Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi WangaLesitsatfu, mhla tinge-24 Inkhwekhweti 2023

A.  Tindzaba Letimcoka Telive

1.  Temandla
1.1.  Ikhabhinethi iyinakile inchubekelembili lebekhona ekufezekiseni Lisu Lemsebenti Wetemandla, nome kunjalo iyakubona kucindzeteleka lokukhulu lokutawubakhona kugridi yavelonkhe. 
1.2.  Njengaloku kulelive kucala kungena sikhatsi saseBusika, Ikhabhinethi iyakwemukela kuphotfulwa kweSivumelwane sema-megawatts lange-400 (MW) emandla ekusebenta langetiwe ngekusebentisa i-Standard Offer Programme lolutawuba ku-inthanethi ngembikwekuphela kwenyanga yeNkhwekhweti 2023.
1.3.  Kwengeta kuloko, Litiko Letemphilo likhetse tibhedlela letinge-213 letingeke ticishelwe gezi ngenhloso yekuwonga, bese kuba naletinge-76 tato lesetivele tikhishiwe futsi kusasetjentelwa kutsi kwengetwe letinye letinge-46 tibhedlela ngekuhamba kwesikhatsi. 
1.4.  Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela kwetfulwa nje khona madvute kwe-Energy One-Stop Shop mhla tinge-31 Inkhwekhweti 2023 lokwentiwa yi-Invest SA kute kwentiwe ngekushesha tinchubo tetekulawula letitawusita tinkampani letinsha tekuphehla emandla kutsi nato titimbandzakanye.
1.5.  Iyibonile inchubekelembili lekhona eKusile Power Station kute kongeke 3 200 MW, ngekusebentisa emayunithi 1, 2, 3 na-5, kugridi yavelonkhe ekupheleni kwa-2023.
1.6.  Ikhabhinethi ikhatsatekile mayelana nekuchubeka kwekusatjalaliswa kwetindzaba letingasilo liciniso, ngekusebentisa tinkhundla tekuchumana letinetinsolo letitsi khona madvute nje kutawuba nekufadalala kwegridi yavelonkhe lokutawubangela kutsi kube nekungabi khona kwagezi lonkhe lelive. Ba-Eskom bacinisekise hulumende ngekutsi kunemasu lakhona lagadze kuvikela kucisha kwagezi eveni lonkhe.
1.7.  Ikhabhinethi iyaphindza icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bonge gezi. Injongo kutsi kongiwe lokungenani 1 000 MW onkhe malanga, lokuyintfo lelingana nekonga sigaba sinye sekucisha gezi ngenhloso yekuwonga lela nalelo langa.
1.8.  Indvuna Yetegezi, Dkt. Kgosientsho Ramokgopa, utakwatisa live ngalokusha lokumayelana nekufezekisa Lisu Lemsebenti Wetemandla ngaLesihlanu, mhla tinge-26 Inkhwekhweti 2023, emhlanganweni latawubamba nebetindzaba.

2.  Temphilo
2.1.  Hulumende usungule likomidi lemsebenti tsite leliholwa Litiko Lavelonkhe Letemphilo, macondzana nekuphendvula kulokubhedvuka kwesifo semsheko eHammanskraal edolobheni laseTshwane, lesevele sesendlule netimphilo tebantfu laba-15 ngesikhatsi kukhulunywa mhla tinge-24 Inkhwekhweti 2023.
2.2.  Kwentiwa umsebenti ngalokubanti kuhlola yonkhe imitfombo lengaba khona yekungcolisa emanti, kungaba yimitfombo yemanti, emaloli emathangi latfutsa emanti, timpompi kanye ne-Rooiwal Wastewater Treatment Works (i-WWTW). Kute kube ngulamuhle, kusete ligciwane lesifo semsheko lelitfolakele kulemitfombolusito, lokuyintfo lenika sibindzi sekutsi kungenteka lokubhedvuka kwalesifo semsheko kubangwe sehlakalo lesenteke nje kanye sendlula, ngaletehlakalo letikhona tingaba kutsi tibangwa kutselelana ngeligciwane kwebantfu.
2.3.  Njengaloku tonkhe letingenelelo tivela, bahlali baseHammanskraal bayakhutsatwa kutsi bawabilise emanti laphuma etimpompini futsi bafake kancane sawoti ngembikwekutsi bawanatse. Kwengeta kuloko, nanome ngubani lonetimphawu tekuhanjiswa sisu, kugonyuluka kufanele bavakashele ngekushesha dokotela nome umtfolamphilo wabo wendzawo. 
2.4.  Indvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwendle, Mnu. Senzo Mchunu, utawubamba umhlangano naSodolobha waseDolobhenikati laseTshwane, Cllr Cilliers Brink, ngaLesihlanu mhla tinge-26 Inkhwekhweti 2023 ngemitamo yekubopha lisu ngekuhlanganyela lekuvusetela kabusha kwe-Rooiwal WWTW losekukudzala kwengcelwa sikhatsi kutsi kwentiwe. 
2.5.    Kute utfole lwatiso lolwengetiwe ungashaya lucingo kulenombolo lesebenta busuku nemini yeSikhungo Savelonkhe Setetifo Letitsatselanako (i-NICD) ku: 082 883 9920. Tinkhombandlela tekwelashwa kwesifo semsheko tiyatfolakala nge-inthanethi ku: www.nicd.ac.za.

3.  Luklayo Lwekota Lwebantfu Labasebentako (i-QLFS)
3.1.  Ikhabhinethi iyagcugcuteleka nayibona i-QLFS yekota yekucala ya-2023 lekhombisa kwenyuka emahlanhla lasitfupha ngekulandzelana mayelana ngelinani lemisebenti nekucashwa kwetigidzi leti-16.2 tebantfu kusondzela kancane kutigidzi leti-16.4 tebantfu labacashwe ngembikwetinsuku letendvulela i-COVID-19. Lena yinkhomba lecacile kutsi umnotfo waseNingizimu Afrika uyavuka uyacina ngemva kwemtselela walolo lubhubhane.
3.2.  Tinombolo tekucashwa tekota yekucala tikhomba kutsi kudalwe imisebenti le-209 000 kumkhakha lohlelekile kanye nemisebenti le-107 000 kumkhakha longakahleleki ngesikhatsi sekota yekucala yemnyaka.

4.  Budlelwane emkhatsini weNingizimu Afrika neMelika (i-US) 
4.1.  Ikhabhinethi ibucinisekisile budlelwano emkhatsini weNingizimu Afrika neMelika kutsi busasebuhle, busacinile futsi bunenzuzo emva kwemhlangano weNdvuna Yetebudlelwane Bemave Emhlaba Nekubambisana, Dkt. Naledi Pandor neLincusa laseNingizimu Afrika eMelika, Mnu. Reuben E Brigety, mayelana nekuphawula lokutsiwa ukwentile watsi live laseNingizimu Afrika litfumelele live laseRashiya tikhali.
4.2.  Ikhabhinethi iphindze yakusho kutsi kunetindlela tebuncusa letimisiwe kuto tonkhe tive, lokufaka ekhatsi iMelika, tekuvakalisa tingcinamba nativuka elulawulweni kwebudlelwane emkhatsini wemave lamabili.
4.3.  Ikhabhinethi isemukele simemetelo lesentiwe nguMengameli Cyril Ramaphosa sekusungula luphenyo lolutimele lwekuphenya letinsolo tekuphakela ngetikhali live laseRashiya yiNingizimu Afrika. Imininingwane yaloluphenyo itawumenyetelwa khona madvute nje. 

5.  Budlelwane beNingizimu Afrika neSingapore
5.1.  Mengameli Ramaphosa usingatse Ndvunankhulu Lee Hsien Loong waseRiphabhliki yaseSingapore ngaLesibili, mhla ti-16 Inkhwekhweti 2023.
5.2.  Live laseSingapore lingumtjalitimali lomcoka lapha eNingizimu Afrika, litjale timali letingetulu kwetigidzigidzi le-R5 emikhakheni lefananako neyekwakha imphahla, yetetimali neyemhlaba netakhiwo. Tivumelwane letisayiniwe emkhatsini walamave lamabili kuhloswe ngato kucinisa kuhwebelana, lutjalomali, temfundvo kanye nekubambisana kutekuvikela. 

6.  Imbizo yaMengameli eNshonalanga Kapa YeLuhlelo Lwekutfutfukiswa kweTigodzi (i-DDM) 
6.1.  Mengameli Ramaphosa utsatse Imbizo yaMengameli i-DDM yesitfupha wayisa eNshonalanga Kapa, kuMasipala Wendzawo waseDrakenstein eSigodzini saseCape Winelands ngaLesihlanu, mhla ti-19 Inkhwekhweti 2023.
6.2.  Mengameli uhole litsimba lelivela kuyo yonkhe imikhakha lemitsatfu yahulumende ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Ungashiyi Namunye Ngemuva”. LeMbizo yendulelwe kuvakashela kwaMengameli e-Vlakkeland Catalytic Human Settlement Development lesedvute, lokuyintfutfuko yetindlu yemmango lenkhulukati kute kube ngulamuhla lekuMasipala weNdzawo waseDrakenstein. Lentfutfuko leyacala ngemnyaka wa-2017 kutawutsi naseyiphotfuliwe inikete tindlu le-2 556 kulabo bazuzi labafanele.  
6.3.  Kwakhiwa kwetindlu letinge-942 eSigabeni Sekucala kuyachubeka, kodvwa letinge-454 setiphotfuliwe kwatsi letinge-301 tisakhiwa. Lokumcoka ngalomklamo kutsi unakekela tinhlobo letahlukahlukene tebantfu kusukela kulabo labahola R0 kuya ku-R3 500 (ngaphasi kweLuhlelo Lekuhlaliswa Kwebantfu), kusita ngeTetimali Luhlelo Lwelusitomali Loluchumene Nalowo Nalowo, kulabo labahola emkhatsini wa-R3 501 ne-R22 000 ngenyanga. Omabili ematfuba eTindlu Tesibonelelo kanye nematfuba etindlu teTigayigayi Temphi akhona kulomklamo.

7.  Luvakasho lwekuhlola umsebenti wahulumende lwekuya kuMasipala Wasedolobheni laseThekwini nakuMasipala weSigodzi saseMgungundlovu mhla ti-18 nangemhla ti-19 Inkhwekhweti 2023
7.1.  Lisekelamengameli Paul Mashatile ucocisane nalabatsintsekako kutemfundvo nekucecesha, kutekulima, kutemabhizinisi nakutetimboni ngesikhatsi saloluvakasho lwekuya kuMasipala waseDolobheni laseThekwini nakuMasipala weSigodzi saseMgungundlovu njengencenye yeluvakasho lwekuhlola umsebenti wahulumende weluhlelo lwe-DDM.
7.2.  Yinye yemiklamo lemcoka levakashelwe kube yindzawo yase-Ntshongweni Catalytic Project, lapho kwakhiwa khona Lidolobhakati Lesimanjemanje emkhatsini weDurban nePietermaritzburg. Lomklamo utawuvusetela imisebenti yetemnotfo kulendzawo ufake ligalelo lelilinganiselwa kutigidzigidzi leti-R15 telutjalomali eminyakeni lelishumi nale-15 letako. 

8.  Sakhiwonchanti semanti
8.1.  Mengameli Ramaphosa uvakashele i-Lesotho Highlands Water Project ngaLesibili,  mhla tinge-23 Inkhwekhweti 2023 kulokuvakasha ubese utimbandzakanya emcimbini wekugala umhlaba lapho kutawucala kwakhiwe khona umklamo weSigaba 2.  Kwasayinwa iminyaka leminyenti leyengca futsi kwahlangabetana nekubambeleleka, ngako-ke lomcimbi ukhombise kuphutfunyiswa kwalomtamo lomcoka emkhatsini waletive letimbili. I-Lesotho Highlands Water Project imcoka ekucinisekiseni kutsi kuba nekuphakelwa kwemanti eGauteng, eFreystata, eMpumalanga, eNyakatfo Nshonalanga naseNyakatfo Kapa.
8.2.  Lutjalomali lolwentiwa kusakhiwonchanti semanti lwekuphakamisa timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika luyachubeka nekwabiwa kwetigidzigidzi letingetulu kwe-R14 kubomasipala kute kulungiswe kusilela emuva kwesakhiwonchanti semanti, ngekusebentisa i-Regional Bulk Infrastructure Grant (i-RBIG) kanye ne-Water Services Infrastructure Grant (i-WSIG). I-RBIG itawusetjentiselwa kumiklamo le-130 bese kutsi i-WSIG yona yabelwe imiklamo lengetulu kwe-400 eveni lonkhana.
8.3.  Ikhabhinethi iphindze futsi yajabula kutsi Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle selichubekele embili kakhulu ekulweni nenkhohlakalo ngobe tinkampani setibuyise cishe tigidzi leti-R600 lebetizuze ngekutfola emathenda langekho emtsetfweni. Ikhabhinethi iphindze futsi yatinaka netinyatselo tekulawula kuvikela litiko lelitibekile kute kucedvwe lusebentisomali lolungekho emtsetfweni, lolute inzuzo nalolusaphata timali.

9.  Umklomelo Wesibonelelomali Sembuso
9.1.  Live laseNingizimu Afrika liklonyeliswe ngeMklomela lohlonishwako Wekwenta Kahle Wenhlangano Yesibonelelomali Sembuso Yemave Emhlaba (i-SSA) kuSibonelelomali Sembuso lapha e-Afrika nga-2023, lokungumklomelo lonaka lutjalomali lolwentiwa nguhulumende etimphilweni tebantfwana, ikakhulu kulabo labavela emakhaya laphuyile nalahlaseleka lula.
9.2.  Umngenela weNingizimu Afrika kulomklomelo lohlonishwako bewunesihloko lesitsi: “Kwendlulisela kancane kancane sibonelelomali sembuso kubantfwana labahlaseleka lula: Indzaba Yesibonelelomali Semntfwana, eNingizimu Afrika.”  Imingenela seyiyonkhe letfoliwe ibe 138 letfunyelwe ngemalunga lange-48 etikhungo temave ase-Afrika langetulu kwalange-30.
9.3.  Lusito lwetfu kutenhlalo lusenhlitiyweni yeluhlelo lwahulumende lwekunciphisa buphuya futsi lumcoka kakhulu ekubuyiseni sitfunti sebantfu bakitsi. Luhlelo lwekuvikela kutenhlalakahle lusemkhatsini waletinye tinhlelo letinkhulukati emhlabeni, lolunebazuzi labangetulu kwetigidzi leti-18.

10.  Emavoti eSabelomali
10.1.  Ikhabhinethi ijabulile kutsi Emavoti eSabelomali ematiko ahulumende achubeka kahle kakhulu. Ishejuli yeMavoti eSabelomali letako nemihlangano nebetindzaba:
10.1.1.  NgaLesihlanu mhla tinge-26 Inkhwekhweti 2023 ngensimbi ye-13:00, Indvuna Yetekubusa Ngekubambisana Netendzabuko (i-CoGTA), Mk. Thembi Nkadimeng, utawubamba umhlangano nebetindzaba lomayelana neVoti yeSabelomali se-CoGTA lapho atawuchaza khona ngetinyatselo lokuhloswe ngato kucinisa kusebenta kwabomasipala.  
10.1.2.  NgaLesibili, mhla tinge-30 Inkhwekhweti 2023, Indvuna Yetekutfutfukisa Tenhlalakahle, Mk. Lindiwe Zulu, kanye neNdvuna Yetebulungiswa Nekulungiswa Kwesimilo, Mnu Ronald Lamola, batawubamba inkhulumomphikiswano yeMavoti eSabelomali kantsi imininingwane yemhlangano wabo nebetindzaba itawukhishwa khona madvute.
10.1.3.  Ivoti yeSabelomali saseHhovisi laMengameli itakwetfulwa ngaLesitsatfu, mhla tinge-31 Inkhwekhweti 2023 kantsi umhlangano nebetindzaba lomayelana neNchubekelembili neTingucuko Temumo neTichamkelo Tekucashwa letichumaniswe ngekusebentisa i-Operation Vulindlela itawubanjwa ngaLesibili, mhla tinge-30 Inkhwekhweti 2023.

11.  Lusuku Lwe-Afrika nemgubho weminyaka lenge-20 yeNchubo Yekubuyeketana Kwabalingani YaseAfrika (i-APRM) 
11.1.  Ikhabhinethi kanye nabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bahlanganyela nelivekati lase-Afrika nemhlaba wonkhe kugubha Lusuku Lwase-Afrika ngaLesine, mhla tinge-25 Inkhwekhweti. Lomnyaka ubaluleke ngalokukhetsekile ngobe ngumnyaka wemgubho weminyaka lenge-60 wekusayina kwemculu wekusungulwa kweNhlangano Yelubumbano Lwe-Afrika, lihambambili leLubumbano Lwe-Afrika. Ingcikitsi yemigubho ya-2023 – “Kufezekisa Ngekushesha Kwendzawo Yekuhweba Ngekukhululeka kuleLivekati lase-Afrika” – kwatisa tinyatselo lesetihanjiwe ekuchubeleni embili kusebenta kwendzawo yemhlaba lenkhulu yekuhweba ngekukhululeka.
11.2.  Kugujwa kweNyanga yase-Afrika lonyaka kwenteka ngesikhatsi sinye nemgubho weminyaka lenge-20 ye-APRM, lokuhloswe ngayo kukhutsata kubusa lokuhle kulelivekati ngekusebentisa kufundza kulamanye emave ngalokuhlelekile nangekutihlola tsine njengesive matfupha.

B.  Tincumo Tekhabhinethi 

1.  Indzawo Yomnotfo Lokhetsekile (i-SEZ) yaseNamakwa
1.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kucokwa kwe-Namakwa SEZ e-Aggeneys eNyakatfo Kapa. Lokucokwa kwentiwa ngekulandzela Umtsetfo Wetindzawo Teminotfo Lekhetsekile, wanga-2014 (Umtsetfo Nombolo 16 wanga-2014) kantsi le-SEZ lephakanyisiwe iyincenye yeMkhankhaso WaMengameli Welutjalomali.
1.2.  Le-Namakwa SEZ itawuvula inzuzo kutemnotfo letawukhicitwa ngulemayini, kukhicitwa kwehayidrojini leluhlata, kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti, emandla lavusetelelwako nemikhicito yetekulima lesetjentiwe. Lemikhakha imcoka ekudaleni imisebenti nekutfutfukisa temnotfo eNyakatfo Kapa naseveni lonkhana.
1.3.  Lutjalomali lolungetulu kwetigidzigidzi letinge-R29 seluvele lubekelwe eceleni kutsi lusetjentiselwe sigaba sekucala se-SEZ. Loku kufaka ekhatsi iminikelo levela ku-Vedanta Zinc (tigidzigidzi le-R16), kubaka-Frontier Rare Earth (tigidzigidzi le-R13), kubaka-Hive Energy (tigidzi letinge-R200) nakubaka-RRS Trade and Investment (tigidzi leti-R100).

2.  Lushicilelo Lwesitsatfu lweLisubuciko Lavelonkhe Letemitfombolusito Yemanti (i-NWRS-3) langa-2023
2.1.  Ikhabhinethi iyivumile i-NWRS-3 yanga-2023 kutsi ifezekiswe nekutsi lelisubuciko liyababopha bonkhe labasemagunyeni netikhungo letifezekisa Umtsetfo Wavelonkhe Wetemanti, wanga-1998 (Umtsetfo Nombolo 36 wanga-1998).
2.2.  Lelisubuciko lisita lubuyeketo lweminyaka lemitsatfu lwe-NWRS-2, lolukhona kubona tindzawo lapho kube nemphumelelo khona kanye netindzawo letisanetinsayeya.
2.3.  I-NWRS-3 yakhiwa tinjongo tengcikitsi letintsatfu, letitsi emanti nekuhanjiswa kwendle kufanele kutsi kwesekela intfufuko, kucedvwa kwebuphuya nekungalingani, kufaka ligalelo kutemnotfo nekudala imisebenti, futsi emanti kufanele kutsi avikelwe, asetjentiswe, entiwe ncono, alawulwe futsi aphatfwe ngendlela lesimeme nangekulingana.
2.4.  Lelisu lenta tiphakamiso letiphatsekako tekwandzisa kuphakelwa kwemanti, kunciphisa kufuneka kwemanti, kulawula ngemphumelelo kwemanti nekuhanjiswa kwendle, kulawula umkhakha wetemanti nekuhanjiswa kwendle, kusabalalisa emanti kute kube nengucuko, kukhutsata kubambisana kwemave emhlaba, kanye nekulawula emanti nekuhanjiswa kwendle ngaphasi kwesimomvama selitulu lesigucukako.
2.5.  I-NWRS-3 ishicilelwe kuwebhusayithi ye-DWS ku: www.dws.gov.za. 

3.  Umbiko ngeTinyatselo letifezekiswe Litiko Letekuvikela (i-DoD) kulungisa indlela yekutiphatsa kwemalunga eMbutfo Wavelonkhe waseNingizimu Afrika Wetekuvikela (i-SANDF) latfunyelwe etindzaweni tekugcina kuthula
3.1.  Ikhabhinethi itfole umbiko lomayelana nenchubekelembili iNingizimu Afrika leyentako kulungisa indlela yekutiphatsa kwalamanye emalunga e-SANDF latfunyelwe kugcina kuthula evenikati lonkhana.
3.2.  I-SANDF beyingumtfombo weligcabho lavelonkhe nayitimbandzakanya kumikhankhaso yekugcina kuthula kulelivekati kute kube nekusimama nekuthula etiveni tase-Afrika letihlaselwe timphi ngaphasi kweligama laMhlabuhlangene (i-UN). 
3.3.  Njengaloku kwaba netinsolo temacala etemacansi letimbandzakanya bagcini bekuthula betemphi letavumbuka nga-2015, Licembu Letindvuna Lemsebenti lasungulwa nga-2019 kutsi liphenye lamacala ekuchashatwa nekuhlukunyetwa ngekwemacansi (i-SEA) ekhatsi ku-DoD. 
3.4.  Ikhabhinethi kuyayijabulisa kubona tinyatselo letentiwe tekulungisa tehlakalo te-SEA ku-SANDF yekugcina kuthula. Mhlabuhlangene ubona kutsi lolokwentiwa live laseNingizimu Afrika kuyintfo lenhle kakhulu futsi ulidvumisile ngenchubekelembili leseliyentile kususa netimphandle kuchashatwa nekuhlukunyetwa ngekwemacansi (i-SEA) ku-SANDF.
3.5.  Ikhabhinethi igcizelele kutsi umkhuba we-SEA ngeke uvunyelwe kutsi ungcolise lirekhodi lelihle le-SANDF kulelivekati.

4.  Inyanga yeLusha yanga-2023 
4.1.  Ikhabhinethi iluvumile Luhlelo Lwenyanga Yelusha yanga-2023 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kukhululwa ngekushesha kwelusha ngekwetemnotfo kute kube nelikusasa lelisimeme”.   
4.2.  Lisekelamengameli Mashatile utawukhuluma ngaleLinga Lavelonkhe lonyaka lelitawugujwa tinsuku letimbili kusukela mhla ti-16 kuya mhla ti-17 Inhlaba 2023 lapha eMangaung Outdoor Sport Centre, eMangaung, eBloemfontein, eFreystata.  Kulamalanga lamabili, kutawuba nelitfuba lapho lusha lutawucocisana khona neTindvuna, Emasekela eTindvuna kanye nalabanye labatsintsekako mayelana nematfuba lahlukahlukene ekuceceshwa, etemabhizinisi newetekutfutfuka lakhona kuhulumende kanye nakubalingani betenhlalo.
4.3.  Inyanga Yelusha itakwetfulwa ngaLesine, mhla ti-1 Inhlaba yiNdvuna yaseHhovisi laMengameli Letabomake, Lusha Nebantfu Labaphila Nekukhubateka, Dkt. Nkosazana Dlamini Zuma e-Hector Pieterson Memorial and Museum eSoweto. 
4.4.  Ikhabhinethi ikhutsata kakhulu ummango kutsi ucinise imitamo yekucinisekisa kutsi bantfu labasha bafinyelela kutfola ematfuba labavumela kutsi batimbandzakanye ngemfutfo kutemnotfo.
4.5  Hulumende, njengemcashi lomkhulu, uphendvulile esidzingweni sekutfutfukisa emakhono nekucasha bantfu labasha ngekwenta kutsi labaneticu temfundvo labangasebenti kutsi batfole lwati lwemsebenti ngekusebentisa luhlelo lweKufundza Ngekwenta Emsebentini Kwalabaneticu neLuhlelo Lwekufundza Ngekwenta Emsebentini i-Public Service Graduate Internship and Learnership Programme. Hulumende uphindze futsi afezekise Sikhwama Setenhlalo Sekucasha (i-SEF) kanye netichamukelo tekudala umsebenti letivusetelwe teMisebenti Yelusha Yavelonkhe leheha tinkhulungwane tebantfu labasha kutsi bangene kutemnotfo.  
4.6.  Singenelelo saMengameli Sekucashwa Kwelusha sesivele sesekele ngemphumelelo tigidzi le-1.5 tekuhola kwesikhashana, sigidzi sinye salababekwe emsebentini, ematfuba ekufundza lange-250 000 lahlanganisa kusebenta nekufundza ematfuba emsebenti lokhokhelwako lange-250 000 kanye nebantfu labasha labange-500 000 labangene ematfubeni lasimeme ekuhola. Njengaloku sicala Inyanga Yelusha, hulumende ukhumbuta bantfu labasha kutsi babhalise enkhundleni ye-SAYouth.mobi njengaloku tigidzi letine tebangani babo sebavele babhalisile, lapho bengafinyelela kumatfuba emsebenti.

5.  Kusingatsa ngekuhlanganyela Inkhomfa Yenkhundla Yetelucwaningo Lwetekulima e-Afrika (i-FARA) ye-8 yeTebhizinisi Yekulima yase-Afrika neLiviki Letesayensi kanye neNgcungcutsela Jikelele ye-9
5.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kutsi iNingizimu Afrika isingatse ngekuhlanganyela Inkhomfa ye-8 yeBhizinisi Yetekulima ye-FARA neyeLiviki Letesayensi kanye neNgcungcutsela Jikelele yayo ye-9 eDurban kusukela mhla ti-5 kuya mhla ti-9 Inhlaba 2023.
5.2.  I-FARA yinhlangano lesetulu yelivekati lebukene nekuchuba nekuchumanisa lucwaningo lwetekulima nekutfutfukisa tingucuko letinsha kulelivekati.
5.3.  Ngekusingatsa lomcimbi, live laseNingizimu Afrika litawuzuza kulokusebenta ngekubambisana nebudlelwane netikhungo telucwaningo nekulima talelivekati ngekwabelana ngekusebenta lokuhle kutesayensi yekulima nelucwaningo. Live laseNingizimu Afrika ilutsatsela etulu lucwaningo lwetekulima lwentfutfuko, kakhulu ngekubuka ingucuko yesimomvama selitulu kanye nalamanye emaphuzu lanemtselela ekutseni live likhone kufezekisa kutsi kube nekudla, intfutfuko kutemnotfo nekucashwa. Lenkhomfa kulindzeleke kutsi idvonse titfunywa letinge-800 letitawuya KwaZulu-Natal naseGauteng, nekutsi loko kutawufaka ligalelo kutemnotfo. 

6.  Tekuhweba
6.1.  Ikhabhinethi itfole umbiko lokhomba kubancono ekuhwebeni kwalelive kanye neluhlelo lwekutfumela imphahla kulamanye emave. Lombiko ukhombe kutsi live laseNingizimu Afrika litfumele imphahla kulamanye emave letilinganiselwa kulinanizinga letigidzigidzi letinge-R300 ngesikhatsi sa-2022 kumave la-12, loko kwasimamisa imisebenti ngco lelinganiselwa ku-57 300.

C.  Kucashwa

Konkhe kucashwa kuncike ekucinisekisweni kweticu kanye nemvume lefanele.

1.  Mnu. Bernard Scelo Duma njengeLisekela leMcondzisi Jikelele: Imisebenti Yahulumende Wendzawo Nekwesekela kuLitiko Letekubusa Ngekubambisana. 

2.  Ibhodi Yebacondzisi beMkhandlu Wetebuchwepheshe Betimbiwa

(a)  Mk. Ntombifuthi Zikalala-Mvelase (Lisekela laSihlalo nocashwe kabusha futsi); 
(b)  Mk. Pontsho Maruping (ucashwa kwabusha futsi);
(c)  Mnu. Rudolf Heydenrich (ucashwa kabusha futsi);
(d)  Dkt. Siyabonga Simayi;
(e)  Dkt. Takalani Madzivhandila;
(f)   Mk. Azwinndini Mavis Thomani;
(g)  Mnu. Livhu Nengovhela; kanye
(h)  NeMk. Faith Ntokozo Ngcwabe (Lomelele Litiko Letetimbiwa Nemandla). 

3.  Ibhodi Yebacondzisi be-Council of Geoscience 

(a)  Mnu. Kelepile Dintwe (Sihlalo);
(b)  Mnu. Xolisa Mvinjelwa (Lisekela laSihlalo);
(c)  Adv Ntika Maake;
(d)  Dkt. Mayshree Singh;
(e)  Dkt. Siyanda Mngadi;
(f)  Dkt. Ntombifuthi Nxumalo;
(g)  Mk. Thobeka Njozela;
(h)  Mnu. Andries Moatshe;
(i)  Dkt. Moloko Matlala;
(j)  Mnu. Mandla Malindisa; 
(k)  Dkt. Mmboneni Muofhe; kanye
(l)  NeMnu. Mosa Mabuza (i-CEO). 

D.  Imitsetfosivivinyo

1.  Umtsetfosivivinyo Loluhlaka Wekuchibela Telihhovisi Lemcondzisi Lotimele Wekuphenya Temaphoyisa (i-IPID) wanga-2023. 
1.1.  Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo Loluhlaka Wekuchibela te-IPID wanga-2023 kutsi ungeniswe ePhalamende. 
1.2.  LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo we-IPID, wanga-2011 (Umtsetfo Nombolo 1 wanga-2011), futsi wenta tiphakamiso lokuhloswe ngato kufaka kutimela kwekusebenta nekwesikhungo se-IPID, kunika emandla “kusehlulelo sa-McBride”.
1.3.  Letichibelo tiphindze futsi tilungise tingcinamba letiphakanyiswe Inkantolo Yemtsetfosisekelo lememetele kutsi atikho emtsetfweni letinye timiso teMtsetfo wanga-2011 we-IPID, letagunyata Indvuna Yetemaphoyisa kutsi imise emsebentini Umcondzisi Wesigungu Lesiphetse, kutsatsa tinyatselo tekumcondzisa tigwegwe Umcondzisi Wesigungu Lesiphetse ngemuva kwekumiswa, kanye nekususwa ehhovisi Umcondzisi Wesigungu Lesiphetse.
1.4.  LoMtsetfosivivinyo uphakamisa kutsi kube nenchubo levulekile nalengafihli lutfo yekukhetfwa kweMcondzisi Wesigungu Lesiphetse kanye nenchubo lenemininingwane yekuhlola bucotfo betiphatsimandla te-IPID. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi uchubeke wente kutsi kube nekuchitjelwa kwaletinye timiso teMtsetfo Lomkhulu, ngenhloso yekucinisekisa kutsi i-IPID yenta ligunyakwenta layo ngemphumelelo futsi nangelikhono. LoMtsetfosivivinyo wesikhashana uyatfolakala ku: www.policesecretariat.gov.za.

2.  Umtsetfosivivinyo Loluhlaka Wekuchibela Imitsetfo Jikelele  Yetebunhloli (i-GILAB) wanga-2023 
2.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwe-GILAB leluhlaka yanga-2023 kutsi ingeniswe ePhalamende. Le-GILAB iphakamisa tichibelo teMtsetfo Wavelonkhe Wetelisubuciko Letebunhloli, wanga-1994 (Umtsetfo Nombolo 39 wanga-199). LoMtsetfosivivinyo unika emandla kutincomo tePhaneli yaMengameli  letimayelana ne-Ejensi Yembuso Yetekuvikeleka (i-SSA) kanye nekufezekisa kwelisu letincomo teKhomishini Yetebulungiswa Lephenya Ngetinsolo Tekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane, Inkhohlakalo neNkhohliso kuMkhakha Wahulumende lokufaka ekhatsi  Tinhlaka Tembuso. 
2.2.  Emkhatsini walokunye, loMtsetfosivivinyo uhlose: (a) kwakha kabusha imisebenti yetebunhloli kwenta kutsi kube nesakhiwo sesikhungo lesitawusebenta ngemphumelelo nangelikhono ngekutsi sisungule i-ejensi yetebunhloli yasekhaya kanye neyemisebenti yetebunhloli yemave angephandle; (b) kulungisa emaphutsa ekusebenteni kweMandla Etimphawu teTebunhloli njengaloku kucinisekiswe Inkantolo yeMtsetfosisekelo; (c)  kulungisa butsakatsaka lobubonwe yi-Financial Action Task Force, lokufaka ekhatsi tinyatselo tekulwa nekukhwabanisa imali nekusita ngetimali buphekulasikhuni ngekutsi kutfutfukiswe takhiwo tavelonkhe tekuvikeleka kutsi tikhone kuphenya nekwenta luhlolo lwetekuvikela nangabe umuntu nome sikhungo sifaka kuvikeleka kwavelonkhe; (d) kucinisa tinyatselo tekulawula nekuchumanisa imboni yetekuvikela letimele njengencenye lebanti yendlela yavelonkhe yekuvikela; kanye (e) nekwenta kutsi kube netinyatselo tekulawula indlela yekutiphatsa kwemalunga aphambilini alesikhungo setebunhloli kanye nalabanye labafinyelela kutfola lwatiso lwetebunhloli.
2.3.  LoMtsetfosivivinyo utawuchubeka futsi ucinisekise kutsi imisebenti ye-SSA ayisetjentiswa ngalokungafanele kufezekisa timfuno nome tinhlelo tebantfu labatsite.  
2.4.  Letichibelo titawucinisa kwenganyelwa kwemsebenti wema-ejensi etebunhloli lokutawukwentiwa yimitimba lefanana neMhloli Jikelele Wetebunhloli, Likomidi Lelihlanganisa Tindlu Totimbili Letebunhloli kanye neMhlolimabhuku Jikelele waseNingizimu Afrika. Lomtsetfosivivinyo utfolakala ku: www.gov.za. 

3.  Umtsetfosivivinyo Loluhlaka weKhomishini Yetemisebenti Yahulumende (i-PSC) wanga-2023 
3.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo loluhlaka we-PSC wanga-2023 kute kutsi ummango uphawule.  LoMtsetfosivivinyo ucitsa Umtsetfo we-PSC, wanga-1997 (Umtsetfo Nombolo 46 wanga-1997) weMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996. 
3.2.  LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kube nekusungulwa kwamabhalane lotimele we-PSC kute kuciniswe kutimela nekungakhetsi kwalenhlangano. Nangabe loMtsetfosivivinyo sewuphasisiwe waba ngumtsetfo, ligunyakwenta le-PSC litawufinyelela nakubomasipala nasetikhungweni temmango. 
3.3.  Lesichibelo sitawunika i-PSC indlelakwenta yekugcila kakhulu ekufakeni ligalelo lelivakalako ekwakheni temisebenti yahulumende tibe nguletiphendvulako, letenta tintfo ngenchubo lemukelekile futsi letichuntjwa ngemazingagugu. LoMtsetfosivivinyo uyatfolakala ku: www.dpsa.gov.za 

4.  Umtsetfosivivinyo Loluhlaka Wekuchibela Temlawuli Wavelonkhe Wetenuzi wanga-2023
4.1.  Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo Loluhlaka Wekuchibela Temlawuli Wavelonkhe Wetenuzi kutsi ungeniswe ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wemlawuli Wavelonkhe Wetenuzi (i-NNR), wanga-1999 (Umtsetfo Nombolo 47 wanga-1999).
4.2.  LoMtsetfosivivinyo uhlose kulungisa tikhebe letikhona kuloMtsetfo we-NNR wanga-1999 lokhona. LoMtsetfo kulesimo lokuso kwanyalo awuhambisani nekwenta lokuncono kakhulu kwemave emhlaba emkhakheni wemitsetfosimiso wetekuphepha kwetenuzi ngobe awulungisi kuvuleleka kunuzi nawusemsebentini kwemalunga lasebenta endizeni. 
4.3.  LoMtsetfosivivinyo uphindze wabhaleka ngendlela yekutsi uhambisane neMtsetfo we-NNR wanga-1999 nemitsetfosimiso ye-Ejensi Yemave Emhlaba Yetemandla Ete-Athomi (i-IAEA) kanye netindlela tekwenta letincono kakhulu. Live laseNingizimu Afrika lililunga le-IAEA.

E.  Imicimbi Letako

1.  Kubekwa esikhundleni kwaMengameli weRiphabhliki yaseNigeria
1.1.  NgeMsombuluko, mhla tinge-29 Inkhwekhweti 2023, Mengameli Ramaphosa utawuhlonipha simemo sekuhambela lomcimbi weKubekwa eSikhundleni kwaMengameli Losandza Kukhetfwa Mnu. Bola Ahmed Tinubu waseRiphabhliki yaseNigeria.
1.2.  Kutimbandzakanya kwaMengameli kutawukhombisa kuchubeka kwebudlelwane belisubuciko emkhatsini weNingizimu Afrika neleNigeria.
1.3.  Live leNigeria lingumlingani lomkhulu wekuhwebelana neNingizimu eNshonalanga Afrika. Tinhlobonhlobo letinyenti temafemu aseNingizimu Afrika atjale timali eNigeria, kantsi netinkampani taseNigeria nato tikhombisa kubakhona kwato lapha eNingizimu Afrika.

2.  Liviki Lekuvikela Bantfwana
2.1.  INingizimu Afrika itawuhlonipha Liviki Lekuvikela Bantfwana kusukela mhla tinge-28 Inkhwekhweti kuya mhla ti-4 Inhlaba 2023 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Asivikeleni Bantfwana ngesikhatsi se-COVID-19 nangale Kwayo”. Lomkhankhaso uhlanganisa yonkhe imikhakha nemimango kutsi kutfutfukiswe, kunakekelwe futsi kuvikelwe bantfwana.
2.2.    Lonyaka lomkhankhaso utawugcila ku-RISIHA, lokuluhlelo lommango lwekuvikela nekungenelela kusenesikhatsi, lokuhloswe ngalo kususa bantfwana ekutseni babe ngulabahlaseleka lula babe ngulabacinile. 

3.  Luvakasho lwekuhlola umsebenti we-DDM eMpumalanga Kapa
3.1  Lisekelamengameli, Mnu. Paul Mashatile ngamhla tinge-26  kanye nangamhla tinge-27 Inkhwekhweti  2023 utawutsatsa Luvakasho lwekuhlola umsebenti we-DDM lwekuya e-OR Tambo District naseBuffalo City Metro, eMphumalanga Kapa.
3.2  Loluvakasho luyincenye yemtamo yahulumende yekucinisekisa kutsi kunentfutfuko leyentekako emimangweni ngendlela lehlanganisiwe lesekelwa yindlela lechamuka ne-DDM.

4.  Iphalamende yeSitfupha Yemave ase-Afrika (i-PAP)
4.1.  Baholi labavela kulo lonkhe lelivekati bahlangene kusukela ngeMsombuluko, mhla ti-15 Inkhwekhweti 2023 eMidrand, eNingizimu Afrika kuPhalamende yeSitfupha ye-PAP. Lomhlangano utawuphela mhla ti-02 Inhlaba 2023.
4.2.  I-PAP ihlose kulungisa tinsayeya letikhona kulo lonkhe lelivekati futsi imelelwe baholi labavela kulo lonkhe lelivekati.

5.  Ikhomishini Yesifundvolwandle Lehlanganisa Bohulumende (i-IOC)
5.1.  INingizimu Afrika itatimbandzakanya kuseshini ye-56 yesigungu semkhandlu letawubanjelwa eParis, eFrance kusukela mhla ti-16 kuya mhla tinge-30 Inhlaba 2023.
5.2.  I-IOC yeNhlangano yeTemfundvo, Yetesayensi Nemasiko kuMhlabuhlangene (i-IOC-UNESCO) ingumtimba waMhlabuhlangene lobukene nekwesekela imisebenti yesayensi yetelwandle emhlabeni wonkhe.
5.3.  INingizimu Afrika iyakwatisa kubaluleka kwelucwaningo kanye nekulawula tilwandle tayo nemvelo leselugwini lwelwandle kute kutsi kube nentfutfuko lesimeme. Lucwaningo ngelwandle luphindze futsi lusite ekukhipheni tecwayiso kusenesikhatsi letimayelana netinhlekelele telwandle nekusita hulumende kutsi atsatse tincumo asanelwatiso.

6.  INingizimu Afrika isingatsa imichudzelwano yetemidlalo lemikhulu
6.1.  Balandzeli betemidlalo labavela emhlabeni wonkhe bangalindzela kwemukelwa ngeBuntfu lobufutfumele kanye nekuphatfwa ngalokusezingeni lemhlaba nabahambela Indzebe Yemhlaba Yelibhola Letandla kanye noMchudzelwano Wemhlaba Wekarati we-Kimura Shukokai International (i-KSI) eNingizimu Afrika. Live laseNingizimu Afrika linemlandvo lomuhle wekusingatsa imicimbi lemikhulu ngemphumelelo.
6.2.  Injabulo iyachubeka nekwenyuka njengaloku sekusele emalanga langemashumi lasitfupha (60) kutsi kucale umdlalo weNdzebe Yemhlaba Yelibhola Letandla eKapa kusukela mhla tinge-28 Kholwane kuya mhla ti-6 Ingci 2023. Loku kwekucala kutsi umncintiswano lohlonipheke ngalendlela wentelwe emhlabatsini wase-Afrika. 
6.3.  Ikhabhinethi icela wonkhe umuntfu kutsi awusekele lomkhankhaso we-Netball Friday, ngekutsi agcoke tembatfo tebasekeli nome bambatse imibala yesive kute sisekele licembu Lavelonkhe Lelibhola Letandla laseNingizimu Afrika.
6.4.  Licembu le-KSI laseNingizimu Afrika nalo lisingatsa Umchudzelwano we-20 we-KSI weMncintiswano Wekarati Yemhlaba eKapa kusukela mhla mhla ti-10 kuya mhla ti-15 Kholwane 2023, kantsi sitsandza kwendlulisa tilokotfo tetfu letinhle eCenjini laseNingizimu Afrika njengaloku litilolongela lomcimbi lohlonipheke kangaka wemhlaba wonkhe.
6.5.  INingizimu Afrika isingatsa ngekutichenya UMchudzelwano Wabomphetsa we-Table Tennis wanga-2023 lapha eDurban International Convention Centre. Badlali labalinganiselwa kulabange-600 labavela emaveni lahlukahlukene emhlabeni wonkhe bayachubeka bayadlala kantsi lomncintiswano unika badlali betfu litfuba lekukhombisa tiphiwo tabo. Lomncintiswano wacala mhla tinge-20 Inkhwekhweti kantsi utawuchubeka kute kube mhla tinge-28 Inkhwekhweti 2023.

F.  Imilayeto

1.  Kuhalalisela
Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo kanye netilokotfo letinhle: 

  • ENdvuneni Yetetimali, Mnu. Enoch Godongwana, loklonyeliswe ngemklomelo lohlonishwako we-African Banker 2023 Finance Minister of the Year Award eSharm El Sheikh, eGibhithe ngaLesitsatfu, mhla tinge-24 Inkhwekhweti 2023 ngemitamo yakhe kulomnyaka lophelile ngekulawula umnotfo waseNingizimu Afrika kusimondzawo semhlaba wonkhe kanye nakusimondzawo sasekhaya. Lomklomelo wekuhlonipha nekwatisa Indvuna ngekusebentisa kwayo inchubomgomo yetetimali tahulumende kukhutsata lutjalomali kumkhakha wetemandla lavusetelelwako. 
  • Ku-Hana Gammon, umbhali loneminyaka lenge-20 waseNingizimu Afrika ngekuphumelela kutfola umklomelo wanga-2023 we-Commonwealth Short Story Prize, kusigodzi sase-Afrika futsi waba ngulomncane kakhulu emlandvweni walomklomelo kutsi azuze lomklomelo.
  • Ku-Stormers Rugby Team ngekufinyelela kuwemancamu ku-United Rugby Championship. Ema-Stormers atawudlala ne-Irish Musters eCape Town Stadium ngeMgcibelo, mhla tinge-27 Inkhwekhweti 2023. 
  • KuMnu. Zakes Mda, umbhali wenoveli waseNingizimu Afrika nakuSolwati Tshilidzi Marwala, Lisekela leShansela neMphatsi waphambilini waseNyuvesi yaseJohannesburg, bobabili emagama abo lawenyulwe kutsi angenele i-2023 African Genius Awards. Mnu. Mda naSolwati Marwala emagama abo anyulwe emkhatsini walaba-19 labanye base-Afrika labasebente ngemalengiso kumikhakha leyahlukahlukene.


2.    Emavi endvudvuto 
Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka kwayo emndenini nakubangani: 

  • BeLincusa laseRiphabhliki yase-Algeria, Mnu. Billy Masetlha, losebentele live laseNingizimu Afrika etikhundleni letahlukahlukene kuhulumende, lokufaka ekhatsi Umcondzisi Jikelele Wetebunhloli. Bekangene shi eMzabalazweni wekukhulula live laseNingizimu Afrika, lokufaka ekhatsi kuba lilunga leMkhonto weSizwe.
  • Ba-Murthi Naidoo, lowanikela imphilo yakhe emzabalazweni wekulwela inkhululeko yalelive. Wavalelwa ngemaphoyisa embuso etekuvikela ngaLweti 1965 kuya kuMabasa 1966 ngaphandle kwekumbeka licala futsi wadlala indzima lemcoka ngesikhatsi sesimo lesibucayi ngasekupheleni kwabo-1980.
  • Ba-Barry Dwolatzky, bekalihambambili kumkhakha walelive wetebuchwepheshe betelwatiso nekuchumana. BekanguSolwati (Losewatsatsa umhlalaphasi) eSikolweni Setegezi Nebunjiniyela Betelwatiso kuLitikomfundvo Letebunjiniyela Nelekwakha eNyuvesi yase-Wits. 
  • Balabo bantfu laba-15 labashone ngenca yesifo semsheko lesibhedvuke eHammanskraal eDolobheni laseTshwane.


Imibuto:
Mnu. Michael Currin
Libambela leSikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 082 462 7896

Share this page

Similar categories to explore