Umlandvo Wemiklomelo Yekuhlonipha Yavelonkhe

Kufika kwentsandvo yelinyenti lengakhetsi ngekwelibala nangekwebulili eNingizimu Afrika kwenta kutsi kubuketwe ngeliso lelibukhali inchubo yeMiklomelo yeKuhlonipha yaVelonkhe.  Inchubo lendzala beyineMhlobiso munye neMiklomelo yeKuhlonipha lemine, buhle bayo lobumelelwa timphawu bekukhombisa sikhatsi selubandlululo.

Ngekufuna kusuka esikhatsini selubandlululo, ngeNkhwekhweti ya-1998, Libandla lebelisandza kusungulwa Lekweluleka Mengameli macondzana neMiklomelo yeKuhlonipha yaVelonkhe laniketwa umsebenti nemtfwalo wekubuketa inchubo yeMiklomelo yeKuhlonipha yaVelonkhe nemivuzo. Kute kwentiwe lomsebenti, kwemiswa likomidi lelicala umsebenti lomkhulu wetinchubo tekucwaninga letafaka ekhatsi kubonisana nesive, kubamba tingcogco nalabatsintsekako ezingeni lavelonkhe, tingcoco temacembu letabuka letinye tinchubo letingasetjentiswa, kwentiwa kwelucwaningo lwetemlandvo nekucokelelwa kwebucwebe nalabadizayina timendlela kute kutsi badizayine timendlela letinsha kulandzelwa imiyalelo yekudizayina leniketiwe.

Njengencenye yalenchubo Litiko Letebuciko Nemasiko, Isayensi Netebucwepheshe libambisene neLuphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Netekwatisa (i-GCIS) laphenya ngalokuchubekako letinye timphawu nalokumelelwe timphawu ngemitamo yekutfola ingonyuluka yebuhle lobusha lobutawukhombisa umoya welive lelisha. Iphaneli yetifundziswa netingcweti letati kakhulu ngetimphawu nekumelelwa timphawu temdzabu yacelwa kutsi itfole emaciniso labalulekile netintfo letikhombisa umlandvo lobutselwe ndzawonye futsi lohlanganise konkhe kanye naloko i-Afrika lehlangabetene nako emphilweni kubukwe iNingizimu Afrika kakhulu. Umphumela walenchubo lohlanganise konkhe kwaba kuphuma kwemyalelo wekudizayina Imiklomelo yeKuhlonipha yaVelonkhe lemisha.

Lokucuketfwe

INingizimu Afrika seyihambe emabanga lamadze kusuka kulimuva layo lekukhetsa/lekubandlulula ngekwebulili, libala netenkholo.  Lelive beliloku lihamba kancane ngalokusimeme ngendlela lecinisekisa buntfu betfu.  Kuloluhambo loluya kubuntfu, lisiko lelisha lemalungelo ebantfu nekuhlonipha sitfunti semoya wemuntfu sekube timphawu/imikhuba lemihle yeNingizimu Afrika.

Sinye setikhatsi lesikhonjiswa timphawu saloluhambo lolukhulu lolusuka kulimuva kwaba kuphepheteliswa kwemjeka lomusha nga-1994.  lesikhatsi lesi sacinisekisa ngalokufanele ligcabho nesitfunti selive lelisasombululeka nekugubha umkhosi webuntfu.  Lokunye kwaba kwembulwa kweLuphawu lweSive mhla tinge-27 Mabasa 2000 lokwemukela kwabonakalisa ingonyuluka yemlandvo lohlangene webantfu balelive.  Ngekwenta njalo, kujabula lokusha lokucabangela i-Afrika netimphawu tayo taba yincenye yelisiko lelisha lekususelwa kulo kutalwa kabusha kweNingizimu Afrika.

LeMiklomelo yeKuhlonipha yaVelonkhe lemisha yentiwe ngalomoya wekutalwa kabusha.

Share this page