azetjiwa.                                              


Ngaphezu kwakho koke, ngiyaphinda godu ngiyathembisa ukuthi amalungelo wakho azakuhlonitjhwa agcinwe, khulukhulu ngilabo abanikelwe lomsebenzi. 

NjengoMengameli wenu, njengorhulumende, sizibophelele ngamandla ukuphumelelisa lokho okulindeleko kithi njengombana kufanele vele ukulindele lokho. 

Lapho sikudanise khona, sizakusolo siragela phambili ngokulungisa. 

Lapho sitjhaphe khona, sizakusolo silungisa.

Umzabalazo wethu ohlanganyelweko esiwenze eenyangeni ezimbili ezidlulilekwezi usifundise litho likhulu ngathi ngokwethu nangomunye nomunye wethu.

Sifunde litho likhulu nangengogwana le.   

Nanyana laphokhunye bekukhamba kuba nokungezwani nangokungavumelani nje, kodwana bekukhona nesisa, ukurhawukelana nokuzwelana. 

Kube nesibindi nokuzwelana.

ISewula Afrika ehluke khulu begodu nephasi liyilindele.  

Ukulingwa kwethu okukhulu kinakho koke kuzakuba kukuzimisela nokuvuma kwethu ukwamukela itjhuguluko.

Asisikimeni samukele lesisitjhijilo. 

Asijame njengomndeni munye nesitjhaba sinye sakhe umphakathi munye onamandla.

Amalanga ezako lawa azokuba likhuni.

Kodwana sizakuthola amandla kilokho esele siphumelele ukukwenza.   

Sikhumbula amagama akhe akhulunywa nguMengameli u-Nelson Mandela eminyakeni ema-20 edlulileko ilizwe lekhethu nebegade linganywe ngomunye umhlobo wobulwele obumbulalazwe.

Wathi:  “Njengoba siqalene nengozi engaka yobulwele bentumbantonga obungumabhubhisa nje, kumele siphakame sibe ngehla kokungezwani kwethu, sihlanganise imizamo yethu yokusindisa abantu bekhethu.

“Umlando uzasehlulela ngesahlulelo esibudisi nange singahluleka ukwenza njalo njenganje.” 

Ngiphetha ngokunitjhiya namagama ka-Franklin Delano Roosevelt, awakhuluma ngesikhathi sobudisi epilweni yelizwe lekhabo: 

Ubujamo belizweli buhle

Ihliziyo yelizweli iphile kuhle

Ummoya welizweli unamandla

Ithemba lelizweli liphila ngokungapheliko.

UZimu akabusise iSewula Afrika avikele nabantu bayo. 

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore