IsiTatimende SikaMengameli U-Cyril Ramaphosa Ngendima YomSebenzi Esele Ikhanjiwe Ukulwa Nesifo Esirhageleko I-COVID-19

MaSewula Afrika wekhethu,

Eemvekeni ezimbili ezidlulileko ngimemezele amagadango angezelelweko wokurhobhisa ukurhatjheka kwengogwana i-corona.

Ekuthatheni isiqunto sokungezelela amagadango la, iKhabinethi ilandele iseluleko sezesayensi seKomidi eyeLuleka aboNgqongqotjhe nge-COVID-19 nesomKhandlu weliZweloke oLawula iPi yeNgogwana i-corona (i-NCCC). 

Amagadango lawa bekarhabekile begodu afuneka kobanyana azokulawula ihlandla lesithathu lokwehla kwe-COVID-19, erhagaliswa mhlobo omutjha walengogwana obizwa ngokuthi yi-Delta. 

Solo kuliqalontanzi lethu ukuqintelisa ukutheleleka kwabantu ngesifesi, ngokuphungula ukuthintana nabantu. 

Eemvekeni ezimbili ezidlulileko ilizwe lekhethu belikhamba ngehlelo lesigaba sesi-4 sokuyelela  esikhitjelelweko.

Lokhu-ke kutjengisa ukuthi ilizwe belisengozini ekulu yokuthelelana ngesifesi. 

Mhla ngigcina ukukhuluma nani, ngangithe sizokubuyekeza ubujamo bezinto ngemva kwamalanga ali-14 bese siyaqunta ukuthi kungafuneka kwenziwe waphi amatjhuguluko. 

Njenganje ukutheleleka kusezingeni eliphezulu okubabazekako njengombana sele babanengi abathelelekileko.

Njengoba i-Delta irhatjheka ngebelo kangaka nje, siqalene nomzombe wesithathu onamandla khulu ukudlula umzombe wokuthoma newesibili. 

Eemvekeni ezimbili ezidlulilekwezi, besisolo sirekhoda pheze ama-20 000 zabantu abatheleleka ngengogwana ye-COVID-19 qobe lilanga. 

Njenganje, bangaphezulu kwama-200 000 zabantu abaphethwe yi-COVID-19 elizweni lokeli. 

Eemvekeni ezimbili ezidlulileko angaphezulu kwee-4 200 amaSewula Afrika abulewe yi-COVID-19.

Nanyana i-Gauteng inabantu abangaphezulu kwesiquntu senani elitjha labantu abatheleleke nge-COVID-19 nje, kodwana naleziimfunda ezilandelako zikhuphuka msinyana ngenani labantu abathelelekileko: iTjingalanga Kapa, i-Limpopo, i-Tlhagwini Tjingalanga, iKwaZulu-Natala kunye neMpumalanga.

Ihlelo lethu lezepilo elizweni loke solo lisathwele nzima. 

Nakufika iveke ezako le kungenzeka inani labantu abangeniswa esibhedlela qobe langa libe selikhuphuke lafika enanini labantu ababanjwa sisifesi emizombeni emibili yokuthoma yalesisifo.

Bayanda nabantu abathathwa yi-COVID-19 eembhedlela, begodu sebadlule labo abahlongakala lokhuya umzombe wokuthoma wesifesi nawufika esiqongolweni sawo.

Ngebangelo-ke, ngemva kokubonisana neemfunda,iKhabinethi iqunte ukuthi ilizwe alihlale esiGabeni sesi-4 sokuYelela  esiKhitjelelweko amanye amalanga ali-14. 

Lokhu-ke kutjho ukuthi ukusukela nje bekuyokuba ngomhla wama-25 kuVelabahlinze kuzabe solo kusebenza imilayelo elandelako:  

− Yoke imibuthano yomphakathi, yepolitiki, yezekolo neminye solo ayikavunyelwa ukubanjwa;                

− Umthetho wewatjhi uzakusolo usebenza ukusukela nge-awa le-09 ebusuku bekuyokuba li-awa le-04 ngakusasa ekuseni, begodu abantu abazakuvunyelwa ukuba sendleleni ngalesosikhathi ngilabo abanemvumo yokuphuma lapho bahlala khona;           

− Ukuthengiswa kotjwala solo kusavaliwe;    

− Iinkolo zizakusolo zivaliwe bekube mhla wama-26 kuVelabahlinze;          

− Solo kusakatelelekile ukufaka imaski evala umlomo nepumulo nawuhlangana nabantu;                           

Nokho-ke senza amatjhuguluko alandelako naka emithetjhwanenilawulo yesiGaba sesi-4 sokuYelela:                              

− Amarestjurente neendawo zokudlela zizakukghona ukusebenza ngaphasi kwemilayelo yezepilo eqinileko. Iindawezo angeze zivunyelwe ukuba nabantu abangaphezulu kwama-50 ngasikhathi sinye, namkha, nakube kuseendaweni ezincazana, angeze zivunyelwe ukuba nabantu abadlula ama-50% womthamo wazo wabantu ojayelekileko.                                  

− Ezinye iindawo, ezinjengamajimu namaziko wokuzelulela umzimba, sezivunyelwe ukuvula kanti nemisebenzi enjengeyamafandesi wefuyo neenyamazana nayo seyivunyelwe kwanje, ngokulandela imibandela ekhambisana nemilayelo yemithetjhwanalawulo yalesisigaba.                                  

Solo kwehla umbulalazwe lo, amagadango esiwathathela isifesi elizweni loke bekakhanyiselwa bufakazi bamva nje obukhona neseluleko sabosolwazi.                            

Nakhu esikwaziko:

Siyazi ukuthi ukuphungula izehlakalo lapho abantu batjhidelene khona khulu kuyasiza ukulawula ukuthelelana.                                 

Siyazi ukuthi ingogwana i-corona iyarhatjheka emingcwabeni, emihlanganweni, eminyanyeni, emibuthanweni yomndeni, emarestjurente nemathaveni.                          

Kungakho-ke esigabeni sokuyelela sesi-4 esikhitjelelweko sithe ayizukuvunyelwa imibuthano yezekolo, yomphakathi kunye neyepolitiki.                 

Siyazi nokuthi abantu nabakhambako, ingogwana ikhamba nabo.                         

Ngenca yenani eliphezulu labantu abangenwe bulwelobu e-Gauteng eemvekeni ezimbili ezidlulileko, siqintelise amakhambo wokuphuma nokungena esifundeni se-Gauteng, ngaleyindlela senzelela ukuphungula ukurhatjhekela kwengogwana kezinye iingcenye zelizwe.                                 

Siyazi ukuthi umthetho wewatjhi uphungula amakhambo wabantu, wehlise bewuqintelise nokubuthana kwabantu ngobusuku,okuvula ithuba lokuthelelana.  

Siyazi ukuthi ukuqinteliswa kokuthengiswa kotjwala kuphungula nenani labantu abangeniswa eembhedlela neendaweni zesizo elirhabako lapho kwelatjhelwa khona abantu abalimalele ezehlakalweni ezihlobana notjwala, njengeengozi zeenkoloyi nenturhu ephathelene notjwala hlangana nabantu.                    

Ukuphungula izehlakalo ezilimazako ezikhambisana notjwala kuba lisizo ngoba amandla wesizo akhona asetjenziselwa amagulo we-COVID-19. 

Ukusetjenziswa kotjwala butjhwileni kukhambisana nanemibuthano yabantu nokungathobeli imilayelo yezepilo yomphakathi.

Kikho koke lokhu, siyazi besiyavuma nokuthi ibubulo lotjwala linesandla esiqakatheke kangangani emnothweni welizwe lekhethu. 

 Ekugcineni, amagadango angaqakatheke ukuwadlula woke wokuphungula ukurhatjheka kwengogwana ngilawa esikghona ukuzilawulela wona.         

Njengoba i-Delta irhatjheka lula namsinyana kangaka nje, kufuze sitjheje khulu ekulandeleni imilayelo yokuyelela esiyijayeleko.                  

Njengoba siphumelelisa amagadango wokwehlisa inani labantu abatheleleka ngengogwana nje, sithatha amagadango wokuvikela abantu abanengi ngokukghonakalako ngokujova.                              

Likhula ngebelo ihlelo lethu lokujova abantu elizweni loke.        

Bekube khathesi, bangaphezulu kweengidi ezi-4.2 abantu esele bajovile eSewula Afrika; kilababantu, abasigidi babo bajovwe emalangeni alikhomba adlulileko waphakathi   kweveke.                

Lande ukudlula isilinganiso esibuyelelwe kabili inani labantu abajove esikhathini esiyinyanga esidlulileko, begodu lizakusolo likhula njalo ukuya phambili.                 

Njenganje, pheze bali-190 000 abantu abajova qobe langa phakathi kweveke.                 

URhulumende nekoro yangeqadi basebenzisana ngokubambisana ngendlela abangakhange khebasebenzisane ngayo ngaphambilini ukungezelela amandla wokujova abantu abanengi ukudlula qobe langa.         

Njenganje sijova abantu beminyaka ema-60+ nebeminyaka ema-50+.            

Ukusukela ngoLesine ozako lo, mhla ama-15 kuVelabahlinze, abantu beminyaka yobudala ema-35 sebazakukghona ukutlolisa eHlelweni leButhelelomininingwana lokuHlabela i-COVID-19 (i-EVDS).                  

Sithemba bona mhla li-01 kuRhoboyi sizakuthoma ukujova abantu beminyaka ema-35+.                   

Athomile amahlelo wokujova abasebenzi abaqakathekileko; kuzakuthonywa ngabefundo esisekelo, amapholisa kunye namajoni. 

UmNyango wezePilo nawo usebenzisana nekoro yangeqadi ukuphumelelisa amahlelo wokujova emsebenzini angakhulisa amandla wethu eqele ngale kwamaziko wokujovela wembusweni.

Sisebenzela ukuqinisekisa ukuthi amaziko wokujovela aba seduze nalapho abantu bahlala khona, ukwenzela abantu ubulula.                 

Sizakusolo sisebenzisana nabarholi bomphakathi, bezekolo kunye nabendabuko ukukhwezelela umphakathi ukuthi ujove.              

Kizo zoke iimfunda sekwenziwe namalungiselelo wokukhulisa amaziko wokujovela amanengi ukuthi asebenze amalanga amathandathu namkha alikhomba ngeveke.                  

Lokhu-ke kuzakwenzeka ngokukhupha imali yokusebenza isikhathi eseqileko nangokungezelela abasebenzi bokwelapha nabafundi besayensi yezepilo.               

Boke labo abalungele ukujova bakhuthazwa ukuthi bathome ngokutlolisa ntanzi ngaphambi kokujova kobanyana uzokukhamba msinyana umsebenzi emaziko wokujova.              

Nokho-ke woke amaziko wokujova ayabavumela nabantu abangakatlolisi ukuthi bafike mathupha barejistare kiwo lamaziko.              

Ngifuna ukukhuthaza woke amaSewula Afrika akulungeleko ukutlolisa ukuthi atlolise, bese ayajova.                              

Kufuze sirhatjhe umlayezo othi umjovo uyasebenza begodu uyalekelela.              

Enye yeentjhijilo ezikulu esikhe sahlangabezana nazo bekube nje  ekukhuliseni ihlelo lethu lokujova kutholakala kwemithamo yomjovo.               

Lokhu-ke kube sitjhijilo seSewula Afrika nekhonthinenthi yoke ye-Afrika. 

 Emalangeni ambadlwana adlulileko la, iHlangano yeBumbano lamaZwe we-Afrika (i-AU), nge-ofisi lethu njenge-AU COVID-19 Champion, ne-European Union zenze isivumelwano esibe mlando esizakwenza ubungcono obubonakalako ekusatjalalisweni kwemijovo elizweni lekhethweli nakamanye amazwe wekhonthinethi ye-Afrika. 

Ngesivumelwanesi, i-Aspen izokuthumela imithamo yakwa-Johnson & Johnson eziingidi ezili-17 eSewula Afrikapha nakamanye amazwe we-Afrika eenyangeni ezintathu ezizakwezi, ukusukela ngekupheleni kwenyanga kaVelabahlinze.             

Lelinani lemithamo lizakubuyelelwa kabili ukusukela ngenyanga kaSewula.         

Isitoko sokuthoma seengidigidi yemithamo sizakutjhatjhululwa eSewula Afrika nakamanye amazwe we-Afrika ukusukela ngoVelabahlinze.               

Njengengcenye yomzamo wokuqinisa zepilo ekhonthinenthini ye-Afrika i-Johnson & Johnson izibophelele ngokukhibelela lelihlelo lakhathesi kobanyana sizokukghona ukukhiqiza umjovo lo khona lapha eSewula Afrika ngelayisense kunobanyana siwukhiqize ngekontraka, ngoba lokhu kuzakwenza ukuthi ilizwe lekhethu nekhonthinenthi yekhethu zibe nelawulo phezu kwemijovo le.                

Sisabonisana ngokuthi ngokukhamba kwesikhathi intatha ekwenziwa ngayo umjovo lo kufuze yenziwe khona lapha eSewula Afrika, kobanyana sizokuba nomjovo ongowe-Afrika ngokupheleleko, okhandwe e-Afrika emazweni ambadlwana wekhonthinenthi le.

Siyasithokozela isimemezelo sikaMengameli u-Joe Biden sokuthi i-United States inikela ngemithamo yomjovo i-Pfizer eziingidi ezili-15 ukufikela kezima-20 emazweni we-Afrika ngeziko le-COVAX.               

Leziindaba, neemvumelwano zethu zanje nabakhiqizi, zitjho ukuthi iSewula Afrika kufuze ibe nehlelo lokusabalalisa umjovo owaneleko ukugcina inani labantu esiqothele ukubajova.            

Kusenjalo, sisebenzela nokwandisa irhelo lemijovo ezakusetjenziswa lapha elizweni lekhethu.                 

Siyasithokozela isiqunto se-SAHPRA sokuvumela umjovo i-CoronaVac obuya  e-China kobanyana uzokusetjenziswa eSewula Afrika.                            

IKomidi eLuleka ngezemiJovo isebenzela ukuthi i-CoronaVac ifakwe msinyana ehlelweni lokujova.                            

Sifike esikhathini lapho kufuze sithathe khona iinqunto ezibudisi, ngokwazi ukuthi pheze esinye nesinye isiqunto sikhamba neendleko emnothweni nemphakathini.                           

Nanyana ukuqinteliswa kwamakhambo kube nomphumela omumbi nje phezu komnotho, kufuze silimuke ukuthi ngiso ngokwaso lesisifo esirhageleko esiyingozi ekulu ekuvuseleleni komnotho.                             

Nakungathatha isikhathi eside ukuthelelana ngesifesi kungalawulwa, umnotho ungafadalala ukudlula ubuhlungu obubangwa kubekwa kwemilayelo yokuqinteliswa kwamakhambo, nokuliyeka kwemisebenzi, nokuvinjelwa kwabantu ukuyokuzijabulisa koke lapho bazijabulisa khona.                        

Siyalimuka-ke nokho ukuthi imilayelo yokuqinteliswa kwamakhambo ibe nomthelela omumbi phezu komuntu ngamunye ngamunye, naphezu kwamakhaya ngamakhaya kunye naphezu kwamabhizinisi ebesele vele adosa emhlweni ngaphambi kwesifo esirhagelekwesi.                           

Solo sizibophelele ukwenza koke esingakghona ukukwenza ukuphungula ubukhali bamacaphazela wokuqinteliswa kwamakhambo phezu kwemithombo abantu abaziphilisa ngayo.                                 

Emveni kobana singene esiGabeni sesi-4 sokuYelela, iTjhorense yabaPhelelwe mSebenzi (i-UIF) ithome imikhulumiswano nababelani kobanyana kulungiswe imiraro yabasebenzi abalahlekelwe yingeniso ngaphasi kwemilayelo yokuqinteliswa kwamakhambo le.                                    

Ngemikhulumiswano le, i-UIF iqunte ukuthi iHlelo lokuLekelela kwesiKhatjhana abaSebenzi abaLahlekelwe yiNgeniso ngonobangela we-COVID-19 (i-COVID-19 TERS) lelulelwe emakorweni athintwe ziinqinteliso zesiGaba sesi-4 sokuYelela esiKhitjelelweko.                           

Imininingwana yokwelulelwa emakorweni lawo izakumenyezelwa msinyana ngemva kokuqedelelwa kwehlelweli, okuzakuza neminye imininingwana ehlukanisa ukuthi bobani abalungele ukusekelwa ngilelihlelo.                     

Solo lithonywe nyakenye, ihlelo le-COVID-19 TERS selikhuphe imali engaphezu kwamabhiliyoni ama-R60 wokuvikela imisebenzi yabasebenzi abaziingidi ezi-5.5.              

 Ngaphezu kwalokho, iKhabinethi iqunte ukuthi woke amalayisense wamabhizinisi namaphemithi aphele hlangana kwakaNtaka wee-2020 noMgwengweni wee-2021 azakusolo asebenza bekube mhla wama-31 kuNobayeni wee-2022.              

Amalayisense namkha amaphemithi wamabhizinisi amatjha akhutjhwe ukusukela ngomhla li-01 kuVelabahlinze nawo azakusebenza bekube ngomhla wama-31 kuNobayeni wee-2022, begodu akazukubhadaliswa imali yelayisense.                 

Lokhu-ke kuzawethula umthwalo emabhizinisini amancani.             

MaSewula Afrika wekhethu,  

Kunenye godu indaba yesitjhaba eqakatheke khulu engithanda ukukhuluma ngayo.             

Emalangeni adlulileko la sibone izehlakalo zemitjhagalo ebezikhamba zithontela kodwana zikhamba ziqina ngenturhu kezinye zeendawo zelizwe.                      

Umthangalasisekelo oqakathekileko onjengeendlela zelizwe loke ucaphazelekile, kwaliyeka ukuthuthwa kwepahla nokuragwa kwezenzelwa umnotho wekhethu ophila ngazo.                            

Kilokhu-ke koniwe ipahla. Iinkoloyi zibethwe ngamatje. Abantu bebathuselwa, abanye babo balinyazwa.                  

Lezizenzo zifaka ipilo yabantu engozini zikhisimeze nemizamo yethu yokuvuselela umnotho.                     

UmThethosisekelo wekhethu uqinisekisa ilungelo lomuntu woke lokukhuluma afisa ukukukhuluma nelokutjhagala ngokuthula.                  

Nanyana kungaba nabantu abalimeleko nabasilingekileko njenganje, kodwana akunanto engazenza zibe yinto elungileko lezizenzo zenturhu, ezigirizako nezitjhabalalisako.                      

Kuyinto ezwisa woke amaSewula ubuhlungu ukuthi ezinye zalezizenzo ziphehlwa mummoya wobuhlanga.                         

Lezizenzo kufuze zisolwe ngiwo woke amaSewula Afrika ngazo zoke iindlela ngoba phela sisisizwe esizibophelele ngekambiso engabandlululiko, nenganabuhlanga esekelwe kuhluka nokubumbana kwabo boke abantu beSewula Afrika, ngaphandle kokukhetha ukuthi bakhuluma limi bani, balandela masiko bani, bakholwa kolo yiphi, bakholelwa eenkolelweni ziphi, nokuthi bamhlobobani.                          

Ukuzibophelela kwethu phezu komThethosisekelo wethu kusekelwe kukambisolawulo esisekelo ethi boke abantu bayalingana phambi komthetho nethi boke abantu banelungelo lokuvikeleka ngokulinganako phambi komthetho.                      

Ukusebenza komthetho kuvikela amandla wokuphatha nokubusa ukuthi angasetjenziswa butjhwileni.                  

Ukusebenza komthetho kuvikela abanganalitho nabacaphazeka lula. 

Solo kwafika ihlelo lentando yenengi, iinjamiso ezinjengeKhotho yezomThethosisekelo bezisolo zikhamba phambili ekwenzeni ipilo yamaSewula Afrika ibe ngcono.                 

Asizwaneni kuhle ukuthi, sisitjhaba, angeze sizibekezelele izenzo zobulelesi.                

Labo abanesandla ezenzweni zenturhu bazakubotjhwa bagwetjwe.                

Labo abalahlwa macala wokwephula imithetholawulo yokuqinteliswa kwamakhambo bazokujeziswa ngeenjeziso ezibekiweko.                  

Lokhu kuzakwenziwa ngaphandle kwevalo nokuqalelelwa.                  

Siyayisola nemizamo yokudurhisa abantu ngokurhatjha imifanekiso namavidiyo anganaqiniso, ekuvamise ukuthi kube ngawezinto ezenzeka eminyakeni eminengi eyadlulako.                

Ngibawa ukuthi ucabange ucabangisise ngokuyelela ngaphambi kokwabelana nabanye nanyana ngani eenkundleni zokuthintana namkha noma kungaba kukuphi nakube wabelana ngento engasiqiniso namkha engakafakazelwa.                         

Ubunengi bezakhamuzi zelizweli zitjengisile ukuthi zifuna ukuphila ngokuthula nangokuzwana.                

Zifuna ukusebenza zirhole namkha zibe nengeniso ezizaziphilisa ngayo. Zifuna ukubona ilizwe lekhethu lilulame kilesisifo esirhageleko.                   

Silwa nesifo esirhageleko i-COVID-19 ngokuhlanganyela.             

Sisebenzela ukuvuselela umnotho wekhethu ngokuhlanganyela kobanyana kuzokuvuleka eminye imisebenzi, kusekeleke amanye amabhizinisi, ngaleyindlela sibe nokudla emakhaya, sifundise abantwabethu, sondle imindenethu.                  

Siyakha, asibhuruzi.            

Sizakusolo siqalelele ukuvikela ipilo ehle nekuhlengeni umphefumulo wabantu.       

Sizakusebenza ngendlela engakhange khesisebenze ngayo ukuqinisekisa ukuthi woke umuntu ujovile.            

 Sizakuvuselela umnotho wekhethu sivule nemisebenzi.           

Kufuze sihlale sikhumbula bekube sekupheleni ukuthi nanyana singaba seenkhathini ezinzima kangaka, kodwana sizakuphumelela.              

Kwanga uZimu angaragela phambili ngokubusisa iSewula Afrika avikele nabantu bayo.                

Ngiyathokoza. 

Share this page

Similar categories to explore