Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla asi-6 kuSinyikhaba 2013

07 Nov 2013

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1 IKhabinethi yemukele umbiko kaGoldman Sachs wemiNyaka ematjhumi amabili weKululeko, oyihlathululo ezeleko ngemikhakha elitjhumi lapho iSewula Afrika ibe neragelophambili khona ukusukela ngo-1994 nemikhakha elitjhumi lapho ilizwe lifanele lithathe amagadango aqinileko.

Umbiko lo ubufakazi obamukelelekako wokuzihlola kombuso ngokusebenza kwelizwe begodu usekela iindingoqangi zangomuso njengokuhlelwa kwazo ngaphakathi komTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke.

Umbiko lo umthombo wethemba nehlohlomezelo begodu unendima eqakathekileko emikhulumiswaneni yomphakathi esikhathini lapho iSewula Afrika seyithome ukugidinga imiNyaka ema-20 yeKululeko.

Urhulumende ukhuthaza amaSewula Afrika ukobana asebenzisane ngokuzikhandla ngomnqopho wokobana iSewula Afrika iphumelele khulu begodu kunqotjhiswe amandla nemikhulumiswano eendabenezi.

1.2 IKhabinethi yemukele ukuhlonywa kwamayunivesithi amabili amatjha eTlhagwini Kapa neMpumalanga, okungewokuthoma ukwakhiwa solo kwafika umbuso wentando yenengi.

Iyunivesithi yeMpumalanga izokuvulwa ngoTjhirhweni ka-2014.  Ipumelelo le ilitshwayo lokobana urhulumende namaSewula Afrika woke bathathela ehloko ukuqakatheka kwefundo njengengcenye yetuthuko yesitjhaba. Ikhamphasi etja le izakukghonakalisa ukobana abafundi beMpumalanga bafunde eduze nemakhaya begodu lokhu kuzakuvula amathuba ahlukahlukeneko wezomnotho azokulethwa yifuneko yokwethula izenzelo ezitlhogwa  yiyunivesithi nomphakathi wayo.

ISewula Afrika seyenze likhulu ekuletheni iinsetjenziswa namaziko amatjha emiphakathini etlhagako neyadinywa amathuba ngaphambilini. Ukutjhabalalisa amaziko la kubuyisela emva yoke inzuzo esiyifumene ngaphasi kombuso wentando yenengi yethu etjha.

1.3  IKhabinethi yabuya yemukela nesimemezelo sokobana iintetjhi zokuphehla igezi zakwa-Eskom  iKusile ne-Medupi zizokuthoma ukukhiqiza igezi ngonyaka wee-2014. 

Ukuthoma kokuphehlwa kwegezi ngonyaka ozako ziintetjhi zegezi iKusile ne-Medupi kungelinye itshwayo lepumelelo yelizwe eveleleko ezakutjengisa ipumelelo karhulumende ekuhlonyweni kwehlelo  lokuthuthukiswa komthangalasisekelo omkhulu nonabileko owakha kabutjha umnotho wethu nomphakathi.

Ukunikelwa kwamandla wegezi enganamkhawulo kuqakathekile kubathengi bekhaya nebamabubulo begodu kuvula amathuba amatjha wokukhulisa umnotho – ekusidingoqangi sombuso lo ukusukela wathoma ukubusa ngonyaka wee-2009. Njengalokha kunamaphrojekthi anjengawo la aragako ngelizweni mazombe, iSewula Afrika seyithethe amagadango aqakathekileko ngokusebenzisa ihlelo layo elitjha lokuthuthukiswa komnotho, ngalokho-ke kufanele woke amaSewula Afrika agidinge ipumelelo yethu.

1.4  IKhabinethi iwahlele ukutlikitlwa kwesiVumelwano sePhrojekthi yokuPhehlwa kweGezi yaManzi eDamini i-Grand Inga,  okumphumela weVakatjho lomBuso lamhlaphanje likaMengameli uJacob Zuma lokuya e-Democratic Republic  of Congo. Iphrojekthi le izakunabisa ukufikeleleka kwegezi nge-Afrika ilethe nenzuzo ekulu kwamanikelela kezelimo, zemmayini nezinye iingcenye emazweni we-SADC.

Nasele iingabezi ziphelile, iphrojekthi le izakuletha igezi ebuyelelweko engcenyeni yekhonthinenthi ye-Afrika. Iphrojekthi le izakukhaliphisa ukwakhiwa kwemisebenzi, ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa nokudluliselana ngetheknoloji emazweni azibandakanyako begodu kuzakuzuza abathengi bekhaya nebamabubulo. Lokhu kuqakathekile ekuhlumeni komnotho nephaliswano esiphandeni samazwe we-SADC mazombe.

1.5  IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika, khulukhulu abatjha nabazokuvowuda kokuthoma, ukobana basebenzise ilungelo labo lentando yenengi ngokuthatha igadango lokuthoma lokutlolisela ukuvowuda mhlana ali-9 namhlana ali-10 kuSinyikhaba 2013.

Umzabalazo wethu wokurorobhela ikululeko waqinisekisa bona woke amaSewula Afrika aba nelungelo lokuzibandakanya ngokuzeleko erherhweni lethu lentando yenengi. Sikhombela bona woke amaSewula Afrika ahloniphe umlando welizwe lethu begodu aragele phambili nokuqinisa amandla wokusebenza kwentando yenengi.

Ikhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukobana aqinisekise bona amakhetho wonyaka wee-2014 aba nesibalo esingesiphezulu sabavowudi, njengalokha sibonile kwenzeka kiwo woke amakhetho ukusukela ngonyaka we-1994. Woke ama-ofisi womNyango wezangeKhaya azakuvulwa ngamalanga wokutlolisela ukuvowuda ngomnqopho wokuphumelelisa  ikambiso yokutlolisela ukuvowuda ngemitlolo efaneleko.

1.6  IKhabinethi ithokoza ababhadelintela abangaphezu kweengidi ezi-3,6 abazalise  imitlolo yengenisontela ngombana ngalokho basiza urhulumende ukuthi anikele ngeensetjenziswa ezitlhogeka khulu ngomnqopho wokuthuthukisa amaphilo wawo woke amaSewula Afrika. ISewula Afrika ililizwe elingcono khulu namhlanjesi kunangaphambi konyaka we-1994, njengombana konokwanda kwesibalo sabantu namakhamphani azimiseleko ukuphosela ngesikhwameni sombuso ekungiso esisekela iinsetjenziswa zomphakathi.

Ikhabinethi ikhumbuza ababhadelintela abangakathumeli imitlolo yengenisontela yabo  yonyaka wemmali ka-2012/13 bonyana ilanga lokuvala kumhlana ama-22 kuSinyikhaba, lokhu kutjho bona selitjhidela ngokurhabako.

1.7  IKhabinethi ikhalima izenzo zenturhu eziqubuke mhlaphanje, ukoniwa kwepahla yabantu neyombuso nokuzitapela ipahla eGauteng, ePumalanga Kapa neTjingalanga Kapa. IKhabinethi ithokoza amapholisa ngokungenelela nokurhobhisa ubujamo.

Ukoniwa kwepahla yombuso kudima imiphakathi  iindingo ezitlhogeka khulu bekungezelele nomthwalo wokutlhayela kweensetjenziswa njengombana kuba nefuneko yokulungisa iinsetjenziswa ezoniweko.

Urhulumende ngeze avumela iinlelesi bona zone izakhiwo eziletha izenzelo zomphakathi eziqakathekileko. Ukoniwa kwepahla akusizi muntu, begodu akutjengisi ukuvuthwa ukona umakhiwo nanyana ipahla esele ikhona  nawufuna enye.

Kufanele imiphakathi ilwe nayo yoke imizamo yeenlelesi yokudlelezela abantwabethu ithuba lefundo ngokuthusela bona zizokuphazamisa iinhlahlubo.
Kufanele sakhe imiphakathi lapho sihloniphana begodu sisizana khona kunokwesabana.

1.8 IKhabinethi iveze umnako wayo ngeentatimende eziyindabamlonyeni mayelana   namaJuda weSewula Afrika. IKhabinethi ihlonipha ilungelo lokuzibusa labantu be-Palestine kanye nelungelo le-Israel ukobana yakhisane nelizwe le-Palestine. Imizamo yabo yokuthola ipengu yobulungiswa yenturhu kufanele iragele phambili. Akukafaneli bona umphakathi wamaJuda weSewula Afrika wethukwe. Urhulumende weSewula Afrika akakathathi isiqunto sokuvala ukuvakatjhela kweenkhulu zombuso kwa-Israel.

1.9 IKhabinethi ihlonipha ipumelelo yabaGijimi beSewula Afrika abazibandakanye ephaliswaneni lamhlaphanje le-New York City Marathon, lapho umgijimi oKhubazekileko u-Ernst van Dyk athumbe ebujameni besibili emkhakheni wabakhamba ngeentulomavili, kwathi uLusapho April waphuma ebujameni besithathu emkhakheni wabaduna abakhethekileko. Ngaphezu kwalokho, U-Don Oliver no- Abraham Mouton baqede iphaliswano bahlangana nabama-60 emkhakheni wetsikiri esunduzwa ngezandla.

2. Imikhulumiswano neenqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

2.1 IKhabinethi iphasise bona umKhandlu wezeemPhaphamtjhini weSewula Afrika  (i-SACAA) usingathe iKhonferensi yezokweLapha yezeMoyeni yokuthoma ngokuhlanganyela neHlangano yezeemPhaphamtjhini yeenTjhabatjhaba (i-ICAO) ngoMhlolanja  ka-2014. Ikhonferensi le Izakuhlanganisa imikhandlu elawulako  nabaSebenzi bezamaPhilo kezemmoyeni ngomnqopho wokukhulumisana ngeentjhijilo eziqalene nomkhakha lo.

Ukusingatha umnyanya lo kuzakusiza ngokuyelelisa nokukhuthaza amaZwe we-Afrika ukuthi anikele ngelwazi mayelana nemisebenzi yabasebenzi bezemmoyeni nabakhweli, ukuphepha kwabasebenzi bezemmoyeni nabakhweli beemphaphamtjhini nokuphathwa kwezokuphepha.

3 Ukuqatjhwa

IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwabantu abalandelako:

3.1 UMm. uKholofelo Glorious Sedibe esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele wezokuPhathwa kwemiSebenzi yobuRholi nge-Ofisini yeKomitjhini yemiSebenzi yomBuso (i-OPSC).

3.2 IBhodi yomKhandlu weRhubhululo lezeSayensi.
a) Mm. Nasima Badsha (Usihlalo)
b) Phrof. Relebohile Moletsane
c) Dorh. Botlhale Octavia Tema (uqatjhwa ihlandla lesibili)
d) Phrof. Shireen Abdool Aziz Hassim
e) Phrof. Lulama Qalinge (uqatjhwa ihlandla lesibili)
f) Phrof. Adebayo Olukoshi (uqatjhwa ihlandla lesibili)
g) Phrof. Amanda Lourens (uqatjhwa ihlandla lesibili)
h) Phrof. Enrico Orlando Uliana (uqatjhwa ihlandla lesibili)
i) Adv. Roshan Rai Dehal
j) Dorh. Mark Bussin

Imibuzo inganqotjhiswa ku:
Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore