Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi WangaLesitsatfu, mhla ti-23 Indlovana 2022

A. Tindzaba Letibalulekile Talelive

1. Inkhulumo Yesabelomali Savelonkhe

1.1. Ikhabhinethi isemukele Sabelomali Savelonkhe sanga-2022 lesetfulwe yiNdvuna Yetetimali Enoch Godongwana ePhalamende, eKapa ngaLesitsatfu, mhla tinge-23 Indlovana 2022.
1.2. Lesabelomali sicinisekise kutinikela kwaMengameli Cyril Ramaphosa eNkhulumeni yakhe yeBunjalo baleLive (i-SoNA) yanga-2022 layetfule ngaLesine, mhla ti-10 Indlovana 2022.
1.3. Lesabelomali sikhombisa kutinikela kwahulumende ekutiphatseni kahle mayelana nemalingena kanye nekuphatsa temnotfo ngalokungagucugucuki, kanye nenjongo yakhe layitsandza kakhulu yekwelekelela ngetimali loko lokubomacalangaye lokwelekelela ngetenhlalo netemnotfo bantfu baseNingizimu Afrika labahlaseleka kalula.  
1.4. Letingenelelo letibalulekile naletihamba umgamu lomudze letimenyetelwe eNkhulumeni Yesabelomali Savelonkhe leticondze kwakha simondzawo lesivuma kukhula lokufaka konkhe ekhatsi kanye nentfutfuko lesimeme. 

2. Tinkhulumo temacembu nebetindzaba tangemuva kwe-SoNA 

2.1. Tindvuna Temacembu tibamba tinkhulumo nebetindzaba ngemuva kwe-SoNA kulandzisa nekucacisa kabanti Luhlelo Lwekusebenta lwahulumende lwemnyaka lotako nekwendlula lapho, njengobe Mengameli Ramaphosa abeke emabalengwe kule-SoNA yanga-2022 lesandza kwendlula. 
2.2. Letinkhulumo nebetindzaba tigcamisa kutinikela kwahulumende ekufezekiseni loko lokubomabekwembili lokuhloswe ngako kwenta kancono timphilo tebantfu ngekutsi, emkhatsini waletinye tintfo, kwakha simondzawo lesivuma kubakhona kwemisebenti ledzingeka kakhulu.

3. Takamuva mayelana neLigciwane leSifo seKhorona (i-COVID-19) 

3.1. Ikhabhinethi ibonge bantfu baseNingizimu Afrika kakhulu ngekutinikela kwabo ekulweni ne-COVID-19, yaphindze futsi yabacilikisa ngekutsi lamazinga laphasi elwesuleleko nekufa akafaneli kutsi adukise bantfu kutsi babe ngemadlabha. INingizimu Afrika seyisebentise imijovo yekugoma lengetulu kwetigidzi letinge-31, leholele ekutsini bantfu labadzala labacishe babe tigidzi leti-17 bagome ngalokuphelele.
3.2. Ikhabhinethi igcizelele kutsi i-COVID-19 isengakancotjwa futsi njengobe-nje busika sebusondzela, bantfu bafanele kutsi bacaphele futsi bachubeke nekusebentisa tindlela tekungenelela letingasito tetekwelashwa tekugeza tandla noma kutigeza ngesibulalamagciwane njalo-nje, kugcoka sifonyo lesivala umlomo netimphumulo etindzaweni temmango, kukhweshelana kanye nekuvula emafasitelo kute kungene kahle umoya lohlobile.
3.3. Ngetulu kwako konkhe lokunye, kugoma kuchubeka nekuba yindlela lehamba embili yekutivikela ku-COVID-19 kanye netinhlotjana tayo, ngoba inciphisa kakhulu bungoti bekugula lokubucayi, kulaliswa esibhedlela kanye nekufa lucobo lwako.  
3.4. Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela simemetelo setingucuko letengetiwe kuloluhlelo lwekugoma lwamanje, nato futsi letihlose kucinisekisa kufinyelelwa kwemigomo. Kusukela ngaLesitsatfu, mhla tinge-23 Indlovana 2022, imigamu yekulindza emkhatsini wemgomo wekucala newesibili sekuncishisiwe kwesuka emalangeni lange-42 kwaya kulange-21. 
3.5. Lokunye futsi, kutsi bantfu manje batawukhona kusebentisa umgomo losigcwaliseli lowehlukile kunalona losisekelo losetjentisiwe noma-ke bakwati kusebentisa wona lowo mgomo losisekelo wemgomo losigcwaliseli.  
3.6. Kubuyela emuva emphilweni leyetayelekile kanye nekuhlanganyela ngalokuphelele emisebentini yetenhlalo netemnotfo kweyeme kakhulu kulinani lebantfu lasebagomile. Umkhankhaso lowetfulwe muva-nje we-#KeReady noma-ke “I am ready” uhlose kukhutsata bantfu labasha labanyenti labasemkhatsini weminyaka le-18 nalenge-34 budzala kutsi bagome.

4. Kubumbana kwemmango nekwakhiwa kwesive

4.1. Ikhabhinethi isigcekile sehlakalo selubandlululo lesiphatamisako lesisandza kwenteka kuletinye tikolwa talelive, letiyintfo lengahambisani nemagugu lavikeleke kuMtsetfosisekelo weRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996. 
4.2. Ikhabhinethi imemetele kutsi lubandlululo angeke lubeketelwe emmangweni wetfu wentsandvo yelinyenti lesapholisa tilondza telubandlululo. Icele tonkhe tikolwa kutsi tilwe nelubandlululo ngekutsi tilukhiphele ebaleni ngaso sonkhe sikhatsi uma lucala kuveta inhloko yalo lembi kute kutsi lugotjwe lusesemanti ngekushesha. 
4.3. Ikhabhinethi icele batali nabothishela kutsi bebeke embili timfuno tebantfwana baphindze futsi basebentisane ekwakheni ummango longabandlululani ngekwelibala kanye nangekwebulili.

5. Kuvinjwa kweluphango lwemoto letfutsa imali eGauteng

5.1. Ikhabhinethi income kakhulu licembu lema-ejensi lelimkhakhaminyenti letekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo leLuphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika kanye neLuphiko Lwetebunhloli Lwetebugebengu loluvimbe licembu letigelekece tebasolwa labebahlome baphelele, besabeka baseRosettenville, eJozi ngeMsombuluko, mhla tinge-21 Indlovana 2022. Letigelekece betisolwa mayelana nekuhlela kuphanga imoto letfutsa imali.
5.2. Kuboshwe basolwa labalishumi kwatsi labasiphohlongo badutjulwa bafa ngenca yekudubulana lokube khona. Labasolwa batfolakale banetibhamu netinhlavu, tichumane letingekho emtsetfweni kanye netimoto letihlwitsiwe.   Kuneluphenyo loluchubekako lwekutfola kutsi letikhali tivela kuphi.  
5.3. Ikhabhinethi ifisele liphoyisa lelilimele kuloludubulwano kwelulama lokuphutfumako. Iphindze yagcizelela kummango lesimemo lesivakala ngalokucacile sekutsi ummango awuchubeke usebentisane nema-ejensi lacinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo kutsi acinisekise kuphepha kwemimango yetfu.

6. Kutfutseteleka

6.1. Ikhabhinethi ikhumbute wonkhe muntfu kutsi ema-ejensi ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo kanye nalamanye lafanele anikwe umsebenti wekubukana netindzaba tekutfutseteleka kanye nebachamuki labangakabhalisi. 
6.2. Kute tento letivumelekile letiphambene nemtsetfo  njengekwesabisa, kubhubhisa imphahla kanye nebudlova. Sicela bonkhe labo labanekukhatsateka lokungiko kutsi batibike kutiphatsimandla letifanele kute kutsi tilungiswe kahle ngalokwakhako.  
6.3. Kwenta siciniseko sekutsi tindzaba tekutfutseteleka tilungiswa ngendlela lehlelekile, hulumende usandza kukhipha Inchubomgomo Yavelonkhe Yekutfutseteleka Kwebasebenti kutsi ummango uphawule ngayo, leniketa luhlakamsebenti kanye nesisekelo setemtsetfo sekulawula bubanti bekutsi bacashi bangacasha bantfu betive tekuchamuka etindzaweni tabo temsebenti babe futsi bavikela emalungelo ebatfutseteleki. 

7. Ingcungcutsela yeNhlangano yeBunye Be-Afrika (i-AU) neNhlangano Yebunye Bemave AseYurophu (i-EU) 

7.1. Mengameli Ramaphosa utsamele Ingcungcutsela ye-AU-EU Yesitfupha lebeyibanjelwe eBrussels, eBelgium mhla tinge-17 kanye namhla ti-18 Indlovana 2022, ngemuva kwekumenywa nguSihlalo weKhomishini ye-AU, Umhlonishwa  Moussa Faki Mahamat.
7.2. Mengameli uhlanganyele kumihlangano mayelana netingucuko tesimo selitulu, kwendluliswa kwetemandla, tebucwepheshe tedijithali kanye netitfutsi. Uphindze futsi waba ngusihlalo walemihlangano lemayelana netinchubo tetemphilo nekukhicitwa kwemigomo.
7.3. Ikhabhinethi iyemukele imiphumela yengcungcutsela, leyakhe sisekelo sebudlelwane lobakhiwe kabusha futsi sekubambisana lokunemandla emkhatsini we-AU ne-EU.

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Luhlaka Lwelisubuciko Lwavelonkhe Lwemtfombo Wemanti-Lushicilelo Lwesitsatfu (i-NWRS-3) 

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwe-NWRS-3 kute kutsi sive siphawule ngayo.  Loluhlaka lwelisubuciko lwendvulelwa lubuyeketo lwe-NWRS-2 lweminyaka lemitsatfu lolwavunywa yiKhabhinethi nga-2013. Lolubuyeketo lwatfola timphumelelo letentiwe kanye netindzawo letichubela nekuba yinsayeya. 
1.2. Lelisubuciko lihlongota kulawulwa kwelizinga lelifanele lemanti lokuhlanganisiwe. Lwenta kutsi kube nekucamba lokusha  kanye netebucwepheshe letifanele mayelana nemanti nekuhanjiswa kwendle. Lungenisa tidzingo letincane leticinile tekuhlantwa kwemanti langcolile. Lelisubuciko liphindze futsi libukane neLisubuciko Lavelonkhe Lekubukana Netingucuko Tesimo Selitulu. 
1.3. Emanti achubeka ngulenye yetinjini letibalulekile ekuchubeni kutfutfukiswa kwemnotfo netenhlalo talelive futsi lifaka ligalelo lelikhulu eluhlelweni lwahulumende lwekuvusa umnotfo. 

2. Sivumelwane Sanga-2005 Setekuvikeleka Nekukhutsatwa  Kukhombisa Temasiko Lahlukahlukene (i-CPPDCE)

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweMbiko Wesibili Lophuma Njalo Ngeminyaka Lemine eNhlanganweni Yamhlabuhlangene, Temfundvo, Tesayensi kanye Netemasiko (e-UNESCO). Lomtimba wengamela kufezekiswa kwe-CPPDCE yanga-2005. 
2.2. Emave langemalunga alindzeleke kutsi angenise imibiko yawo njalo ngeminyaka lemine. Lemibiko ifanele kutsi inikete takamuva mayelana netinchubomgomo netinyatselo letitsetfwe kuvikela nekukhutsata kukhombisa kwehlukahlukana kwemasiko ngekhatsi emaveni awo. 
2.3. Lombiko utawakha incenye yeMbiko Wemhlaba we-UNESCO loshicilelwa njalo ngemnyaka. INingizimu Afrika yaba ngulomunye walabasayinako ku-CPPDCE nga-2006. 

3. Umbiko Welucwaningo mayelana neMklamo Wavelonkhe Wemjeka Wesikhumbuto   

3.1. Ikhabhinethi iwuvumile umbiko welucwaningo lwetekukhoneka lolwentelwa kwehlwaya kwakhiwa kweMklamo Wemjeka WaseNingizimu Afrika Wesikhumbuto.
3.2. Imijeka yesikhumbuto ifakwa ngemave kukhombisa kutatisa Itawutsi ingakhiwa bese iba sikhonkhwane savelonkhe lesibekiwe, naso lesitawuba yindzawo yekuheha tivakashi letawuba yindzawo yekukhombisa umfanekiso walelive. 
3.3. Lomklamo utawuholwa Litiko Letemidlalo, Tebuciko Nemasiko njengencenye yeligunyakwenta layo lekukhutsata kwakhiwa kwesive nekubumbana kwemmango.

4. Inkampani Yetindizamshini yaseNingizimu Afrika (i-SAA)

4.1. Ikhabhinethi yatisiwe kutsi lenye inchubekelembili leseyentiwe mayelana nekutsengiswa kwemasheya lange-51% e-SAA ku-Takatso Consortium, Umlingani Lolinganako Welisubuciko lokhetfwako we-SAA. Ihlanganisa i-Harieth General Partners, batjalimali labahamba embili kusakhiwonchanti sase-Afrika netikhumulo tetindizamshini, kanye nefemu yekuphatsa tindiza i-Global Airways. 
4.2. Inchubo yekutsenga nekutsengisa manje seyiphetsiwe yaphindze futsi yasayinwa Litiko Letemisebenti Yahulumende kanye ne-Takatso Consortium. Sinyatselo lesilandzelako sifaka ekhatsi kuvunywa kwalomsebenti yimitimba lelawulako leyehlukene. Sive sitawatiswa ngetinchubekelembili mayelana naloku. 

C. Imikhosi Letako

1. Inyanga Yemalungelo Eluntfu

1.1. Iningizimu Afrika ikhumbula Lusuku Lwemalungelo Eluntfu ngeMsombuluko, mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2022 ngaphasi kwalengcikitsi: “Umnyaka welubumbano lwavelonkhe nekuvusetela kabusha: kukhutsata kanye nekuvikela emalungelo etfu eluntfu”. 
1.2. Ikhabhinethi icele bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise Lenyanga Yemalungelo Eluntfu kwakha lubumbano lolukhulu lwenhlalo, kwakha sive kanye kutatisa lokwabelwanako.  
1.3. Kungumsebenti wetfu njengesive kwenta siciniseko sekutsi silwa nelubandlululo lwelibala, kukhetsa, kutondza bekuchamuka kanye nako konkhe kungabeketelelani. Ngekwehlukahlukana kwetfu, singalucinisa lubumbano lwetfu siphindze futsi sakhe ummango lovanako.

2. Imbizo Yelitiko laMengameli   

2.1. Mengameli Ramaphosa utawuchuba Imbizo yeLitiko eNyakatfonshonalanga ngeMgcibelo, mhla tinge-12 Indlovulenkhulu 2022. Lomkhosi unika Mengameli litfuba lekukhulumisana nemimango aphindze futsi engamele luhlelo lwekwetfulwa kwetinsita ezingeni lasekhaya. 

D. Imilayeto

1. Kudvudvuta 

Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani ba:

  • Mk. Nomakula “Kuli” Roberts (49), lobekasebentela betindzaba kanye nelichawekati lemphilo yebukhatikhati besimanje lobekasebenta angumetfuliluhlelo kumabonakudze nasemsakatweni wemoya. Bekaphindze futsi abe ngumbhali weticephu teliphephabhuku neliphephandzaba.
  • Mnu. Ebrahim Patel (70), lowaba ngumengameli wekucala we-South African Rugby Football Union. Njengashampeni lobekayinjini lenkhulu lenhlose kube netelibhola lembhoco letingabandlululi ngekwelibala, wasebenta kuBhodi Yemave Emhlaba Yelibhola Lembhoco (manje leseyatiwa ngekutsi Libhola Lembhoco Lemave Emhlaba i-World Rugby). 
  • Nkosi Ngangomhlaba Matanzima (79), lowaba lilunga lelasungula Indlu Yebaholi Bendzabuko YaseMphumalanga Kapa waphindze futsi waba ngusihlalo wayo iminyaka leminyenti.
  • Mnu. Rikhado Muziwendlovu Makhado, lophindze futsi atiwe ngekutsi nguRiky Rick (34), lobekayirepha, umbhalitingoma, umhlabeleli, umsunguli, umdlali aphindze futsi nalodizayina ifashini. Tingoma takhe te-hip-hop letadla lubhedvu tifaka ekhatsi Amantombazane, Boss Zonke, Sidlukotini kanye nalena letsi Ungazincishi.

   
Imibuto: Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore