Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-25 Mabasa 2018

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla tinge-25 Mabasa 2018, eTuynhuys, eKapa.

A. Tindzaba Letimcoka

1. Imingcwabo yetishoshovu netigayigayi
1.1. Ikhabhinethi ibonga bonkhe bantfu emhlabeni wonkhe jikelele, ikakhulu baseNingizimu Afrika, ngendlela lefutfumele nalenhle lababukene ngayo nekushona ‘kwe-imbokodo’ Make Winnie Madikizela-Mandela, sishoshovu seMzabalazo Dkt Zola Skweyiya nemlweli wemalungelo netenhlalakahle yetisebenti Archie Sibeko.
1.2. Tishoshovu tetfu tanikela timphilo tato ephupheni leNingizimu Afrika lencono kanye nemadvodza nabomake batfola inshisekelo ekuzabalazeni kwabo.
1.3. Ikhabinethi futsi ihlanganyela naMengameli Cyril Ramaphosa ekuhlonipheni Sigayigayi selincusa lelingasekho emhlabeni, Lincusa George Nene, lelisebentele iNingizimu Afrika ngalokusezingeni lelisetulu nekutimisela ngesikhatsi lisekutfunjweni licoca nalesigodzi nelivekati letfu kutsi likhulule iNingizimu Afrika.

2. Umbhikisho waseNyakatfo Nshonalanga

2.1. Ikhabhinethi icocisene kabanti ngalesimo sebugudlugudlu lesenteka eNyakatfo Nshonalanga, lesesitsintse kabi tinsita letinyenti, ikakhulu tinsita tetemphilo. Njengahulumende lonakekelako, Ikhabhinethi ivume tingenelelo letimbili letisheshako tekwenta kutsi kube nekutinta nekuthula kulesa sifundza.  

2.2. Ikhabhinethi ikuvumile kusetjentiswa kweSigaba se-100(1)(b) seMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika sanga-1996 kulungisa letinhlekelele, ikakhulu emkhakheni wetemphilo. Inhloso lenkhulu yalomgomo kutawuba:

  • kubuyisela esimeni lesifanele kwetsemba nekutetsemba emkhatsini wetisebenti nahulumende;
  • kusita lesifundza kutsi sigucule tinchubo nemakhono kubunjalo lobusha;
  • kucinisekisa kuhambisana nemtsetfo kanye neluhlakamsebenti lwahulumende lwekulawula;
  • kutintisa simondzawo setisebenti, kubuyisela esimeni lesifanele kusimama kwekwetfulwa kwetinsita, kucinisekisa kuvikeleka kwetisebenti kanye nekwenta kancono kulawulwa kwetimali.
     

2.3. Ikhabhinethi iphindze yetfwesa umtfwalo licembu lekusebenta leTindvuna lelitawutfola emaciniso mayelana nalesehlakalo. Balindzeleke kutsi bangenise umbiko kulamaviki lamabili letako. Lombiko lotawuletfwa utawusita ekutfoleni letinye tinyatselo tekungenelela letingenteka kutsi tisadzingeka.  
2.4. Lelicembu leLisebentako lifaka ekhatsi Indvuna yeTekuhlela, yeTekucaphela neKulinganisa Kusebenta (Umchumanisi); yeTemphilo; yeTetimali; yeTekubusa Ngekubambisana Netendzabuko kanye neTindvuna teKlasta yeTebulungiswa, Tekuvikela Bugebengu kanye neTekuvikela.
2.5. Lapho isabuka kukhatsateka lokuvetwe yimimango, Ikhabhinethi itigceke kakhulu tento tebudlova, kweba nekumoshwa kwemphahla lokuhambisana nemibhikisho kuletinye tindzawo talesifundza.  

3. Tingcoco tekubonisana ngemiholo yetisebenti tahulumende

3.1 Ikhabhinethi yabikelwa ngetingcoco letikhona kwamanje tekubonisana ngemiholo yeTisebenti taHulumende. Ikhabhinethi icele Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa kanye nelikomidi leligunyatako kutsi basebente ngekushesha basombulule lomnyamalongasi wekubonisana ngemiholo.

4. Siteleka semabhasi

4.1. Ikhabhinethi imema bonkhe labatsintsekako emkhakheni wetigitjelwa temmango kutsi basheshise bacedze lesitelaka semabhasi. Sicela onkhe emacembu kutsi abuyele etafuleni ayobonisana kute kutsi bafinyelele esivumelwaneni lesitawuvuna onkhe emacembu kanye nalelive.

5. Budlova eMoses Mabhida Stadium

5.1. Ikhabhinethi iyabugceka lobudlova nekumosha imphahla ngehlitiyo lembi lokwentiwe balandzeli bebhola labavele batseleka ebaleni enkhundleni yetemidlalo iMoses Mabhida Stadium nakudlalwa umdlalo we-Premier Soccer League ngemphelansontfo.
5.2. Ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo acelwa kutsi ente siciniseko sekutsi bonkhe labo labambandzakanyekako kulobugebengu netento tebudlova kulomdlalo bayabanjwa bajezizelwe letento tabo.
5.3. Ikhabhinethi icela kutsi kwentiwe luphenyo lolusheshako futsi kufezekiswe masinyane tindlela leticinile tekuphepha kucinisekisa kuphepha kwabo bonkhe babukeli netikhulu. Icela bonkhe badlalindzima kutsi babambisane nebaseshi kute kutsi kuvikelwe kwehla kwaletehlakalo esikhatsini lesitako.

6. Titeshi temisakato yemoya temmango

6.1. Ikhabhinethi iyasemukela sivumelwane lekufinyelelwe kuso sekutsi kuvulwe titeshi temisakato yemoya temmango leti-15 lebetivalwe yiSentech ngenca yekutsi betingakakhokhi timali tekusatjalaliswa kwesiginali, kube kusafunwa tisombululo talomphelo.
6.2. Kufinyelelwe kulesivumelwane ngemuva kwekutsi hulumende ahlangane neSentech, Iforamu Yavelonkhe Yemsakato Yemoya Yemmango, I-ejensi Yekutfutfukisa Betindzaba Nekwehlukahlukana (i-MMDA) kanye neMtimba Lotimele Wetekuchumana WaseNingizimu Afrika (i-Icasa).
6.3. Umkhakha wemsakato wemoya wemmango yinkhundla yetekuchumana lebalulekile leyenta bantfu bakitsi kutsi bakwati kufinyelela lwatiso uphindze futsi ube yindlela yekwakha bakhimuti lobunelwati. Onkhe emacembu avumile kutsi ahlangane masinyane kute atfole sisombululo sesikhatsi lesidze lesitawenta kutsi letiteshi tisimame.

7. Umhlangano weBaholi baHulumende beMave eCommonwealth

7.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kwemukelwa kweLuhlelo lweKusebenta lweMave eCommonwealth lwaleminyaka lemibili letako.
7.2. Mengameli Ramaphosa uhole litsimba laseNingizimu Afrika labhekisa emabombo eMhlanganweni weBaholi baHulumende weMave eCommonwealth (i-CHOGM 2018) ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kulikusasa leLifananako” kusuka mhla ti-19 kuya kumhla tinge-20 Mabasa 2018.
7.3. Ekuveteni iNingizimu Afrika njengalelinye lemave emhlaba lasakhansa lelitsandvwa batjalimali, Mengameli Ramaphosa uphindze futsi wakhuluma neBaholi base-Afrika Engcogcweni Lehlelekile yeNkhundla yeTebhizinisi yeMave eCommonwealth, waphindze futsi wakhulumisana nebatjalimali nebaholi bemave emhlaba. Uphindze futsi wamema batjalimali labahamba embili kanye nebaholi bemabhizinisi kutsi bete bahlanganyele kuNgcungcutsela yeLutjalomali lelindzelwe ngalabovu eNingizimu Afrika lehlelelwe kubakhona ngasekupheleni kwalomnyaka.  
7.4. Ngaphansi kwebuholi baMengameli Ramaphosa, lelitsimba laseNingizimu Afrika liphindze futsi lasebentisa lelitfuba lelivetwe ngule-CHOGM lachubeka nekukhankhasela kutsi iNingizimu Afrika ibe ngulelinye lemave latawukhetswa libe lilunga leMkhandlu Wetekuphepha waMhlabuhlangene (we-UN) ngethemu yanga-2019 – 2020. Lolukhetfo luhlelelwe kubanjwa mhla ti-8 Inhlaba 2018 eNew York, e-USA.

8. Lutjalomali

8.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kutsi Mengameli Ramaphosa ukhetse titfunywa letine letikhetsekile kutelutjalomali kutsi tikhulumisane nebatjalimali bakuleli nebemave emhlaba mayelana nematfuba etemnotfo eNingizimu Afrika.
8.2. Letitfunywa tinikwe umsebenti wekutsi tihehe lutjalomali ngendlela legcilile nalengabiti kakhulu. Lomshukumo welutjalomali utawuba nemphumela wekutsi kube nenkhomfa yelutjalomali lenkhulu ngasekupheleni kwalomnyaka yekutsi kwakhiwe tigidzigidzi tetigidzigidzi leti-R1 kulolutjalomali lolusha kuleminyaka lesihlanu.

9. Kwetfulwa kwe-InvestSA One-Stop Shop eGateng

9.1. Ikhabhinethi ikhutsata ngemandla batjalimali bakuleli nebemave emhlaba kutsi basebentise tikhungo te-One-Stop Shop tetifundza letetfulwa kulo lonkhe lelive – sakamuva yi-One-Stop Shop yaseGauteng.
9.2. I-InvestSA One-Stop Shop luhlelo lwelihhovisi laMengameli lwekukhutsata nekuchuba lutjalomali eNingizimu Afrika. I-InvestSA One-Stop Shop seyivele ifezekiswe ngemphumelelo KwaZulu-Natal naseNshonalanga Kapa.
9.3. Tikhungo telutjalomali te-One-Stop Shop tiyetfulwa kuto tonhe tifundza, futsi titawusetjentiselwa kuchumanisa nekuhlanganisa tindzawo letiketsekile tetemnotfo, ema-ejensi elutjalo esifundza, tiphatsimandla tendzawo kanye nematiko ahulumende lafanele lambandzakanyeka etindzabeni tekulawula, tekubhalisa, tetimvume kanye netemalayisensi.

10. Emakhadi lamasha e-SASSA newe-Postbank

10.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kufezekiswa ngemphumelelo kweluhlelo lwekulinga emakhadi lamasha e-Ejensi Yekucinisekiswa Kwetenhlalakahle (e-SASSA) emaposini lakhetsiwe eNshonalanga Kapa kuvumela bazuzi besibonelo sahulumende kutsi bakwati kuntjintja emakhadi abo labanawo kwamanje batfole lankha lamasha emakhadi e-SASSA, ase-Postbank nasePosini yaseNingizimu Afrika ((i-SAPO)-SASSA Postbank).
10.2. Bazuzi besibonelelo sahulumende nebaphatsi bemakhadi basakhona kusebentisa emakhadi abo kute kufike Ingongoni 2018, kepha Ikhabhinethi ikhutsata bazuzi kutsi bantjintje emakhadi abo lamadzala ngekutsi bavakashele i-SASSA noma i-SAPO kusukela mhla ti-2 Inkhwekweti kute kube yiNyoni 2018.

11. Imfundvo Lephakeme

11.1. Ikhabhinethi iyayemukela inchubekelembili leseyentiwe ekufezekiseni imfundvo yamahhala njengobe yandlalwe kabanti yiNdvuna yeTemfundvo Lephakeme Nekucecesha. Kumenyetelwa kwekukhula lokukhulu kwemali leyabelwe i-NSFAS yasuka kutigidzigidzi leti-R9,849 nga-2017/18 kuya kutigidzigidzi letinge-R35,321 nga-2020/21 kukhombisa kutinikela kwaHulumende ekusiteni titjudeni letibuya emakhaya laphuyile nemindeni lehola imiholo lemincane.

12. Luhlelo Lwekusekela ema-SMME

12.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kweluhlelo Lwekutfutfukisa Tekucashwa ngekusebentisa Luhlelo Lwekwesekela lwetemabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nalamancane kakhulu (ema-SMME), lokulubanjiswano emkhatsini weLitiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane (le-DSBD) neNhlangano yaseYurophu (i-EU).
12.2. Itawesekela ema-SMME ngetinsita tekutfutfukisa emabhizinisi, kuwasita ngekutfola tindzawo nebantfu labangatsengisela mikhicitfo yabo, yenta kancono kufinyelela kwawo timali, kanye nekusita kunciphisa umtfwalo wekwemukela nekulawula wemabhizinisi lamancane.
 
13. Tesayensi neTheknoloji

13.1. Ikhabhinethi income bonkhe labo labambandzakanyekako ekuzuzeni i-ZACUBE-2, leyisathelayithi lehamba embili. I-ZACUBE-2 leyisathelayithi lenge-4kg – leyentiwa yiCape Peninsula University of Technology (i-CPUT) neFrench South African Institute of Technology, futsi ilawulwa yi-Ajensi Yavelonkhe Yetemkhatsi YaseNingizimu Afrika – yasitwa ngetimali Litiko Letesayensi Netheknoloji. Yisatheyalithi leluhlobo loluncane yesibili leyentiwe e-CPUT.
13.2. Lesatheliyithi seyitfunyelwe e-India kutsi itfunyelwe emkhatsini. Itawusita ekugcogceni lwatiso lolutawukhulisa umnotfo waselwandle. Lesathelayithi itawusita ekubukaneni netidzingo teluhlelo lweMnotfo waseLwandle lwe-Operation Phakisa kanye nekusita ekulandzeleleni imisebenti yaselandlwe elugwini lwaseNingizimu Afrika luchubeke futsi lutfole imililo yemahlatsi.

14. Umhlangano wetaseMayini waKwaZulu-Natal
14.1. Ikhabhinethi iyayemukela imiphumela yeMhlangano wetaseMayini waKwazulu-Natal wemalanga lamabili, lapho khona ematsimba akhulumisene ngetindzaba letitawusita ekuguculeni lemkhakha kanye nekuveta ematfuba ekwengeta linani emkhicitweni kulesifundza.
14.2. Mkhakha wetimayini netimbiwa ngulomunye umkhakha lobalulekile longasisita kutsi sigucule umnotfo wetfu futsi Ikhabhinethi seyimeme tonkhe tinkampani tetimbiwa, tetisebenti kanye nemimango kutsi icinise buhlobo kute kutsi kusimame lomkhakha wetimbiwa netimayini.

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Ikhabhinethi iluvumile Luhlakamsebenti Lwekulandzelela neKuLinganisa lweNchubomgomo yaVelonkhe yeLusha (i-NYP) langa-2015-2020. Loluhlakamsebenti lwenta kutsi kube khona kutilandza nekusebenta ngemphumelelo ekuzuzeni imigomo ye-NYP 2020. Lenchubomgomo ihlose kwenta kancono kusebenta kanye nekwenta kancono kwetfulwa kwetinsita, ikakhulu etinhlelweni telusha.

2. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweLuhlelo lweNyanga yase-Afrika lwangeNkhwekhweti 2018 ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka waNelson Mandela – kwakha i-Afrika leNcono neMhlaba loncono”. Inyanga yeNkhwekhweti igubha lokuzuziwe ekutfutfukisweni kwe-Afrika. Sicongo salemikhosi Lusuku Lwe-Afrika lolutawuba mhla tinge-25 Inkhwekhweti, lekulilanga leletfulwe yiNhlangano yase-Afrika (i-AU) futsi lolugujwa e-Afrika.

3. Ikhabhinethi yatisiwe ngembiko netinyatselo tekungenelela letentiwe mayelana nesimo setekuhlukubeta ngekwelicansi, kuhlukubeta kanye nemacala ekutiphatsa kabi lokubi sibili lentiwe nguMalunga eTembutfo weTekuvikela waseNingizimu Afrika (e-SANDF) latfunyelwe eDemocratic Republic of Congo kuyowesekela Umsebenti we-UN weKutintisa simo.

3.1. Nanoma nje Ikhabhinethi yenetiseka ngaletinyatselo tekungenelela letentiwa ekulungiseni lokuhlukunyetwa, ilugceka kakhulu nanoma nguluphi luhlobo lwekuhlukumeta kanye netento tekungatiphatsi kahle letentiwa ngemalunga e-SANDF etindzaweni lasebenta kuto.
3.2. Kwakhishwa licembu lelitawuphenya ngato tonkhe letinsolo letibikiwe. Nanoma nje linyenti lalamacala seliphetsiwe, lamanye asezingeni lekutekiswa emacala ngekwembutfo wemphi. Onkhe lamacala lankha achutjwe ngekwetinchubo temtsetfo tetembutfo wemphi ngendlela lebeka konkhe ebaleni neyekutilandza.
3.3. INingizimu Afrika itawuchubeka isebente ngekushesha ekubukaneni netehlakalo taloluhlobo. Kungatiphatsi kahle nekutiphatsa ngekwebugebengu ku-SANDF kuyatondvwa futsi angeke kubeketelwe. Labo labatfolakala bephule umtsetfo kutawubukwana nabo ngekuya kweNdlelanchubo yeKutiphatsa Lefanele kanye neNdlelanchubo yeTekujezisa yeTemphi.
3.4. Ikhabhinethi iphindze futsi yesekela kuphetfwa kweMtsetfosivisinyo weTekujezisa weTemphi, lofuna kubukana nayo yonkhe indlela yekujezisa e-SANDF, kufaka ekhatsi kucinisa inchazelo yekuhlukubeta ngekwelicansi kanye nelizingancane lekujeziswa likhuliswe libe yiminyaka le-10.  

