UMengameli Cyril Ramaphosa: IKulumo yobuJamo beliZwe

IKulumo yobuJamo beliZwe (i-SoNA) eyethulwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa ePalamende, eKapa

Somlomo wesiBethamthetho seliZweloke (i-NA) Mm. Thandi Modise,

Sihlalo womKhandlu weemFunda (i-NCOP), Nom. Amos Masondo,

Sekela likaMengameli David Mabuza,

Mengameli wangaphambilini Thabo Mbeki noKskz. Mbeki,

Sekela likaMengameli wangaphambilini Phumzile Mlambo-Ngcuka,

Sekela likaMengameli wangaphambilini Baleka Mbete,

Jaji eliKhulu Mogoeng Mogoeng namalunga ahloniphekileko wezoBulungiswa,

BoNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe,

Malunga ahloniphekileko we-NA,

Malunga ahloniphekileko we-NCOP,

Hloko ye-Rijini yeYurophu ejamele isigungu samazwe esinesikhozi sezobuhlakani nawo, mHlonitjhwa Beka Dvali,

Nthekeli ezikhethekileko,

MaSewula Afrika wekhethu,

Ngalelilanga, eminyakeni ema-31 eyadlulako, uMengameli u-Nelson Mandela waphuma emasangweni weJele i-Victor Verster amumuntu otjhaphulukileko, asibonelo esiphilako samandla wokubambelela nesibindi sabantu beSewula Afrika. 

Pheze ma-40 weengidi zeminyaka, solo sinerherho lebhoduluko elisimanga kilengcenye esekugcineni kwesewula yekhonthinenthi yekhethu.   

Amahlatjhana we-Fynbos Biome, emile yarhatjheka neKapa yoke inamatshwayo weemila neentjalo ezihluke khulu kezitholakala ephasini. 

Amahlatjhana lawa akwazi ukujamelana nesomiso sehlobo elitjhisako kunye nobusika obumakhaza obunelwa nanga lizulu. Iimila lezi zisimanga esihlukileko.   

Ithuthumbo lelizwe lekhethu, iPhrothiya, limhlobo we-fynbos.                            

Mhlana ngivula iKhonferensi yesithathu yezamaSiso weliZwe nyakenye, ngakhuluma ngobunjalo bePhrothiya obufana ngezinto ezinengi nobunjalo besitjhaba sekhethu. 

Okuhluke khulu nokungakavami nge-fynbos kukuthi nayizakukghona ukuhlala ikhona ingatjhabalali, ifuna umlilo. 

Ubuncani bakhona kanye eminyakeni ema-20, i-fynbos kufuze itjhiswe mlilo wezinga lokutjhisa eliphezulu khulu, kobanyana irherho lebhoduluko lizokuvuseleleka lihlume ngobutjha. 

Kilo loke ihlobo, amakari atjhileko nazo zoke iimila neentjalo ezitjhileko zibonakala unga zizinto ezingasanamsebenzi.  Kodwana nakubuya izulu lesiruthwana, imbewu iyamila, ithome phasi ilandele iingaba zayo zokukhula godu.    

Iintaba zitlhurha amathuthumbo ngepilo etja lokhuya iimila neentjalo ezitja ebesele zibonakala unga zifile nazithoma ukuphila ngamandla amakhulu adlula waphambilini.

Thina bantu beSewula Afrika, emnyakeni odlulileko lo sidlule ebunzimeni obukhulu khulu. 

Njengomlilo wommango otjha amalangabi eentabeni zamahlatjhana we-fynbos, isifo esingumabhubhisa sisahlele iphasi loke, satjhiya kulilwa lapho sidlule khona. 

Kodwana nanyana kunjalo, njengamahlatjha we-fynbos alikhuni welizwe lekhethu lendabuko, nathi sitjengise ngeendlela ezinengi ukuthi sinamandla wokubambelela. 

Iminyaka emakhulu amathathu besisolo sigadangelwe, semukwe koke esasinakho, semukwe nobulungiswa. 

Kilamakhulu amathathu weminyaka sajama sasimelela, sizivikela, sizilwela.

Kungenzeka ukuthi amalangabi wokwemukwa ubulungiswa  asitjhiya sineembazi, kodwana azange asiginye. 

Izulu  lentando yenengi lilethe ukuvuseleleka nokubelethwa kwesitjhaba esitjha. 

Sivuke sasikima kanenginengi sesiphoselwe ngemarholweni wamarharha, salotjhisa ilanga elitjha. 

Nasiqala umonakalo omumbi kangaka lo obangwe sisifesi, siyazi ukuthi njenge-fynbos, njengabokhokho bethu, sizakuvuka sisikime godu.                                                                                                                                                       

Pheze sekumnyaka iSewula Afrika yehlelwa kokuthoma sisifo ebesingaziwa sengogwana i-corona, i-COVID-19.

Ukusukela lesosikhathi, balinganiselwa esigidini nesiquntu abantu bekhethu ekwaziwa ukuthi bathelelwe ngilengogwana. 

Bangaphezulu kwama-45 000 abantu abaziwa ukuthi babulewe ngiso lesisifo. 

Ngale kwamanani esikhuluma ngawo la kunendaba yebangamatlhuwo esihluku ebantwini. 

Akunamndeni, akunamphakathi nandawo yomsebenzi la kunganamuntu olahlekelwe khona mumuntu amaziko, asebenza naye nothandiweko kuye.   

Godu le yindaba yesibindi namandla wokubambelela.

Amandla wokubambelela wesisebenzi sesibhedlela esiya emsebenzini siyokuhlenga ipilo yabantu ubusuku nemini, sithi sisenza njalo sibe sisazi kuhle nje ukuthi naso ngokwaso sisengozini yokutheleleka ngalesisifo esingumabhubhisa. 

Yindaba esimanga yesibindi samapholisa, samajoni, seensebenzi zemisebenzi eqakathekileko, somtjheji wezepilo nabo boke abasebenza ngeengulani bunqopha, abalonde ilizwe lekhethu lahlala liphephile, bondla abantu bekhethu godu baqalelela nomnotho wekhethu wasolo utjhitjhinga usiya phambili. 

Yindaba yokuzwelana nesisa sokurhawukelana. 

Yindaba yesitjhaba esijame ndawonye salwa ne-COVID-19 ngeendlela ezingakhange khezibonwe kusukela kwemalangeni wokuthoma kwentando yenengi yethu. 

Lomraro uveze ubunjalo bamambala wesitjhaba sekhethu esisimangaliso.

Uveze ummoya wabantu ababhala ukwehlulwa.

Ngiwo kanye lommoya weSewula Afrika ekufuze usunduze amandla wethu wokwakha umnotho omutjha nokulingana kezomnotho nomphakathi ongcono nolungileko. 

Umnyaka esiwuthomako lo kufuze ube sikhathi setjhuguluko, setuthuko nokubelethwa ngobutjha. 

Kufuze kube mnyaka esizakusikima  ngawo.

Akusimnyaka ofana neminye lo, begodu nale-SoNA akusiyo ejayelekileko. 

Ngalokho-ke ntambama nje ikulumami ngizoyiqalisa khulu khulu kumaqalontanzi aphambili, womnyaka wee-2021. 

Kokuthoma kufuze sehlule lesisifo sengogwana i-corona esingumabhubhisa. 

Kwesibili, kufuze sirhabise ihlelo lethu lokuvuselelwa komnotho.

Kwesithathu, kufuze siphumelelise amatjhuguluko wethu wezomnotho  sizokwakha imisebenzi ebambelelako sibe sirage ukuhluma komnotho okuqalelela umuntu woke. 

Kokuphela, kufuze silwe nekohlakalo sibe siqinise nomBuso. 

Eemvekeni ezizakwezi, sizokutjheja amanye amaphuzu aqakathekileko wehlelo likarhulumende lanonyaka. 

Okuyona ndaba eqakatheke khulu khulu yokuvuseleleka kwelizwe lekhethu magadango angadediko napheleleko wokwehlula ingogwana i-corona. 

ISewula Afrika isandukuphuma emzombeni wesibili wokusahlela kwengogwana le solo i-COVID-19 yehla lapha ekhethu ngenyanga kaNtaka nyakenye.                                                                                                                                          

Lomzombe wesibili womhlobo omutjha wengogwana ube bukhali khulu wabe wadlula nabantu abanengi khulu kunomzombe wokuthoma. 

Nanyana kunjalo, banengi khulu abantu ebeyizobathatha.

Nangathana azange sisikime msinyana sibeke imilayo yokuqintelisa amakhambo nemisebenzi ethileko, silungiselele amaziko wethu wezepilo, ukube amaSewula Afrika azange ahloniphe ikambiso yezepilo ebekiweko, umonakalo obangwe sisifesi ngabe mkhulu ukudlula lokhu kude. 

Nonyaka kufuze senze okusemandleni wethu ukulawula nokwehlula isifo esingumabhubhisa.

Lokhu-ke kutjho ukuqinisa imizamo yethu yokuvimbela ukuthelelana nokuqinisa ihlelo lethu lezepilo.

Kutjho godu nokuthi kufuze siphume ijima elikhulu lokujova abantu kobanyana sizokuhlenga ipilo besiphungule inani elitheleleka ngengogwana le ngenani elibonakalako esitjhabeni soke. 

Ekuthomeni kweveke le, saziswe ukuthi omunye wemijovo esiyithengileko, i-AstraZeneca, ayinamandla aneleko wokukhandela ukutheleleka okuludlana ukufikela kokuqinaqinileko ukuthi umuntu angangenwa mhlobo omutjha wengogwana obizwa ngokuthi yi-501Y.V2.

Lokhu-ke kuvezwe lirhubhululo elenziwe bososayensi nabarhubhululi bekhethwapha. 

Siyabathokoza lababososayensi ngokudosa phambili lelirhubhululo bebaveze nobufakazi obutjha obuqakatheke khulu ekusikhanyiseleni ngamagadango ekufuze siwathathele isifesi. 

Njengoba lomhlobo omutjha sekurhagele wona nje ekhethwapha, umphumela werhubhululweli uqakatheke khulu malungana nebelo ekufuze kugijinywe ngalo, namalungana nokuthi kufuze litlanywe njani nokuthi lilandele rherho bani ihlelo lokujoveli. 

Nanyana umphumela werhubhululweli kungakafaneli ukuriyadise kangako ukuthonywa kwehlelo lokujova, kodwana uzakuthinta ukukhethwa kwemihlobo yomjovo ezakukhethwa kuyithinte nendlela ezakusatjalaliswa ngayo. 

Isigaba sokuthoma sehlelo lethu lokujova, eliqothele abasebenzi zepilo nalabo abasebenza ngeengulani bunqopha, kwanje sesizakusebenzisa umjovo wakwa-Johnson & Johnson, wona esele utjengisile ukuthi unamandla wokwehlula umhlobo omutjha wengogwana i-501Y.V2. 

Sithole umthamo oziingidi ezilithoba womjovo wakwa-Johnson & Johnson. 

Umthamo  wokuthoma, womjovo ozii-80 000, uzokufika elizweni lekhethwapha ngeveke ezako. 

Eminye-ke imithamo izakulandela eemvekeni ezine ezizako, bekuhlangane imijovo yakwa-Johnson & Johnson ema-500 000.

Zoke iimfunda zinamahlelo wazo wokusabalalisa imijovo le emphakathini nakufika imijovo yokuthoma.

Ngithanda ukuthokoza zoke iimfunda ngezinga lazo lokulungela ukuthwala lomsebenzi esiseduze nokuwuthoma. 

Ngaphezu kwalokho, sithole eminye imithamo eyi-12 yeengidi kwa-COVAX yephasini loke. 

Imithamo le-ke izakungezelelwa ngeminye imijovo esele ikhona lapha eSewula Afrika, etholakele ngeZiko LesiQhema SokuTholakala KomJovo E-Afrika ngaphasi kweHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU). 

Bakwa-Pfizer bathembise  imithamo ema-20 weengidi, ezakuthoma ukufika ekupheleni kwekota yokuthoma. 

Siragela phambili nemikhulumiswano nabo boke abakhiqizi bemijovo ukuqinisekisa ukuthi sithola imithamo yemijovo eyaneleko elungele ubujamo bekhethu. 

Ipilo nokuphepha kwabantu bekhethu solo kusese liqalontanzi eliphambili. 

Zoke iinhlahla ezithengwa emazweni wangaphandle zibekwa ilihlo, zilinganiswe, ziphenywe, zihlolwe bezirejistarwe iBandla eliLawula imiKhiqizo yezePilo eSewula Afrika (i-SAHPRA). 

Sizakuragela phambili nokusebenzisa indlela elawulwa yisayensi esisebenzele kuhle kusukela kwemalangeni wokuthoma wesifo esingumabhubhisesi. 

Ukuphumelela kwehlelo lokujova kuzakulawulwa kusebenzisana ngokwenza hlangana kwamakoro womphakathi woke. 

Sikuthokozele khulu ukufakwa kwesandla kwamabhizinisi, kweenhlangano zabasebenzi, sibuke khulukhulu ikoro yezepilo kunye neenhlangano zokwelapha zangeqadi ekulungiseleleni lelijima lokujovwa kwesitjhaba ngobunengi. 

Njengoba siphumelele ukwehlula ubudisi phambilini, nanje sisezakwehlula, sivuke, sisikime godu.

Kodwana-ke akusisifesi nje kwaphela ekufuze sisehlule. 

Kufuze sehlule nobuchaka, indlala, ukutlhogeka kwemisebenzi nokutjhiyana kwabantu ngendima kezomnotho. 

Kufuze sehlule umukghwa wokuninwa kwabanye abantu nokwemukwa amathuba kwabanye abantu esolo kuphikelele ngokuchakisa abantu bekhethu, okuthuweleliswe ngilesisifo esingumabhubhisa. 

Mhlazana ngethula iSoNA kileNdlu nyakenye, akakho namunye wethu owakhe wafikelwa mkhumbulo wokuthi- ngesikhatjhana esiziimveke -ilizwe lekhethu nephasi lethu lizabe selitjhuguluke kangaka. 

Amahlelo wethu kwafanela ukuthi atjhugululwe aqalane nobujamo oburhabako bephais loke. 

Izabelo zeemali kwafanela ukuthi ziphanjukiswe, namahlelo amanengi kwafanela ukuthi atshwiliswe. 

Emnyakeni odlulileko lo, iSewula Afrika iqalene nokwehla khulu kwezinga lokuhluma komnotho, laphakama khulu izinga lokutlhogakala komsebenzi. 

Ubuchaka banda ngamandla. Ukutjhiyana ngendima yezomnotho kuthuwelela kuya phambili. 

Ngekota yesithathu yomnyaka wee-2020, umnotho wekhethu bewehle ngama-6% nawulinganiswa nekota yokugcina yomnyaka wee-2019. 

Ngekota yesithathu yomnyaka wee-2020 abantu abasebenzako baphunguke nge-1.7 yeengidi nakulinganiswa nekota yokuthoma, ngaphambi kokwehla kukamabhubhisa  orhageleko lo.   

Njengange isilinganiso sabantu abangasebenziko ekhethwapha siphakeme okusabekako sayokufika ema-30,8%.

Ngenca yamagadango esiwathetheko wokulekelela isitjhaba nawokuvula umnotho ngeengaba ngeengaba, silindele ukuvuseleleka kokuvuleka kwemisebenzi okunamadla ngekupheleni komnyaka lo. 

Njengoba besisebenzela ukuvimbela ukurhatjheka kwengogwana le, khonapho kube nesidingo sokuthi sithathe amagadango angakavami wokusekela nokondla amaSewula Afrika anguwokewoke, silekelele amabhizinisi adosa emhlweni sibe sivikele nemithombo abantu abaziphilisa ngayo. 

IHlelo LokuLekelela umPhakathi nomNotho esilethule ngenyanga kaSihlabantangana nyakenye libe ngelikhulu kinawo woke esakhe saba nawo emlandweni wekhethu wokulekelela isitjhaba. 

Ngalelihlelo lokulekelela kusetjenziswe imali ema-R500 wamabhiliyoni – namkha pheze i-10% yengeniso epheleleko yangekhaya - kobanyana kulekelelwe ngayo amakhaya adobha phasi, kusekelwe nemirholo yabasebenzi, kulekelewe namabhizinisi adosa emhlweni ngeendlela ezihlukahlukileko. 

Nasele baboke baziingidi ezili-18, namkha pheze isiquntu sokuthathu sesitjhaba sekhethu abantu abakghone ukulekelelwa ngalesisibonelelo sokulekelela. 

Kulinganiswa ukuthi lesisibonelelo senyule abantu abangaphezulu kweengidi ezihlanu baba ngehla kwesilinganiso sobuchaka bendlala, sakhupha abantu endlaleni ngesikhathi sobudisi obukhulu.   

Bekube nje, ingaphezulu kwama-R57 wamabhiliyoni imali yokusekela imirholo esele ibhadelwe iinsebenzi ezingaphezulu kwe-4.5 yeengidi ngesikhwama esikhethekileko seTjhorense yesiKhatjhana yabaPhelelwe mSebenzi yokuSiza abaQatjhi NabaSebenzi (i-TERS). 

Ingaphezulu kwe-R1.3 wamabhiliyoni imali ekhutjhelwe ukusekela khulu khulu amabhizinisi amancani nalingeneko. 

Ngaphezu kwalokho, imali engaphezulu kwama-R70 wamabhiliyoni yokulekelela emthelweni inatjiselwe kumabhizinisi adosa emhlweni. 

Ilinganiselwa e-R18,9 amabhiliyoni avunyelwe ukubolekwa amabhizinisi azii-13 000 ngeHlelo LokuBolekisa ngeeMali.

MaSewula Afrika wekhethu,

Pheze eenyangeni ezine ezidlulileko ngangijame khona la, phambi kwehlalohlanganisela yePalamende le ngizokwethulela isitjhaba iHlelo LokwAkha UmNotho NgoButjha NokuVuselela.

Namhlanje ntambama-ke sijame lapha singazokwenza iinthembiso, kodwana sizokubika ngendima yokuphunyeleliswa kwehlelo lokuvuselela namagadango amaqalontanzi ekufuze siwathathe ukubuyisa ukuhluma nokuvulwa kwemisebenzi. 

Solo kwethulwe ihlelo lokuvuselela, besiqale emagadangweni amane amaqalontanzi: 

Ukusatjalaliswa komthangalasisekelo onabileko elizweni loke,                                                          

ukwandiswa ngendima ekulu komkhiqizo walapha ekhethu,                                                  

 ihlohlomezela yokwakhiwa nokuvulwa kwemisebenzi bekusekelwe nemithombo abantu abaziphilisa ngayo,                                                                                                     

ukukhula kwamsinyana kwamandla wethu wokuphehla igezi,                                                         

Simemezele ukuthi sizokwethula ihlelo elikhulukazi lokusatjalaliswa komthangalasisekelo kilo loke ilizweli. 

Besisazi bona ukuphumelelisa lomnqopho kuzakufuneka kancani kancani sakhe ngobutjha amakghonofundwa wetheknikhali ngaphakathi kwakarhulumende esizakulungiselela besilawule ngawo amaphrojekthi amakhulu womthangalasisekelo. 

Sesakhe iphrojekthi yomthangalasisekelo ebiza ama-R340 wamabhiliyoni emahlelweni wethungelelwano lamabubulo anjengeembaseli, amanzi, zokuthutha nezethintaniswanoliqha nofana umthangalasisekelo wezokuthintana.                                                                                                                                                                    

Uthomile umsebenzi wokwakha begodu iyabonakala indima eyenziwako kambalwa wamaphrojekthi lawa. 

Solo kwamenyezelwa iHlelo LokwAkha UmNotho NgoButjha NokuVuselela, sesisikimise amaphrojekthi amabili amakhulu wokuhlaliswa kwabantu lapho kuzakwakhiwa khona izindlu ezilinganiselwa een-68 000 esifundeni se-Gauteng. 

Nakezinye iimfunda kulungiselelwa amaphrojekthi wezokuhlaliswa kwabantu anjengayo yona le.

Eminyakeni emibili edlulileko, ngikhulume ngephupho lokwakha amadrobha amatjha azasenza sihlukane namahlelo wokwakha wombuso webandlululo. 

Eendaweni ezimbadlwana elizweni lekhethweli kutlanywa amadrobha amatjha ekufuze akhiwe njengoba sesaphuma embusweni webandlululo. 

I-Lanseria Smart City, elidrobha lokuthoma elizokwakhiwa eSewula Afrika yombuso wentando yenengi kwanje sekuyinto ethome ukwenzeka mbala. 

Umtlamo walelidrobha elikarisako – elizakuhlalisa abantu abahlangana kwama-350 000 ukuya ema-50 000 etjhumini leminyaka ezako le -  uphele ngoSinyikhaba wee-2020 begodu njengoba sikhuluma nje sewuthunyelwe emphakathini kobanyana uphefumule ngawo. 

Iyabonakala indima eyenziwako emaphrojekthini ambadlwana angamakhulu womthangalasisekelo wamanzi.   

Lapha-ke kukhulunywa ngesiGaba 2A sePhrojekthi ye-Mokolo neyomLambo umGwenya, nePhrojekthi yaManzi yeMkhomazi.                                                                     

IHlelo LamaSiso WomThangalasisekelo likhetha amaphrojekthi wemali eli-R19 lamabhiliyoni athwele umgogodlha wethungelelwano leendlela zeSewula Afrika. 

Uthomile umsebenzi wokuqedelela ukulungiswa kweemali zamaphrojekthi lawa.

Sekulungiswe imithombo yeemali ezakusekela umsebenzi wokwakha newokuvuselela iindlela ezikulu i-N1, i-N2 kunye ne-N3 ezinguthelawalisa. 

Amaphojekthi wezomthangalasisekelo lawa azakwenza ukuthi kuvuseleleke amabubulo wokwakha bekuvuleke nemisebenzi edingeke kangaka le.                                                                                                                                           

Sesisebenza ngokupheleleko isiKhwama SezomThangalasisekelo se-R100 lamabhiliyoni.

Isikhwamesi sizakuhlanganisa imithombo yamandla yomnyango wezeemali neemali zekoro yangeqadi kunye neenjamiso zetuthuko. 

Ihlelo eliphasisiweko lephrojekthi yomnyaka- wee-2021 liyehlukahluka, kanti-ke kilo kuneHlelo LomThangalasisekelo weNdawo yokuHlaliswa kwabaFundi, elinqophe ukutholela abafundi imibhede ema-300 000. 

Elinye ihlelo eliphasisiweko yi-SA Connect, ekulihlelo lokwethula ithungelelwano lezokuthintana ngobunzinzolwazi eenkolweni, eembhedlela, emapolisteyitjhi nakamanye amaziko karhulumende. 

Iqalontanzi lesibili legadango lokuvuselela kusekela ukwanda kokukhiqizwa kwepahla lapha ekhethu nokwenza ukuthi ipahla iSewula Afrika eyithengisela amazwe wangaphandle ithengeke.

Lokhu-ke kuzakukhuthaza ukwanda kwamasiso wekoro yangeqadi emsebenzini wokukhiqiza. 

Okuqakatheke khulu kilelihlelo kuvuselelwa kwesithembiso esisibopho sikarhulumende, samabhizinisi kunye neseenhlangano zabasebenzi ukuthi zithenge ipahla eyenziwe lapha ekhethu. 

Lesisibopho kufuze senze ukuthi kwande imikhiqizo yalapha ekhethu, ekuzakwenza ukuthi kuvuseleleke amabubulo wekhethu wokukhiqiza. 

Boke ababambisani kezokurhwebelana ababe nesandla ekutlanyweni kweHlelo LokwAkha UmNotho NgoButjha NokuVuselela njengengcenye yokuksebenzisana kwethu ngezomphakathi bavumile ukusebenzisana ukuphungula ukuthembela kwethu epahleni ethengwa ngaphandle ngama-20% eminyakeni emihlanu ezako. 

Bakhombe ama-42 wemihlobo yemikhiqizo – ukusukela e-olini edliwako ukuya efenitjhareni, ukuya epahleni yokuziphephisa umzimba, iinsetjenziswa zesimbi kunye nemikhiqizo nomnotho wezinto ezimilako nezitjalwako – ezingatholakala khona lapha ekhethu. 

Nasingaphumelela ukufikelela umnqopho wethu, sizawuhlumisa ngendima ebonakalako umnotho wethu wezinto ezimilako nezitjalwako, njengoba lomnotho unethuba namandla wokubuyisa imali engaphezulu kwama-R200 wamabhiliyoni esilinganisweni ilizwe lekhethweli elingakghona ukusithengisela amazwe wangaphandle qobe mnyaka.

Nyakenye sazibophelela ngokwakhela amabhizinisi amancani imakethe ekudlwana sibe sibeke nekulungwana yemihlobo yemikhiqizo ezakukhiqizwa lapha ekhethu ikhiqizwa mabhizinisi amaNcani, aLingeneko nasaKhasako (ama-SMME). 

Njengoba i-COVID-19 ikatelele ukuvalwa kwerherho lomlandelande wokukhiqiza ephasini loke, siphumelele ukurhabisa leligadango njengoba irherho lomlandelande wokusabalalisa lapha ekhethu livulekele imikhiqizo ekhiqizwe khona ngekhethu nje. 

Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi iphasise umTlamo WomThethokambiso WemiKhiqizo yangeKhaya OQalene Nama-SMME otshwaye imikhiqizo eyikulungwana.  

Ukudlula lapho, iminyango yezokuThuthukiswa KwamaBhizinisi AmaNcani NezeRhwebo, ZamaBubulo NezePhaliswano isekela ama-SMME ukuthi akghone ukungena eemakethe ezikulu zalapha ekhethu nezemazweni wangaphandle.   

Imizamo le isekelwa mahlelo anamandla asekela umsebenzi wokukhiqiza. 

Ku-SoNA yanyakenye, ngathi inembombono yethu ngokuthuthukiswa kwamabubulo isekelwe mitlamo epheleleko yamakoro ngamakoro yokuvuselela nokuhlumisa amabubulo aqakathekileko. 

Imitlamo epheleleko emine esele iphelile yabe yatlikitlwa bekube nje – eyingcenye yesivumelwano sokusebenzisana hlangana kweenhlangano zabasebenzi, amabhizinisi, urhulumende nomphakathi – seyibe nalo igalelo emabubulweni wayo. 

Ngokuphunyeleliswa komTlamo OPheleleko WeBhizinisi YeenKukhu, ibubulweli lisebenzise ama-R800 weengidi ukuphakamisa umkhiqizo. 

Nje inani lamadzinyani avezwa eSewula Afrika ngeveke yinye selande ngesigidi samadzinyani.

UmTlamo OPheleleko WezeTjhukela utlikitlwe ngesikhathi sokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko, la abasebenzisi betjhukela abakhulu bathembise khona ukuthi ama-80% wetjhukela abayisebenzisela iindingo zabo kuzakuba ngebuya ebalimini betjhukela bakhona lapha eSewula Afrika.

Ngokusetjenziswa komtlamo lo, nyakenye yandile itjhukela ekhiqizwa khona lapha ekhethu, kwehla umthamo wetjhukela ethengwa ngaphandle, ngaleyindlela kwaba nokunzinza ebubulweni eliqatjhe abasebenzi ezima-85 000. 

Liyangezelelwa isekelo ekusekelwa ngalo abalimi abancani, njengoba umkhiqizi omkhulu weenselo ezinungwa ngetjhukela athembisa ukuyandisa khulu nje itjhukela ayithengako.                   

Solo kutlikitlwe umTlamo OPheleleko weBubulo lezeMbatho, okuLukwako, amaNyathelo nePahla yesiKhumba ngoSinyikhaba wee-2019, ibubulweli selisebenzise imali engaphezulu kwesiquntu sebhiliyoni yamarandi ukukhulisa iindawo zokukhiqizela zekhethwapha, ekubalwa hlangana nazo nama-SMME. 

Sisebenzisene ngokubambisana nekoro ekhanda iinkoloyi ukuyilekelela ukujamelana nalesisifo esingumabhubhisa. 

Ngokuphela komnyaka, ikoro yeenkoloyi besele ibuyele pheze ema-70% womkhiqizo wayo womnyaka, ngaphasi kobujamo obunzima. 

Ngeveke ephelileko ikhamphani ekhanda iinkoloyi i-Ford Motor Company imemezele ukuthi izokusebenzisa imali eli-R16 yamabhiliyoni ukukhulisa ifemu yayo yeTshwane kobanyana kuzokukhandwa umhlobo omutjha olandelako weveni  i-Ford Ranger.

Lamasiso-ke azakusekela ukukhula kwamabhizinisi amancani nalingeneko alinganiselwa e-12 athintene nokukhiqizwa kweengcenye zeenkoloyi. 

Pheze isiquntu semali ezokusetjenziselwa ukukhanda iinsetjenziswa zokuvikela iinkoloyi nengaphandle leenkoloyi eziko lezomnotho elikhethekileko isiZinda semiKhiqizo esiKhethekileko se-Tshwane (ama-SEZ)  ngalesisigaba kulindeleke bona sinikelwe ama-SMME; lo-ke msebenzi wamathuba wemali eyi-R1.7 yamabhiliyoni wokuthengela ifemu iinsetjenziswa. 

I-Toyota isise efemini yayo yaKwaZulu-Natal ukuthoma umsebenzi wokukhiqiza iinkoloyi ezikhamba ngegezi zokuthoma ukukhandwa eSewula Afrika.   

Lokhu-ke kulandela iimemezelo zakwa-Nissan, kwa-Mercedes Benz kunye ne-Isuzu zokuthi bazokukhulisa amafemu wabo lapho kukhandwa khona iinkoloyi, koke lokhu-ke kugcwaliselela ubujamo beSewula Afrika njengelunga labakhiqizi beenkoloyi ababalwa hlangana namazwe ngamazwe. 

Nonyaka nje sizabe siqalelele khulu khulu ukubuyisela amafemu akhanda iinkoloyi emsebenzini wawo opheleleko wokukhanda iinkoloyi, siphumelelise IsiKhwama SaboSomabubulo BabaNtu AbaNzima sibe sisebenzele ekundleni etja yerhwebo leenkoloyi elikhulisiweko e-Afrika yoke. 

Lokhu-ke kuzakuba yingcenye yomzamo wethu otjhubileko wokufukula ikoro yezokukhiqiza. 

Nonyaka sizokuthoma ukulungelela amathuba avezwe yeZiko le-Afrika lokuRhwebelana Simahla (i-AfCFTA), ethome ukusebenza ngomhla wo-01 kuTjhirhweni, ngemva kokwamukelwa kwesiMemezelo seJwanisbhege esenziwa yi-AU. 

I-AfCFTA ivulela amabhizinisi weSewula Afrika ithuba lokukhula ayokungena eemakethe zekhonthinenthi ye-Afrika, ngokunjalo godu neSewula Afrika ivulekelwa mathuba wokuba lisango lekhonthinenthi. 

Ukulungisa ukutjhiyana ngendima kezomnotho emphakathini, kufuze sigijimise ukuphunyeleliswa kwemithethokambiso yehlelo lokuThuthukiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho elihlomisa abantu abanzima ngobunikazi, ngamandla wokuphatha nokulawula umnotho.   

Nyakenye urhulumende wavumela ukwenza iimvumelwano ezitjhugulula umlando neenkhampani ezizakuthuthukisa ukuThuthukiswa kwabantu abanzima ngamandla ngokomnotho ngokunikela abasebenzi babo amandla wobunikazi. 

NgoSinyikhaba nyakenye, sabamba iKhonfrensi YezamaSiso yesithathu yeSewula Afrika siyokubuyekeza ukuphunyeleliswa kweenthembiso ezisibopho ezenziwa phambilini zokwakha amasiso amatjha emnothweni wekhethu. 

Ngitjho nanyana ubujamo bomnotho bebubudisi kangaka nje, kodwana ikhomferensi yezamasiso ikghonile ukubuthelela imali elinganiselwa e-R108 yamabhiliyoni ngezinye iinthembiso zamasiso. 

Nasele kuhlangene namanye amasiso wamakhonfrensi amabili waphambilini, nje sesithole ezinye iinthembiso zamasiso zemali ehlanganisa ama-R773 wamabhiliyoni eyingcenye yamasiso we-R1.2 thriliyoni aqothelwe ukuhlanganiswa ngeminyaka emihlanu. 

Amafemu abike bona imali elinganiselwa e-R183 yamabhiliyoni yalamasiso seyingenile emaphrojekthini azuzisa umnotho weSewula Afrika. 

Lokhu-ke kutjengisa ukuthi ilizwe lekhethu lisese yindawo esakara iinkhampani ezinengi ukuthi zingazokusisisa kilo, iinkhampani zakhona lapha ekhethu nezamazwe wangaphandle. 

Sisebenzile ukuvula amathuba wamasiso; lokho sikwenze ngokwandisa ubulula bokuraga ibhizinisi ekhethwapha, senza nokuthi kube lula nokuyithoma phasi kwabhizinisi leyo. 

Emnyakeni odlulileko lo, zingaphezulu kwe-125 000 iinkhampani ezitja ezirejistare ngekundla i-BizPortal, zakghona ukuthoma beziqede ukurejistara iinkhampani zazo zisemakhaya namkha ema-ofisini wazo. 

Senza kube lula emabhizinisini ukuraga ibhizinisi. 

Iqalontanzi lethu lesithathu ngelegadango lokukhuthaza ukuvulwa kwemisebenzi nelokusekela imithombo abantu abaziphilisa ngayo. 

Imisebenzi eminengi khulu eminye izokuvulwa yikoro yangeqadi emabubulweni amanengi njengoba umnotho uvuseleleka nje. 

Siragela phambili ngokusebenzisana ngokubambisana nekoro yangeqadi ukwenza ukuthi ubujamo bezinto bube lula ukuthi ivule imisebenzi. 

Ukusebenzisana kwethu nekoro yangeqadi kusekelwe kukuzibophelela okubonakala kuhle bokuhlumisa umnotho nebokuvula imisebenzi. 

Nokho-ke ikoro yembusweni inesibopho sokukhuthaza ukuvulwa kwemisebenzi; ngemithethokambiso nangokuvula amathuba wemisebenzi ngokwayo.

IHlohlomezelo KaMengameli YemiSebenzi ingenye yeengcenye eziqakatheke khulu zokwandisa ukuqatjhwa kwabantu emisebenzini yomphakathi neyombuso, emlandweni weSewula Afrika. 

Nakuphela uTjhirhweni wee-2021, besele kusekelwe amathuba wemisebenzi angaphezulu kwee-430 000 ngalehlohlomezelo.

Amanye amathuba wemisebenzi eli-180 000 asaqatjhelwa abantu njenganje. 

Amathuba lawa-ke asemakorweni anjengawezefundo, zobugwali namasiko, zamabhizinisi wezenzelwa zamazwe ngamazwe, zokuThuthukiswa kwabeNtwana kweBuncanini ngokweenKulisa (ama-ECD), kunye nekoro yokulimela ukuziphilisa. 

Lapha-ke kubalwa amahlelo wokuqalelela ibhoduluko anjengawokususa imithi efahlelako, wokulungisa iindawo eziziintete, nawokuvimbela imililo, kunye nawokubutha nokutjala kizo zoke iindawo zabomasipaladi. 

Amahlelo lawa-ke amalungana nabantu ngokwabo mbala namalungana nemithombo abaziphilisa ngayo. 

Balinganiselwa esiquntwini sesigidi abantu abarhola imali abaziphilisa ngayo njenganje, bafunda namakghonofundwa amatjha balekelela nokuthuthukisa umphakathi wangekhabo nomnotho welizwe. 

Sizakuragela phambili sisolo sisekela ukuqatjhwa kwabantu nakusese nesidingo sokwenza njalo njengoba kusavuselelwa imakethe yemisebenzi nje, ngitjho nalokhuya nasisebenzela ukukhuthaza ukuqiniswa kwamandla wokubambelela ekuhlumeni ekorweni yangeqadi. 

Ku-SoNA yanyakenye, egadangweni lami lokuphungula umraro omkhulu ilizwe eliqalene nawo wokungasebenzi kwelutjha, ngamemezela ukuthi iHlangano yezokuThuthukiswa kweLutjha yeliZweloke (i-NYDA) nomNyango wezokuThuthukiswa KwamaBhinizinisi AmaNcani zizakukhupha imali yokusekela amabhizinisi wabosomabhizinisi abayi-1 000 abalilutjha, kungakapheli i-100 lamalanga. 

Nanyana ihlelwelo lajanyiswa ngenca yemiqinteliso yengogwana i-corona, nokho lakghona ukuhlanganisa inani lamabhizinisi elaliqothelwe, i-1 000, njengoba kwathi nakufika iLanga LeLutjha LamaZwe NgamaZwe ngomhla we-12 kuRhoboyi wee-2020 labe selihlangene nje lelonani. 

Lokhu-ke kusisendlalelo esiqinileko semizamo yethu yokuthi sibe sesisekele amabhizinisi asasikimako azi-15 000 nakufika umnyaka wee-2024. 

Nyakenye sathi sizokusungula iThungelelwano LezokuPhatha EliZweniloke ukusiza ilutjha ngesekelo nangamathuba kilo loke ilizweli. 

Ngifuna ukukhuthaza omunye nomunye umuntu omutjha eSewula Afrika ukuthi ahlanganyele nabanye abantu abangaphezulu kwe-1,2 yesigidi esele bangenile kilelithungelelwano, babe bathathe igadango labo elilandelako elibasa kungomuso elingcono. 

Kibo boke ubunzima obunengi abantu bekhethu abadlule kibo nyakenye, ukudungeka nokuliyeka kokufunda nokufundisa eenkolweni kuthwese abafundi, abotitjhere kunye nemindeni umthwalokazi obudisi khulu.

Nanyana kwenzekile lokho, babekezele.

Kuliqalontanzi lethu nonyaka ukubuyisa isikhathi esisilahlekeleko senze imiphumela yefundo ibe ngcono ukusukela eminyakeni yokuthoma isikolo ukuyokufika eenkolweni zamabanga aphezulu nefundweni ephakemeko neyokufundela umsebenzi. 

Iqalontanzi lesine legadango leHlelo LokwAkha UmNotho NgoButjha NokuVuselela ngelokukhulisa msinyana amandla wokuphehla igezi. 

Ukubuyisela u-Eskom endimeni yakhe yokusebenza kuhle nemanzinzweni weemali afaneleko kunye nokugijimisa ihlelo lakhe lokuhlelwa ngobutjha wona mnqopho omkhulu kilokhu. 

U-Eskom uhlelwe ngobutjha wahlukaniswa iingaba ezintathu, isigaba sokuphehla igezi, sokuyikhambisa kunye nesokuyaba.

Lokhu-ke kuzakwendlala isisekelo sehlelo lokuphehlwa kwegezi elisebenza kuhle, lesimodeni nelingalilisiko ngemali. 

U-Eskom wenza indima ebonakalako ngamahlelo wakhe wokulungisa nokwenza ubungcono bokwamukeleka kwamalahle ethunyelelwa wona. 

Sisebenzisana ngokulekelelana no-Eskom ngeemphakamiso zokwenza ubujamo bakhe beemali bube ngcono, kulawuleke iinkwelede zakhe bekuphunguke nokuthembela kwakhe eemalini zombuso. 

Lokhu-ke kufuna kubuyekezwe iimali ezibhadaliswako ukuqinisekisa bona zivela zoke iindleko ezilungileko namagadango wokurarulula iinkwelede zakwamasipaladi. 

NgoNobayeni wee-2020, urhulumende nabasebenzisani bakhe kezomphakathi batlikitle isiVumelwano Sakwa-Eskom NgezomPhakathi esiqakathekileko emlandweni, esendlala amagadango afunekako ekufuze siwathathe ngokuhlanganyela nanjengeendawo ngeendawo, kobanyana sizokukghona ukugcina iindingo zegezi yomphakathi khona nje nangomuso.   

Emnyakeni ophelileko lo sithethe amagadango wokuphakamisa msinyana nangendima ebonakalako amandla wokuphehla igezi ngaphezu kwaleyo ephehlwa ngu-Eskom: 

  •   UmNyango wemiThombo yezeNjiwa nezaMandla khona duze nje uzokumemezela ukuthi bobani abaphumelele ukuthola umsebenzi wokuphehla igezi yobujamo oburhabako ezii-2 000 zama-megawatts (MW).
  • Itjhugululiwe imithetjhwanalawulo efaneleko emalungana nalokhu neemfuneko zakhona zahlathululwa kobanyana abomasipaladi bazokwazi ukuthenga igezi ebaphehlini begezi abazijameleko. Njenganje kusahlanganiswa amahlelo wokusekela abomasipaladi abakulungeleko ukuthenga igezi ebaphehlini begezi abazijameleko.                                                                                                                                        
  •   Khona duze nje urhulumende uzokuthoma amahlelo wokuthenga enye igezi evuselelekako ema-MW azii-11 800, irhasi yemvelo, ububeko bamabhethri kunye namalahle ngokukhambisana neHlelo EliLungelelweko LemiThombo YaMandla LomNyaka we-2019.                                                                                                                              

Nanyana sekwenziwe woke lomsebenzi nje, u-Eskom ulinganisa ukuthi ngaphandle kwamandla angezelelweko, igezi izasitlhayelela ngama-MW ahlangana kwee-4 000 nee-6 000 eminyakeni emihlanu ezako le, njengoba iintetjhi eziphehla igezi ezindala zibaselwa ngamalahle azabe afika ekugcineni kwepilwawo nje.

Njengelinye lamagadango wokulungisa itlhayelo le, eemvekaneni ezizakwezi sizokukhupha isibawo seemphakamiso zokuphehlwa kwegezi ezii-2 600 zama-MW ezakuphehlwa ngommoya nangomtjhiso welanga, njengengcenye yeThuba lokuBhida, i-Bid Window 5.

Lokhu-ke kuzakulandelwa ngelinye ithuba lokubhida ngenyanga kaRhoboyi wee-2021. 

Icozululo lamva nje liveza ukuthi ukugedliswa kwemibandela yokutholakala kwamalayisense wokuphehla igezi endaweni enzinzileko ngamaphrojekthi amatjha kungatjhaphulula amanye amandla wokuphehla igezi angabe afike ee-5 000 zama-MW, ngaleyindlela kungaphunguleka nokuqinteliswa kwegezi.

Ngalokho-ke sizokutjhugulula iRherho 2 lomThetjhwanalawulo weGezi wee-2006 (umThetho Nomboro 4 wee-2006) kungakapheli iinyanga ezintandathu ukusukela nje ukunabisa amasango wokungena ehlelweni lokuthola amalayisense wokuphehla igezi endaweni enzinzileko.                                                                                                                                                    

Lokhu-ke kuzakutjho nokubonisana nababelani abaqakathekileko malungana nokuthi libekelwa kisiphi isilinganiso isango elitjha lokungena ehlelweni lokuphehla igezi namalungana nokuqedelelwa kwemitlamo efaneleko ezakuphumelelisa lokhu. 

U-Eskom selathomile ngomsebenzi wokuwakhambisa msinyana amahlelo wezerhwebo nawezechwephetjhe wokungezelelwa kwalamandla wokuphehla igezi ngaphandle kokuriyada okunganasidingo ethungelelwaneni lokuphehlwa kwegezi. 

Njengoba sikhwezelela yoke imithombo yamandla esinayo ukusekela ukuvuselelwa komnotho nje, asikwazi ukukhohlwa ukuthi ukutjhugulukatjhuguluka kobujamo bezulu buza nengozi kezepilo ebhodulukweni lethu, nekuthuthukeni komnotho womphakathi kunye nekuhlumeni komnotho. 

Ngalokho-ke sisebenzela ukugcina iinthembiso zethu ngesiVumelwano samaTjhuguluko wobuJamo beZulu ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngokukhambisana nesiVumelwano se-Paris esimalungana nokuphungulwa kwerhasi esilaphaza ummoya. 

U-Eskom, othunyisa irhasi esilaphaza ummoya ukudlula boke abanye ekhethwapha, uzibophe ngesithembiso sokuthi nakufika umnyaka wee-2050 uzabe angasenarhasi esilaphaza ummoya abe godu selandise namandla wegezi avuselelweko.   

U-Eskom uzokusebenzela ukuhlanganyela nabasisi ukusebenzisela amalahle omunye umsebenzi abe awanikele namandla amatjha. 

Lokhu-ke kuzokwenziwa ngendlela ekhuthaza amasiso, imisebenzi yomnotho yekhethwapha neyokukhiqiza khona ekhethwapha, njengengcenye yokweyamela ehlelweni elitjha ngendlela elungileko. 

Umsebenzi wethu ngokutjhuguluka kwetlayimethi uzakulayelwa yiKomitjhini KaMengameli ngokuLungelelwa kwemiSebenzi yamaTjhuguluko wobuJamo beZulu, ezokuhlangana kokuthoma kilenyanga. 

IKomitjhini le izokusebenza ngomtlamo wokweyamela ehlelweni elitjha ngendlela elungileko, ihlelo lokuthunyisa lomnotho wommoya ozakuba nekhabhoni encani nomphakathi onamandla wokubambelela ebujameni bezulu ophila ngaphasi kwabo. 

Angeze sahluma kangako besandise nemisebenzi nasingahlumbukwenza amatjhuguluko aqakathekileko wezomnotho. 

Amatjhuguluko lawa ayafuneka ukuphungula iindleko neenqabo zokungena, zokuphakamisa izinga lokuphalisana, zokukhuthaza amasiso amatjha nezokuvulela abantu abafikako indawo emakethe.   

Lokhu-ke kwenziwa ngehlelo i-Operation Vulindlela, elisebenza ngesiqhema esivela eZikweni leeMali zeNarha ne-Ofisini likaMengameli. 

I-Operation Vulindlela iqalelela amatjhuguluko kezegezi, zamanzi, zethintwaniswanoliqha kunye nemakorweni wezokuthutha, ngokunjalo godu namatjhuguluko ngamavisa namahlelo wokungena kwamaphandle elizweni lekhethu.

Ukuqedelelwa kwehlelo lokusuka endleleni yokurhatjha nge-analogu ukuya endleleni yokurhatjha ngesethilayithi kuqakathekile nasizakukghona kuhle ukusebenzisa amathuba amahle khulu eza namatjhuguluko wetheknoloji.    

Ngemva kokuriyada isikhathi eside, ngenyanga ezako sizokuthoma ukucima ngeengaba imibhotjhongo yethu yethelevitjhini erhatjha nge-analogu. 

Kulindeleke ukuthi ihlelweli, elizakuragwa isifunda ngesifunda, lizakuqedwa ngekupheleni kwakaNtaka wee-2022. 

Selisesigabeni esiphezulu ihlelo lokukhupha amalayisense wokurhatjha ngamaza wokurhatjha afunwa ngabanengi. 

Sithemba bona umbango osekhotho njenganje ngamalayisense wokurhatjha uzakuveza itlha yezomthetho begodu angeze uliriyadise ngokunganasidingo ihlelo lokuthengiswa kwamaza wokurhatjha.  

Ekorweni yezamanzi, sisebenza nge-Operation Vulindlela ukuqinisekisa ukuthi iimbawo zamalayisense wamanzi ziqedwa kungakapheli amalanga ama-90 ngokwekambiso ebuyekeziweko; sisebenzela nokuvuselela amahlelo wokuhlanzekisa amanzi i-Green Drop ne-Blue Drop ukuqinisa umsebenzi wokwelusa ikhwalithi yamanzi welizwe lekhethu. 

Sizakuqedelela sibe siphumelelise neHlelo LokuBekwa KweNtengo YaManzi AngakaTsengiswa elibuyekeziweko, besirhabise nokuvulwa kwesijamiso esizakuqalelela umthangalasisekelo wezamanzi elizweni loke.  

Ikghono lethu lokuphalisana neemakethe zamazwe ngamazwe liya ngokuthi asebenza kuhle kangangani amadoyelo wethu wemikhumbi nethungelelwano lethu lokuthutha ngeentimela. 

Sihlela ngobutjha ubujamo bekhumulo lemikhumbi leThekwini njengesika yamadoyelo womKhakha WeSewula YePhasi kanti-ke sithuthukisa neNgqura njengesiteyitjhi samakhontheyina esenyulwako.    

Isiporo sesitimela esisuka e-Gauteng siyakhuliswa kobanyana kuzokukghonakala ukuthi iinkoloyi ezithengiselwa amazwe wangaphandle zidluliswe namkha ziphume ngeBhayi.

Lawa-ke magadango aqakathekileko wokususa umthwalo endleleni yeenkoloyi ukhanjiswe ngesitimela, ngaleyindlela kuphakanyiswe ukusebenza kuhle kwethungelelwano lokusebenza kweentimela. 

Sewuthomile umsebenzi weminyango yethu yombuso efaneleko wokwenza amatjhuguluko ngamavisa wethu nangamahlelo wokungena kwamaphandle elizweni lekhethu kobanyana abantu abanamakghonofundwa bazokukarekela ukuza nganeno ekhethwapha, bekukhule nekoro yezevakatjhobukelo.   

Njengoba amakhambo wamazwe ngamazwe selathoma ukubuyela endimeni yemhleni nje ngemva kokuliywa yi-COVID-19, sizokungena ehlelweni elipheleleko lokwethula ama-e-Visa eemvakatjhini ezibuya e-China, e-Indiya, e-Nigeria, e-Kenya kunye nakamanye amazwe alisumi. 

UmNyango wezaNgekhaya uzokuthumela emphakathini irhelo elibuyekeziweko lamakghonofundwa kobanyana umphakathi uphefumule ngalo, kungakapheli iveke, kobanyana irhelo lokugcina lamakghonofundweli lizokuveza amakghonofundwa adingekileko emnothweni wekhethu. 

Amandla i-Operation Vulindlela esele iwakhile, nesekelo elithole kiyo yoke imikhakha karhulumende, atjengisa ukuthi mbala sincamile ngamatjhuguluko. 

Sizokutjhotjholoza njalo ngaphandle kokudinwa nangaphandle kokukhokha ummoya sakhe umnotho wesimodeni nonamandla wokuphumelela nonekghono lokuphalisana neminye iminotho, ovulekele amaSewula Afrika woke. 

Ukusekela ihlelo lamatjhuguluko, umKhandlu wezamaBhizinisi womBuso e-Ofisini kaMengameli (wama-SOE) wendlale irherho lamatjhuguluko elikhanya kuhle elizakwenza leziinkhampani zombuso eziqakathekileko zikghone ukugcina umsebenzi ezithunywe wona zizokwazi ukuhluma nokukhula. 

Umthetho owengamele iinkhampani zombuso uzokwethulelwa iKhabinethi kilomnyaka weemali ophezulu bese wethulelwa iPalamende ngomnyaka weemali ozako. 

Njengoba umfuziselo wama-SOE ekuzakuthathelwa kiwo uzokuphunyeleliswa kilomnyaka weemali ophezulu nje, okuzakwenza ukuthi indlela yokugcina ikambiso, yokulawulwa kweemali neyokuraga umsebenzi yenziwe ngokufana kiwo woke ama-SOE.

Iyahlolwa godu ilinganiswa ngobutjha imisebenzi yoke yama-SOE ukuqinisekisa ukuthi mbala enza lokho ekufuze akwenzele iindingo zelizwe nokuphunyeleliswa komTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP). 

Nakuqalwa ukuthi umnotho ulimele kangangani ngomonakalo obangwe yi-COVID-19, ikoro yezokulima eSewula Afrika isebenze kuhle khulu okubukekako. 

Ngomnyaka wee-2020, sibe lilizwe lesibili ngobukhulu ukuthengisa iinthelo ezisama-orentji, sakhula khulu ngokuthengisela amazwe wangaphandle iwayini, amantongomani wemihlobo yoke, iinthelo zehlobo kunye nomoba. 

Ubujamo bezulu obube buhle ngomnyaka wee-2020 nekuthomeni komnyaka wee-2021 butjho ukuthi zokulima zinamathuba wokuhluma nokukhula khona duze nje. 

Lokhu-ke kuvula ithuba lokuhlanganyela kombuso nekoro yangeqadi kezokulima ukukhuthaza ihlelo letjhuguluko nokuqinisekisa ukuhluma okubambelelako. 

Lithuba lokugijimisa ihlelo lokwaba inarha ngobutjha ngamahlelo ahlukahlukileko anjengokuliliswa kwabanikazi benarha ngokubhadalwa namkha ukubuyiselwa kwenarha ngokwayo kubanikazi kobanyana kuzokukhutjhulwa imikhiqizo yezokulima.

Bekube kunamhlanje, urhulumende selabe ngobutjha inarha ehlanganisa pheze amaplasi azii-5 500, azuzwe babantu abangaphezulu kwama-300 000. 

Lokhu-ke kungaphandle kwehlelo lokubuyiselwa kwabantu inarhabo, la kuzuze khona abantu abangaphezulu kweengidi ezimbili, kwabuyiselwa kubanikazi inarha elinganiselwa ema-agereni azii-2,7 yeengidi. 

Silandela namahlelo wokulekelela abosomaplodi nabalimi abasasikimako ukungena emakethe, ukwakha amakghonofundwa kiwo woke umkhakha wezokulima nokwandisa abosoplasi babantu abanzima abalimela ukwenza imali.

Emnyakeni weemali ozako lo, sizokuvula iphiko lezamatjhuguluko wenarha nezokulima, elizakugijimisa amatjhuguluko wezenarha.                                                 

IKoro yemBusweni imthombo wamandla karhulumende, ngalokho-ke ukutlhayela ngobuchwephetjhe akucaphazeli izenzelwa kwaphela, kodwana kona nezinga lokuthenjwa kombuso. 

Ukuphakanyiswa kwezinga lokuba neqiniso, ukuthembeka nendlela yokuziphatha zizinto eziqakathekileko nasizakukghona ukwakha umbuso onekghono.   

NgesiKolo sikaRhulumende seliZweloke, sitjhotjholoza siya phambili ngokwethula iimfundo namahlelo wokubandulwa kweemphathimandla zikarhulumende ukusukela ezingeni lokungena emsebenzini wezinga eliphasi ukuya ezingeni labaphathi abaphakemeko, ukuyokufika eenkhundleni zesiGungu esiPhetheko. 

NgoSewula nyakenye ngatlikitla iimvumelwano zokulinganisa izinga lokusebenza kwabongqongqotjhe nabo boke aboNgqongqotjhe, kanti-ke lezomvumelwano seziyatholakala kubunzinzolwazi.   

Lokhu-ke kuzakuphakamisa izinga lokuziphendulela nelokusebenza umuntu awutjhejile umsebenzakhe, hlangana namalunga wesiGungu esiPhetheko. 

Sisendleleni yokwakha ikoro yembusweni ekghonako nesebenza ngecwephetjhe, neyenza umsebenzi ethunywe wona begodu esebenzela abantu beSewula Afrika. 

Siragela phambili ngemizamo yethu yokuqinisa umthangalasisekelo waborhulumende beendawo besigijimise nokwethulelwa kwabantu izenzelwa ngomFuziselo wokuThuthukiswa kwesiYingi. 

UmFanekiselo lo uhlanganisa yomithathu imikhakha karhulumende kobanyana izokuqalana namaqalontanzi aqakathekileko wamaphrojekthi aqakatheke khulu. 

Ngokusebenzisana nababelani bembusweni nabekoro yangeqadi, urhulumende uphumelelisa amagadango ambadlwana wokusekela abomasipaladi kobanyana bazokulungisa lapho kunetlhayelo khona nalapho izinto zingenziwa ngendlela efanako khona emakorweni anjengokuphakelwa kwamanzi, ukwakhiwa komthangalasisekelo kunye nerherho lokulungisa. 

Siqale ukuqatjha iimphathimandla ezineencwadi zomsebenzi ezifaneleko kiborhulumende beendawo kobanyana umsebenzi uzokwenziwa ngefanelo, nezenzelwa zomphakathi zenziwe ngefanelo. 

Njengoba silungiselela ikhetho laborhulumende beendawo nje, elizokubanjwa kiwo umnyaka ophezulu lo, kuzakufuneka senze amatjhuguluko wokuqalana nobujamo obukatelelwe yi-COVID-19 phezu kwethu ukwenza iqiniso lokuthi ilizwe lekhethweli liyazikhethela ukuthi lijanyelwa ngubani kilomkhakha karhulumende oqakathekileko. 

MaSewula Afrika wekhethu, 

Ikohlakalo ngesinye seenqabo eziqabele ukuhluma nokuthuthuka kwelizwe lekhethweli. 

Okuvumbuke eKomitjhinini yePhenyo kaZondo kubeke tjhatjhalazi ukuthi ilizwe lekhethu lithunjwe kangangani, nokuthi ingangani ikohlakalo ekhambisana nokuthunjwa lokho. 

Ubufakazi obethulwe eKomitjhinini butjengise ukuthi ihlelo lezobulelesi obulwisana nobulungiswa likhisimele kangangani labe laqedwa amandla kangangani ngokuthunjwa kombuso. 

Kuqakathekile-ke ukuthi sikhambe nawo lamandla wemizamo yokwakha ngobutjha esiyithome eminyakeni emithathu edlulileko. 

Ibe yihle kulu indima eyenziweko ekutjhugululeni iinhlangano zeemphathimandla zokuthotjelwa komthetho. 

Iinkhundla eziqakathekileko zoburholi zigcwaliswe ngabosokghonofundwa abakghonako, abanelimuko nabathembekileko. 

Kunokusebenzisana okungcono nokwabelana ngemithombo okungcono hlangana kweenhlangano zokuthotjelwa komthetho, ezivula indlela elungelelene khudlwana yokuphenya nokutjhutjhisa.

Sithomile ukuphumelelisa iHlelo leQhinga lokuLwa noBulelesi eliZweni lOke, elendalela ihlelo elinabe nomphakathi woke lokulwa nobukhohlakali. 

Khona duze nje sizokuqatjha amalunga womKhandlu WokweLuleka NgezokuLwa NoBukhohlakali, oyihlangano emvango wamakoro ozakwengamela umsebenzi wokuthoma lelihlelo leqhinga nokuvulwa kwesijamiso esizijameleko sokulwa nekohlakalo esizakuba ngaphasi kwePalamende. 

Nyakenye kwathi nakuvela imibiko eyayilinganisa ungathi kunobukirikitjani nokukhwabanisa okukhona ekuthengweni kwepahla emalungana ne-COVD-19, sasikima sathatha amagadango msinyana ukukhalima imikghwa leyo, saphenya nangayo yoke izwangobatjho sabe sabathathela amagadango labo amagamabo ayethinteka lapho. 

Sivule iziko eliyihlanganisela, elihlanganisa iinhlangano eziqakathekileko zokuthotjelwa komthetho kobanyana bazokwabelana ngelwazi nangemithombo yamandla. 

Leliziko ligwebe amacala amanengi labe lalonda namkha labuyisa iingidi ngeengidi zamarandi eziyimali yomphakathi. 

IKoro eKhethekileko yokuPhenya (i-SIU) linikelwe amandla wokuphenya ngezwangobatjho yokuziphatha okuphambene nomthetho kizo zoke iinjamiso zombuso ngesikhathi soBujamo BeHlekelele beliZwe lekhethu malungana ne-COVID-19.

Njengoba kubikiwe ngeveke ephelileko, i-SIU seyiliphethile iphenyo layo ngamakontraka ali-164 wemali e-R3.5 wamabhiliyoni.   

Egadangweni eliqakathekileko lokwenzelwa kwezinto emkhanyweni nokuziphendulela, umThetho wokuSekelwa kweenQhema zePolitiki wee-2018 (umThetho Nomboro 6 wee-2018) uzokuthoma ukusebenza ngomhla we-01 kuSihlabantangana nonyaka. 

Umthetho lo-ke uzakulawula ukusekelwa ngeemali kweenqhema zepolitiki. Hlangana nokhunye, umthetho lo ufuna ivezwe iminikelo ekunikelwa ngayo eenqhemeni zepolitiki begodu uvula iinkhwama zemali ezimbili iinqhema zepolitiki ezijanyelweko ezizakusebenza ngamahlelo wazo kizo. 

Ubulelesi nenturhu solo zenza abantu bahlale macuphe. 

Ukulwa nobulelesi yinto eqakatheke khulu nasizakuphumelela ukuzivuselela. 

Ubulelesi obunjengokwetjiwa kwamakheyibuli, ukugiribezwa komthangalasisekelo wesiporo, ukufahlela enarheni, ukuliywa kweziza namkha la kusetjenzelwa khona kunye nokusahlelwa kwabatjhayeli bamatrogo, koke kuliya umnotho kunyefise namasiso. 

Sithethe amagadango begodu sizakusolo sisebenzela ukuvimba lobubulelesi, sibabophe labo abaphehla lobubulelesi. 

Iinqhema ezithunywe ukwenza imisebenzi ethileko zihlonyiwe zabekwa eemfundeni ezimbadlwana kobanyana zizokulwa nokutheliswa nenturhu eendaweni lapho kuragwa khona umsebenzi wezomnotho.

Sirhabisa nokuphunyeleliswa nokuhlonyiswa ngamandla kwePhiko EliLawula ImiKhawulo kobanyana likhalime beliqede ukufahlela kwamaphandle ngenarheni yekhethu, nobunye ubulelesi obenziwa emikhawulweni. 

Ukuqedwa kwenturhu yobulili (i-GBV) kukatelelekile nasizakukghona ukutjho ngesibindi ukuthi simphakathi ophilisana ngokulingana nangaphandle kwebandlululo lobulili. 

Mhlazana ngethula iHlelo lokuLwa noBulelesi beNturhu eQothele bobuLili obuThileko nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF) ngoSihlabantangana nyakenye, ngathembisa abantu abasikazi nabantwana benarha le ukuthi sizokuqinisa iHlelo LomThethobulungiswa WamaCala WoBulelesi ukuvimbela ukuthi bangasaphinde bahlukunyezwe godu, besenze neqiniso lokuthi abaphehli bamacala lawo baqalana nesandla somthetho. 

Ukuphumelelisa lokhu, nyakenye ePalamende kwethulwa imithetho emithathu enqophe ukwenza ihlelo lamacala womthethobulungiswa lisebenze ngcono ukukhalima nokulwa ne-GBV.

Ukuqinisekisa ukuthi abaphehli benturhu neenlelesi bayabotjhwa, senza iqiniso lokobana kuba nendima ebonalako yokuphungula amacala we-GBV. 

Solo sitjhotjholoza njalo ngokuqalelela nokusekela abantu abasinde emacaleni we-GBV.

Ku-SoNA yanyakenye, ngathi sizokwenza iqalontanzi ukuhlomisa abantu abasikazi ngamandla womnotho. 

Nyakenye iKhabinethi yaphasisa umthethokambiso ovumela ukuthi ama-40% weensetjenziswa ezithengwe mbuso kufuze ziye emabhizinisini wabantu abasikazi. 

Imbadlwana iminyango esele ithomile ukuphumelelisa umthethokambiso lo begodu ikhamba kuhle indima yalomsebenzi. 

Ngeveke ephelileko sethule isikhwama esingesokuthoma somhlobo waso esidoswa phambili yikoro yangeqadi, seMali YokuLekelela AboNgazimbi Be-GBVF.

Iinkhampani zeSewula Afrika ezimbadlwana nezinye ezinesisa zamazwe ngamazwe zizibophe ngeenthembiso zokulekelela ngemali eli-R128 leengidi. 

Eminyakeni emithathu ezako le urhulumende uzokukhupha imali elinganiselwa ee-R12 yeengidi yokuphumelelisa iingaba ezihlukahlukileko zeHlelo LamaQhinga WeliZwe. 

I-GBV izakuphela kwaphela omunye nomunye nakazethwesa umthwalo wokuqeda inturhu ye-GBV le ekhaya, emphakathini, emsebenzini la amuntu asebenza khona, eendaweni zokukhonza la umuntu akhonza khona kunye neenkolweni. 

Ngokunjalo, kufuze sizitjheje neendaba ezithinta abantwana, njengokwenza ngcono izinga lokulungela komntwana ukuyokungena esikolweni, ukuhlelela i-ECD neemali zakhona, ukuvikelwa ezifeni ezivikelekako, amatjhuguluko wemithethokambiso ephathelene nehlalakuhle yabantwana kunye nokuphungulwa kwenturhu phezu kwabantwana. 

Emnyakeni ophambi kwethu lo sizokuragela phambili nangemizamo yokubandisela amathuba abantu abanokukhubazeka ukuthi bakghone ukuba nesandla emnothweni nemphakathini nje woke. 

Njengoba sivuselela umnotho wekhethu nje sisahlelwe nanga sisifo esingumabhubhisa nasi, kuyafuneka ukuthi siragele phambili – ukufikela la kufika khona amandla wethu – ngokusekela amabhizinisi nabantu ngamunye ngamunye abasolo basadosa emhlweni ukudlula abanye. 

Emakorweni ngamakoro amabhizinisi solo asadosa emhlweni begodu nemindeni eminengi solo isadosa emhlweni njengoba imakethe yemisebenzi ivuseleleka kabuthaka nje. 

Eenyanganeni ezidlulilekwezi besisolo sicocisana nababelani bethu bezomphakathi emabhizinisini, eenhlanganweni zeensebenzi nakezomphakathi, abaphakamise ukuthi zandiselwe isikhathi iimbonelelo zokusekela umphakathi nomnotho. 

Ngenca yaleziimphakamiso neembawo-ke siqunte ukuthi sisingezelele ngezinye iinyanga ezintathu isikhathi sesiBonelelo esiKhethekileko somRholo we-COVID-19 esima-R350.

Lokhu kutjengisile ukuthi kuligadango elilisizo lesikhatjhana lokuwaphungulela umthwalo wobudisi bokungabi namthombo wokuziphilisa amaSewula Afrika achakileko/atlhagako.

Siqunte nokusingezelela nesikhathi sesibonelelo se-COVID-19 TERS bekube mhla we-15 kuNtaka wee-2021, kodwana emakorweni lawo abhalelwe kuvula asebenze.  

Imibandela yokungezelelwa kweenkhathezi namakoro azakungezelelwa isikhathesi kuzakumenyezelwa ngemva kokukhulumisana nababelani bomphakthi emKhandlwini weNarha wokuThuthukiswa komNotho nezabaSebenzi (i-NEDLAC).

IZiko leeMali zeNarha lizakusebenzisana nababelani nabahlanganyeli balo ngobungcono obungenziwa eHlelweni LokuBolekiswa KweeMali kobanyana lizobusiza ngcono ubunjalo bama-SMME namanye amabhizinisi nakasiphalazela ukuvuka. 

Sizokusebenzisana nababelani bethu bezomphakathi ukuqinisekisa ukuthi bona nezinye iindlela zokusiza mbala ziyaphumelela ukusiza labo abadinge isizo khulu. 

MaSewula Afrika wekhethu, 

Njengoba umlilo onelunya uphefumulela ipilo emahlathini wekhethu we-fynbos, lobubudisi esiqalene nabo bulithabo lokwakha iSewula Afrika ehlukileko, engcono. 

Ukuvuselela ilizwe lekhethu kufuna umsebenzi esizawuhlanganyela soke. 

Kufuna bona woke amaSewula Afrika azithwese umsebenzi nomunye nomunye alime yakhe indima. 

Asisebenzisane njengorhulumende, njengamabhizinisi, njengeenhlangano zeensebenzi, njengeenqhema zepolitiki nanjengomphakathi ngokuphelela kwawo kobanyana sizokubutha ifuqufuqu bese sendlala ifondetjheni etja.

Ngaphezu kwakho koke, asibuyisele ilizwe lekhethweli emagugwini elakhelwa phezu kwawo. 

Ngomhla wokuvulelwa kwakhe ejele, ema-31 weminyaka edlulileko, uMadiba wakhuluma nesitjhaba kokuthoma lapha eKapa, lapho akhumbuza khona amaSewula Afrika ukuthi ubudisi obukhulu babuseza, watjho nokutjho ukuthi ipi yayisesekude nokunqoba. 

UMadiba wathi: 

“Kwanje sekusikhathi sokuqinisa umZabalazo mahlangothi woke.”

“Ukugedlisa imizamo nje kuzabe kumtjhapho iinzukulwani ezizako ezingeze zakghona ukuwucolela.”

Nasibala iindleko ezinengi ezilahlekele umphakathi wekhethu esikhathini esimnyaka esidlulileko, singalingeka silahle ithemba.

Kodwana singadlula la. Ngoba sisitjhaba seenkutani. 

Angikhulumi ngeengorho zomlando orhanyazelako ngezakwenza emZabalweni, kodwana ngamaqhawe wawoke malanga akhamba hlangana nathi, asebenza ngokukhuthala woke malanga ondla imizi namakhaya, enza ukuthi ikhampani ihlale iphila isebenza, nokusekela, nokulekelela nokutjheja abantu bekhethu. 

Mamandla wakho wokubambelela azakulekelela ilizweli ukuvuseleleka. 

Okungezelela phezu kweenselele ezinengi ezirhagalele abantu belizwe lekhethu, sizwe nokuthi iNgwenyama u-Goodwil Zwelithini uyadunguzela amalangana la kangangoba selalaliswe esibhedlela.

Ngiyifisela ukwelulama kwamsinyana iNgwenyama u-Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu.

Imikhumbulo nemithandazo yethu ineNdlukulu yesiGodlo saKwaZulu nesitjhaba samaZulu soke ngalesisikhathi. 

Kusifiso sethu soke ukuthi iSilo Samabandla sibuyele epilweni ehle msinyana. 

Njengoba silungiselela indlela ebudisi nje esisazoyikhamba, ngikha amandla ngokudzubhula ekondlweni ka-Maya Angelou, Still I rise.

Utlola uthi: 

Out of the huts of history’s shame
I rise
Up from a past that’s rooted in pain
I rise
I’m a black ocean, leaping and wide,
Welling and swelling I bear in the tide.

Leaving behind nights of terror and fear
I rise
Into a daybreak that’s wondrously clear
I rise
Bringing the gifts that my ancestors gave,
I am the dream and the hope of the slave.
I rise I rise I rise.

Bantu beSewula Afrika, lilizwe lekhenu elinincenga bona nisikime, niphakame.

Asimatjheni ndawonye siye ekundleni yokulingana, yokukhula komnotho, yesithunzi neyokuvuseleleka.

Kwanga uZimu angabusisa iSewula Afrika abe avikele amadodana nabentazana bayo. 

Ngiyathokoza. 

Share this page

Similar categories to explore