Istatimende somhlangano weKhabinethi ngeThungelelwano levidiyo ogade ubanjwe ngeLesithathu, mhlana ali-10 kuMhlolanja wee-2021 

A. Ezingundabamlonyeni

1. IKulumo yobuJamo beliZwe (i-SoNA)
1.1. UMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokwethula iKulumo yobuJamo beliZwe ngeLesine, mhlana amalanga ali-11 kuMhlolanja emnyakeni wee-2020 nge-iri le-19:00. IKulumo yobuJamo beliZwe ifika esikhathini lapho soke kufuze sibambisane ngokulwisana nengogwana embulalazwe i-Corona (i-COVID-19), ukuthuthukisa amaphilo wamaSewula Afrika nokukhulisa umnotho wethu. ikhabhineti ikhuthaza zoke iingcenye zomphakathi bona zisebenzisane ukuqinisekisa ukuhlalisana okuzokwenza bona iSewula Afrika ibeyindawo engcono yabantu boke. 

1.2. AmaSewula Afrika woke alayelwa bona asebenzise ukwethulwa kwekulumo kaMengameli njengamano wokutjhugulula umnotho, ukupheliswa kweNturhu eQothele bobuLili obuThileko nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF) nokuqalana neentjhijilo ezincantathu; indlala, ukuphathwa ngokungalingani nokutlhogeka kwemisebenzi. Imihlangano yeembikiindaba ezokubanjwa ngeMva kokwethulwa kwe-SoNA izokuhlathulula ngokuzeleko iHlelo likaRhulumende lokuSebenza (i-PoA) lomnyaka wee-2021/2022.

2. Itjalomali 
2.1. IKhabhinethi yamukele iingidi ezili-16 zamaranda wokutjalwa kwemali ebuya kwa-Ford Motor Company yeSewula Afrika esikhungweni sange-Silverton. Ukutjalwa kwemali le kuzokukhuphula umkhiqizo weenkoloyi othunyelwa Ngaphandle kwemikhawulo nokwakha imisebenzi eyikulungwana yinye namakhulu amabili.

2.2. Lakha ingcenye yomKhakha oKhethekileko wemiKhiqizo yeenKoloyi we-Tshwane owahlonywa ngomnyaka we-2019 ukwakha ifemu ekulu ekhiqizako e-Afrika. Ijimeli Iidose abasabalalisi beengcenye zeenkoloyi abali-12 begodu nokwakhiwa kwamabubulo afikela kumabhiliyoni ama-4.33. Ukutjalwa kwemalokhu eSewula Afrika kuqinisekisa ukukhangiswa kweSewula Afika kamanye amazwe azakutjala kelekhethweli begodu nokutjengisa ukuzithemba kwabakhandi beenkoloyi abanakho enarheni yangekhethu. 

3. Ukusatjalaliswa komjovo we-COVID-19 
3.1. Urhulumende ubeke phambili ihlelo lokuhlabela ubulwele bekhorona ngomjovo wokukhandela ukurhatjheka kwengogwana i-COVID-19. IKhabhinethi iqinisekisa amaSewula Afrika bona ihlelweli liyaraga. Kuzokusetjenziswa umjovo we-Johnson & Johnson ozokujamiselela we-AstraZeneca. 

3.2. Itjhugululweli lilandelwa lirhubhululo elidephileko elenziwe bososayensi abatjengise bona i-AstraZeneca ibuya nganeno ekusebenzeni ngefanelo ekulwisaneni nomhlobo omutjha we-COVID-19 i-501Y.V2. Umjovo we-Johnson & Johnson utjengise ukuba namandla ekulwisaneni nomhlobo lo we-501Y.V2 otholakala khulu enarheni yekhethu. 

3.3. IKhabinethi ibuke umsebenzi wabososayensi nabarhubhululi abenze umsebenzi wokuphumelelisa umjovo ukulwisana nomhlobo we-501Y.V2. Lokhu kuqinisekisa ikghono elidzimeleleko lezesayensi lelizwe lekhethu elibukwa ephasini mazombe. 

3.4. Ukuthengwa kwe-AstraZeneca bekususelwa ekusebenzeni kwayo ngaphambi kokuvumbuluka komhlobo we-501Y.V2 elizweni leli. Umthwalo womjovo owamukelweko wekhamphani edidiyela imijovo i-Serum Institute of India mhlana li-1 kuMhlolanja emnyakeni wee-2021 awukadlulelwa sikhathi begodu bewusehlelweni lokusatjalaliswa esigabeni sokuthoma sokuhlabela ingogwana le. 

3.5. IKhabinethi itjengise ukuzithemba ngehlelo lokusatjalaliswa komjovo ekuzokuhlatjwa ngawo abasebenzi bezepilo abasebenza ngeengulani bunqopha abadlula isigidi sinye neenkulungwana ezimakhulu amabili. UmNyango wezePilo, ngokusebenzisana neZiko leeMali leliZweloke, uzokuragela phambili ngokufuna omunye umjovo ukuqinisekisa ukuphumelelisa ukusatjalaliswa komjovo lo elizweni loke.  

3.6. Ukuqinisekisa ukusatjalaliswa lula komjovo wengogwana, umNyango wezePilo uhlome iHlelo leButhelelomininingwana lokuHlabela i-COVID-19 elibuLekhthronikhi (i-Electronic Vaccination Data System) elingatholakala ku-https://sacoronavirus.co.za/evds/tscs/. IKhabinethi ikhuthaza laba abavumelekileko bona batlolisele ukuhlabela ingongwala le ngesigaba sokuthoma. 

3.7. IKhabinethi ikhuthaza abantu boke eSewula Afrika bona baragele phambili ngokulandela imileyo yokukhandela ukurhatjheka kwengogwana i-COVID-19 ngokungayi eminyanyeni eminyeneko nemihlanganweni emikhulu, ukuhlamba izandla ngamanzi nesibha namkha bahlikihle ngesihlanzekisi esine-alkhoholi enama-70%, ukwembatha imaski eendaweni zomphakathi begodu nokujama namkha ukuhlala maqalanga ngesikhala esiyimitha nesiquntu.

4. Isekelo lesiKhwama se-GBVF 
4.1. IKhabinethi yemukele isiKhwama esisekela ukulwisana ne-GBVF esihlonywe makhamphani wangeqadi. Isikhwamasi sizokuqinisa ipendulo yenarha ku-GBVF nokuphumelelisa iQhinga lokuSebenza leliZweloke le-GBVF elamukelweko (i-NSP).

4.2. Isikhwamesi siphumelelisa isiqunto sesiMemezelo somHlangano we-GBVF owabanjwa emnyakeni wee-2018, owabiza boke ababambisani bomphakathi elizweni – kubalwa urhulumende, iinhlangano zomphakathi begodu nabanye abadlala indima eqakathekileko – ukusebenza ndawonye ukufuna isombululo esizokulamula nokuqeda ukutlhoriswa ngokobulili (i-GBV). 

4.3. IKhabinethi yemukele iingwebo ezimbili zedilikajele ezinikelwe uLungile Nxelelwa eKhotho kaMarhistrada i-Palm Ridge emlandwinakhe wokukata nokubulala u-Keneilwe Pule weSebokeng ngomnyaka wee-2019.  

4.4. IKhabinethi ibuke umsebenzi wama-ejensi aqinisekisa ukuthotjelwa komthetho ngomsebenzi wabo omuhle ngemva kokuthi iKhotho yesiPhande se-Lebowakgomo igwebe indoda eneminyaka ema-27 ubudala ebuya Ga-Tamatis nge-Limpopo ukudilikelwa lijele ngemva kokutholwa anomlandu wokukata umntazana oneminyaka eli-14 okhubazekileko. 

4.5. IKhabinethi ibuyelele bona izokuragela phambili ngokusebenza ngokuzikhandla ukuqinisa isandla kwezomthetho wokubulungiswa ukulwisana nabaphula umthetho mayelana ne-GBVF, ukuqinisekisa ukubulungiswa kwezomthetho msinya kubongazimbi begodu nokwenza imiphakathi ibe yindawo ephephileko. Kubizwe zoke iingcenye zomphakathi  bona zihlangane ekulwisaneni ukuqeda inturhu eqothele ukutlhoriswa kwabomma nabentwana ngokubika abasolelwako  emapholiseni. 