C. Imitsetfosivivinyo

1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo weKulawulwa kweMikhicito yeLigwayi kanye nekuBhema Lisikilidi Lagezi wanga-2017 kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango uphawule ngawo.
LoMtsetfosivivinyo ucitsa Umtsetfo weKulawula Imikhicito yeLigwayi, wanga-1993 (Umtsetfo-83 wanga-1993) kute kutsi kukhutsatwe temphilo yemmango nekwenta umtsetfo weligwayi waseNingizimu Afrika uhambisane neSivumelwane seLuhlakamsebenti lweNhlangano yeMhlaba yeTemphilo (i-WHO) lesimyelana neKulawulwa kweLigwayi. Ulungisa tindzawo letibalulekile letiphatselene nekubhema ngekhatsi kutakhiwo temmango, kukhangiswa kwemikhicito yeligwayi etindzaweni tekutsengisa, kusetjentiswa kwesikilidi yagezi kanye nekungeniswa kwekupakisha ligwayi kungavetwa imininingwane yalo leminyenti.

2. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosisekelo weLuhlakamsebenti loluHlanganisiwe lwanga-2018 kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uhlose kuzuza kuhlela lokuchunyaniswako nalokuhlanganisiwe kuyo yonkhe imikhakha yahulumende, lecinisa bubili nalesebenta ngekubumbana kukhutsata kuphunyeleliswa ngemandla nangemphumelelo kweLuhlelo Lwekutfutfuka Lwavelonkhe (i-NDP).

Kwenta kuhlela kube ludzaba lwesikhungo kuyahambisana ne-NDP futsi kufuna kutsi kube nekutimisela kuLuhlaka Lwendlelalisu lweThemu leseMkhatsini lwanga-2014-2019 kusungula tindlela nemakhono ngekhatsi kuMbuso kuhlela intfutfuko yesikhatsi lesidze. Lutawukhutsata Umbuso lotse kuchumaniseka kakhulu nalophendvulako lotawusebenta ngalokuyimphumeleo kakhudlwana ekukhutateni tingucuko tekuhleleka letidzigeka ekukhuleni lokufaka konkhe ekhatsi, nekutfutfukisa tisebenti talelive lokumiselwe entsandvweni yelinyenti lenemandla.

D. Imikhosi Letako

1. Lilanga leNkhululeko

Ikhabhinethi income bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika nemikhakha labahlanganyela ngetindlela letehlukene kulemigubho lekhona yemikhosi yeNyanga yeNkhululeko. Mengameli Ramaphosa utawetfula inkhulumo lehamba embili kumgubho weLilanga leNkhululeko laVelonkhe mhla tinge-27 Mabasa 2018 enkhundleni yetemidlalo i-Dkt Petrus Molemela Stadium, eBloemfontein, eFreyistata ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka waNelson Rolihlahla Mandela: ekuzuzeni ngalokuphelele inkhululeko ngekugucula temnotfo netenhlalo ngalokunemandla”.

Lomkhosi utawulandzelwa mkhosi wekuniketela Ngemiklomelo yaVelonkhe ngeMgcibelo mhla tinge-28 Mabasa 2018 ePitoli, lapho Mengameli Ramaphosa atawuhlonipha bantfu labafanele ngekubaklomelisa i-Order of Baobab, i-Order of Ikhamanga, i-Order of Luthuli kanye ne-Order of the Companions of OR Tambo. Imiklomelo yaVelonkhe yimiklomelo lesezingeni lelisetulu kakhulu eNingizimu Afrika leklonyeliswa nguMengameli, ayiklomelise takhamuti nemalunga  wemave emhlaba lafake ligalelo lelibonakalako ekwenteni lelive kutsi libe sive lesikhululekile, sentsandvo yelinyenti nalesiphumelelako; lesibumbene sibe kodvwa sehlukahlukane.

2. Imigubho yeLusuku lweTisebenti (i-May Day)

Ikhabhinethi imema tonkhe tisebenti talelive kutsi tihlanganyele ekugubheni umkhosi weLilanga leTisebenti ngaLesibili, Mhla lu-1 Inkhwekhweti 2018 kanye nekubuyeketa lokuzuzwe ngemalungelo etisebenti kusukela kwana nenkhululeko. Lolusuku lolu losikhumbuto sekutsi tindzawo tasemsebentini tifanele kutsi tibe ngletiphephile kanye nekutsi bacashi bafanele kutsi bentisise kute bacinisekise kuphepha kwetisebenti tabo, ikakhulu emkhakheni wetekumbiwa kwetimbiwa.  

Ikhabhinethi iphindze futsi yalilela imindeni, bangani kanye nebalingani bebavukuti labasitfupha labasha bangcongca ngesikhatsi ibhasi yabo leyibayisa emsebentini ilunyekwa ngemlilo webhomu yaphethiloli leyajikijelwa bahlaseli. Ikhabhinethi icele emalunga emmango kutsi asite emaphoyisa eluphenyweni lwawo lwalelicala.

E. Imibiko

Ikhabhinethi ihalalisela:
1. Sobuciko wemNdebele Esther Mahlangu, lotfole ticu tekuhlonishwa tebudokotela eNyuvesi yaseJozi ngeligalelo lakhe lelivelele kutebuciko nemasiko taseNingizimu Afrika.
2. Licembu laseNingizimu Afrika leliphakamisele umjeka wetfu ezingeni leliphakeme eMidlalweni yeCommonwealth eGold Coast, e-Australia, lapho baphume bababesitfupha futsi batfola tindvondvoli letinge-37 (teligolide le-13, telisiliva le-11 kwatsi telitfusi tona taba-13). Kuphemelela kwabo kungenca yekusebenta ngekutikhandla, kutinikela kanye ngekungaphelimandla. Loku kuyinshisekelo kubasubatsi labasebancane kantsi futsi kucinisekisa kutsi temidlalo tiyincenye yelibhandi lelisibophela ndzawonye lisihlanganise njengebantfu baseNingizimu Afrika.

2.1. Labaphume embili kakhulu batfola tindvondvo teligolide bafaka ekhatsi:

  • Caster Semenya – i-800m ne-1500m yabomake;
  • Luvo Manyonga – kuzuba umgamu lomudze kwabobabe;
  • Ndodomzi Ntutu – i-T12 100m yabobabe;
  • Henri Schoeman – i-triathlon yabobabe;
  • Tatjana Schoenmaker – i-100m ne-200m yabomake ye-breaststroke;
  • Chad le Clos – i-50m, 100m ne-200m yabobabe ye-butterfly;
  • Cameron van der Burgh – i-50m yabobabe ye-breaststroke;
  • Akani Simbine – i-100m yabobabe; kanye
  • naMartin Erasmus – i-freestyle wrestling yabobabe labanesisindvo lesiyi-97kg.

3. Solwati Sibongile Muthwa ngekubekwa esikhundleni saSekelashansela naDkt Geraldine Fraser-Moleketi ngekubekwa esinkhundleni saShansela lokusandza kwentiwa eNyuvesi iNelson Mandela.

4. Licembu laseNingizimu Afrika ngekutfola imiklomelo lemitsatfu kuNkhomfa yeTemabhizinisi yeMave Emhlaba ye-10 lebeyibanjelwe e-Istanbul, eTurkey ngaMabasa 2018, yahlonishelwa kutinikela kwayo ekutfutfukiseni ema-SMME. Litiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane kanye nemlingani walo, i-22 on Sloane, litiko lelikhulukati e-Afrika lekutfutfukisa mabhizinisi lamancane,, litfole umklomelo i-Global Entrepreneurship Country of the Year Award. Licembu laseNingizimu Afrika liphindze futsi latfola umklomelo i-Brand Champions Award kanye ne-Research Champions Award, , lokuhlonipha emave eGlobal Entrepreneurship Network emhlabeni wonkhe jikelele.

F. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.
1. Lisekelandvuna Mondli Gungubele njengaSihlalo weBhodi ye-Public Investment Corporation SOC Limited.
2. Mk Thandaza Zenobia Lungile Shandu njengeLisekela leMcondzisi Jikelele: Kwesekela Sikhungo neKuchumanisa kuLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk Phumla Williams – Libambela leSikhulumi seKhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore