Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla ti-19 Inyoni 2018

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla ti-19 Inyoni 2018, e-Union Buildings, ePitoli.

A. TindzabaTalelive
1. Temnotfo

1.1. Ikhabhinethi iyakubonga kutinikela lokwentiwe bosomabhizinisi  ekwesekeleni kufakwa kuhulumende kwetingcweti temkhakha lotimele. Loku kuvele emhlanganweni wemalungiselelo lobowubanjwe nguMengameli Cyril Ramaphosa akanye nebaholi betemabhizinisi, litsimba lelikhetsekile lelutjalomali kanye ne-CEO Initiative, ngembi kwekufika kweNgcungcutsela yeTemisebenti kanye neKhomfa yeTelutjalomali.
 
1.2. Lomhlangano uvumile kutsi kuvuka kwemnotfo waseNingizimu Afrika kufuna kutsi kufezekiswe ngekushesha luhlelo lwetivusamnotfo waphindze futsi wetsembisa tingucuko letitawenta kancono umnotfo. Kuphindze futsi kwakhulunywa ngetihlongoto tekusungula umtamo wekwenta sakhiwonchanti letiheha kusitwa ngetimali ngumkhakha lotimele kanye netingcweti kutekwetfulwa kwetinsita.

2. Umshukumo welutjalomali
2.1. Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela umshukumo welutjalomali wekuya eJapan loholwa Litiko Letekuhwebelana Netimboni. Lomshukumo uhlose kuhehela kumnotfo waseNingizimu Afrika lutjalomali lolungangetigidzigidzi te-US$100 kuleminyaka lesihlanu letako.

2.2  IJapan beyiloku ingumlingani weNingizimu Afrika kutelutjalomali lobekakulaba-10 labahamba embili sikhatsi lesidze, lonetinkampani letingetulu kwaleti-140 letikhona lapha eNingizimu Afrika, letsatfwa njengendzawo leyinkhaba yemkhicito yesigodzi yase-Afrika. Ikhabhinethi ikhutsata tinkampani kutsi titjale imali tiphindze futsi tikhule lapha eNingizimu Afrika.

3. Tinhlelo tekucecesha
3.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kwemklamo wekucecesha lobita tigidzi letinge-R22 yiNdvuna yeTetisebenti, Mk. Mildred Oliphant, lotawakha imisebenti emkhakheni wetekundiza, wetekuhwebelana tekucwila untjuze ngephasi kwemanti kanye nakuwetekulima. Lomklamo uchutjwa ngekubambisana sikhungo iDr. John Langalibalele Dube Institute kanye neSikhwama seMshwalensi weKuphelelwa nguMsebenti (i-UIF), umtimba weLitiko Letetisebenti.  Lomklamo utawugcila kulabo bebakhokhela i-UIF lasebaphelelwa yimisebenti yabo.

3.2. Licembu lekucala lebazuzi lifaka ekhatsi labo bebakhokhela i-UIF labange-50  labavela eSikhumulweni seTindizamshini iVirginia eDurban; labange-50 bavela kumklamo wetekuhwebelana tekucwila untjuze ngaphasi kwemanti eScottsburg, KwaZulu Natal, kanye nabomake laba-100 basemaphandleni e-Emadungeni batawuceceshelwa kutsi bente ikoporasi yekulima nekukhulisa titselo netibhidvo letite emakhemikhali kanye nakotini, kufaka ekhatsi inchubo yekwenta kancono umkhicito. Lamakoporasi asayine sivumelwane nePick n Pay sekuyitsengisela tibhidvo neLitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalo kute atfole tintfo tekutfunga tinjinifomu tesikolwa.

4. Litiko Letasekhaya
4.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kuvulwa ngalokusemtsetfweni kwemahhovisi lamasha eLitiko Letasekhaya eHluhluwe KwaZulu-Natal, nguMengameli Ramaphosa.

4.2. Tinsita tekuvolontiya letikhulisiwe letetfulwe emimangweni lebeyikadze ibekwe eceleni tadlala indzima lenkhulu lebalulekile ekwenteni intsandvo yelinyenti kanye nebulungiswa betenhlalo kutsi kusebente kanye nekwenta kutsi kujule. Loku kwenta incenye yahulumende yekutinikela ekuletseni tinsita tibedvute nebantfu.

5. Luhlelo Lwekutfutsa Tekusakata Tiye Ekusakateni Ngekwedijithali
5.1. Ikhabhinethi iyenetiseka ngenchubekelembili leseyentiwe ekutfutseni lelive lisuke kutekusakata ngekwe-analogi liye kutekusakata ngekwedijithali.  Njengencenye yekulindza ngalabovu Ingongoni 2018 kutsi iFreyistata icishe i-analogi, sendlulisimagagasi ekusakata sekucala eSenekal eFreyistata sitawucishwa mhla tinge-20 Inyoni 2018. Lokuhambisana nesivumelwane lesentiwa neNyonyane yeMave Emhlaba yeTakhiwonchanti Tetekuchumanisa.

5.2. Kunemkhakhanso lochutjwako wekucinisekisa kutsi onkhe emakhaya asakulungele kucisha. Emakhaya lanabomabonakudze (ema-TV) lafuna kutsenga lamasha elulekwa kutsi akhetse lawo lasafakwe inkinobho yekuvula yedijithali. Emakhaya latfola imali lengenako lengetulu kwelizinga le-R3 200 ngenyanga angakhetsa kutsenga mabonakudze lomusha losavele afakwe idikhoda yamabonakudze losavele alungele kusebenta ngekweDijithali, labatfolakala kuto tonkhe titolo letinkhulu letibatsengisako.

6. Kudzilitwa emsebentini
6.1. Ngekuhambisana nesicelo saMengameli Ramaphosa sekutsi kumiswe kuncishiswa kwemisebenti lokubangelwe simo setemnotfo walelive, Ikhabhinethi igcizelela kuncusa kwayo lekwente kubacashi kutsi kudendwa kwebantfu emisebentini kufanele kutsi kube sisombululo sekugcina, nekutsi letindlela letikhona futsi leticamba lokusha tekugcina tindleko tifanele kutsi tihlolisiswe.  

7. Tibalobalo tetebugebengu
7.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kungenelela kweMaklasta eTebulungiswa, Tekuvikela Bugebengu kanye neKlasta yeTekuvikela kutsi bakhulumisane ngekushesha mayelana nekutfola lisu lelikhulu lekubukana netindzaba letinyenti letehlulekene letivela kutibalobalo tetebugebengu letisandza kwetfulwa.  

7.2. Loku kufaka ekhatsi Ingcungcutsela yaVelonkhe yeTebugebengu kanye neKuvikelwa kweBudlova lesandza kubanjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi “Kwakha imimango lephephe kancono ngekusebentisa indlela lehlanganisile, letfutfukisako yekuvimbela bugebengu nebudlova”, leyakhe ngekuhlanganyela umbononchanti wetekuphepha njengesibopho sawonkhewonkhe, yaphindza yenta inkhundla yalabatsintsekako labakhulu kanye netingcweti kutsi tibukane nekufezekisa ngemphumelelo Umtsetfo Lodzingidvwako wanga-2016 weTekuphepha neKuvikeleka kuyo yonkhe imikhakha.

8. Tehlakalo tebudlova
8.1. Ikhabhinethi ikhatsateke kakhulu ngelizinga lebudlova emimangweni yetfu futsi imema yonkhe imikhakha, imimango kanye nema-ejensi ekucinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo kutsi basebentisane kute kucinisekiswe kutsi tikolwa kanye netindzawo temmango tiphephile kantsi futsi tivikelekile.

8.2. Letehlakalo tebudlova letenteke etindzaweni letehlukene talelive lakitsi atemukeleki futsi tiphikisana neMtsetfosisekelo wetfu.  Ikhabhinethi iyaluncoma Luphiko Lwetemisebenti Yetemaphoyisa LaseNingizimu Afrika (i-SAPS) ngekuphakama masinyane kuboshwe labo labasolwa ngekubandzakanyeka kubudlova lobentiwe emimangweni kanye nekutfolakala banemphahla lesolakala kutsi bayebile.

9. Kubhedvuka kwe-Klebsiella
9.1. Ikhabhinethi ivakalisa emavi ekulilela imindeni yebantfwana labasitfupha labashone ngemuva kwekubhedvuka kweKlebsiella pneumoniae eSibhedlela iThelle Mogoerane eVosloorus.

9.2. Kwamanje lokubhedvuka kuyalawuleka. Indvuna yeTemphilo, Aaron Motsoaledi, umemetele kutsi kwendluliselwe tinswane nabomake bato esibhedlela sebantfwana iNelson Mandela Children’s Hospital  neCharlotte Maxeke Johannesburg Academic Hospital.

9.3. Loku kunika litiko letemphilo lesifundza litfuba lekukolobha liphindze libulale emagciwane kulendzawo, libuye futsi lilungise letindzaba tekuhleleka kwalendzawo.

B. Tincumo
10. Umgodla wetivusamfutfo (Stimulus Package)
Ikhabhinethi ikhulumisene yaphindze futsi yavuma umgodla wetivusamfutfo lophakamisa tindlela tekuvusa umnotfo kumaphothifoliyo lamanyenti lahambelana naloko. Umhlangano webetindzaba lomayelana nekwetfula lomgodla lotawuholwa nguMengameli Ramaphosa utawubanjwa ngaLesihlanu mhla tinge-21 Inyoni.

11. Kuhlelwa kabusha kwema-VISA
Ikhabhinethi iphindze futsi yatfola umbiko lohlanganyelwe lovela eNdvuneni yeLitiko Letasekhaya neyeTekuvakasha, lomayelana netintfo letinyenti tekuhlela kabusha ludzaba lwema-visa lokutawenta kutsi kube lula kutsi tivakashi, bosomabhizinisi kanye nebetemfundvo bete kuleli laseNingizimu Afrika.  
Lokuhlela kabusha kufaka ekhatsi kuchitjelwa kwemitsetfosimiso lephatselene nebantfwana bekuchamuka labasesebancane labangena lapha eNingizimu Afrika, letitawufakwa kugazethi ngeMphala. Tingcoco tekubonisana ngekumiswa kwema-visa netidzingo tekuyekelwa kwema-visa tiyaphetfwa. Leminye imininingwane lechubekako itawumenyetelwa kuleliviki.

C. Imitsetfosivivinyo
12. Ikhabhinethi ivume kushicilelwa kwalemitsetfosivivinyo lelandzelako kute kutsi ummango uphawule ngayo:
12.1. Umtsetfosivivinyo weTekucashwa ngeKulingana wanga-2017. Lomtsetfosivivinyo uhlose kucinisa tindlelanchubo tekuhambisana netimiso utawenta kutsi kuncunywe emanani lahlosiwe ekucashwa ngekulingana lacondzene ngco nemkhakha. Indvuna yeTetisebenti, ngekucocisana nalabatsintsekako balomkhakha, itawukhona kuncuma emanani lahlosiwe ekucashwa ngekulingana lacondze ngco nemkhakha. 

12.2. Umtsetfosivivinyo weKuchibela Imitsetfo yeMkhakha weTimali 2018: Letichibelo tihlose kucinisa kwentiwa kwemabhange kutsi abe baphatsi, kufaka ekhatsi emabhange lentelwe konga kuphela nemabhange emmango, nalokunye lokungesiwo emabhange. Letingucuko titawucinisekisa kutsi uma ngabe letikhungo tihlangabetana nebulukhuni, tingasitwa ngendlela levikela bafakimali labasengotini ngekutsikameteka lokuncane kwenchubo yetetimali nemnotfo lobanti.

D. Imikhosi Letako
13. Lusuku Lwemafa neMagugu  
13.1. Kugujwa kweMkhosi weLusuku lweMafa neMagugu lwanga-2018 ngaphasi kwalengcikitsi: “Umnyaka waNelson Mandela: Kuchubela embili tingucuko temafa nemagugu aseNingizimu Afrika”, utawubanjelwa eNkhundleni yeTemidlalo eRiverview eKokstad, KwaZulu-Natal. Lena yincenye yemisebenti yeluhlelo lwalenyanga yonkhe lelungisa tindzaba tetingucuko, kukhutsata kanye nekugcina temafa nemagugu aseNingizimu Afrika lehlukahlukene, kutatisa kwavelonkhe, kwakha sive kanye nekubumbana kwetenhlalo.  

13.2. Lokugujwa kweMkhosi weLusuku lweTemafa neMagugu kukuhlonipha Adam Kok kanye nesive sema-Griqua ngekuba nemandla, kutinikela kanye nekuba nesibindzi nanoma kumatima kusiphalata balwe nembuso webukolonali.

13.3. Ikhabhinethi imema sive kutsi sigubhe bunye baso ekwehlukahlukaneni kwaso lapho sisebenta ngekubambisana ekwakheni live lapho khona bonkhe bantfu balo banakekelana futsi bahloniphana.

14. Umhlanganojikelele waMhlabuhlangane (i-UNGA)
14.1. Ekuphoseni litje esivivaneni kuleminyaka lelikhulu yaMengameli waphambilini Nelson Mandela, i-UNGA mhla tinge-24 Inyoni 2018 itawubamba umhlangano welizinga leliphakeme lobitwa ngekutsi yiNgcungcutsela yeKuthula yaNelson Mandela, ngenhloso yekuhlonipha lusuku lwakhe Madiba lwekutalwa lweminyaka lelikhulu.

14.2. Lomhlangano uhlelelwe kwemukela simemetelo setepolitiki lekuboniswe ngaso yiMibuso lengeMalunga e-UNGA. Loku kulandzela kubonisana kweBameleli Balomphelo baseNingizimu Afrika ne-Ireland, labasebenta njengebachumanisi, kanye nabohulumende kulokucuketfwe ngulesimemetelo. Mengameli Ramaphosa ulindzeleke kutsi ahlanganyele kuLomhlangano weLizinga Leliphakeme lomayelana ne-TB mhla tinge-26 Inyoni 2018. I-TB isifo lesikhulu e-Afrika kantsi futsi lamanye emave latfwele kamatima nge-TB akhona lapha kulelivekakti.  

E.  Imibiko
15. Kudvudvuta

Ikhabhinethi yendlulisela emavi ayo endvudvuto emindenini lelahlekelwe ngulabatsandzekako bayo engotini yekugicika kwebhasi leyenteke ku-N1-25 ngaseTobias kuMasipala weSigodzi eWaterberg eLimpopo. Ikhabhinethi iphindze futsi ifisela nalabo labalimele labasidzile kwelulama lokusheshako.

16. Kuhalalisa
Ikhabhinethi ihalalisela Indvuna yeTekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane, Mk. Lindiwe Zulu, ngekwemukelwa ezingeni leliphakeme kakhulu le-Order of Rio Branco (i-Ordem de Rio Branco), kanye ne-Grand Master nguHulumende waseBrazil.
Loku kuhlonipha imitamo yayo leNdvuna lengaphelimandla yekwenta kancono budlelwane emkhatsini weBrazil kanye neNingizimu Afrika. Lomklomelo wekuhlonishwa weBrazil uklonyeliswa labo labakhombise tento tekusebenta ngekutikhandla lokukhulu nangebunono emisebentini yekutfutfukisa imimango.  Indvuna Zulu waba Lincusa leNingizimu Afrika eBrazil emkhatsini wa-2004 na-2008.

F. Kubekwa etikhundleni
Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

17. Ibhodi yeRand Water:
a. Adv Faith Matshidiso Hashatse (Sihlalo);
b. Mk. Massacha Khulekelwe Glynnis Mbonambi (Lisekelasihlalo);
c. Mnu. LL Makibinyane;
d. Mk. Phindile Sweetness Mbanjwa;
e. Mnu. Ahmed Mohammed Pandor;
f. Mk. Mahlatse Martha Kabi;
g. Mk. Mankone Ntsaba;
h. Mk. Nomsa Georgina Mbileni;
i. Mnu. Protas Thamsanqa Phili;
j. Mk. Sophie Fende Molokoane;
k. Mk. Savannah Nonhlanhla Maziya; kanye
l. neMnu. Ramateu Johannes Monyokolo.
18. Mnu. Percival Sechemane njengeSikhulu Lesikhulu (i-CEO) seTrans-Caledon Tunnel Authority.

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 1039

Share this page

Similar categories to explore