Isitatimende SikaMengameli Cyril Ramaphosa Ngendima Esele Yenziwe Yokulwa Nesifo Esirhageleko I-COVID-19 

MaSewula Afrika weKhethu,

Emalangeni kiyo iveke le, abososayensi bekhethu bathole umhlobo omutjha wengogwana obanga isifo se-COVID-19.           

IHlangano yezePilo ePhasini (i-WHO), iyithiye igama yathi yi-Omicron, yayihlathulula njengengogwana ezakuba lihlupho.               

Ingogwana i-Omicron ithome ngokukhulunyiswa e-Botswana, ngemva kwalokho kwalandela iSewula Afrika, kanti-ke abososayensi sebathole abantu abangenwe ngilengogwana emazweni anjenge-Hong Kong, ne-Australia, ne-Belgium, neTariyana, ne-United Kingdom, neJarimani, ne-Australia, ne-Denmark kunye naKwa-Israyeli.          

Ukutholakala msinyana kwalomhlobo wengogwana kube ngenca yomsebenzi omuhle okubabazekako wabososayensi beSewula Afrika, begodu kumphumela womsebenzi umNyango wezeSayensi, wezaMandla wokuSungula nowezePilo owenzileko ngekghono lokutjheja nokuphenya ngezepilo.                

Singelinye lamazwe wephasi loke akhe ithungelelwano lokutjheja nokuphenya ngezepilo kobanyana sizokukghona ukuhlala sibeke ilihlo phezu kwe-COVID-19.                                  

Ukutholakala msinyana kwalomhlobo omutjha wengogwana kunye nomsebenzi esele wenziwe wokuhlathulula ubunjalo bengogwana le nokuthi yenzani, kutjho ukuthi sinamandla nekghono elingcono lokulwa nayo lengogwana. 

Sibathokoza boke abososayensi bekhethu abaziwa iphasi loke nabahlonitjhwa ndawo zoke nabatjengise ukuthi banelwazi elinabileko lendabuko yezifo nokurhatjheka kwazo.             

Sezinengana izinto esele sizazi ngengogwana le ngenca yomsebenzi ebewusenziwa bososayensi bekhethu, wokutjheja nokuphenya ngesifo salengogwana.            

Kokuthoma, kwanje sesisazi ukuthi i-Omicron ineendlela ezinengi khulu zokupherhukapherhuka ukudlula yoke imihlobo yengogwana ye-corona ekhe yaba khona phambilini.                   

Kwesibili, siyazi bona i-Omicron iziveza lula nayihlolwa ngaleziindlela zokupopola i-COVID-19 ezisetjenziswa njenganje.          

Lokhu-ke kutjho ukuthi abantu abanamatshayo we-COVID-19 namkha abakhe baba seduze nomuntu one-COVID-19 kufanele bahlolwe.                    

Kwesithathu, siyazi ukuthi lengogwana ihlukile keminye imihlobo yeengogwana ezikhona nokuthi futhi ayisisihlobo sangekhaya semihlobo yengogwana i-Delta ne-Beta.                   

Kwesine, siyazi ukuthi ingogwana le ngiyo egulise ubunengi babantu abane-COVID-19 e-Gauteng eemvekeni ezimbili ezidlulileko, begodu muva nje seyithoma ukubonakala nakizo zoke ezinye iimfunda.                 

Kusese kunengi esingakwaziko ngomhlobo wengogwana omutjha lo, nabososayensi beSewula Afrika nakezinye iindawo ephasini abasalwela ukukuthola ngayo.                   

Emalanganeni ezako neemvekaneni ezizakwezi, nakusolo kuvela eminye imininingwana, sizakwazi ngcono ukuthi:      

  • i-Omicron ikhamba lula ukusuka komunye umuntu ukuya komunye namkha njani na;
  • ikhuphula ingozi yokutheleleka ngobutjha namkha njani na;  
  • kghani ingogwana etja le igulisa khulu nokuthi,
  • lemijovo ekhona njenganje ikghona kangangani ukulwa nengogwana i-Omicron.        

Ukutholakala kwe-Omicron kuthomana nokuphakama kokuthelelana ngokugula kwe-COVID-19 ebekungakalindeleki.              

Ukuphakama kwesifesi bekugcwele khulukhulu e-Gauteng, nanyana muva nje sekuthome ukuphakama nakezinye iimfunda nje.           

Emalangeni alikhomba adlulileko sibone ingogwana le ingena abantu abayi-1 600 ngokwesilinganiso esididiyelweko, nakulinganiswa nabantu abama-500 abathoma ukungenwa yingogwana le esikhathini esiyiveke esidlulileko, nabantu abama-275 abathoma ukungenwa yingogwana le ngaphambi kweveke ephelileko.           

Inani labantu abatholakele banengogwana ye-COVID-19 nabahlolwako likhuphuke ukusukela emaphesentheni amabili layokufika emaphesentheni alithoba ngesikhathi esingaphasi kweveke.                 

Lesi-ke silinganiso esiphezulu khulu sokukhuphuka kwenani labantu abaguliswa yi-COVID-19 ngesikhatjhana esifitjhani.       

Nangabe solo bayanda abantu abangenwa yingogwana le, singalindela ukusahlela kwehlandla lesine le-COVID-19 ngeemvekana ezimbadlwana ezizako, namkha msinyana khulu kinalokho.              

Akukafaneli kusirare-ke lokho.              

Abosolwazi bendabuko yezifo nokurhatjheka kwazo kunye nezazi zokufanisela izifo basitjele ukuthi silindele ukusahlela kwehlandla lesine kwesifo se-COVID-19 nakusuka inyanga kaNobayeni.      

Abososayensi babuye basiyelelisa nangokuthi silindele ukwehla kwemihlobo emitjha yeengogwana.        

Kunengi-ke okuthanda ukuba lihlupho ngengogwana i-Omicron, begodu asikabukuba neqiniso ngemikghwayo ukuya phambili.        

Nokho-ke sesinawo amathulusi esizazivikela ngawo kilengogwana.          

Sinelwazi elaneleko ngengogwana le ukwazi ukuthi yini ekufuze sibe nayo nasizakwehlisa ukuthelelana ngayo besizivikele ekuguleni okungasikghokghisa bekusibulale.           

Ithulusi lokuthoma, elingelinamandla khulu esinalo mjovo.         

Solo kwafika imijovo yokuthoma ngekupheleni komnyaka ophelileko, sibonile ukuthi imijovo ikwehlise njani ukugula okumbi, yaliphungula njani inani labantu abalaliswa esibhedlela ngenca yokugula khulu, yaliphungula njani nenani labantu ababulawa yi-COVID-19 eSewula Afrika nephasini zombelele.           

Imijovo iyasebenza. Imijovo ihlenga ipilo yabantu.  

Solo sithome ihlelo lethu lokujova ngoMrhayili wee-2021, seyingaphezulu kweengidi ezima-25 imithamo yayo esele kuhlatjwe ngayo abantu eSewula Afrika.            

Le-ke yipumelelo ebonakalako.                

Ligadango lezepilo elikhulu kinawo woke esekhe athathwa elizweni lekhethweli ngesikhatjhana esifitjhani kangaka, bekube nje.                  

Bama-41% abantu abakhulu esele bahlabe kanye ubuncani bakhona, kanti-ke esitjhabeni sabantu abakhulu beSewula Afrika, bama-35.6% esele basihlabele ngokupheleleko isifo se-COVID-19.            

Kuqakathekile-ke ukutjho ukuthi abantu abama-57% beminyaka yobudala ema-60 nangaphezu kwalokho sebahlabe ngokupheleleko, bese kuthi abantu abama-53% beminyaka yobudala ehlangana kwama-50 nama-60 kube babantu abahlabe ngokupheleleko.              

Nanyana lokhu kuyindaba ethokozisako nje, kodwana akukaneli ukusenza ukuthi siphungule ukugula, sikhandele amagulo nokufa besivuselele nomnothwethu.       

Kusimahla ukuhlabela i-COVID-19.              

Namhlanje ntambama nje ngithanda ukubawa woke umuntu ongakahlabi ukuthi akhambe aye eziko lokujova eliseduze naye ayokuhlaba, ngaphandle kokuriyada.               

Nakube emndeninakho namkha hlangana nabangani bakho kukhona abangakahlabi, ngibawa wena ukuthi ubakhuthaze ukuthi bahlabe.         

Ukuhlaba kuyindlela eqakatheke khulu yokuzivikela nokuvikela labo abahlanu kwakho ukuthi bangangenwa yingogwana i-Omicron, kwehle amandla wehlandla lesine lokusahlela kwe-COVID-19, bekulekelele nokubuyisa ikululeko yethu yomphakathi esiyomele khulu soke nje.               

Ukuhlaba kuqakathekile nekubuyeleni komnotho wethu ekusebenzeni ngokupheleleko, nekuvulweni kwamakhambo kunye nekuvuselelweni kwamakoro acaphazelekileko anjengekoro yezevakatjhobukelo nekoro yezobuntu.         

Ukudidiyelwa kwemijovo yokulwa ne-COVID-19 esinayo le kuphunyeleliswe kuvolontiya kweengidi ngeengidi zabantu ehlelweni lokulingelelwa kwemijovo yokuthuthukisa ilwazi lezesayensi kobanyana kuzokusizakala abantu.            

Laba babantu abafakazele ukuthi imijovo le iphephile beyiyasebenza nokusebenza.             

Lababantu bamaqhawe wekhethu.           

Bahlanganyela nabasebenzi bezepilo ebebasolo bakhamba phambili epini yokulwa nesifo esirhagelekwesi pheze iminyaka emibili, begodu abasolo batjheja abagulako, abasolo baraga ngokuhlaba imijovo, nabasolo bahlenga ipilo yabantu.          

Kufuze sicabange ngabantu ababe nesibindi nasicabanga ukuhlaba.              

Nasihlabako asigcini ngokuzivikela thina ngokwethu kwaphela, kodwana siphungula nomthwalo othwelwe lihlelo lethu lezepilo nabasebenzi bethu bezepilo besiphungule nengozi eqalene nabasebenzi bethu bezepilo.                

ISewula Afrika, njengamanye amazwe ambadlwana, inqophe umjovo wokusekela ebantwini abasengozini ekulu umjovo wokusekela ongaba lisizo kibo.           

Abasebenzi bezepilo ekulingelelweni kweSisonke, abanengi babo esele baneenyanga ezingaphezulu kweenyanga ezintandathu bahlabile, basizwa ngemithamo yokusekela ye-Johnson & Johnson.           

I-Pfizer ifake isibawo somthamo wesithathu ozakuhlatjwa ngemva kwemithamo emibili yokuthoma esiGungwini esiLawula iinSetjenziswa zePilo eSewula Afrika (i-SAHPRA).         

IKomidi yaboNgqongqotjhe eyeLuleka ngemiJovo seyitjhwile ukuthi izokuphakamisa ukuthi imijovo yokusekela leyo ifakwe ngeengaba ngeengaba, kuthonywe ngabantu esele baqinile/bakhulile.                   

Abanye abantu bamasotja womzimba angakaqini kuhle, njengalabo abalatjhelwa ikankere, izifo zeziso nalabo abelatjhwa ngamastiroyidi ezifeni lapho amasotja womzimba alwa khona nomzimba ophilileko, bavunyelwe ukuthola imijovo yokusekela nakutjho abodorhodere babo.           

Njengabantu ngamunye ngamunye, njengeenkampani nanjengorhulumende, sithwele isibopho sokuqinisekisa ukuthi boke abantu elizweneli bakghona ukusebenza, bakhambe babe bahlangane nabanye abantu ngokuphepha.                 

Ngalokho-ke besibonisana nababelani bethu bomphakathi nabanye abasebenzisani bethu ngokuletha amagadango azakwenza ukuthi umuntu avunyelwe ukungena emsebenzini, eminyanyeni yomphakathi, akghone ukukhwela izinto zokukhamba ezithutha umphakathi neendaweni ezikhanjelwa mumuntu woke kwaphela nakube uhlabile.        

Lapha sikhuluma ngemikhulumiswana ebeyibanjwe ehlanganiseleni i-NEDLAC hlangana kwakarhulumende, iinhlangano zabasebenzi, amabhizinisi kunye nabajameli bomphakathi, lapho kuvunyelenwe khona ngabanengi ngesidingo samagadango anjalo.             

Urhulumende uvule isiqhema somsebenzi esizakubamba imikhulumiswano enabileko kubonisanwe ngendaba yokwenza ukuthi kube yinto ekatelelekileko ukuhlaba kokhunye okuthileko okwenziwako neendaweni ezithileko.                                

Isiqhema somsebenzesi sizakulawulwa yiKomidi eyiHlanganisela yaboNgqongqotjhe ngezemiJovo; uSihlalo weKomidi le kuzakuba liSekela likaMengameli, kanti-ke iKomidi le izakwenzela iKhabinethi iimphakamiso ngendlela elungileko nebambelelako ngomsebenzi olayelwe ukwenziwa mijovo.                    

Siyalimuka bona ukuthathwa kwamagadango anje msebenzi onzima nokhamba noburhiyarhiya obunengi, kodwana nasingahlumbukutjheja indaba le ngokuncama nangokurhaba, sizakusolo sicatjhazwa mihlobohlobo yeengogwana, ngaleyindlela sisolo sicatjhazwa kusahlelwa ngobutjha mahlandla amatjha walesisifo.       

Ithulusi lesibili lokulwa nengogwana etja le kuragela phambili sifake amamaski wethu qobe siseendaweni ezikhanjelwa mumuntu woke nalokhuya nasinabantu ngaphandle kwemakhaya esihlala kiwo.              

Nje sekunobufakazi obuphuphumako bokuthi ukufaka imaski yetjhila kuhle namkha ukuzivala ngetjhila elifaneleko ebusweni kuvaleke ipumulo nomlomo yindlela ephambili yokukhandela ukurhatjheka kwengogwana isuka komunye umuntu iye komunye/kabanye.             

Ithulusi lesithathu esinalo lokulwa nengogwana etja ngelitholakala lula khulu neligcwele kokapha:  mummoya omutjha.       

Lokhu kutjho ukuthi kufuze silinge ngamandla esingakghona ngawo ukuthi sibe ngaphandle lokhuya nasihlangana nabantu ngaphandle kwamakhaya esihlala kiwo.            

Lokhuya nasingekhaya nabanye abantu, namkha nasingeenkoloyini, ngeembhesini nemateksini, kufuze sihlale sivule amafesidiri ukuthi kuhlale kubetha ummoya endaweni esikiyo.      

Ithulusi lesine ekufuze silwe ngalo ingogwana etja le kubalekela ukuba nemibuthano, khulukhulu imibuthano ebanjelwa ngekhaya.             

Imibuthano emikhulu, njengamakhonfrensi nemihlangano emikhulu, khulukhulu leyo efuna abantu abanengi babe semaduze isikhathi eside, kufuze itjhugululwe ibe mibuthano ebanjwa ngethungelelwano levidiyo.            

Iminyanya yokuphela komnyaka neyokuqeda kwabafundi bakamethrigi iinhlahlubo zokuphela komnyaka kunye neminye imigidingo kungaba ngcono khulu nayingatshwiliswa, begodu omunye nomunye umuntu kufuze acabange kabili kathathu ngaphambi kobana angaya embuthanweni namkha ngaphambi kobana abize umbuthano wabantu abanengi.              

La kunemibuthano khona, yoke imilayelo ye-COVID-19 efaneleko kufuze ihlonitjhwe ngokupheleleko.             

Omunye nomunye umuntu ongezelela ebantwini esitjhidelana nabo ungezelela ingozi yokutheleleka ngengogwana namkha yokuthelela omunye ngengogwana ye-COVID-19.          

MaSewula Afrika weKhethu,

UmKhandlu oLawula zeNgogwana i-Corona eliZweniloke izolo ukhe wahlangana wabonisana ngokwanda kwabantu abangenwe kugula kwe-COVID-19 muva nje, wabonisana nangokuthi umhlobo omutjha wengogwana i-Omicron yona ibe negalelo elingangani kilobubujamo.         

Imikhulumiswano le ilandelwe mihlangano ebanjwe phambilini namhlanje yomKhandlu kaMengameli oLungelelako neKhabinethi, la kuthethwe khona isiqunto sokuthi ilizwe lekhethweli kuzakufuneka lihlale esiGabeni soku-1 sokuYelela ngeNgogwana i-Corona kwanje, nokuthi ilizweli lizakusolo lingaphasi komLayelo weHlekelele.           

Ekuthathweni kwesiqunto sokungangezeleli imilayelo yokuqinteliswa kwamakhambo njenganje, sicabangele ukuthi lokhuya nasisahlelwe sisifesi emahlandleni adlulileko, imijovo beyingekho ngobunengi, begodu bebasese bancani khulu abantu abahlabileko.              

Akusesenjalo-ke namhlanjesi. Imijovo seyiyatholakala kibo boke abantu abaneminyaka eli-12 nangaphezulu kwalokhko, simahla, emaziko wokuhlaba aziinkulungwana ngeenkulungwana arhatjheke nelizwe lokeli.                 

Siyazi ukuthi imijovo ikhandela ukugula khulu, ikhandele nokulaliswa esibhedlela.          

Siyazi nokuthi ingogwana ye-corona isazokuba nathi isikhathi eside. Ngalokho-ke kufuze sithole iindlela zokusilawula isifo esirhagelekwesi ukube ngahlanye siphungula namathuba wokugirika komnotho wethu sibe senze neqiniso lokuthi iyaragwa indlela eya phambili ebesikhamba ngayo.         

Nokho-ke lokhu angeze kukghonakale nakube asikhuphuli izinga lokuhlaba, nakube asifaki amamaski, namkha nakube siyabhalelwa kuhlonipha imilayelo yokuyelela ngezepilo esisekelo.              

Kufuze soke sikhumbule ukuthi ngokwemilayelo yesiGaba sokuYelela soku-1:             

  • Solo kusasebenza umthetho wewatjhi ukusukela nge-awa le-12 phakathi kobusuku ukuyokufika nge-awa lesine ekuseni ngakusasa.      
  • Abantu ababuthene embuthanweni/emhlanganweni wangekhaya akukafaneli badlule ama-750, kanti abahlanganele ngaphandle bona akukafaneli ukuthi badlule ee-2000.  Lapho indawo yokuhlanganela iyincani khulu khona ukuthwala lelinani labantu bebaqalangane ngokufaneleko, akukafaneli kusetjenziswe umthamo odlula ema-50% womthamo opheleleko wendawo leyo.             
  •  Inani labantu abavunyelwe ukuba semngcwabeni, alidluli e-100 labantu; imilindelo nemigidingo ebanjwa ngemva kwemingcwabo ayikavunyelwa.               
  • Nanje solo kusakatelelekile ukufakwa kwemaski endaweni ekhanjelwa mumuntu woke namkha hlangana nabantu, begodu ukungafaki imaski la kufuze uyifake khona kusese licala.           
  • Ukuthengiswa kotjwala kuvunyelwe ngokwemibandela yelayisensi yendawo ethengisa utjwala leyo, kodwana utjwala abukwazi ukuthengiswa ngesikhathi somthetho wewatjhi.               

Sizokwelusa ngelihlo elibukhali ukutheleleka ngokugula kwabantu nokulaliswa kwabo esibhedlela emalanganeni ezako la, bese sibuyekeza ubujamo bezinto ngesikhathi esiyiveke ukusukela nje.               

Ngesikhatheso-ke kuzakufanela sihlukanise ukuthi lamagadango wanje anele na namkha kuzakufuneka kwenziwe amatjhuguluko kilemilayelo yanje.            

Sithome ihlelo lokutjhugulula imithetjhwanalawulo yethu yezepilo kobanyana sizokukghona ukubuyekeza ukusetjenziswa komThetho oLawula iHlekelele, ngaleyindlela sizokukghona ukulawula isifo esirhagelekwesi, ngomnqopho wokuthi ekugcineni sizoyikhupha iSewula Afrika ngaphasi kobuJamo beHlekelele.            

Sizakuphumelelisa nehlelo lethu lelizwe loke lokulawula ukwehla ngobutjha kwesifo, ukuqinisekisa ukuthi iimbhedlela namanye amaziko wezepilo akulungele ukujamelana nehlandla lesine lokusahlela kwe-COVID-19.          

Siqale khulu ukulawulwa kwemisebenzi yokusebenza busayensi, nokulandelela abantu abakhe baba seduze nabantu abathelelekileko, nokupopolwa kwabantu, nokwelatjhwa, nokutholakala kwabasebenzi bezepilo.                    

Ukuqinisekisa ukuthi iindawo zethu zikulungele ekufuze zikwenze, yoke imibhede ebeyikhona namkha efuneke ngehlandla lesithathu lokusahlela kwe-COVID-19 ilungiselelwa ukusetjenziswa ngehlandla lesine lokusahlela kwe-COVID-19.         

Sisebenzela nokuqinisekisa ukuthi i-oksijini ikhona kiyo yoke imibhede ekuqalwe ukuthi isetjenziselwe itjhejo le-COVID-19.          

Sizakusolo siqale ikombandlela esiyikhonjwa yi-WHO ngamakhambo wamazwe ngamazwe, engavumelaniko nokuvalwa kwemikhawulo.                       

Njengawo woke amanye amazwe, sesinazo iindlela zokulawula ukungena kwengogwana evela emazweni wangaphandle.         

Lapha-ke kubalwa umlayelo wokufuna ukuthi iinkhambi ziveze isitifikethi sokuhlaba/sokujova nomphumela wokuhlolelwa ingogwana (i-PCR) otjengisa ukuthi umuntu akanayo ingogwana, kungakapheli ama-awa ama-72 ukuhlolwa kwenziwe, nokuthi amamaski afakiwe kilo loke ikhambo elizabe likhanjwa. Sidane khulu ngesiqunto samazwe ambadlwana wokwalela amakhambo avela emazweni ambadlwana we-Afrika eseSewula emveni kobana kutholakele ingogwana i-Omicron.               

Lokhu-ke kukuphambana ngokungakafaneli nesibopho ubunengi balamazwe asenze emhlanganweni we-G20 eRoma ngenyanga ephelileko.            

Emhlanganweni loyo amazwe lawa azibophelela ngokuthomisa amakhambo wamazwe ngamazwe ngendlela ephephileko nehlelekileko, ngokukhambisana nomsebenzi weenhlangano ezinjenge-WHO, neHlangano yamaKhambo wezoMmoya wamaZwe ngamaZwe (i-International Civil Aviation Organization), neHlangano yamaKhambo weLwandle wamaZwe ngamaZwe kunye ne-OECD.              

IsiVumelwano seRoma se-G20 sizitjhejile iindaba zomtlhago wekoro yezevakatjhobukelo emazweni asathuthukako, kwabe kwenziwa isibopho “sokusekela umsebenzi  wokuvuselelwa kwekoro yezevakatjhobukelo msinyana, ngendlela eqalelela koke nebambelelako.”               

Amazwe aqintele amakhambo elizweni lekhethu nakamanye amazwe wangekhethu we-Afrika eseSewula, hlangana nawo kubalwa i-United Kingdom, i-United States, amalunga we-European Union, i-Canada, i-Turkey, i-Sri Lanka, i-Oman, i-United Arab Emirates, i-Australia, i-Japan, i-Thailand, i-Seychelles, i-Brazil ne-Guatemala.                    

Lokhukuqintelwa kwamakhambo kwenziwe ngokungakafaneli nangokungakalungi, nangokubandlulula ilizwe lekhethu namazwe wekhethu we-Afrika eseSewula.          

Ukwalelwa kokukhamba akukasekelwa yisayensi, begodu angeze kusize ngalitho ekukhandeleni ukurhatjheka kwengogwana etja le.               

Ukuthuweleliswa komonakalo phezu komnotho wamazwe athintekileko lapha nokunyefiswa kwamandla wamazwe lawa wokulawula isifo sengogwana le nokuvuseleleka komnotho wawo kuphela kwezinto ezizakulethwa ngilokhukuvalwa kwamakhambo.              

Sibawa woke lamazwe avale amakhambo welizwe lekhethu namazwe wekhethu e-Afrika eseSewula ukuthi asibuyisele emva ngokurhabekileko lesisiqunto sawo avulele amakhambo avaliweko lawo ngaphambi kobana kwenzeke omunye umonakalo ukuya phambili emnothweni wethu nemithonjeni abantu bekhethu abaziphilisa ngayo.             

Akunasisekelo sesayensi esifakazela lokhukuvalwa kwalamakhambo.        

Siyazi ukuthi lengogwana, njengazo zoke ezinye iingogwana, ineendlela ezinengi zokupherhukapherhuka yenze eminye imihlobo yeengogwana.                       

Siyazi nokuthi aphakama khulu amathuba wokwehla komhlobo wengogwana embi khulu lapho abantu bangakahlabi khona.                  

Kungakho-ke sihlanganyele namazwe amanengi, neenhlangano ezinengi nabantu abanengi ephasini loke ebebalwela ukuthi abantu boke banikelwe amathuba alinganako wokuthola imijovo.              

Sithe ukutjhiyana ngendima yemijovo akugcini ngokubulala abantu nemisebenzi abaziphilisa ngayo emazweni lawo adinywe amathuba, kodwana kunyefisa nemizamo yephasi yokwehlula isifo esirhagelekwesi.             

Ukufika komhlobo wengogwana i-Omicron kufuze kube siyeleliso ephasini sokuthi ukutjhiyana ngendima yomjovo akukwazi ukuvunyelwa kuragele phambili.             

Bekube mhlazana woke umuntu ahlabile, woke umuntu uzakuhlala asengozini.                 

Bekube mhlazana woke umuntu ahlabile, kufuze sihlale silindele ukuthi kuzakuhlala kuvela ezinye iingogwana ezitja.           

Leziingogwana zingarhatjheka lula, zingenza abantu bagule khulu bakghokghe, begodu zingaba namandla ukudlula lemijovo ekhona njenganje.         

Endaweni yokobana kuvalwe amakhambo, amazwe anothileko wephasi kufuze asekele imizamo yeminotho esathuthukako kobanyana azokuthola abe akwazi ukukhiqiza imithamo yokujova eyaneleko ebantwini bayo, ngaphandle kokuriyada.                 

MaSewula Afrika weKhethu,               

Ukwehla kwengogwana i-Omicron kunye nokwanda kwenani labantu abangenwe yi-COVID-19 kwamuva nje kwenze kwakhanya ukuthi kusezakuthatha isikhatjhana ngaphambi kobana ingaphela nya ingogwana le.                 

Sinelwazi, sinelimuko sinamathulusi wokulawula isifo esirhagelekwesi, kobanyana sizokubuyela ezintweni ezinengi ebesizenza wokemalanga, sivuselele nomnotho wekhethu.               

Sinekghono lokukhetha indlela ilizwe lekhethu elizayikhamba.           

Omunye nomunye wethu kufuzile ahlabe.          

Omunye nomunye wethu kufuzile aphile ngemilayelo yezepilo esisekelo, enjengokufaka imaski, nokuhlala sihlamba izandla namkha sihlale sihlikihla izandla ngesihlanzekisi, sibalekele iindawo eziminyezelene abantu nezivalekileko.      

Omunye nomunye wethu kufuze azethwese umthwalo wokutjheja ipilo yethu nepilo yabantu esihlala nabo.                       

Omunye nomunye wethu unendima ekufuze ayilime.       

Angeze sehlulwe ngilesisifo esirhagele koke.      

Sesithomile ukufunda ukuphila naso.              

Sizakubambelela, sizakunqoba siphumelele.             

Kwanga uZimu angabusisa iSewula Afrika avikele nabantu bayo.           

Ngiyathokoza.            

Share this page

Similar categories to explore