5. UmButhano weHlangano yeBumbano lamaZwe we-Afrika (i-AU)
5.1. Ihlandla lokuphatha leSewula Afrika njengoSihlalo  weHlangano yeBumbano lamaZwe we-Afrika (i-AU) lifike emaphethelweni ngemva komnyaka wezehlakalo engazange zenzeke phambilini enarhakazini nephasini mazombe. Ihlandla lokuphatha leSewula Afrika lithikanyezwe khulu yi-COVID-19, ebenomthelela omumbi emazweni wenarhakazi ye-Afrika nephasini mazombe. Ngaphandle kwentjhijilo ezinengi ezilethwe ngumabhubhisa wengogwana, iSewula Afrika iphumelele ukuragela phambili nge-ajenda ye-AU, khulukhulu ngendlela inarhakazi ye-Afrika ilwisane nomulwana we-COVID-19. 

5.2. Lokha nagade iSewula Afrika ingusihlalo, kwasungulwa iNdawo yokuThengisa Simahla enarhakazini ye-Afrika, eyaletha isikhathi somlando omutjha kwezeRhwebo nokuhlanganyelana komNotho. ISewula Afrika yazinikela kusisungulo sabalamuli be-AU eSouth Sudan ne-Ethiopia. 

5.3. IKhabinethi ithokozise uMengameli Ramaphosa ngobudosiphambili bakhe ngehlandla lakhe lokuphatha nokukhethwa kwakhe njengeKutani ye-AU nesekelo lesiKhwama sokuLwisana ne-COVID-19. Ngaphezu kwehlandla leSewula Afrika, iKhabhinethi izokuragela phambili ngokunikela abomma amandla kezomnotho ngesiMemezelo seTjhumi lemiNyaka lokuFakwa kwaboMma emNothweni weeMali ukufikela emnyakeni wee-2030. 

6. Ubumbi bobujamo bezulu 
6.1. IKhabinethi ibikelwe ngokwenza umsebenzi wehlelo lokulawula ihlekelele yenarha elethwe siwuruwuru i-Tropical Cyclone Eloise nokuphathelene nokutjhugutjhuguluka kobujamo bezulu. IKhabinethi idlulise umlayezo wokutjhiriya kilabo abalahlekelweko ngesikhathi sesiwuruwuru begodu wabafisela labo abalimeleko ukuphola kwamsinyana. Urhulumende uyaraga ngokusebenzisana nemiphakathi begodu neenhlangano ezizijameleko (ama-NGO) ukusiza labo abalahlekelwe makhayabo ngesikhathi samawuruwuru. 

6.2. Izulu elikhulu limotjhe imakhiwo eemfundeni ezimbalwa. IZiko lobuJamo beZulu eSewula Afrika (i-SAWS) liyelelise bona kuzakuba neenkhukhula esifundeni sangeLimpopo, eFreyistata neTlhagwini Tjingalanga emalangeni azako. IKhabinethi ilayele abantu bona batjheje bebazitlhogomele ngeenkathi zamawuruwuru nezulu elikhulu. 

6.3. IZiko lezobuJamo beZulu eSewula Afrika (i-SAWS) lizokuragela phambili ngokwethula ubujamo bezulu bangamalanga nebaqobe yiveke, begodu nokuyelelisa beZiko leLawulo leHlekelele yeNarha (i-NDMC) nangabe kunezulu namkha isiwuruwuru esikhulu esizako. I-NDMC izokurhatjha imininingwana emalungeni afaneleko ukuthi ayelelise yoke imiphakathi. 

6.4. Urhulumende usebenzisana neenHlangano eziziJameleko (ama-NGO), isiqhema saboNgqongqotjhe, amalunga womkhandlu nofana wesigungu esiphetheko nabadosiphambili beendawo zemakhaya – kufakwa hlangana ne-NDMC – ukubambisana ekuletheni isizo elirhabako eemfundeni ezithintekako. 

B. IinQunto zeKhabhinethi 

1. UkuLawulwa kobuJamo beHlekelele yeliZweloke 
1.1. IKhabhinethi iphasise ukungezelela isikhathi sokubeka ilizwe ngaphasi kweHlelo lobuJamo beHlekelele bekube amalanga nakali-15 kuNtaka emnyakeni we-2021, ukuya ngokwesiGaba-27(5) (c) sokuLawulwa kobuJamo beHlekelele yeliZweloke (umThetho Nomboro 57 womNyaka wee-2002).


C. Imilayezo 
1. Ilanga lesikhumbuzo 

  
1.1 IKhabinethi beyinomsebenzi wesikhumbuzo kugidingwa iminyaka ema-24 yentando yenengi yomThethosisekelo weSewula Afrika, owaphasiswa mhlana amalanga ama-4 kuMhlolanja emnyakeni we-1997 ngemva kokumenyezelwa nguMengameli Nelson Mandela. UmThethosisekelo owabukwa liphasi mazombe waqinisa ikululeko esayifumana ngengurumela nentando yenengi ekufuze siyithabele.  

2. IKhabhinethi idlulisa umlayezo wokuthokoza kilabo abalandelako: 
2.1. Igcwetha uDumisa Ntsebeza SC ngokwenyulelwa esikhundleni sokuba nguMehluleli weKhotho ye-Afrika yamaLungelo wabaNtu. 


3. Silila Imbiko 
Njengoba bekumhlangano wokuthoma  emnyakeni we-2021, iKhabhinethi ibalilela imbiko laba abalandelako: 

3.1. UNom. Jackson Mphikwa Mthembu, obekanguNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli wehlandla lokuphatha lesithandathu. Bekamumuntu okhuthalele zepolitiki begodu wasebenzela umbuso nomphakathi ngokuzikhandla.  

3.2. UNom. Jonas Gwangwa, obekayingorho kwezomvumo owaziwako ephasini loke njengomtlami womvumo,    umhleli, nomkhiqizi wezomvumo we-jazz trombonist. 

3.3. UDorh. Sibongile Khumalo, omvumi wemihlobohlobo yomvumo begodu nomfundisi wezomvumo owazinikela emNyangweni wezobuKghwari zemiDlalo namaSiko eSewula Afrika ehlangothini lezomvumo we-jazz ne-opera. 

3.4. UMm. u-Rebecca Kotane, obekaziwa ngoMmaKotane, owalima indima eqakathekileko ekulweleni ikululeko yenarha. Ukhunjulwa ngokuba yingcenye yomtjhagalo wabomma wangomnyaka we-1956 e-Union Buildings begodu bekangukosikazi kaNom. Moses Kotane, obekamdosiphambili we-South African Communist Party. 

3.5. U-Justice Khayelihle Kenneth Mthiyane, obekaliSekela likaMengameli weKhotho ePhakemeko yokuziLilela. 

3.6. U-Kkz. Thoko Ndlozi, obekangoseleko welunga lesiqhema sabomma, i-Joy eyenza umlando ngengoma yabo ephuma phambili, i-Paradise Road. 

3.7. U-Nom. Wandi Nzimande, obekangomunye wabatlami bepahla eyaziwa khulu eengodini zeSewula Afrika ilebula ye-Loxion Kulca, owasinikela umtlamo ohlukileko welembatho leMzansi. 

3.8. UNom. Knowledge Simelane, obekazimisele ngokuvikela amalimi wendabuko. Utjhiye isikhala emkhakheni wokukhiqizwa kwamaphephandaba.  

3.9. UNom. Welcome ‘Bhodloza’ Nzimande, owangena emrhatjhweni Ukhozi FM ngomnyaka we-1978 nethando lakhe lomvumo kaMaskandi laveza abavumi abanengi bomvumo wendabuko eSewula Afrika. 

3.10. UNom. Kabelo ‘KB’ Molopyane, obekamrhatjhi owaziwa khulu, ibizelo lomsebenzakhe lisuka emnyakeni we-1996 lapho athoma ukuduma nakazakungena emrhatjhweni i-Motsweding FM. 

3.11. UDorh. Sam Phillips, obekaziwa eentjhabatjhabeni nobekamthumbi waboNongorwana emidlalweni yamafilimu, amtloli, amtlami wombhino nomnqophisi. 

3.12. UNom. Edwin De Lille, obekamlingani kaNgqongqotjhe wezemiSebenzi kaRhulumende nezemiThangalasisekelo u-Patricia de Lille. 

3.13. UNdabezitha  Thulare Victor Thulare wesiThathu, IKosi yesizwe sa-Bapedi, owathola isitifikedi esibuya kuMengameli Ramaphosa esimgunyaza bona uyiKosi emnyakeni ogadungileko wee-2020. 

D. Ukuqatjhwa 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko. 
1. U-Advocate Doctor Mashabane – esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele womNyango wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.  

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore