Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-6 Lweti 2013

07 Nov 2013

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo

1.1 IKhabhinethi yemukele umbiko weGoldman Sachs, weNkhululeko Yeminyaka Lengemashumi Lamabili, lelandzisa kabanti ngemikhakha lelishumi iNingizimu Afrika leyente kuyo inchubekel’embili kusukela nga-1994 kanye nemikhakha lelishumi lelive lelifanele liyitsatsele tinyatselo.

Lombiko usiciniseko lesemukelekako seluhlolo lolwentiwe nguhulumende lucobo lwakhe lwendlela lelive lelisebente ngayo futsi icinisekisa tintfo letitawubekwa embili esikhatsini lesitako letibekwe kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe.

Lombiko ungumtfombo welitsemba nenshisekelo futsi uligalelo lelibalulekile enkhulumeni yemmango esikhatsini lapho khona iNingizimu Afrika icale kugubha umkhosi weNkhululeko Yeminyaka lenge-20.

Hulumende ucela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebente ngekubambisana futsi basebente ngekutikhandla kute kwentiwe iNingizimu Afrika iphumelele kwendlula loku futsi basebentise imidlandla yabo kuletindzaba nekukhuluma kwabo kugcile kuletindzaba.

1.2 IKhabhinethi yemukela kwakhiwa kwemanyuvesi lamabili eNyakatfo Kapa naseMpumalanga, ekucala ngca kwakhiwa solo kwatfolwa inkhululeko.

Inyuvesi yaseMpumalanga itawuvula ngaBhimbidvwane 2014. Lemphumelelo ikhombisa kubaluleka hulumende nabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labakufaka kutemfundvo njengencenye yekutfutfuka kwalelive. Lenyuvesi lensha itawenta bafundzi baseMpumalanga bakwati kufundza dvute nasekhaya futsi itawenta kubekhona imisebenti leminyenti yetemnotfo letawubukana nekuniketa lenyuvesi nebantfu bayo tinsita.

INingizimu Afrika yente umsebenti lomuhle wekuniketa imimango lencishwe ematfuba naledzingako tinsita netikhungo letinsha.  Kubhidlitwa kwaletikhungo kubuyisela emuva loko lokubalulekile lesesikuzuzile sonkhe ngesikhatsi senkhululeko yetfu lensha.

1.3  IKhabhinethi iyachubela yemukela simemetelo sekutsi Tiphehlagezi taka-Eskom iKusile neMedupi titawucala kukhicita gezi nga-2014. 

Kuphehlwa kwagezi kulomnyaka lotako Tiphehlagezi iKusile neMedupi kutawuba ngulelinye ligcatsi lekutfutfuka kwalelive futsi kutawukhombisa kuphumelela kwahulumende ekusebentiseni luhlelo lwekutfutfukisa sakhiwonchanti lesitawusebentela indzawo lenkhulu lokumisa kabusha umnotfo wetfu netenhlalo.

Emandla agezi lachubekela embili ngalokungenamkhawulo abaluleke kakhulu kumakhasimende asekhaya newetimboni futsi avula ematfuba lamasha emnotfo lokhulako – lebekuyintfo lebekwe embili yalolulawulo kusukela nga-2009. Ngenca yalemiklamo lengaka leyentiwa kulo lonkhe lelive lakitsi, iNingizimu Afrika seyihambe tinyatselo letibalulekile endleleni yayo yekukhula, futsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bafanele bagubhe lomkhosi wetfu wemphumelelo.

1.4  IKhabhinethi itfokotele kusayinwa kweSivumelwano Semklamo We-Grand Inga Hydropower, ngesikhatsi seLuhambo Lwembuso lwaMengameli Jacob Zuma lasandza kulungenela lwekuya eDemocratic Republic of Congo. Lomklamo utawukhulisa kufinyelela emandla e-Afrika ubuye futsi uletse tinzuzo letinyenti kumikhakha yetekulima, timbiwa kanye naleminye esigodzini se-SADC.  

Kutawutsi nasekuphele tonkhe letigaba, lomklamo utawuletsa emandla lentiwa kabusha kuhhafu yelivekati lase-Afrika. Lomklamo utawuvula imisebenti, utfutfukise emakhono nekwendluliswa kwetebucwepheshe emaveni latawube ahlanganyela  futsi utawuzuzisa labatawusebentisa emakhaya nasetimbonini. Loku kubaluleke kakhulu ekutfutfukeni kwemnotfo kanye nekuncintisana kuso sonkhe sigodzi se-SADC.

1.5  IKhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu lusha nalabavota kwekucala, kutsi basebentise lilungelo labo lentsandvo yelinyenti ngekutsi batsatse sinyatselo sekucala sekubhalisela kuvota mhla ti-9 namhla ti-10 Lweti 2013.

Umzabalazo wetfu wekulwela kutfola inkhululeko watfolela wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika lilungelo lekuba ngumhlanganyeli lokhutsele kunchubo yetfu yentsandvo yelinyenti. Simema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahloniphe umlandvo wetfu nekutsi futsi bachubeke bacinise kuba semtsetsetfweni kwentsandvo yetfu yelinyenti.

IKhabhinethi imema bonkhe bavoti kutsi bente siciniseko sekutsi lukhetfo lwanga-2014 lutfola bavoti labanyenti, njengoba sibonile kuletinye tinkhetfo kusukela nga-1994. Onkhe emahhovisi eLitiko Letasekhaya atawuvula ngaletinsuku tekubhalisela kuvota kute bavoti batfole  emadokhumenti lafanele ekubhalisela kuvota.

1.6  IKhabhinethi incoma bakhokhintsela labangetulu kwa-3,6 wetigidzi labagcwalise emafomu ekukhokha intsela kute kube ngumanje, basita hulumende kutsi etfule tinsita letidzingeka kakhulu ekwenteni timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika tibe ncono. INingizimu Afrika iyindzawo lencono kakhulu lamuhla kunaloku beyingiko nga-1994, ngenca yelinani lelikhulako lebantfu netinkampani letivumako futsi letikhonako kufaka sandla esipatjini sesive lesikhokhela tinsita kanye netisetjentiswa netakhiwonchanti tetenhlalakahle.

IKhabhinethi ikhumbuta bakhokhintsela labasengakangenisi emafomu abo ekukhokha intsela kutsi umhla tinge-22 Lweti 2013 longumncamulajucu wekungenisa emafomu ekukhokha intsela ngekwe-elekhthroniki emnyaka wentsela wanga-2012/13 usondzela ngemandla.

1.7  IKhabhinethi igceka loluchungechunge lwebudlova lolusandza kwenteka, kubhidlitwa kwemphahla yebantfu bangasense neyahulumende nekwebiwa kwemphahla eGauteng, eMphumalanga Kapa naseNshonalanga Kapa. IKhabhinethi incoma emaphoyisa ngekutsi angenelele aphindze acedze lesimo.

Kubhidlitwa kwemphahla yemmango kuncisha imimango tinsita temmango letidzingeka kakhulu kubuye futsi kwente umtfwalo lowengetiwe wekutsi kutsatfwe leminye imitfombolusito isetjentiselwe kubuyisela esimeni futsi ime esikhundleni saletinsita.

Hulumende angeke avumele tigebengu tibhidlite takhiwo netakhiwonchanti netisetjentiswa lapho kuniketwa khona tinsita letibalulekile. Kubhidlitwa nekulinyatwa kwemphahla akusiti muntfu, futsi kuyintfo lengenangcondvo kutsi ubhidlite yinye insita nawufuna lenye.

Imimango ifanele ilwe nako konkhe lokukulingwa kwebugebengu lokutfumba kugodle imfundvo yebantfwabetfu ngekutsi kwesabise ngekuphatamisa luhlolo lwebafundzi lwekuphela kwemnyaka.

Sifanele sakhe imimango lapho sihloniphana khona sibuye sisitane, kunekutsi sesabane.

1.8  IKhabhinethi ivakalise kukhatsateka ngetinkhulumo letingundzabamlonyeni letimayelana nemaJuda aseNingizimu Afrika.

IKhabhinethi yemukela lilungelo lebantfu basePalestine lekutimisela kanye nelilungelo le-Israel lekutsi iphilisane nembuso wePalestine. Imitamo yabo yekutfola sisombululo lesifanele salokungcubutana ifanele ichubeke.

Ummango wemaJuda aseNingizimu Afrika ufanele ungesabi lutfo. Hulumende usengakativali tikhulu tahulumende kutsi titsatse luhambo loluya e-Israel. 

1.9 IKhabhinethi ihalalisa kuphumelela kwema-athilethiki aseNingizimu Afrika laphumelele ku-New York City Marathon lesandza kubakhona, lapho khona Lophila Nekukhubateka Ernst van Dyk uphumelele waba wesibili kumkhakha walabahamba ngetitulo temasondvo, kwatsi Lusapho April waphumelele waba wesitsatfu kumkhakha wema-elite. Kwengeta, Don Oliver na-Abraham Mouton labaphumelela ezingeni lalabasembili labange-60 emkhakheni wemabhayisikili labawashova ngetandla.

2. Tinkhulumiswano netincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1 IKhabhinethi ivume kutsi Siphatsimandla Setekundiza SaseNingizimu Afrika (i-SACAA) ingenise ngekubambisana neNhlangano Yetekundiza Yemave Emhlaba (i-ICAO) inkhomfa yekucala ye-African Aerospace Medicine ngaBhimbidvwane 2014. Itawuhlanganisa tiphatsimandla letilawulako kanye nalabaSebenta ngeTemphilo kusimondzawo sekwakha nekundizisa tindizamshini kutewukhulumisana ngetinselele lomkhakha lobukene nato.

Kungenisa lomkhosi kutawusita kuphakamisa kwatiwa nekukhutsata Emave ase-Afrika kutsi abelane lwatiso mayelana nekusebenta kwebetindizamshini, kuphepha kwebetindizamshini kanye nebagibeli betindizamshini nekulawulwa kwetekuphepha.

3 Kubekwa etikhundleni

Ikhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba labalandzelako:

3.1 Nks. Kholofelo Glorious Sedibe esikhundleni seLisekela Lemcondzisijikelele kuTebuholi neKulawula eHhovisi leKhomishini yeteMisebenti yaHulumende (i-OPSC).

3.2 Ibhodi Yemkhandlu Wetekucwaninga Tesayensi Yebantfu.
a) Nks. Nasima Badsha (Sihlalo)
b) Phrof. Relebohile Moletsane
c) Dkt. Botlhale Octavia Tema (uphindze uyakhetfwa futsi)
d) Phrof. Shireen Abdool Aziz Hassim
e) Phrof. Lulama Qalinge (uphindze uyakhetfwa futsi)
f) Phrof. Adebayo Olukoshi (uphindze uyakhetfwa futsi)
g) Phrof. Amanda Lourens (uphindze uyakhetfwa futsi)
h) Phrof Enrico Orlando Uliana (uphindze uyakhetfwa futsi)
i) Umm. Roshan Rai Dehal
j) Dkt. Mark Bussin

Imibuto ingacondziswa ku: Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore