A Erwin: Public Enterprises Dept Budget Vote 2007/08 (SiSwati)

Litiko Letemabhizinisi Ahulumende, Vote 30 Inkhulumo Yandvuna
Alec Erwin Esigungwini Savelonkhe

17 Inkhwekhweti 2007

Kusebenta ngendlela lefanele kwemabhizinisi embuso (State Owned Enterprises)
kungumgogodla wentfutfuko yelive. Bumetima ekuvisiseni umnotfo wemhlaba
nekuntjintjantjintja kwawo, emandla etimakethe kanye nekwehla nekwenyuka
kwekusiswa kwemnotfo ngemave emhlaba kuphosa incabhayi kulamave njengobe etama
kufeza tinhloso tawo tekufukula iminotfo yawo. Ngaleyo ndlela-ke sesincume
kusebentisa emandla ebuniyo bembuso etingonini letimcoka tetemnotfo
kucinisekisa kutsi tiphumelela sikhatsi lesidze tinhloso temasu ekuhlela
kwetfu.

Emabhisizinisi embuso kufanele angenise imali futsi akwati kutigcina
asebenta kahle kute akwati kuheha tinsita etimakethe tetimali tavelonkhe
netasemaveni emhlaba. Nanoma kulungile kutsi umbuso uwasite ngetimali
tekucalisa umsebenti lamabhizinisi embuso, uphindze usite nangakuletinye timo,
kufanele kutsi emva kwaloko lamabhizinisi engetele kuloku lokufakwe ngumbuso
ngalemfalakahlana lewayingenisako kanye naloku lakutomula etimakethe
tetimali.

Kubaluleke kakhulu kutsi emabhisinisi embuso agcine imisebenti yawo yawonkhe
malanga ihamba kahle. Loko kungenteka nangabe kunebuphatsi lobuvutsiwe,
kunetisebenti letinemakhono netinsita letibucakacaka lokusecophelweni
lelisetulu. Ngekubambisana emabhizinisi embuso angenta umehluko lomkhulu
emnotfweni welive asebentisa tinhlelo tekutjala umnotfo, tekutfutfukisa
emakhono etisebenti, tekucubungula kanye netentfutfuko.

I-Alexkor

Njengobe umbuso unesifiso sekutsi imiphakatsi incutfule embonini yedayimane
lapha eNingizimu Afrika, umbuso sewucoke i-Alexkor kutsi isebentele kufeza
lesifiso. Kepha noma kunjalo mibili imisebente lesemahlombe e-Alexkor, futsi
yomibili ibaluleke kakhulu kute kufezeke tizatfu letimbili tentfutfuko. Sizatfu
sekucala sekutsi i-Alexkor icinisekise kutsi umphakatsi wase Richtersveld uba
mdzibi munye nemisebenti yentfutfuko yawo. Sesibili ngulesisandza kuvela kepha
naso seyame kakhulu kulesi sekucala. Sona-ke sekutsi imise sisekelo sekuhlela
kahle i-Namaqualand Diamond Fields. Kepha indzaba yekufuna kubuyiselwa umhlaba
kuleyandzawo seyibeke i-Alexkor esimeni setimali nekusebenta kahle
lesingakaphephi nalesingakatinti. Sikhatsi siyahamba, futsi nasolo kungabi
nasisombululo masinyane, sitabate lokunye lesingakwenta ngaphandle kwekutsi
siyimise sikhatsi lesingatiwa leminye imisebenti siphindze siyilahle yonkhe
imphahla letabate umsebenti ngendlela yekuyitsengisa.

I-Broadband Infraco

Sicambe i-Infraco kute sicinisekise kutsi sisungula luhlaka lwekuchumana
lolunemgogodla locinile. Akusesimelula kuncintisana nalabanye balingani
emkhakheni wemnotfo welwati ngaphandle kwelusito lwendlela yekuchumana lebita
kancane, leyetsembekile nalesetjentiswa emhlabeni citsi saka. Kunemabhizinisi
labengabakhona angenise umnotfo kulelive, kepha awekho ngobe angeke akwati
kumelana nekubita kwaletinhlelo tekuchumana lesinato. Kukhula kwemnotfo
weNingizimu Afrika kukhungatfwa kuba khona kwetinhlelo tekuchumana letidulile
tibe tingasebenti ngendlela leyetsembekile.

I-Infraco ke, ngekusebentisana netikhungo letinjengeSouth African Research
Network kanye nenkapane yembhobho wekucwaninga umkhatsi, i-South African Square
Kilometre Array (SKA), itawuhlahla indlela yekutfutfukisa imigudvu yekuchumana
lengabiti kakhulu.

I-Denel

Entsengisweni yemphahla lebe ingasenamsebenti, sicongelele sizumbulu
setigidzi letingemakhulu lamane (R400m). Lowo msebenti wekususa lemphahla
yeDenel lengasadzingeki utawuphotfulwa emnyakeni-timali wa 2007/2008. Umsebenti
wekufakwa kweDenel ngaphasi kwelitiko-tsite uyinjongo lenkhulu lesifuna
kuyifeza, kantsi litiko lami, yona i-Denel kanye nelitiko letekuvikela
siyasebentisana mayelana nalomklamo. Ekutsengweni kwemphahla yelitiko
letekuvikela, sesinike timboni takuleli tinkhontileka letinyenti.
Letinkhontileka tifaka ekhatsi inkhontileka yemsebenti wekwakhiwa kwencola
yekulwa, i-Hoefyster Infantry Fighting Vehilcle, kanye neyekutfutfukiswa
kwemcibisholo wemphi i A-Darter Missile. Kutfutfukiswa kwe Oryx nako kuseta.
Letinkhontileka tekucala leti letingaphasi kwaR400m tiyachubeka nekuvulela
imboni yetekundiza jikelele ematfuba.

Esikhatsini lesitako i-Denel itawuhola umklamo wekusukunyiswa kwetimboni
tekukhicita letitawutsatsa kusetjentiswa bucakacaka bemishini lokusecophelweni
lelisetulu nelwati tikufake kuwo wonkhe umkhakha wekwakha nekukhicita
kulelive.

Emandla, I-Eskom nePMBR

I-Eskom imemetele kutsi ifake sizumbulu lesingu R150 billion eluhlelweni
lwayo lwekutjala umnotfo kulesikhatsi lesiminyaka lesihlanu letako. Kutawutsi
kungakashayi inyanga yeNhlaba (June) lonyaka, tikhungo tekuphehla gezi
letamiswa tibe setisebenta, i-Eskom itakwati kuphehla gezi lolinganiselwa
ngetulu kwa 36 300 Mega Watts, naloku angahle abemncane lotawubekwa etsala.
Litiko lami litawube likucaphe ngelalohheya kuchubeka kwalomsebenti , kanye
nekucinisekisa kutsi live lihlala liphakelekile ngagezi. Sisacocisana ne-Eskom,
i-DME ne-Nersa kutsi sicalise kushicilela umbiko lotawatisa ngesimo sekwenela
kwagezi.

Kulesikhatsi lesitako i-PMBR itawususa phasi umsebenti wekwakha imboni
letawukhicita emafutsa, i-Pilot Fuel Plant ePelindaba, iphindze igcugcutele
kuphasiswa kwemklamo wekwakhiwa kwesikhungo sekucala ngca sekuphehla gezi
eNshonalanga Kapa. Tinkhapani letivela ngaphandle tiyachubeka nekukhombisa
inshisekelo, kantsi khona lapha ekhaya i-SASOL ivete kutsi icocisana ne-PMBR
mayelana nemiklamo leminyentana yetinsita tekuphemba kushisa lokusetjentiswa
etimbonini. Kunenchubekelembili lenkhulu leseyentiwe ekucondziseni luhlelo
lwe-Eskom lwe PWR kute luhambisane naleti tetfu te Generation IV. Loku
kutawandzisa ematfuba ekutsi bucakacaka lobusemcoka butfolakale khona lapha
eningizimu Afrika kute nalelive lincintisane futsi lisebentisane nalamanye
kulesikhatsi sesimanje manje sekusetjentiswa kwenuzi nakuphehlwa gezi.

Kutawubunjwa tinhlaka letahlukahlukene ekhatsi ne-Eskom. Leto tinhlaka
titawubukana nemisebenti yemandla enuzi, kutfutfukiswa kwebuciko bebunjiniyela
kanye nekwenta kutsi luphiko lolubukene nekucwaninga lusebentisane neDME, i-DST
ne-NECSA. Thulani Gcabashe utawuhola litsimba lalomklamo lelitawusebentisana
nelibhodoi le-Eskom kanye nelitiko lami kwenta lomsebenti longaka.

I-SAA/SAX

Emehlo sesiwabukise ekuphotfulweni kwetidzingo tekusita ngetimali
nekuntjintjwa kwendlela yekungenisa imali yalelisu lekugucula i-SAA kute ikwati
kwetsembela etimali tayo. Kutawudzingeka nekutsi kube netingucuko letentiwako
ekhatsi ku-SAA. Loku kutawufaka ekhatsi kwentiwa kweluhlu lwetikhulu letisetulu
luvisiseke kahle, kuletfwe labanye balingani kulemboni kuphindze kususwe
imisebenti lengasadzingeki. Kwanyalo kusakhulunyiswana netinyonyane.

Lonyaka lelitiko litawususa i-South African Express etincwadzin te-Transnet
liyente umtimba lotimele. Njengobe i-SAA neluphiko lwetindiza tayo letibita
kancane i-Mango bahamba tindlela letisetjentiswa kakhulu, i-SAX itawuchumanisa
leto tindlela naleti letinebagibeli labancane ngesibalo.

Safcol

Naloku lenkhapani inesabelo lesingemaphesenti langemashumi lamatsatfu
ekukhicitweni kwetingodvo, ingenisa 2.5% kuphela emnotfweni lofakwa ngulemboni,
iphindze icashe tisebenti letingu 3.5%. Ngaleso sizatfu ikhabinethi seyiphasise
kutsi ayitsengiswe lencenye yayo yekugcina lesele, i-Komatiland Forests.

Transnet

Kumnyaka timali wa 2006/07, libhodi lebacondzisi laphasisa lisu leminyaka
lesihlanu lekutjala imali lenguR64.5 billion. Lelisu libuyeketiwe nga 2007/08
kantsi imali leyo seyikhula yayofika ku-R78 billion. Ngalokutjalwa kwalemali
bekuhloswe kukhulisa imisebenti yemivila lehambisa insimbi nemalahle, kwenta
ncono takhiwonchanti tetikhumulo netiteshi kanye nekwenta ncono liphayiphi
lelisuka eDurban liya eJozi. Sisebentisana nelibhodi, sisesemsebentini
wekudvweba luhlaka lwekusebentisana ekusebentiseni lesikhumulo lesisha
sema-container lesisakhiwa eNgqura, futsi sisetawucacisa imininingwane
kungesikudzala.

Insita Yekusetjentwa Kwemiklamo Kanye Kanye, I-Joint Projects Facility

Kukhula kwekudzingeka kwetimphahla letinkhulu sekubangele kutsi kube matima
kutichicita leto timphahla. Ngekusitwa luhlelo lwekutfutfukisa kukhicita,
i-CSDP, sihlose kutfutfukisa umkhakha webakhiciti kuleli.

Kudzingeka kutsi sicinisekise kutsi iyatfolakala imphahla yekusebenta
kubakhiciti, kantsi loku kungaba yimphumelelo nasingatfutfukisa bakhiciti bayo
bakuleli. Kepha noma kunjalo kukhicitwa kwaleyo mphahla kufanele kube
secophelweni lemhlaba ngentsengo nangekhwalithi. Ngekusebentisana nelitiko
letemfundvo, i-JPF, litiko letetisebenti, emaSETA latsintsekako kanye netimboni
tembuso setama kubuka tifundvo, emakolishi netifundziswa letitawukhona
kuphotfula tifundvo tabo temsebenti etindzaweni temsebenti etimbonini tetfu
ngembi kwekutsi tiyohlolelwa emakhono. Kusafundvwa ngeliphayiphi lelibuya
ePhalaborwa. Lomklamo we-Afrika utawuveta ematfuba kulivekati lapho
emabhizinisi ahulumende eNingizimu Afrika angaba lusito kulomklamo
wentfutfuko.

Issued by: Department of Public Enterprises
17 May 2007
Source: Department of Public Enterprises (http://www.dpe.gov.za)

Share this page

Similar categories to explore