UMengameli Cyril Ramaphosa: IKulumo yobuJamo beliZwe yomNyaka wee-2022

Ikulumo Yobujamo Belizwe (i-SoNA) Eyethulwe nguMengameli Cyril Ramaphosa E-Cape Town City Hall  NgeLesine, 10 kuMhlolanja wee-2022

Somlomo wesiBethamthetho seliZweloke, Mma. Nosiviwe Mapisa-Nqakula
Sihlalo womKhandlu weemFunda, Nom. Amos Masondo
Sekela likaMengameli David Mabuza
Mengameli waphambilini Thabo Mbeki
Sekela likaMengameli waphambilini Phumzile Mlambo-Ngcuka
Sekela likaMengameli waphambilini Baleka Mbethe
Somlomo waphambilini  wesiBethamthetho, Nom. Max Sisiulu
Mjaphethe weJaji eliKhulu Raymond Zondo
Meyara weDrobha le-Cape Town, Nom. Geordin Hill-Lewis
Hloko yabaZenda Nom. Bene M’poko
Malunga wezobuLungiswa,
Nhloko zamaZiko aSekela iNtando yeNengi
MaLunga wePalamende
MaSewula Afrika wekhethu. 

Nonyaka, okungokokuthoma selokhu kwathoma intando yenengi yethu, i-SoNA ayithulelwa eKundleni yesiBethamthetho seliZweloke.

Nasingena emnyakeni omutjha lo, umlilo omkhulukazi  ugubuzese ubunzinzo obumzimkhulu wehlelo lethu lentando yenengi.

Soke  sibukele ngokusilingeka okukhulu nokutlhuwa lokha amalangabi nakarhayila imakhiwo ekwabelethelwa kiyo umThethosisekelo wethu wentando yenengi, lapho imithetho yamatjhuguluko neragelophambili yaphasiswa khona, lapho abajameli babantu abakhethwe ngetjhaphuluko babumbe isitjhaba sethu esisakhulako.

Ebantwini abanengi, lokhu okwenzeke  ePalamende kusitjengiso esikhulu somonakalo esele wenzeke elizweni lekhethu.

Ebantwini abanengi,  lomlilo bewulitshwayo lehlekelele eyabangelwa mbulalazwe i-COVID-19, ngokwandisa inani labantu abatlhoge umsebenzi nokuthuwelelisa ubuchaka. 

Ufane nombulalazwe loya obulele amatjhumitjhumi weenkulungwana zamaSewula Afrika, wakhupha iingidi ezimbili zabantu emsebenzini, waletha isizi namatlhuwo emindenini ngemindeni.  

Umlilo wePalamende lo usikhumbuze ngomonakalo, inturhu nokutatjwa kwepahla esakubonako soke eengcenyeni zelizwe ngoVelabahlinze wanyakenye,  ngemiphefumulo edlula ama-300 eyalahlekako  nengeniso yemindeni eminengi eyonakalako. 

Njengoba sikhumbula ngomnyaka odlulileko, sikhumbula amezwi kaMengameli uThabo Mbeki owasikhumbuza ukuthi: “Iinkhathi ezibudisi zitlhoga isibindi nokukhambisana nobujamo bezinto. Amandla wethu sibabantu awahlolwa  ngeenkhathi zobumnandi”.

Ngokuhlanganela kwethu e-Cape Town City Hall  endaweni yobanyana sihlanganele eKundleni yesiBethamthetho seliZweloke kulitshwayo lobujamo obungakavami besikhathesi. Kulitshwayo lokuzimisela kweemPhathiswa ezeNgameleko zePalamende kunye nawo woke amalunga wezindlu zethu ezimbili ukuthi umsebenzi waleliziko lentando yenengi kufuze urage ngaphandle kokuphazanyiswa.

Kuneenkhathi epilweni yesitjhaba lapho  amaqiniso amadala  asikinywa aphazamiseke khona,  kuvele amathuba amatjha.

Kileziinkhathi, kuba khona  ithuba leragelophambili ebonakalako nengozi yokubuya sinyava.

Namhlanjesi, siqalene nesikhatheso.

Indlela esiyikhethako njenganje izakulawula umtlhala weenzukulwani ezizako.

Kungalokho sithatha amagadango wokuqinisa intando yenengi yethu nokuqinisekisa isibopho sethu ngomThethosisekelo osivikela soke.

Siyasebenzisana ukuvuselela umnotho wethu, siqinise nokutjhiyana ngendima  nokutlhayela kobulungiswa okusiqabo seragelophambili lethu.

Sibambisene ekulwisaneni nekohlakalo nokuqinisekisa ukuthi labo abayamaniswa nokugolwa kombuso bajeziswe ngezenzo zabo zobulelesi.

Sakha umBuso ngobutjha, sivuselela nokuthembeka nokuzikhakhazisa ngeenjamiso zombuso. Nakunento eyodwa esivumelana ngayo soke, kukobana ubujamo bagadesi – bomtlhago otantele isitjhaba, ukutlhayela kwemisebenzi nokungalingani ngokomnotho – akwamukeleki godu angeze saphila ngakho safuthi.

Kunokuvumelana hlangana namaSewula Afrika ngokunabileko ngokuhlukana kwawo ukuthi kufuneka amatjhuguluko aqakathekileko ukuvuselela ukukhula komnotho.

Kunesidingo sokulungisa  umraro osigabhileko   wagadesi lo nesokwakha ubujamo bokunzinza kwasafuthi netuthuko.

Ukuphumelela kilokhu, iSewula Afrika itlhoga isivumelwano esitjha.

Isivumelwano esisuselwa elwazini  lethu soke mayelana neentjhijilo zethu zanje, nokulemuka isidingo  sokulungisa  iintjhijilo zokutlhayela kwemisebenzi, umtlhago nokungalingani kezomnotho.

Lokhu kufuze kube sivumelwano esitjha esilemuka ukuthi kufuze umBuso wenze ubujamo buvumele amakhampani wangeqadi ukutjala iimali godu atjhaphulule amandla womnotho.

Kodwana ngokufanako, ubujamo lapho amaSewula Afrika angaphila khona ipilo engcono avulele namandla wamakghono wawo.

Lokhu kufuze kube sivumelwano esitjha esifaka hlangana umsebenzethu  esiwuhlanganyeleko, godu sivume nokuvuma ukuthi sisoke kilobu bujamo.

Njengababelani bomphakathi – urhulumende, iinhlangano zabasebenzi, amabhizinisi nemiphakathi – siyasebenzisana ukutjheja amagadango esizokwakhela isivumelwanesitjhesi phezu kwawo.

Sithome ngemikhulumiswano yokurhwebelana etlhogekako nendlela omunye nomunye wethu angafaka ngayo isandla.

Sizinikele amalanga ali-100  ukuqedelela isivumelwano esitjha sokukhulisa umnotho wethu, ukuvula imisebenzi  nokulwa nendlala.

Lomsebenzi uzokwakhela phezu kwesisekelo seHlelo lokwAkha kabuTjha nokuVuselela umNotho (i-ERRP), elihlala liyingcenye yomsebenzethu wokuvuselela umnotho,Sihlala sinqophe amaqalontanzi esawatshwayako kuSoNA yanyakenye:

  • Ukwehlula umbulalazwe i-COVID-19,
  • ukusatjalaliswa okunabileko komthangalasisekelo,
  • ukwandiswa ngokubonakalako kwemikhikhizo yangekhaya,
  • amandla wokukhuthaza ukuvulwa kwemisebenzi nokusekela iindlela zokuziphilisa,
  • ukwandiswa kwekghono lokuphehlwa kwegezi.
     

Ukuze isivumelwanesi esitjha sisebenze ngepumelelo, kufuze sifake woke amaSewula Afrika neengcenye zoke zomphakathi wekhethu.

Akunamuntu ekufuze atjhiywe ngemva

MaSewula Afrika amahle,

Ekulumenami yobujamo  belizwe yanyakenye, gade singene satjhingela ngebudisini bombulalazwe omumbi khulu newakhe waba khona eminyakeni engaphezulu kelikhulu edlulileko.

Solo i-COVID-19 yehlako ekhethwapha, sisahlelwe milandelande yeengaba zengogwana, sasahlelwa mihlobohlobo emitjha yengogwana kunye neendleko ezisabekako zabantu abalinganiselwa ekhulwini leenkulungwana ababulewe yi-COVID-19. 

AmaSewula Afrika aziphendulele ngesibindi  nangamandla wokukhambisana nobujamo bezinto obuhlukahlukileko, kunye nezwelo nokuzithiba.

Eminyakeni emibili edlulileko  sithethe amagadango angakhange abonwe wokuqinisa ihlelo lethu lezepilo, ukuqinisa ikghono lamalabhorathri nokukhandela ukutheleleka ngamagulo. Isitjhaba kufuze sibathokoze kuzale umlomo abasebenzi bezepilo nabanye abasebenzi abaqalana bunqopha nabantu abagulako, bona abazidele iingazi namathambo bahlenga abantu abacaphazeka lula ngesikhathi salesisifo esikhe sarhagala kokapha. 

Ngemva kweemveke ezimbadlwana kubikwe isehlakalo sokuthoma sesifo se-COVID-19 elizweni lekhethweli, ngamemezela ukuvulwa kwesiKhwama sokuZwelana, ngomnqopho wokubumbanisa ilizwe lekhethu ekulweni nalesisifo esikhe sarhagala.  

Ngesenzo sobuntu  ebesiphephetha elizweni lokeli,  isikhwamesi sibuthelele R3.4 yamabhiliyoni ekumnikelo obuya ebantwini abangaphezu kwee-300 000 neenkhampani kunye neenhlangano ezizii-3 000 ezitjheja ihlalakuhle. Bangaphezulu kwama-400 abantu abavolontiyele ukunikela ngesikhathi sabo, ukusiza ngesikhathi sabo nangeensetjenziswa zabo, kanti-ke iinkhampani ezivolontiyele ukusiza ngalendlela zibe li-100. 

Isikhwamesi sibambe indima eqakathekileko ekusekeleni ubujamo bezepilo elizweni loke nokukhandela ihlekelele.

Isikhwamesi silime indima eqakathekileko ekusekeleni amahlelo namagadango wezepilo welizwe nekuphunguleni amathuba wehlekelele ebeyingehlela abantu. 

Ngithanda ukuthokoza woke umuntu  ofake isandla kilesisiKhwama  sokuZwelana nabanengi ababambisane ngemizamo ehlukahlukileko ukusekela abongazimbi bombulalazwe.

Njegokuba umtlhala wombulalazwe uragela phambili nokutjhuguluka,   kufuneke ukuthi sikhambisane nobujamo, nathi sitjhuguluke.

Indlela yethu  yokusebenza isekelwe bufakazi besayensi obuphambili, begodu besisolo sikhamba phambili ngekhwalithi yabososayensi bekhethu nangokuba kwabo nesandla kiwo woke amagadango wethu wokulwa nesifesi.

Emnyakeni odlulileko, besiqalene nokurhabisa ukusatjalaliswa kwemijovo.

Bekube nje, sesihlabe imithamo ema-30 weengidi zomjovo we-COVID-19. Lokhu-ke kutjho ukuthi pheze ama-42% wabo boke abantu abakhulu nama-60% wabo boke abantu beminyaka engaphezulu kwama-50 sebahlatjwe ngokupheleleko.  

Sesilungele ukuthoma isigaba esitjha ekulawuleni kwethu lombulalazwe.

Kumnqopho wethu ukuphelisa ubujamo behlekelele yelizweloke nokuqinteliswa kwamakhambo msinynana nasele siqedelele amanye amagadango ngaphasi komThetho wezePilo weliZweloke wee-2003 (umThetho  61 wee-2003) neminye imithetho ukulawula umbulalazwe.

Pheze zoke iinqinteliso kezomnotho nakezehlalakuhle sele ziphelisiwe.

Imijovo itjengise ukuba sikhali esingcono esinaso sokulwisana nokugula kunye nokubulawa yi-COVID-19.

Uma soke sifumana umjovo, sirage nokuthobela  imilayelo esisekelo yezepilo godu sihlala siyelela, sizokukghona ukuraga nepilwethu ngitjho nanyana kunengogwana hlangana nathi.

Ubujamo besitjhaba bumamathe nelimu  nobunjalo bomnotho wethu.

Ngale kokuhlukana ngokobuhlanga, ubujamo belizwe nefundo, i-COVID-19 ithuwelelise ukuhlukana hlangana nalabo abasebenzako nabangasebenziko.

Nyakenye izinga lokutlhayela kwemisebenzi  lifike keliphezulu khulu elingazange khelifike kilo.

Ukutlhayela kwemisebenzi kubangelwe kukhula komnotho kabuthaka nakho  okubangelwe kukwehla kwamasiso abekasolo asehla isikhathi eside. 

Emnyakeni odlulileko,  sizuze ngomtlamo wokusebenza komnotho opheleleko nozwakalako nonzinzileko, nangentengo yepahla,  nangokuvuseleleka komnotho egade kungakalindelwa.

Nokho, sibanjwe izandla yigezi engathembekiko, amabubulo angasebenzi kuhle neendleko eziphezulu  zokuraga amabhizinisi.

Sithethe amagadango  angakavami ukuphumelelisa amabhizinisi ukukhula nokuvula imisebenzi ngokubambisana nemisebenzi karhulumende enatjisiweko netjhejo lezehlalakuhle.

Siyazi soke ukuthi urhulumende akavuli imisebenzi. Mabhizinisi avula imisebenzi.

Pheze ama-80% wabantu abasebenzako eSewula Afrika baqatjhwe makhampani wangeqadi.

Umsebenzi omkhulu karhulumende kutlama ubujamo obuzokukghonakalisa iinkhampani zangeqadi –  ezikulu nezincani – ukuziveza, ukukhula, ukufikelela iimakethe ezitja, ukwakha imikhiqizo emitjha nokuqatjha abanye abasebenzi.

Imiraro yomnotho weSewula Afrika idephile begodu iphathelene nesakheko nendlela umnotho ohleleke ngawo.

Ukutholakala kwegezi nakunganaqiniso, neentimela namakhumulo wemikhumbi nakungasebenzi kuhle, namandla wokusungula izinto nawaridiliswa kutlhayela kwe-broadband spectrum, nekhwalithi yamanzi nayisolo yonakala, iinkhampani ziyazaza ukusisisa, ngaleyindlela-ke nomnotho awukghoni ukusebenza kuhle.  

Sirhabisa ukuphunyeleliswa kwamatjhuguluko adephileko ngomnqopho wokuqalana neentjhijilwezi ngokwenza kabutjha nokutjhugulula amabubulo la, ukuvulela amasiso, ukwehlisa iindleko nokukhulisa iphaliswano nokukhula komnotho.

Umraro wegezi ngenye yeengozi ezikulukhulu ekuthuthukeni komnotho nokomphakathi.

Emalangeni adlulileko  sikhe sakhunjuzwa godu ngokuphiphila kwehlelo legezi yethu.

Ukuqinteliswa kwegezi solo kuphikelele ngokuba namacaphazela amambi epilweni yawo woke amaSewula Afrika, kudunga imisebenzi yamabhizinisi, kungezelela umthwalo obudisi othwelwe mindeni nomphakathi. 

Ngenca yokuluphala kwamaphawa wekhethu, ukungatjhejwa kuhle, imitjhapho yemithethokambiso kunye nemiphumela ebhubhisako yokuthunjwa kombuso, ilizwe lekhethu ligcine litlhayela ngegezi elinganiselwa ku-4000 MW. 

Kilomnyaka osandukudlula, sithethe amagadango aqinileko wokungezelela amandla wokuphehla igezi msinyana ngendlela engakghonekako, kobanyana sizokuvala itlhayelo yokuphehlwa kwegezi. 

Ngalokho-ke kunamaphrojekthi wokuphehla igezi amatjha ambalwa azokuhlanganiswa nesiphehligezi eminyakaneni ezako. Wona afaka hlangana:

  • ngaphezu kwama-500 MW kumaphrojekthi aseleko ku-Bid Window 4 wehlelo legezi evuselelwako, asele asezingeni lokwakhiwa elithuthukileko.
  • ma-2 600 MW we-Bid Window 5 wehlelo legezi evuselelweko, ababhidi abenyulwako bakhona  abamenyezelwe nyakenye       
  • ukufikela kuma-800 MW wamaprojekhthi ajamiselela igezi asele alungele ukusebenza,
  • ama-2 600 MW we-Bid Window 6 wehlelo legezi elivuselelweko, elizokuvulwa khona duze nje,
  • ama- 3,000 MW wamandla wegezi nama-500 MW webhethri elilonda amandla iimbawo  zeemphakamiso zakhona  ezizokukhutjhwa ngokukhamba komnyaka,
  • pheze ii-4 000 MW kumaphrojekthi wokuphehla igezi  akhambisana neemayini,
  •  alinganiselwa ee-1 400 MW njenganje asezingeni lokuthengwa bomasipala abahlukahlukileko.
     

Ngaphandle kokuvala itlhayelo yegezi,  sethula amatjhuguluko aqakathekileko esakhiweni somkhakha wegezi.

Ngakelinye ihlangothi i-Eskom  isungule ikhampani encani enikela ngegezi,  godu i-Eskom isendleleni yokuqedelela ihlelo layo lokuhlukaniswa ngoNobayeni wee-2022. Izikweli belokhu liraga nehlelo lalo elingeneleleko lokulungisa umthangalasisekelo,  ukuvuselela lapho ukuliseleleka kweminyakanyaka nokungasebenzi kuhle kwalamaphawa akhona njenganje.   

Ukuze kulawulwe woke amatjhuguluko la, izolo iKhabinethi ivumele  ukumenyezelwa kobanyana umphakathi uphefumule ngawo amatjhuguluko womThetho wee-2006 wokuLawulwa kweGezi (umThetho wee-2006).  

Amatjhuguluko anabileko ngokuqakatheka lawa azakukghonakalisa imakethe ephalisana kuhle ngokuphehlwa kwegezi nokusungulwa kwekhampani ezijameleko kodwana engaphasi kombuso ezakukhambisa igezi.  Umnotho wethu angeze wakhula ngaphandle  kwamakhumulo wemikhumbi neentimela  ezisebenza ngefanelo.

Eminyakaneni edlulileko ukusebenza  kwamakhumulo wethu wemikhumbi kwehla nakumadaniswa nokusebenza kwamanye amakhumulo wamanye amazwe  nekhonthinenthini ye-Afrika. Lokhu kurhunyeza ukusebenza komnotho.

Njengesibonelo, silinganisa ngokuthi umkhakha wezokulima uthembele khulu  emakhumulweni   asebenza nalawulwa ngefanelo ukuthumela imikhiqizo yawo  eemakethe zangaphetjheya.

Imikhiqizo elinywako njengemirorho  neenthelo angeze yabekwa amalanga amanegi namkha  iimveke ilinde ematheminalini.

Lokhu kulimaza amabhizinisi godu  negama lelizwe lekhethu njengalelo elithengisela amazwe wangaphandle imirorho neenthelo zekhwalithi ehle, engakatjhwabi.

I-Transnet   isalungisa iintjhijilwezi godu inqophe ukuthuthukisa ukusebenza ngefanelo  kwamakhumulo ngokuthenga enye ipahla nokusebenzisa amahlelo amatjha wokwehlisa ukuminyana.

I-Transnet izokubawa  iimphakamiso kubasebenzisani bayo bangeqadi bamatheminali we-Durban neNgqura eenyanganeni ezizako, ezizakwenza ukuthi  iimvumelwano zokusebenzisana zibe sezikhona kiwo womabili lamatheminali ngoSewula wee-2022.

I-Transnet ukusukela ngoSihlabantangana wee-2022 izokuthoma umsebenzi wokunikela amanye amakhampani ilungelo lobungeno kuthungelelwano layo lemithwalo ekhanjiswa ngeentimela emzileni wokulayitjha amakhontheyina hlangana ne-Durban ne-City Deep e-Gauteng.

I-Transnet itlame ihlelo lokusebenzisana namakhampani wangeqadi ukulwisana nokwetjiwa kwamakheyibula nokugiribezwa kwepahla emithwalweni yeentimela ngetheknoloji yezinga eliphezulu nangokungezelelwa kwabogadi.   Lokhu kusebenzisana sebe kuthomile ukutjengisa imiphumela ngokuncipha kwezehlakalo zokuliywa emisebenzini yeentimela.

Ubujamo obutlhuwisako behlelo leentimela ezilayitjha abantu eSewula Afrika  bunomthelela onqophileko nomumbi epilweni yabantu bekhethu.

Ngalokho-ke sisebenza ngamandla ukuvuselela ithungelelwano leentimela emizileni eli-10 emaqalontanzi.

Umzila i- Southern Line eKapaneweMabopane ePitori ivuliwe godu, izokulandelwa mizila esaseleko ngomnyaka ozako.

Enye yeenqabo ezikulu ekuthuthukisweni komnotho wezetheknoloji kube kuriyada okungamukelekiko ekufudukeni kezokurhatjha ngommoya ukusuka ku-analogu ukuya kudijithali.

Ukucinywa kwendlela yokurhatjha nge-analogu kuphelile eemfundeni ezithileko.

Njengokumemezela kwami ku-SoNA yanyakenye, ezinye iimfunda zizokufudukela kudijithali ngekupheleni kwakaNtaka wee-2022.

Njengengcenye yomsebenzi lo, urhulumende uzokuraga nokwehlisela amakhaya anengeniso ephasi ngokuwaphekisa ngeendleko ukuthi afumane ama-set-top box kufudukelwe ku-TV yedijithali.

Ibandla elilawula zokuthintana, i-ICASA, izokuthoma ngokuthengisa tjhatjhalazi umzila ongabonwako wokurhatjha ngommoya eemvekeni ezintathu ezizako ukusukela nje.

Lokhu kuzokuvulela umzila wokurhatjha omutjha wokuthintana ngomtato kokuthoma eminyakeni engaphezulu kelitjhumi edlulileko.

Ukudlula lapho, sizokudosa phambili ukusatjalaliswa msinyana komthangalasisekelo kibo boke abomasipala ngokuhloma umfuziselo ovamileko ngokukhutjhwa kweemvumo ezibuya kibomasipala.

Amatjhuguluko la azokwenza kabutjha ituthuko yetheknoloji, arhabise ukufumaneka komtlhala wokurhatjha ebantwini abanengi, ehlise neendleko 0                                                                m zokuthintana ngedijithali.

Ephasini loke ikghono lokudosa abaphalali abanamakghonofundwa kulitshwayo lelizwe lesimanjemanje eliphumelelako.

Ngalokho-ke sihlanganisa godu senza kabutjha indlela yokwenza isibawo se-visa ukwenza lula ukuvakatjhela iSewula Afrika ngezevakatjhobukelo, ngamabhizinisi nomsebenzi.

Njengokuthembisa kwethu nyakenye, ihlelo le-visa yobunzinzolwazi (i-eVisa) sele lihlonyiwe emazwen  ali-14, lapho kubalwa khona i-China, i-India, i-Kenya ne-Nigeria.

IRhelo lamaKghonofundwa aQakathekileko sele likhutjhiwe, okungokokuthoma ukusukela ngomnyaka wee-2014, ngemva komsebenzi ongeneleleko nemikhulumiswano enabileko nebamabhizinisi neenhlangano zabasebenzi. Irhelo elikhwezelelweko litjengisa amakghonofundwa atlhayelako njenganje, ukuqinisekisa ukuthi umthethokambiso wethu ukhambisana neendingo zelizwe lekhethu.

Umsebenzi ongeneleleko wokuvuselela ihlelo le-visa uyaraga, udoswa phambili mNqophisizombelele   wezangeKhaya, uNom. Mavuso Msimang.

Ukubuyekezwa lokhu kufunisisa ngekghonakalo yemikhakha emitjha ye-visa  engavumela ukukhula komnotho njenge-visa yokuthoma ibhizinisi kunye ne-visa yokusebenza ukude.

Amanzi asisetjenziswa semvelo esiligugu ukuzidlula zoke elizweni.

Aqakathekile epilweni, etuthukweni nekukhuleni komnotho.

Kungebangelo sitjheje qangi amatjhuguluko wamaziko kilomkhakha ukuqinisekisa ukutholakala kwamanzi ngomuso, ukutjala kilesi sisetjenziswa samanzi nokulungisa umthangalasisekelo osele vele ukhona.

Sithome ijima lokutjhugulula amaziko ekusizeni umNyango wezaManzi nezokuHlwengisa (i-DWS) ngokubuyekeza amabhodi wezamanzi mayelana namagunya wawo nokuqinisekisa ukuthi amabhodi la asiza abomasipala ukuya ngokomFuziselo wokuThuthukiswa kweeYingi (i-DDM).

Amatjhuguluko la adoswa phambili nguNgqongqotjhe wezaManzi nezokuHlwengisa, osele avakatjhele zoke iinsetjenziswa zamanzi elizweneli.

Iqhinga elibekelwe isikhathi liyethulwa ukulungelelanisa umsebenzi wokusetjenzwa kweembawo zokusetjenziswa kwamanzi. Umnqopho kukuphungula iimbawo ezisalele emva ngoMgwengweni wee-2022 nokutjheja ama-80% weembawo zoke emalangeni ama-90 ngesikhathi somnyaka weemali ozako.

Sele kulungiswe umthetho wokusungulwa  kwe-Ejensi yomThangalasikelo waManzi yeliZweloke, kanti-ke  uzakumenyezelwa ebantwini  ingakapheli inyanga ezako kobanyana baphefumule ngawo.

Ihlelo lokuhlola amanzi libuyiswe ngobutjha ukuthuthukisa ukulawulwa kwamazinga wamanzi emkhakheni wabomasipala nokusiza i-DWS isize lapho kunokubhalelwa khona ngeensiza zamanzi nezokuhlwengisa.

Sizokubuyekeza umgomo nomtlamo olawulako ngemikhiqizo i-hemp ne-cannabis ukuphumelelisa ikghono elikhulu lamasiso nelokuvula imisebenzi.

Nanyana adingeka nje amatjhuguluko aqakathekileko ukuthi sikghone ukuvuselela ukuhluma komnotho, kodwana akaneli awodwa.

Nonyaka sithatha amagadango aqakathekileko ukuvulela ikghono lamabhizinisi amancani, amabhizinisi amancancani kunye namabhizinisi angakahleleki.

La mabhizinisi avula imisebenzi eminengi nanikela abatlhagako amathuba amanengi wokuziphilisa.

Sithome imikhulumiswano nabasebenzisani bethu bomphakathi njengengcenye  yesivumelwano somphakathi   sokubuyekeza imithetho yezomsebenzi elawula amabhizinisi amancani ukuwasiza ukuqatjha abantu abanengana, kube kusavikelwa namalungelo wabasebenzi ngakelinye ihlangothi.

Kwethulwa isikimu esitjha nesihlelwe ngobutjha sokubolekisa ngeemali esinqophe ukusiza abosomabhizinisi abancani bavuke ngemva kokusahlela kwalesisifo ebesirhagele, nangemva kwemiguruguru yomphakathi.

Lesisikimu sokubuya ngobutjha siphethe neemfundo ezifundwe esikimini sokubolekisa ngeemali saphambilini.

Sizokufaka hlangana amaziko athuthukisa ngeemali nama-SME angasiwo amabhanga ekusekeleni ngeemali, sandise imikhakha ekhona yokusekela ngeemali, sigedlise  iimfuneko zokulungela ukufumana  isekelo, kukhuthazwe ukwandiswa kwabantu abazakusizwa ngilesisikimu.

Iziko leeMali zeNarha lisebenzisana nababambisani bamabubulo ukuphelelisa lesisikimu, kanti-ke   kuzokumenyezelwa imininingwana emalungana nalokhu khona duze nje.

Sibuyekeza umThetho wezamaBhizinisi we-1991 (umthetho 71 wee-1991) – ngokukhambisana nokubuyekezwa okunabileko komthetho othinta amabubulo amancani, aphakathi, namancancani (ama-SMME) – ukwethulela amabhizinisi angakahleleki umthwalo wokubotjhwa mithetho nemithetjhwana elawula ukubolekisa ngeemali.  Kunemithetjhwana eminengi khulu erarako kilelilizwe, enoburhiyarhiya obunganasidingo, ebiza imali enengi nebudisi ukuyithobela. Lokhu kukhandela ekukhuleni nekuvuleni imisebenzi.

Ngalokho-ke sisebenzela ukwenza ubujamo bezamabhizinisi bube ngcono kiyo yoke imikhakha ngehlelo eliqalene nokuphungulwa kwemithetho eliyako kunesebenzako e-Ofisini kaMengameli.   

Nasizakukghona ukuba nendima ekuqedeni uburhiyarhiya bemithetho nemithetjhwana eriyadisa amabhizinisi, kufuze sibe namandla wesizo asimeleleko azakukghona ukuletha amatjhuguluko. 

Ngalokho-ke ngikhethe uNom. Sipho Nkosi ukudosa phambili isiqhema nge-ofisinami ukususa uburhiyarhiya obuqabela ukwenziwa kwezinye izinto kurhulumende woke.   

UNom. Nkosi unelemuko elinabileko kezamabhizinisi, ekubalwa hlangana nalo nokuthi usiKhulu esiPhetheko semiThombo yaMandla (i-CEO ye-Exxaro Resources) kwa-Exxaro, kanti godu unguSihlalo we-Small Business Institute.  

Isiqhema esiqalene noburhiyarhiya bemithetho nemithetjhwana sizakukhomba amaqalontanzi wamatjhuguluko kilomnyaka osathomako, ekubalwa hlangana nawo neendlela zokuqinisekisa ukuthi iminyango karhulumende ibhadela abantu abayenzela imisebenzi ngesikhathi esibekiweko esima-30 wamalanga.    

Lesisiqhema sizokusebenzisana neminye iminyango nama-ejensi ukutjhidisa iinqabo ezikhethekileko ezikhandela  amasiso nokukhula kwamabhizinisi. Sizokusekela imizamo yagadesi ngokwenza lula iindlela zokutlolisa ipahla, ukurhwebelana hlangana nemikhawulo namaphomede wokwakha.

Umthangalasisekelo uyisika yokwakha ngobutjha nokuvuselela umnotho.Ngesekelomali elinobukghwari namakghono wetheknoloji athuthukileko, sitjheje qangi amaphrojekthi wemithangalasisekelo asekela ukukhula komnotho naletha ingeniso engcono, khulukhulu kezamandla, iindlela nokulawulwa kwamanzi.

IsiKhwama somThangalasisekelo sisekabeni yomzamo lo ngama-R100 wamabhiliyoni ekhutjhwe esikhwameni sikarhulumende iminyaka eli-10.

Isikhwama lesi sisebenzisana namabubulo wombuso ukulungiselela amaphrojekthi wamasiso   apheze abe ma-R96 wamabhiliyoni mayelana nokwakhiwa kweendawo zokuhlalisa abafundi, iinkumba ezingabizi khulu , zokuthintana, amanzi nezokuhlwengisa nezeenthuthi.

Amaphrojekthi athileko wemali efika kuma-R21 wamabhiliyoni azokuthoma ukwakha nonyaka. Kileyomali ama-R2.6 wamabhiliyoni anikelwe ngurhulumende kanti eseleko ibuya eenkhampanini zangeqadi nemazikweni athuthukisa ngeemali.

Urhulumende uzokuthoma  ngokuzokusisisa i-R1.8 yamabhiliyoni ngomthamo womthangalasisekelo ozokuvula amaphrojekthi alikhomba ukufikela kumabhiliyoni ama-R133.

Iindlela namabhlorho zivulela iingidi zamaSewula Afrika weendawo zemakhaya ubungeno eemakethe, emathubeni wemisebenzi kunye nezenzelweni zomphakathi.    

Ngetjhudwelimbi abantwana abanengi nanje kusafuze beyame imilambo ezeleko ukuze bafike eenkolweni godu nabatjhayeli beenkoloyi kusafuze baqalane neendlela ezingakhambekiko ukufika edrobheni elilandelako.

Ngalokho-ke sikhuphula iHlelo lamaBhlorho weeNdawo zemaKhaya iWelisizwe ukwakha amabhlorho ama-95 esikhathini esimnyaka ukungezelela kali-14 akhiwa ngomnyaka njenganje.

IButho lamaJoni weliZweloke weSewula Afrika (i-SANDF) ngilo eliqalene nalelihlelo iWelisizwe begodu selitjengise ikghono labosonjiniyere be-SANDF ekwakhiweni kwamabhlorho.

Ekuthomeni kweveke le gade ngisesabelweni seThakgalane eLimpopo ngiyokuvula indlela etja ezokuletha umehluko omkhulu epilweni yemiphakathi ebomakhelwana.  Indlela le yakhiwe ngokusebenzisa iintina zamabhlogo nezinye izakho zendlela, ekuyindlela esisiza ukwakha iindlela eziqinileko msinyana nangendlela eyongako.

Ihlelo leendlela lemakhaya lizokusebenzisa ikambiso engeneleleko ukwakha namkha ukukhuphula izinga leendlela zemakhaya ezimakhilomitha ama-685 eminyakeni emithathu ezako. Ihlelweli lamabubulo wezehlalakuhle lifaka iindlela ezingenako ze-Limpopo nezePumalanga Kapa, ukulungiswa kweendlela zebhudu zibe ngcono eFreyistata neTlhagwini Tjingalanga, nekghono lokukhuphula zokuthintana eTjingalanga Kapa.

Urhulumende utlame iHlelo lokulethela abantu beMzimvubu aManzi, i-Mzimvubu Water Project.

Iphrojekthi le ifaka iDamu leNtabelanga neleLalini, umthangalasisekelo wokusezela nesiphehligezi samanzi, iphrojekthi yeNtabelanga ehlwengisa amanzi nomthangalasisekelo wokusatjalaliswa kwamanzi ngobunengi ofakela nemiphakathi ebomakhelwana.

Ilanga lokuvala lesigaba sokuthoma kezimbili zokuthenga lihlelelwe ukukhamba kwenyanga le, lapho umnikeliinsiza owenyulwako angahle amenyezelwe khona ngoKhukhulamungu wee-2022.

Urhulumende wethula amano wokulethwa komthangalasisekelo ukuqalana neentjhijilo zokulethwa komthangalasisekelo weenkolweni.

Amano la azakukhuluma ngokuphathelene nebelo lokwenziwa komsebenzi, ukusekelwa ngeemali, ikhwalithi yomsebenzi, ukuqatjhwa kwabantu abanengi nokulungisa umthangalasisekelo.

Amano amatjha la wokuletha iinsiza azokwethula i-isiSetjenziswa sezeeMali esiKhethekileko, esebenzisana namaZiko aThuthukisa ngeeMali aziwako   neenkhampani zangeqadi ukwakha umthangalasisekelo   wefundo yesikolweni.

Indlela etja le ilingelelwa eenkolweni zeTlhagwini Kapa nezePumalanga Kapa.

Emnyakeni odlulileko, urhulumende wakhele phezu kweqhinga leHayidrojini leSewula Afrika ukwenza ipumelelo ekulu ekubekeni iSewula Afrika ebujameni bokuba mdosiphambili ephasini kilomkhakha wemakethe etja.

Lokhu kufaka hlangana ukuthuthukiswa kwe- Hydrogen Society Roadmap iminyaka eli-10 ezako kunye neQhinga leHayidrojini eHlwengileko elenzelwe iTlhagwini Tjingalanga elilinganiselwa kuma-R270 wamabhiliyoni.

Mkhulu khulu umonakalo obangelwe kukwetjiwa kweensalela zesimbi namakhebula kumthangalasisekelo wethu onjengegezi, iintimela nezinye izenzelwa.  ­ Sizokuthatha amagadango aqinileko nonyaka ngokusebenzisa iphiko lezokuthotjelwa komthetho elithuthukisiweko nangokucabanga ngamanye amagadango ukuqalana nokuthengiselwa ngaphandle kwemikhawulo kweensalela zesimbezi.

Isika eqakatheke khulu ye-ERRP kuvuselela isigaba sethu sokukhiqiza nokwakha amabubulo aphalisana ebujameni bephasi loke.

Emnyakeni odlulileko sivule imitlamo emitjha ekuzakuthathelwa kiyo ebubulweni lesimbi, lefenitjhara nelemisebenzi yamabhizinisi efikelela iphasi ngokunabileko.

Ngemitlamo le, amabhizinisi, urhulumende neenhlangano zabasebenzi bayasebenzisana ukwandisa umkhiqizo nokungezelela imisebenzi kilekoro.

Mayelana nebubulo lamatjhila, bambadlwana abathengisi abamemezele amaqhinga wokuthenga ipahla yangekhaya.

Omunye wabathengisaba, i-Foschini, yenze isudu engiyembetheko le namhlanjesi ebubulweni layo elitjha elenza iimpahla zokwembatha, i-Prestige Epping.

Eminyakeni emihlanu eyadlulako ngaphezu kwama-80% wepahla ye-Foschini Group gade ivela emazweni wePumalanga. Namhlanjesi pheze ingcenye yepahla ithungwa ngekhethwapha.

Amanyathelo wesikhumba samabala engiwambetheko enziwe malunga we-National Union of Leather and Allied Workers e-Bolton Footwear eKapa kunye ne-Cape Town and Dick Whittington Shoes, e-Pietermaritzburg.

Pheze eminyakeni emine edlulileko, sazibekela umnqopho wokubuthelela i-R1.2 yamathriliyoni ngamasiso amatjha esikhathini esiminyaka emihlanu.

Ngesikhathi sokubanjwa kweKhonferense yesithathu yezamasiso ngoSinyikhaba wee-2020, besele sifikelele kuma-R776 wamabhiliyoni ngeenthembiso zamasiso ezisibopho.

Ngenyanga ezako, ngomhla wama-24 kuNtaka, sizokubamba iKhonfrensi yezaMasiso yesine e-Jwanasbhege.

Sizokukhangisa ngamathuba amanengi wamasiso akhona lokha iSewula Afrika iraga nokubuyela esigeni ngemva kombulalazwe i-COVID-19, sibe sibike ngendima esele yenziwe  ngeembopho zaphambilini.

Ukuya ngokweenqunto zomHlangano weenKhulu zeHlangano yeBumbano lamaZwe we-Afrika (i-African Union) kilepelaveke edlulileko, ukurhwebelana kwanje kungathoma ngaphasi kwesiVumelwano seRherho lokuRhwebelana ngokuTjhaphuluka kuKhonthinenthi.

Iinkhampani zeSewula Afrika zisebujameni obuhle bokulima indima eqakathekileko ekuthathweni kwamathuba avezwa ngilokhu emangenweni enyulwako kezinye iimakethe ze-Afrika. IsiVumelwano sokuRhwebelana ngeKululeko sikhuthaza i-Afrika ukuzibambela ngokwayo ikusasa lokukhulisa umnotho wayo msinynana.

Sizokuraga nokulandelela ukuzijamela kwe-Afrika ngezepilo ngokusebenzisana namanye amazwe we-Afrika nabasebenzisani beentjhabatjhaba ukusekela ukuqiniswa kwekghono lekhonthinenti  lokulwisana nemibulalazwe.

Sizokwandisa imizamo yethu yokuthuthukisa ikghono le-Afrika lokukhiqiza imijovo.

Sele sikhambe indima ebonakalako lapha eSewula Afrika.

Sele  sineenkhampani ezimbili ze-Sewula Afrika – i-Aspen ne- Biovac – ezinemvumo yokukhiqiza imijovo  elwa ne-COVID-19. Amanye amaphrojekthi amabili wemijovo nawo sele amenyezelwe.

Ngaphezu kwalokho, godu sinekghono elizeleko lokukhiqiza ngekhaya imitjhini yokusiza ukuphefumula, iinhlanzekisi, amamaski namadlhavu kunye nemitjhoga ewogobaja ubuhlungu.

Lamandla wokukhiqiza lemikhiqizo yamabhiliyoni amanengi wamaranda qobe mnyaka, anesikhathi esingaphasi kweminyaka emibili kwaphela athomile ukusebenza.   

Imikhiqizo yeSewula Afrika sele ithunyelwe nakamanye amazwe we-Afrika, yaba lisizo eliqakathekileko emazweni lawo, kwandisela nelutjha leSewula Afrika imisebenzi.

Nasisiza amabubulo wangekhaya ukukhula, siqalelela namathuba amatjha wokukhula komnotho nemisebenzi.  

Urhulumende neenkhampani zangeqadi basebenzisene ngokubambisana ngobuduze ukukhulisa ikoro yamabhizinisi wamazwe ngamazwe, ukusukela esiqhenyaneni esincazana seenkhampani ukuyokufika emabhizinisini akhamba phambili ephasini loke.

Ikoro yezamabhizinisi yephasi loke ikhamba kuhle endleleni yayo yokuvula ama-500 000 wemisebenzi emitjha eminyakaneni ezako le.

Ikoro yokutjalwa nokuthengiswa kwesangu ekuzakwenziwa ngayo iintatha nemitjhoga yokwelapha inethuba lokuvula imisebenzi emitjha engaphezulu kwe-130 000.

Ngalokho-ke sihlanganisa amahlelo nekambiso yokulawula kobanyana ikoro yebhizinisi yesangu ingaphumelela ikhule njengakamanye amazwe anjenge-Lesotho nje.

Abantu bekhethu ePumalanga Kapa, Kwazul-Natal nakezinye iindawo sebakulungele ukulima  ngalesisitjalo sekadeni basilethe  eemakethe ngeendlela ezitjha nezinobukghwari.

Umnotho onzinze emphakathini, kufaka hlangana ukuthuthukiswa kwefundo yabantwana abasathomako, itjhejo lezepilo, abonohlalakuhle neensetjenziswa zomphakathi, zinendima eqakathekileko yokuvula imisebenzi ngokunikela ngeensetjenziswa ezitlhogwa mphakathi, hayi zokuvula imisebenzi kwaphela.

Amanye wamabubulo welizwe asele athuthukile anokunengi angasiza ngakho ekuvuseleleni ikghono lamabubulo lokukhiqiza.

Umkhakha wezokulima unekghonakalo eqakathekileko yokuvula imisebenzi eentjalweni ezinjengamalamune, idiribe – emanzi neyomisiweko – iinthelo ezinjengebhanana, i-avocado, umomori neentjalo ezimantongomani.  

Imitlamo ekususelwa kiyo emabubulweni wetjhukela neweenkukhu ifaka isandla esibonakalako sokuphakamisa amasiso, nesokuphakamisa umkhiqizo namatjhuguluko.

Amaqhinga emabubulweni wetjhukela neleenkukhu asiza khulu ekwandiseni itjalomali, umkhiqizo othuthukileko namatjhuguluko.

Ukudosa abasisi kezezenjiwa ezitlhogekako emnothweni omutjha wephasi, khona duze nje sizokuqedelela iqhinga lethu lokuthungatha izenjiwa.

Sizokuraga nokusekela ukwakhiwa kwebubulo lerhasi ngoba linekghonakalo ekulu yokuvula imisebenzi nokuthuthukisa umnotho ngokunabileko.

Sizokuqinisekisa ukuthi lokhu kwenziwa ngokuthobela imithetho yezebhoduluko neminye imithetho yelizwe lekhethu, nokuthi lapho kunokungezwani khona, sisebenzisane ukukurarulula, kuzokusizakala ilizwe lekhethu nabantu balo.

Sihlala kesinye seemfunda zephasi esithintwa khulu kutjhuguluka kobujamo bezulu/kwetlayimethi.

Kuhlala kunesomiso, iinkhukhula nobunye ubujamo bezulu obukhambisana nokutjhisa kwephasi. Mhlapha iinkhukhula zisahlele iimfunda ezithileko, kufaka hlangana iKwaZulu-Natal, i-Gauteng nePumalanga Kapa.

Lokhu sele kubangele umonakalo omkhulu kumthangalasisekelo nengenisweni.

Emnyakeni odlulileko sathatha amagadango aqakathekileko ekulwisaneni nokutjhuguluka kwetlayimethi, kwathi khonapho sabe sinzinzisa namandla wekghono lethu lokujamelana namanye amazwe ngokuphalisana ngomnotho.

Inembo esiyiqotheleko ngezokutjhuguluka kwetlayimethi kukuthi akukafaneli sidlule isilinganiso sokutjhisa esiyi-1.5°C. Siphumelele-ke ukukwenza lokhu, begodu kungekokuthoma siphumelela ukufikelela isilinganiso esibekiweko. 

Lo kumnqopho woke amazwe avumelana ngawo njengengcenye yesiVumelwano se-Paris ngeTlayimethi, godu uqakathekile ukukhandela imithelela emimbi yokutjhuguluka kwetlayimethi.

 Solo ngatlama iKomitjhini kaMengameli yeTlayimethi esikhathini esidlulileko esingaphezudlwana komnyaka, ikomitjhini le yenze umsebenzi omkhulu ukusekela itjhuguluko elifaneleko ukuya emnothweni oziphilisako, oqalelela woke umuntu, okghona ukutjhuguluka nobujamo bezinto newerhasi ephasi.

Ekhomferensini yeentjhabatjhaba yetlayimethi e-Glasgow ngoSinyikhaba wanyakenye, iSewula Afrika  yenza  isivumelwano esimlando sama-R131 wamabhiliyoni  ne-European Union, i-France, i-Germany, i-United Kingdom ne-United States.

Lelisebenziswano elingelokuthoma lomhlobo walo lizakuba malungana nokubeka umnqopho omutjha wezinye iimayini zamalahle esele ziphelelwa sikhathi kukunje, kwakhiwe imithombo yokuziphilisa emitjha abasebenzi nomphakathi ozakuthinteka khulu kilelitjhuguluko abazaziphilisa ngayo. 

Ukuqinisekisa ukuthi iSewula Afrika iyakghona ukufumana inzuzo ezeleko yalokhu nezinye iindlela zokusebenzisana, ngikhethe uNom. Daniel Mminele, iSekela laphambilini lomPhathi weBhanga eKulu, njengeHloko yesiQhema sakaMengameli seTlayimethi ukubuthelela iimali yalelihlelo lamatjhuguluko.

Lelihlelo lokutjhugulukela endleleni etja yokusebenza ngeembaseli, lizakuzuzisa woke umuntu nange lingalawulwa ngendlela efaneleko. 

Ukukhiqizwa kwamandla avuselelweko kuzakwenza igezi itjhiphe godu kuthenjelwe kiyo khulu, godu lokho kuzakwenza amabubulo wethu akhambisane ngokuthomana namanye ephasini.

Ukusisisa eenkoloyini ezikhamba ngegezi kuzokusiza iSewula Afrika ukufikelela ikusasa elinamandla nelihlwengileko ephasini.

Sizokukghona ukunabisa ibubulo lethu leemayini nezenjiwa eziqakathekileko zeembaseli   ezihlwengileko njengeplathinamu, ivenadiyamu, i-cobalt, i-copper, i-manganese ne-lithium.

Sinethuba elingakavami lehayidrojini etjheja ibhoduluko, nasiqala iinsetjenziswa zethu zokuphehla igezi ngelanga nommoya godu eziphuma phambili ephasini netheknoloji yangekhaya nekghono.

Woke amagadango la – ekuvuselelweni kwezakhiwo nokusekela izakhiwo ukusekela ama-SMME, ukusisela kumthangalasisekelo nokuvela kwemikhakha emitjha – kuzokuthuthukisa isikhathi ngokukhula komnotho odoswa phambili makhampani wangeqadi eminyakeni ezako.

Siyazi nokho, ukuthi nanyana  ubujamo bezinto bungaba buhle ukubudlula boke kezamabhizinisi, nomnotho ukhule msinyana khulu, kodwana nokho kuzakuthatha isikhathi ukuthi ikoro yangeqadi ivule imisebenzi ezakwanela woke amaSewula Afrika aziingidigidi angasebenziko njenganje.   

Umnqopho wethu kukobana singatjhiya namunye ngemva.

Kungakho sandisa ukuqatjha embusweni nakezehlalakuhle.

Iingaba ezimbili zokuthoma zehlelo likaMengameli lokuSekela imiSebenzi esalihloma ngoSewula wee-2020 lisekele amathuba angaphezulu kwee-850 000.

Bangaphezu kamaphesente ama-80 abantu abatjha abazibandakanyako, kwathi abangaphezulu kwama-60% kwaba bomma.

Sisekele abomma abatjha abanjengo-Tracy Nkosi we-Springs, owaqatjhwa njengomsizi kezefundo e-Welgedag Primary School, othi lelithuba lamkhuthaza ukuraga neemfundo zakhe emkhakheni wezefundo.

Lisekele godu uMma Nosipho Cekwana weMpendle KwaZulu-Natal, osebenzise ivawutjha yakhe yezokulima ukuthenga umumbu, umanyoro nokudla kwefuyo yakhe.

Inani elipheleleko labazuzi lizokukhuphuka msinyana lidlule isigidi samaSewula Afrika.

Lokhu kufaka ngaphezu kwengcenye yesigidi sabantu abatjha abaqatjhwa baba basizi kezefundo, okwenze kwaba lihlelo elingelikhulu ukuwadlula woke wokuqatjha ilutjha emlandweni wethu.

Isibonelelo sokuqatjha sizokusiza umNyango wezangeKhaya ukuqatjha abantu abatjha abangasebenziko abazii-10 000 abazakufaka imininingwana yamarekhodi ibe yidijithali, okuzokukhulisa amakghono wabo nokufaka isandla ekutjhugululeni iinsetjenziswa zezakhamuzi zenziwe ngeendlela ezitja zesimodeni.

 IsiKhwama sokuQatjha sezeHlalakuhle sizokuvula amathuba wemisebenzi azii-50 000 ngokusebenzisa ikghono leenhlangano ezingaphandle kukarhulumende emikhakheni efana nezokulima zedrobheni, ifundo yabasathomako, ubukghwari bomphakathi nokulwisana nenturhu eqothele ubulili.

Ekungezeleleni ukuqatjha kombuso, sinikela isekelo ebantwini abatjha ukubalungiselela umsebenzi sibahlanganise namathuba.

Ukukhuthaza ukuqatjhwa mabhizinisi amancani, sizokukhuphula izinga sinabise neemfuneko zokuzibandakanya kusiBonelelo seHlohlomezelo yomThelo wokuQatjha. Eminyakeni edlulileko le gade kuyindlela esebenzako yokukhuthaza iinkhampani ukuqatjha abasebenzi abatjha. Amatjhuguluko wesibonelelwesi azokwenzela amabhizinisi amancani ubulula ukuqatjha abantu abatjha.

UNgqongqotjhe wezeeMali uzokumemezela imininingwana yamatjhuguluko la eKulumeni yeSabelo seeMali.

Sikhombela iinkhampani ukusekela lomzamo, zamukele isibonelelo esiyihlohlomezelo zinikele abantu abatjha umsebenzi. Ikundla i-SAYouth.mobi yelutjha elifuna umsebenzi ukufuna amathuba nesekelo sele inamaSewula Afrika amatjha atlolisileko aziingidi ezi-2,3.

Kilesisibalo abangaphezu kwee-600 000 banikelwe amathuba wemisebenzi.

Ihlelo lemiSebenzi eHlumisa iLutjha leliZweloke elivuselelweko izokuqatjha isiqhema sokuthoma sabantu abatjha abazii-50 000 ngomnyaka ozako, kuvulwe amathuba welutjha  elizokufaka isandla emiphakathini, lifunde amakghonofundwa lenze ngcono namathuba walo wokuqatjheka.UmNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula uzokuvulela abafundi abaneziqu ze-TVET abazi-10 000 imisebenzi ukuthoma ngoSihlabantangana wee-2022.

Ekulungiseleleni i-SoNA le, ngisizwe maSewula Afrika amatjha amabili asebenza sakubandulwa nge-Ofisini kaMengameli, uMma. uNaledi Malatji noMma. Kearabetswe Mabatle.

Bangitjele ngobuhlungu babantu abatjha abaneencwadi zefundo kodwana abasebenzi ngoba banganalemuko lomsebenzi.

Lokhu kukatelela abanengi ukungena emisebenzini engahlobani nebakufundelako.

Woke amagadango engiwahlathululileko aqakathekile ukunikela abantu abatjha ilemuko lomsebenzi abalitlhogako ukuthatha igadango labo lokuthoma ukungena emakethe yomsebenzi.

Sikhombela iinkhampani zangeqadi ukusekela amagadango la – begodu lapho kukghonakala khona, zingasafaki umbandela welemuko njengombandela wokuqatjhwa – kobanyana abantu abatjha ngobunengi ngokungakghonakalako bazokuthola ithuba lokuthola umsebenzi wokuthoma. 

 Njengobanyana sisebenzela ukukhulisa umnotho sakhe nemisebenzi, sizokunabisa isekelo emindenini etlhagako ukuqinisekisa ukuthi akunamuntu kilelilizwe oqalana nobuhlungu nokulahlekelwa sithunzi ngonobangela wendlala.

Ihlelo lethu lezokuvikela zehlalakuhle lihlangana nepumelelo ekulu kurhulumende wentando yenengi, elifikelela abantu abangaphezulu kweengidi ezili-18 qobe nyanga.

Ngaphandle kwalelisekelo, abanye abantu abaziingidigidi bebazokuqalana  nobuchaka obutlhuwisako.

Solo kwathoma i-COVID-19, isiBonelelo sezeHlalakuhle sokuQalelela amaTlhuwo sisekele abantu abangasebenziko abangaphezu kweengidi ezi-10 egade banganabuyo ngonobangela wombulalazwe.

Abanye abantu basebezise imali leyo ukuthoma amabhizinisi.

UNom. Thando Makhubu we-Soweto wafumana isibonelelo sama-R350 iinyanga ezilikhomba nyakenye, wayibulunga wabe   wavula isitolo se-ice-cream esele siqatjhe abantu abane.

UNom. Lindokuhle Msomi, umvezi we-TV ongasebenziko waKwaMashu Hostel, wabulunga isibonelelo sakhe sama-R350 iinyanga ezilithoba wafumana isikghudlhwana sokuthengisela ukudla wakwazi ukondla umndenakhe.

Nalokha sibe nomthelela omkhulu, kufuze siyelele ukuthi siqalene nokutlhayela kweemali okukhulu.

Nanyana i-COVID-19 ibe namacaphazela amambi kangaka nje, kufuze silimuke ukuthi siqalene nendlala yemali engekulu. 

Umraro wokutlhayela kweemali uzokulimaza abatlhagako khulu ngokwehla kweendingoqangi abathembele kizo.

Ngokuyelela ubuhle balesisibonelelo, sizosingezelelela isikhathi salesisibonelelo sama-R350; singezelela isikhathi ngomunye umnyaka,  ukufikela ekupheleni kwakaNtaka wee-2023.

Ngalesisikhathi sizokubamba imikhulumiswano engeneleleko ukutshwaya amagadango angcono wokujamiselela isibonelelwesi.

Isekelo kufuze likhambisane nekghonakalo, Akukafaneli lilimaze iindingoqangi godu libhalelwe kuziphilisa.

Kusese yitjisakalo yethu ukuthola ubuncani bezinga lesekelo kilabo abatlhoga khulu.

Ukwenza ukuthi abantu bakghone ukuthola inarha kuqakathekile emzameni wethu wokuphelisa indlala ngokunikela abantu ingeniso eyenza umehluko.

Siyaraga nokuvuselelwa kwenarha ukuya ngokomThethosisekelo godu sijamele ukuvunyelwa komThethomlingwa wokuThathwa kweNarha nonyaka.

Ukuhlonywa kwe-Ejensi yezokuThuthukiswa kwezokuLima nokuVuselelwa kweNarha kuzokuqedelelwa nonyaka.

UmNyango wezemiSebenzi yomBuso nomThangalasisekelo uzokuqedelela ukudluliselwa kwamahekthara azii-14 000 wenarha yombuso ezokunikelwa i-Ejensi yokuThuthukiswa kweziNdlu.

Sinenarha eyaneleko nenonileko ukusekela iingidi zabalimi abancani abaphumelelako kezeenkukhu, ifuyo, iinthelo nemirorho.

 NgeHlelo likaMengameli lokuFukula imiSebenzi ngesiKhwama seZwelano, bangaphezulu kwee-100 000 abalimi esele bafumene amavawutjha ukwandisa imikhiqizo yabo.

Iskimu lesi sibonakele sisebenza godu sinomthelela.

Umkhakha wezokulima ubone ukuqakatheka kokusekela abalimi abakhasako nokubafaka erherhweni lokuragwa kwemisebenzi yabalimi.

Ngeqhinga lokulawula itjhukela, ibubulo linikele i-R225 yeengidi kubalimi abakhasako abatjala umoba abangaphezu kwee-12 000 njengengcenye yesibopho se-R1 yebhiliyoni yokusiza abalimi abanzima.

Sizokunabisa ukunikelwa kwamavawutjha godu sikhombela eminye imikhakha ukufaka isandla sikghone ukuhlanganyela sifikelele amavawutjha azii-250 000 ukusiza abalimi abasakhasako nonyaka.Ayikho imizamo yethu yokuvuselela umnotho wethu ezokuphumelela nasingalwisani nepehla yekohlakalo.

Ukusukela ekuthomeni komnyaka nginikelwe iingcenye ezimbili zokuthoma zombiko weKomitjhini ePhenya ukuGolwa komBuso edoswa phambili mJaphethe weJaji eliKhulu u-Raymond Zondo.

Nanyana kusajanyelwe isiphetho esinqophileko ngekupheleni kwenyanga le, iingcenye ezimbili zokuthoma zombiko zifakazela ukuthi kwamambala ‘umbuso wagolwa’.

Lokhu kutjho ukuthi amaziko wombuso namabubulo wombuso (ama-SOE) angenelelwa lithungelelwano leenlelesi elalinqophe ukuzitapela imali yombuso.

Imibiko ihlathulule ngokuzeleko umthelela wesenzo lesi sobulelesi eHlanganweni yeemPhaphamtjhini yeSewula Afrika, i-Transnet, i-Denel, iZiko lezokuButhelelwa komThelo leSewula Afrika (i-SARS) neZiko likaRhulumende lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS).Ukugolwa kombuso kube nomthelela onqophileko omumbi epilweni yamaSewula Afrika woke, khulukhulu abatlhagako nabanganabuyo emphakathini wekhethu.

Kuthundubaze ikghono lomBuso lokuletha izenzelwa nokuhlangabeza okulindelwa babantu ngokomthethosisekelo namalungelo wabo.

Kufuze senze ngokusemandlenethu ukuthi lesisehlo singasenzeka godu.

Umsebenzami kuqinisekisa ukuthi umbiko wekomitjhini utjhejwa ngokuyelela bese kuthathwa amagadango alandela iimphakamiso zawo.

Ngizokwethula iqhinga lokusebenza mayelana neemphakamiso zekomitjhini, angakadluli umhla wama-30 kuMgwengweni.

 Njengokwesiphakamiso sokuthoma sekomitjhini, sizokuqinisa ihlelo lokuvikela abatjeleli, abaziinsika epini yokulwisana nekohlakalo nababeka ipilo yabo engozini ngokubika ngezenzo zobumbi.

Sibuyekeza ngokuzeleko yoke imithetho, besilinganise sithomanise namanye amacala akhambelana nalawa enzeka ngeenkhathi ezidlulileko, kobanyana sizokukghona ukuqinisa ivikeleko labatjeleli. 

Ama-ejensi wokuthotjelwa komthetho anqophileko sele athathe amagadango afaneleko ukuqalana nevalo lokuphepha kwabatjeleli. 

Abantu abanengi   neenkhampani abasolwa yikomitjhini ukuthi bayathinteka ekugolweni kombuso kufuze baqalane nomthetho.

Nginethemba lokuthi iBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA) lizokuraga namaphenyo aphakanyiswe yikomitjhini, nokuthi amagenge weenlelesi angenelele urhulumende azokuqalana nobukhali bomthetho.

IPhiko eliPhenyako ku-NPA lilindele ukwenza umsebenzalo godu sele kunesiqhema esikhethekileko esitlanyelwe ukulandelela imilandu le.

Sizokuqatjha ihloko etja yePhiko eliPhenyako ngemva kokuthokoza umsebenzi kuka-Adv. Hermione Cronje esikhundlenesa.Isikhibelelo semithetjhwana yeKomitjhini ePhenya ngokuGolwa komBuso ngenyanga kaMgwengweni wee-2020, sifukule ukwabelana ngelwazi hlangana neKomitjhini nama-ejensi wokuthotjelwa komthetho.

Isikhibelelo lesi sivumele ukuqatjhwa kwabasebenzi beKomitjhini ePhenya ngokuGolwa kombuso ma-ejensi wezokuthotjelwa komthetho.

Iinqalelelwezi ezilisizo zikhuthaze iPhiko eliPhenyako ukulandelela ngokuzimisela imilandu ephakanyiswe mbiko wekomitjhini.

Semukele isekelo leenkhampani zangeqadi ukusiza ekuletheni amakghonofundwa esiwatlhogako kurhulumende ukusiza iphenyo nokutjhutjhiswa kobulelesi.

Ukuqinisekisa ukuthi ibandla lezokutjhutjhisa likhamba phezu kwesibopho salo ukuya ngokomthethosisekelo nokuba tjhatjhalazi, sitlama itlhatlha leenkhampani  zangeqadi elizokulawulwa liZiko leeMali leliZweloke.

Kunemikhulumiswano eragako nobuLungiswa ngokutlanywa kwamakhotho akhethekileko ukulalela imilandu emayelana nokugolwa kombuso neyekohlakalo.

Nanyana sithethe amagadango wokuphelisa isikhathi sokugolwa kombuso, siyazi ukuthi ipi elwisana nekohlakalo isese kude nokuphela.

Ngitjho nalokha ilizwe gade litlhagiswa mbulalazwe i-COVID-19, iinkhampani nabantu abenza ubulelesi nabasebenzi bombuso, bebarera neemphathimandla zembusweni ukukhwabanisela urhulumende amabhiliyoni wamaranda mayelana namakontraka we-COVID-19.

Kwathi nakuvela ubufakazi bekohlakalo ngalokhu sathatha amagadango.

 Sabuyisela emva eminye yemilayelo yokuthengela isizo elirhabako, sethula isentha yokuhlanganyela eyahlanganisa ama-ejensi wezomthetho ahlukileko, sakhupha imininingwana yawo woke amakontraka we-COVID-19 kubunzinzolwazi senza nephenyo elidephileko elenziwe yiYunithi yePhenyo eliKhethekileko (i-SIU).  NgoNobayeni, i-SIU yethula umbiko wayo wokugcina ngephenyo layo mayelana namakontraka we-COVID-19.

Ngalokho-ke, imilandu ema-45, enenani elihlangeneko lama-R2.1 wamabhiliyoni litloliswe emKhandlwini wePhenyo eliKhethekileko.

I-SIU idlulisele abasebenzi bombuso abama-224 ukuyokukhalinywa godu yathumela imilandu ema-386 eBandleni lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA).

I-Ofisi kaMengameli ibeke iindlela zokuhlolisisa ukuphunyeleliswa  kweemphakamiso ze-SIU bekuqinisekiswe nokuthi  iminyango neenjamiso zikarhulumende zibathathela amagadango labo abephule umthetho.

Ipi elwisana nekohlakalo izokulandela omunye umtlhala omutjha noqinileko ukuya ngomBiko wokuGolwa kombuso, ukuqiniswa kwama-ejensi aqalelela ukuthotjelwa komthetho nokuphunyeleliswa kwekambiso etja elwisana nekohlakalo embusweni.

Ama-SOEs anendima eqakathekileko emnothweni wethu.

Amanzi neendlela, igezi namakhumulo, zokuvikela nezemmoyeni, ipahla eqakathekileko le iyafuneka ukuze ilizwe lekhethu liphile.

Kuqakathekile ukuphelisa ukuwa kwawo nokuwabeka ebujameni bokufaka isandla ngefanelo.

Sesithomile ngamagadango wokubuyisela iinkhampanezi  esigeni, nasiletha amatjhuguluko aqinileko azokwenza ama-SOE wethu asebenze kuhle, aphalisane kuhle, aziphendulele  abe akghone nokuziphilisa.

Umkhandlu kaMengameli wama-SOE, engawubeka ngomnyaka wee-2020,  uphakamise ukuthi urhulumende amukele umfuziselo wobunini bamatjhere obuhlanganyelweko ukwenzela  iinkhampani  zombuso. Lokhu kuzokuhlukanisa ubunini bomBuso nomsebenzi wokwenza imithethokambiso nemisebenzi yokulawula, ukwehlisa ukufakwa kwenyawo ngokwepolotiki, kwethulwe ukusebenza ngefanelo nokulawula ipahla yombuso ngendlela evikela izinga labanini bamatjhere.

Njengengcenye yalokhu, umsebenzi wokuzilungiselela uthomile ukutlama ikhampani yombuso ezokulawula ama-SOE nokulawula amatjhere wekhampani.

Ukuqinisekisa ukuthi ama-SOE enza umsebenzawo ngokuzeleko, umKhandlu kaMengameli wama-SOE ulungisa iimphakamiso zokuthi umkhandlu lo urage nomsebenzi, uqiniswe namkha upheliswe.

Iimphakamiso zizokuqalisiswa godu kukhulunyiswane nabo boke ababelani.

Sithatha amagadango ukuvikela intando yenengi yethu, ukuvikela umthangalasisekelo wezomnotho nokuletha ukuphepha emiphakathini yoke.

Ekuthomeni kweveke le, sikhuphe umbiko wephaneli yabosolwazi ngemiguruguru yangoVelabahlinze yanyakenye.

Umbiko unikela isithombe esihlubayezako ngekghono lephiko lezokuphepha nendlela elisebenza ngayo.

Umbiko ugcina ngokuthi indlela karhulumende yokuthoma yokulwa nezehlakalo zangoVelabahlinze wee-2021 beyingasiyihle godu amapholisa awakabambisani nemiphakathi asebenzela kiyo, ukusebenza kwamapholisa kwabasezingeni eliphasi, gade kunganakuhlanganyela okuhle hlangana nephiko lokuphepha kombuso nephiko leenhloli.

Iphaneli yabosolwazi yathi lokho inturhu ekubeke tjhatjhalazi kumtlhago nokungalingani okusemrajini womtlhago abantu beSewula Afrika abakiwo.

Iphaneli yabosolwazi ifumene ukuthi kufuze iKhabinethi yamukele ukuziphendulela ngezehlakalo zikaVelabahlinze wee-2021.

Lobu kubujamo esibuvumako nesibamukelako.

Sizokwenza njengokuphakamisa kwephaneli, ukutlama indlela yelizwe yokuziphendulela ukulungisa ubuthakathaka obutshwaywe yiphaneli.

Sizokuthoma ngokuzalisa msinynana iinkhala eziqakathekileko nokutjheja iinkhala zalabo abajanyisiweko ku-Ejensi yezokuPhepha komBuso nePhikweni lezobuHlakani.

Sizokumemezela msinynana amatjhuguluko eburholini kuma-ejensi wezokuphepha ukuqinisa izakhiwo zethu zokuphepha.

Abasebenzi beButho lamaPholisa weSewula Afrika (bakwa-SAPS) bazokubekwa ezingeni elifaneleko, ngebandulo elifaneleko.

Umonakalo oragako ngokwetjiwa komthangalasisekelo ulimaze ukuzithemba warhunyeza khulu nokukhula komnotho, amasiso nokuvulwa kwemisebenzi.

Ngokufanako sithloga ukulwisana namagenge weenlelesi asahlela iindawo zokwakha namanye amabhizinisi adlelezele imali.

Lokhu kufuna indlela yokuziphendulela enqophileko nehlanganyelweko.

Urhulumende utlame amayunithi anqophileko amikhakhaminengi ukulwisana nokudlelezelwa kezomnotho, ukutheliswa eendaweni zokwakha nokugiribezwa komthangalasisekelo.

Sizokunikela ngeensetjenziswa ukuqatjha nokubandula amapholisa azii-12 000 ukuqinisekisa ibutho lakwa-SAPS lifumana isizo elitlhogekako.

Omunye umkhakha otlhoga ukutjhejwa msinyana kutlanywa kabutjha kwamaforamu wezokuphepha komphakathi ukuthuthukisa ukubumbana nokusebenzisana hlangana namapholisa wendawo nezakhamuzi endaweni amapholisa asebenzela kiyo.

 Kukhanyile ngokubona kwephaneli yabosolwazi ukuthi sidinga ukulandela ikambiso ehlanganyelweko ukuhlolisisa ingozi eqalene nokuphepha kwelizwe lekhethu nokutjheja iimpendulo ezifaneleko.

Ngikhombela woke amaSewula Afrika ngokweenhlangano zawo ngokuhlukana kwazo ukuzibandakanya ekuthuthukiseni iQhinga lezokuPhepha kweliZweloke.

Ngizokubawa iimphathiswa ezingamele iPalamende ukuthi iPalamende ibenedima eqakathekileko ekudoseni phambili imikhulumiswano.

Imisebenzi yezokuphepha iyalelwe mKhandlu wezokuPhepha weliZweloke ukutlama msinyanna amaqhinga wokuphumelelisa iimphakamiso ezitlolwe yiphaneli yabosolwazi.

Amagadango la azokusiza ukulungisa lapho konakele khona ngokwephulwa komthetho emphakathini.

Nonyaka siqinisa ipi elwisana nenturhu eQothele bobuLili obuThileko nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF) ngokuphunyeleliswa kweQhinga lokuLwisana nayo i-GBVF, namanye amagadango wokukhuphula ukufukulwa kwaboMma ngokomnotho.

Ekuthomeni kwenyanga le ngitlikitle imithetjhwana emithathu emitjha eqinisa ihlelo lokulwisana nobulelesi, ukukhuphula ukuziphendulela hlangana neenhlaka zombuso nokusekela abongazimbi.

Ukuphunyeleliswa komthetho lo kuzokusiza khulu ukuqinisekisa ukuthi imilandu itjhutjhiswa ngepumelelo nokuthi abongazimbi bayavikelwa kube khona neendlela ezikhandela ubulelesi.

Sesikhambe indima ebonakalako ekwehliseni ukusalela kokuhlolwa kwe-DNA, kwehliswa ukusukela ematjathweni azii-210 000 ngoSihlabantangana wee-2021 ukufikela kwapheze abe zii-58 000.

Nokho ipi elwisana nenturhu eqothele ubulili angeze yathunjwa ngaphandle kokuthi thina njengomphakathi sikhuthaze zoke iinhlangano nezakhamuzi ngehlelo eliragako lokuthatha amagadango.

 Njengoba umabhubhisa oyi-COVID-19 utjengisile, ipilo yesitjhaba iyathintana nokuthuthuka kwezomnotho netuthuko kezehlalakuhle.

Sizokuraga nomsebenzi wokuqinisekisa ukufunyanwa kwesizo lezepilo lawo woke umuntu eSewula Afrika, kungayi ngokobana uyakghona ukubhadela.

Njengoba imihlangano efuna amazizo womphakathi ngomThethomlingwa weTjhorensi yezePilo yeliZweloke (i-NHI) isaraga ngePalamende, indima esele ikhanjiwe iyabonakala ekulungiseleleni ukwethulwa kwe-NHI.

Abantu abangaphezu kweengidi ezima-59 batlolisiwe eHlelweni lezePilo lokuTlolisa iinGuli.

Ngokhukhulamungu wee-2021, abasebenzi bezepilo abangezelelweko abangaphezu kwee-56 000 besele baqatjhiwe godu abasebenzi bezamaphilo abakhambela umphakathi abangaphezu kwee-46 000 bafakwe ngaphasi kwehlelo lezepilo.

Eminyakeni emibili edlulileko, ifundo yabantabethu neyabantu abatjha yaphazamiseka khulu.

Nasibuyela ehlelweni lezefundo elijayelekileko, sizokusebenza ngamandla ukuqinisekisa ukuthi boke abafundi bafumana ifundo enekhwalithi ebafaneleko.

MaSewula Afrika wekhethu,

Kufuze urhulumende asebenzele abantu.

Kungakho iqalontangi lethu kukukwakha umbuso okghonako, oziphethe kuhle nothuthukako.

Sizokuqedelela umTlamo wokutjhugulula ibizelo lemisebenzi yombuso.

Lokhu kuzokufaka hlangana amagadango aqinileko ekuqatjhweni kwabasebenzi bombuso, ibandulo eliragako lokuthuthukisa abasebenzi bombuso ngesiKolo sikaRhulumende seliZweloke nokusebenzisana hlangana namaziko wombuso, iinhlangano zeemfundiswa namayunivesithi.

Ukuhlolwa kwengeniso yabasebenzi sele kuthonyiwe eminyangweni yombuso.

Nonyaka sizokuraga nokuphunyeleliswa kwe-DDM.

Umfuziselo lo uhlanganisa yomithathu imikhakha karhulumende kunye nabanye abasebenzisani kizo zoke iinyingi ukukhulisa umnotho wekhaya nokukhuphula ipilo yezakhamuzi.

Ngokukhethekileko i-DDM idosa phambili ukuhlela okuhlanganyelweko nesabelomali hlangana nemikhakha karhulumende ibuye ithuthukise ukuhlanganiswa kwamaphrojekthi ebujameni belizwe ezingeni lesiyingi.

 Nanyana zizinengi iingcenye zombuso ezisafuna umsebenzi omnengi, akhona amaziko aragako ukusebenzela abantu balelilizwe ngefanelo nagokulungileko.

Elinye lamaziko la yi-SARS, nonyaka ezokuhlanganisa iminyaka ema-25 yaba khona.

Nanyana i-SARS nayo ikhe yabanjwa kabuhlungu ngomphimbo ngokugolwa kombuso, sele ihlumile yaba nendima ebonakalako ekubuyiseni isithunzi sayo, ukuthembeka, nokusebenza ngefanelo.

Solo yasungulwako, i-SARS ibuthelele amathriliyoni ali-16 wamaRanda wokuthuthukisa ilizwe nomnotho. Ingeniso le isize urhulumende ukukhuphula ipilo yeengidigidi ngokunikela zepilo, ifundo, iimbonelelo zesondlo nezinye iindingoqangi.

Umbuso okghonako awukaqali kwaphela ikhwalithi yabasebenzi bombuso nokusebenza kuhle kwamaziko.

 Kodwana uqale godu nokuthi izakhamuzi zihlonyiswa njani ukuthi zibe nesandla sokuhlanganyela nombuso ekuthuthukiseni. Kufuze sisebenzisane ukuqinisekisa kobana imikhakha efana namakomidi angamele iinkolo namaforamu aqalelela zokuphepha komphakathi alima indima godu ayahlanganyela.

Umphakathi omajadu uqakathekile ekwakheni umbuso onekghono nosathuthukako.

Sizokusebenzisana nababelani ukubiza umhlangano ekade wadlulelwa sikhathi.

Lomhlangano unqophe ukukhuphula ukuthintana hlangana nombuso neenhlagano zomphakathi nokutjheja iintjhijilo eziqalene neenhlangano ezingafumaniko inzuzo nalezo ezinzinze emiphakathini.

Ilizwe lekhethu likhe labetheka khulu esikhatjhaneni esidlulileko.

Ihlanganisela yemimmoya, inengi layo engaphezu kwamandla wethu, isibeke lapha sikhona namhlanjesi.

Siqalene neentjhijilo ezidephileko nezithusako.

Kwamambala sisepini yomphefumulo walelilizwe.

 Kodwana akunakuzaza ukuthi sizokwehlula.

Ngibawa woke umSewula Afrika abambisane nabanye epinethu yokulwisana nekohlakalo, epinethu yokuvula imisebenzi, epinethu yokufikelela ngaphezudlwana komphakathi olinganako.

Sikhe saqalana neentjhijilo ezinengi phambilini, kodwa sazehlula.

Gade siqalene nokuthatha iinqunto ezibudisi, kodwana sazithatha.

Eenkhathini ezibudisi sitjengise isibindi nokuzimisela

Ngazo zoke iinkhathi sizenyulile ekuphelelweni lithemba, savuselela ithemba, ukwakha kabutjha neragelophambili.

Nanamhlanjesi-ke asenzeni njalo godu. 

Masisebenzele phezu kwesivumelwano esitjha sokuqalana nobujamo obutjha, isivumelwano esiletha ubunye hlangana nathi sibambelele kunembombono ehlanganyelweko ukwakha kabutjha umnotho namaziko wethu.

 Asisebenzeni.

Asivuseleleni ilizwe lekhethu.

Singatjhiyi noyedwa ngemva.

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore