IsiTatimende Somhlangano weKhabinethi wamhlana ama-21 kuSinyikhaba wee-2018

IKhabinethi beyihlangene ngeLesithathu mhlana ama-21 kuSinyikhaba wee-2018 e-Tuynhuys, eKapa.

A. Ezingundabamlonyeni

1. Zamasiso

1.1. IKhabinethi yemukela ukubanjwa ngepumelelo kweForamu yamaSiso we-Afrika ebeyingeyokuthoma ebanjwe ukusukela nakali-7 ukufikela nakali-9 kuSinyikhaba wee-2018 e-Sandton Convention Centre eseGauteng. Aborhulumende be-Afrika nabamabhizinisi, amaziko weeMali weentjhabatjhaba nabanye abatjhebisani bezetuthuko abanqophe ukwenza i-Afrika ibe yindawo elandelako eyenyulwako kezamasiso ephasini.

1.2. Nakuvalwa ikhonferensi besele kutlikitlwe iimvumelwano zamasiso ezima-45 ezibiza amabhiliyoni ama-US$32 lapho kuzokuzuza i-Afrika khona. ISewula Afrika izokuzuza amabhiliyoni abu-US$6.8 kezamasiso.

2. UmButhano weHlangano yeBumbano le-Afrika (i-AU)

2.1. IKhabinethi ikhuthazwa mikhulumiswano yomButhano we-AU obubanjelwe e-Addis Ababa, e-Ethiopia mhlana ali-17 ukufikela nakali-18 kuSinyikhaba wee-2018, lapho uMengameli u-Cyril Ramaphosa abambe indima khona. LomButhano oKhethekileko ukhulumisene ngokubuyekezwa okuragako kokuvuselelwa kwe-AU bonyana isebenze ngefanelo ikghone ukuphumelelisa amaqaloqangi neminqopho ehlathululwe ku-Agenda 2063, ekuliqhinga letlhatlha lokubuyekeza zehlalakuhle nomnotho we-Afrika eminyakeni ema-50 ezako.

2.2. Ukubuyekezwa kwe-AU kumsebenzi oragako, lapho ezinye iintjhukumiso zayo sezisetjenziswa, khulukhulu mayelana nokukhuthaza amalunga we-AU ukubamba indima ebonakalako ekusekeleni lehlangano ngeemali. Amazwe amanengi ayaraga nokutlikitla isiVumelwano sokuRhwebelana Simahla samaZwe we-Afrika ngokuqinisekisa bona iKhonthinenti ifikelela isivumelwano sokurhwebelana simahla kwekhonthinenti ngokunabileko.

3. IQhinga leTjhebiswano ne-European Union (i-EU)

3.1. IKhabinethi ithabile ngomphumela omuhle womHlangano weHlandla leKhomba we-Sewula Afrika ne-EU obubanjelwe e-Belgium nakali-15 kuSinyikhaba. Imiphumela neembopho ezenziwe emhlanganweni zakhela phezu kwejima lethu lokubeka umnotho nokuvulwa kwemisebenzi ekabeni ye-Ajenda yelizwe loke leSewula Afrika.

3.2. ISewula Afrika kuphela kwelizwe elise-Afrika nelingelinye hlangana nali-10 ephasini elineQhinga leTjhebiswano ne-EU. I-EU imrhwebelani omkhulu neSewula Afrika wamazwe wangaphandle godu nomkhulu wamazwe abumbeneko, ijamele ama-73.7% webuthelelo lamaSiso wangaPhandle ngelizweni.

3.3. UMengameli uRamaphosa ube ngusomnyanya lokha nakavakatjhelwe nguMengameli we-Federal Republic of Germany, uNom. Frank-Walter Steinmeier, eVakatjhweni lomBuso leSewula Afrika. I-Germany ingelinye lamazwe asisa ngeSewula Afrika lapho kunamakhampani we-Germany angaphezu kwama-600 anamaziko wezomkhiqizo asekela imisebenzi epheze ibe ziinkulungwana ezili-100 000.

3.4. LeliVakatjho lomBuso libe nomphumela wokutlikitlwa kweemvumelwano zokurhwebelana nezamasiso hlangana namazwe la amabili, abarholi bobabili bafumene nethuba lokukhulumisana ngeendaba ezithinta amazwe la ngokufanako nokusebenzisana njengamalunga angasi ngewasafuthi womKhandlu wezokuphepha weHlangano yeBumbano leenTjhaba (i-UN) isikhathi esiminyaka emibili ukusukela ngomnyaka wee-2019 ukufikela kewee-2020.

4. Ukwabiwa Ngobutjha kweNarha

4.1. IKhabinethi itjheje bonyana iKomitihlanganyela yePalamende yokuBuyekezwa komThethosisekelo yemukele umbiko wayo okhambisana nokukhitjelelwa kwesiGaba sama-25 somThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika womnyaka we-1996. Lesi sikhibelelo sizokunikela umBuso igunya lokuthatha inarha ngaphandle kwesibonelelo ebujameni bomphakathi. Kulindelwe bonyana umbiko wekomiti wethulwe kusiBethamthetho seliZweloke lapho kuzokubanjwa khona ikulumopikiswano.

4.2. Imihlangano eyabanjwa nemiphakathi yaveza iimphakamiso zeenhlangano ezihlukileko ngomThethomlingwa lo godu imihlangano yabanjwa kizo zolithoba iimfunda. Bekube gadesi umThethosisekelo sele ukhitjelelwe amahlandla ali-17 ngemva kokubonisana.

4.3. Urhulumende uhlala azibophelele ukusebenzisa indlela yokwabiwa ngobutjha kwenarha ngefanelo nangendlela ezokutjheja amakareko wabantu boke. IKhabinethi iqinisekisa bonyana urhulumende uyawuhlonipha umThetho begodu uzokuhlala, ngaso soke isikhathi, asebenza ngokulandela imigomo yomThethosisekelo.

5. Isahlulelo seKhotho yomThethosisekelo

5.1. IKhabinethi yemukela isahlulelo seKhotho yomThethosisekelo esiqunte bonyana umThetho wezokuThuthukiswa kweZenjiwa neemBaseli womNyaka wee-2002 (umThetho Nomboro 28 wee-2002) olawula ukunikelwa kwemvumo namalungelo wokumayina, kufuze ufundwe ngokukhambisana nomThetho wesikhatjhana wokuVikelwa kwamaLungelo weNarha womNyaka we-1996 (UmThetho Nomboro 31 we-1996), ovikela amalungelo wenarha wabatlhagako.

5.2. Ipumelelo yomphakathi we-Lesetlheng eTlhagwini Tjingalanga ilitshwayo elitjho ukuthoma kokuhlonitjhwa kwamalungelo wobunini benarha eyathathelwa abantu beSewula Afrika ababegandelelwe iminyakanyaka. Lapho ukusebenza kweemayini kuba nomthelela eendaweni zokuhlala, emindenini nemiphakathi, abantu abathinteka bunqopha ngomsebenzi weemayini kufuze banikele ngemvumo ngananyana ngiwaphi amatjhuguluko athinta amalungelwabo wenarha.

6. Imiphumela Yokuhlolwa Kweencwadi

6.1. IKhabinethi yemukela begodu ithokozisa iminyango karhulumende namaziko wombuso aragako nokufumana imibiko yeemali enganacaphazi lokumbi.  Lokhu kuza ngemva kokukhutjhwa koMbiko wokuPhathwa kweeMali zomBuso womnyaka weemali wee-2017/18 mHloliincwadi Zombelele (u-AG) uKimi Makwetu.

6.2. IKhabinethi itshwenyekile nokho ngombiko otjengisa ukwehla kwemiphumela yokuhlolwa kweencwadi zeminye iminyango yelizweloke neyeemfunda namazikwayo. Ukutlikitlwa kwesiKhibelelo somThethomlingwa wokuHlolwa kokuSetjenziswa kweeMali zomBuso nguMengameli u-Ramaphosa kuzokuqinisa umsebenzi we-Ofisi yomHloliincwadi Zombelele ngomnqopho wokubuyisela endleleni labo abaraga nokungahloniphi ikambiso egunyaziweko yokuphathwa kweemali zombuso.

6.3. IKhabinethi ikhuthaza yoke iminyango namaziko wombuso ukusebenzisa amano wokulungisa kiwo woke amaphuzu atshwaywe mHloliincwadi Zombelele nokutjhejisisa iragelophambili kulungiswe imiraro ngaphambi kokufika komzombe olandelako wokuhlolwa kweencwadi. 

7. Zokuphepha Nokuvikeleka

7.1. IKhabinethi izibophelela ukusekela iJima lamaHolideyi kaKresimusi nesiKhathi sokuziThabisa esiPhephileko leliZweloke elihlonywe nguNgqongqotjhe wamaPholisa uBheki Cele ngaphasi kommongondaba othi “Operation Quiet Storm”. 

7.2. Lelijima linqophe ukwenza iSewula Afrika ibe yindawo ephephileko njengombana sitjhidela esikhathini samaholideyi wokuphela komnyaka. IButho lamaPholisa weSewula Afrika (bakwa-SAPS) azokubamba amajima kiwo woke amadorobha, izabelo nemalokitjhini ukufikela ekupheleni kukaTjhirhweni wee-2019. Azokuqinisekisa bonyana amapholisa ayaluka kizo zoke iindawo begodu adose phambili amajima wokuyelelisa ngobulelesi namano wokukhandela ubulelesi.

7.3. IKhabinethi ikhombela bona boke abantu beSewula Afrika basebenzisane nawo ekwenzeni imiphakathi yethu ihlale iphephile. Ababelethi nabatlhogomeli bayalulekwa ukuhlala bavule amehlo nabatlhogomela abentababo ngesikhathi samaholideyi kakresimusi esizako.  

7.4. IKhabinethi izibophelela ukusekela ijima lokuPhepha eNdleleni lesiKhathi samaHolideyi kaKresimusi, elihlonywe nguNgqongqotjhe wezokuThutha, uDorh. Blade Nzimande, eLimpopo ngepelaveke.

7.5. Ukuhlonywa lokhu kuthomene nomButhano wezokuPhepa eNdleleni wamalanga amabili obanjwa qobe mnyaka neLanga lesiKhumbuzo sabongazimbi beengozi zeendlela leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN).  Kuqakathekile emaphilwenethu bonyana soke sifake isandla ekwenzeni bona isikhathi sokuphela komnyaka siba ngesiphephileko ngokutjhayela kuhle nokuhlonipha imithetho yendlela.

8. IBhlorho Elihlanganisa i-Maputo ne-Catembe

8.1. IKhabinethi ithokozisa abosonjiniyeri beSewula Afrika abafake isandla ekwakhiweni okuyiqophamlando kwebhlorho elingelide nge-Afrika. IBhlorho Elihlanganisa i-Maputo ne-Catembe lakhiwe yiHlangano i-China Road and Bridge Corporation begodu lihlanganisa i-Maputo ye-Mozambique neKwaZulu-Natala.

8.2. UMengameli we-Mozambique, uNom. Filipe Nyusi, uvule iMaputo-Catembe Bridge enobude obumakhilomitha amathathu elithethe iminyaka emine nalakhiwako ngenani eliziingidi ezima-US$785.

8.3. Ituthuko le izokukhwezelela zerhwebo nezevakatjho hlangana ne-Mozambique neSewula Afrika lapho isikhathi sekhambo hlangana ne-Maputo nomkhawulo weKosi Bay eseGwini elingePumalanga kwaZulu-Natala sinyurhunyezwe khulu ukusukela ema-irini asithandathu ukuya emizuzwini ema-90.

B. IinQunto zeKhabinethi

9. IVeke yeHlelo lokuSebenza

9.1. IKhabinethi ibikelwe ngeragelophambili yemiphumela yamaqaloqangi yesikhathi esithoma mhlana li-1 kuSihlabantakana wee-2018 ukufikela nakama-30 kuKhukhulamungu wee-2018. Iminyango esebenza ngeenqhema izokuphumelelisa imiphumela yamaqaloqangi ali-14, iyaraga nokufikelela iminqophayo. Imiphumela le isuselwe kuTlhatlha leQhinga leeMali lesiPhakathi esiPhakathi lomnyaka wee-2014 ukuya kewee-2019 neNembombono yomnyaka wee-2030 yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (NDP’s Vision 2030).

9.2. IKhabinethi ivumele igadango elitlhogekako lokuqalana neentjhijilo zokuphunyeleliswa kwemisebenzi. Imibiko le ikhutjhwe kubunzinzolwazi bomNyango wezokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga (i-DPME) obuthi: www.dpme.gov.za.

10. UkuKhiqizwa kweenThuthi neHlelo lezeTuthuko (i-APDP)

10.1. IKhabinethi ivumele ukwelulwa kwe-APDP ukusukela emnyakeni wee-2021 ukufikela kewee-2035 neenkhibelelo ezisekela iHlelo leQhinga eliKhulu lezeenThuthi leSewula Afrika (i-SAAM).

10.2. I-SAAM itjheje ituthukoI yemikhakha esithandathu: Ukukhuliswa kwebubulo leenkoloyi lekhayapha; Ukuthuthukiswa kwebubulo leenkoloyi lesiphande se-Afrika; Ukuthengwa kweensimbi neensetjenziswa zangenarheni yekhethu; ukuThuthukiswa komThangalasisekelo; Ukubuyekezwa kwekambiso nokulethwa kwamatjhuguluko kilelibubulo, ukuthuthukiswa kweThekhnoloji namanye amakghono wakilomkhakha.

10.3. Iinkhibelelwezi zinqophe ukukhuthaza amazinga aphakemeko wentengo yangekhaya nokwandisa amathuba wemisebenzi.  Ukutjhejwa nokuhlolwa kwehlelweli nekambiso yesikhathi sanamhlanjesi yamabubulo kuyaqiniswa ngomnqopho wokuletha iragelophambili yenembombono neminqopho ye-SAAM.

10.4. UNgqongqotjhe wezeRhwebo namaBubulo, uDorh. Rob Davies, uzokubikela iimbikindaba ngeenkhibelelwezi ngeLesihlanu, mhlana ama-23 kuSinyikhaba wee-2018.

C. ImiThethomlingwa

11. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komThethomlingwa weHlawulo eNgezelelweko yokuHlolwa kweeNcwadi zomBuso wee-2018 (Public Audit Excess Fee Bill of 2018). UmThethomlingwa lo unikela umHloliincwadi Zombelele (u-AG) ukuthatha amagadango wokukhalima nokuqinisekisa bonyana iimali zomBuso ezilahlekileko, nakukghonakalako, zibuyiswe nokulayela bonyana iinsolo ezithile ziphenywe. UmThethomlingwa unqophe ukunikela umHloliincwadi Zombelele igunya lokuphenya umsebenzi wangaphandle, alinganise amahlelo welawulo lika-AG bonyana likhambisane nekambiso yesikhathi sanamhlanjesi.

D. ImiNyanya Ezako

12. 100 #WomenOfFortitude

Ngemva kwesikhathi sokutjhukunyiswa kwamabizo, i-100 #WomenOfFortitude izokuhlonywa e-Union Buildings ePitori mhlana ama-22 kuSinyikhaba wee-2018. Ikomitihlanganyela yaboNgqongqotjhe yokuGidinga imiNyaka eliKhulu ka-Nelson Mandela nekaMma u-Albertina Sisulu imemezele mhlana ali-11 kuSewula wee-2018 ijima le-#WomenOfFortitude njengeminyanya ezokwenziwa nakugidingwa iminyaka eliKhulu kaMma uSisulu.

Ijima le-#WomenOfFortitude ngelabomma abali-100 abadosa phambili imikhulumiswano yokobana abomma bagadesi bawuragela bunjani phambili umlando oligugu kaMma uSisulu.

13. Amalanga ali-16 weJima lokuTjhotjhozela ukuLwisana neNturhu eQothele ubuLili (i-GBV)

UmNyango wezaboMma uhlanganisa bewalungisa ikhalenda karhulumende ngeminyanya yamaLanga ali-16 weJima lokuTjhotjhozela ukuLwisana neNturhu eQothele ubuLili ukusukela mhlana ama-25 kuSinyikhaba ukufikela nakali-10 kuNobayeni wee-2018. AmaLunga wesiGungu seliZweloke nabarholi baborhulumende beemfunda nebeeNdawo zemaKhaya bazokubamba iminyanya enqophene nemikhakha abayiphetheko ngelizweni mazombe ngokukhulumisana nemiphakathi. Amahlelo karhulumende anabileko angafunyanwa ku-www.gov.za/16DaysofActivism2018.

IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukusebenzisa lelithuba ngokuzibandakanya eminyanyeni ehlelwe ngurhulumende ezokubanjwa eduze nalapho bahlala khona. Iinhlangano zomphakathi nezinye iinhlangano zabomma ziyakhuthazwa ukuthi ziyihlangele iminyanya ehleliweko le emalangeni ali-16 esele abekiwe.

Woke amaSewula Afrika ayakhuthazwa ukubambisana ngokuyelela ibizelo le-#HearMeToo, ngokulalela iinlilo zabomma, nokuthatha amagadango wokuphelisa ihlekelele yemihlobo yoke yenturhu eqaliswe kibomma.

E. Siyabathokozisa

14. IKhabinethi ithokozisa zoke iinkutani zezemidlalo zangekhaya abaphakamisela phezulu ibizo lelizwe leSewula Afrika. Ipumelelo yalabo abaveleleko emidlalweni ehlukileko, ibukiwe emNyanyeni wamhlapha waboNongorwana bezemiDlalo womNyaka wee-2018.

14.1. U-Caster Semenya weSewula Afrika uthumbe amagolide amabili ngokuthumba uNongorwana weKutani yomNyaka kunye neweKutani enguMma yomNyaka.

14.2. IKutani yezokuthaya yeSewula Afrika, u-Chad le Clos uthumbe uNongorwana womNyaka womDlali omduna.

14.3. UNdodomzi Ntutu uthumbe uNongorwana womNyaka womDlali omDuna oKhubazekileko.

14.4. U-Anrune Liebenberg uthumbe uNongorwana womNyaka womDlali omSikazi oKhubazekileko. 

14.5. IBanyana Banyana ithumbe uNongorwana wesiQhema somNyaka begodu yathumba nomdlalo wabo womlenze wokuthoma weBhegere yamaZwe we-Afrika (i-AFCON) nagade badlala ne-Nigeria.

14.6. IBafana Bafana idlale ngokulinganako ne-Nigeria ngegondelo li-1 emdlalweni wokungenela i-AFCON.

14.7. IsiQhema sikaMakhakhulararhwe seSewula Afrika siyabukwa ngemidlalo yaso begodu sibafisela okuhle emdlalweni wabo ozako nabazokuqalana ne-Wales mhlana ama-24 kuSinyikhaba wee-2018.

IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuraga nokusekela abadlali belizweloke.

15. IKhabinethi ithokozisa nalaba:

15.1. UNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji uMmamoloko Kubayi-Ngubane, okhethelwe ukuba lilunga  lomKhandlu weForamu yezomNotho wePhasiloke (i-WEF) mayelana ne-Fourth Industrial Revolution, owakhiwe malunga avela kurhulumende, iinhlangano zomphakathi nabosolwazi kezefundo. Lokhu kuzokusiza amazwe ephasini loke ukusebenzisa amathuba alethwa maTjhuguluko amaTjha wezomNotho neThekhnoloji.

15.2. UNgqongqotjhe wezeeMali uTito Mboweni okhethelwe ukuba liLunga leBhodi yabaNikazi besiKhwama sezokuThula seHlangano yeBumbano le-Afrika (i-AU Peace Fund), esizokusekela imisebenzi yokulamula neyesikhozi samazwe, iindingo zamakghono wokusebenza komkhandlu nokusekela imisebenzi yokuletha ukuthula e-Afrika. Njengelunga leBhodi yabaNikazi, uNgqongqotjhe uMboweni uzokufaka isandla ekulawulweni ngefanelo, ukutjhejisiswa nokuphathwa kweeMali zesiKhwama sezokuThula.  Ukukhethwa kwamalunga wesiKhwama sezokuThula se-AU kuligadango eliqakathekileko ekuphunyelelisweni kwe-ajenda ye-AU, ekuyingcenye yomsebenzi wokubuyekezwa kwaleliziko.

15.3. UNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula uNaledi Pandor, ozokuhlonitjhwa ngoNongorwana wesiZwe se-France i-Legion of Honour ngeLesihlanu, mhlana ama-30 kuSinyikhaba wee-2018. Unongorwana lo ngewokuhlonipha ipumelelwakhe ebabazekako nemizamo yokukhuthaza itjhebiswano hlangana ne-France neSewula Afrika emkhakheni wezeSayensi neThekhnoloji. Umnyanya lo uzokubanjwa ngekumbeni yomZenda we-France engeSewula Afrika esePitori.

F. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

16. IinHloko zeemFunda zePhiko lokuPhenya ubuLelesi (ama-Hawks):

16.1. eFreyistata: Brigadier Kubandran Moodley; no

16.2. Major General Dumisani Patrick Mbotho ophethe isifunda seTlhagwini Tjingalanga.

17. Ukuqatjhwa kabutjha kuka-Adv Makhosini Solomon Msibi esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (u-CEO) weBandla eliLawula iinThuthi zeNdleleni (i-RTMC).

18. Ukuqatjhwa kabutjha kukaNom. Thulani Matiki Norman Kgomo njengelunga elinganasikhundla eBhodini ye-RTMC.

19. Ukuqatjhwa kabutjha kukaKsz Daphline Harridene Charlotte-Ann Ewertse njengelunga elinganasikhundla eBhodini ye-RTMC.

20. Ukuqatjhwa kabutjha kuka-Adv Sandile Nogxina njengomNqophisi onganasiKhundla noSihlalo weBhodi ye-Airport Company South Africa.

Imibuzo inganqotjhiswa:
kuMma uPhumla Williams – umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore