Isitatimende Somhlangano WeKhabinethi Obanjwe Ngethungelelwano Levidiyo NgeLesithathu Womhla Wama-25 KuMrhayili Wee-2022

A.    Ezingundabamlonyeni 
1.    Imizamo Yokubuyisa Okulahlekileko Nokwakha Ngobutjha Ngemva Kweenkhukhula 


1.1.     IKhabinethi ibuke yabe yathokoza boke abantu neenhlangano ezibe nesandla nelizwi emizameni yokubuyisa okulahlekileko nokwakha ngobutjha ngemva komonakalo otjhiye kulilwa isimayemaye kezinye iindawo zelizwe lekhethweli, khulukhulu KwaZulu-Natala. Ithokoze zoke iinhlangano ezingasizombuso, iinhlangano zekolo, umphakathi, abosomabhizinisi kunye neenhlangano zesizo kabahluphekileko zona eziphakise abantu ukudla, izambatho, ipahla yesithunzi kunye nejinifomu yesikolo emindenini etlhagileko, kobanyana izokukghona ukugcina iindingo zayo ekuphilwa ngazo.                               
1.2.     IZiko LezokuLawula IHlekelele EliZweniloke solo lisalungelela zoke iingaba zikarhulumende emzamweni walo wokulethela woke amakhaya athintekileko isizo lobuntu. Bangaphezulu kween-7 000 abantu abasizwa ngeendawo zokufihla ihloko eenyingini ezine ezingezonakalelwe khulu kunezinye KwaZulu-Natala.                    
1.3.     Uthomile umsebenzi wokwakhela imindeni ethintekileko izindlu zokuhlala kwesikhatjhana enarheni yombuso ekhonjwe njengendawo ekungafudukiselwa kiyo abantu KwaZulu-Natala. IKhabinethi isifakazele isibopho sikarhulumende sokulawula imali ekhutjhelwe ukusiza abantu abonelwe ziinkhukhula ngokuyelela nemkhanyweni.  UmHloliincwadi Zombelele weSewula Afrika ungezelela umsebenzi wokubeka ilihlo kanti-ke ukunikelwa kwamaqalontanzi amatjha wokusetjenziswa kweemali kukhambisana nehlelo likarhulumende lokwabiwa kweemali.               
 
2.    Zamva Nje Ngesifo Sengogwana I-Corona (i-COVID-19) 

2.1.    IKhabinethi ikhuthaza boke abantu eSewula Afrika ukuthi batjheje bayelele bakhandele ukurhatjheka kwe-COVID-19 njengoba iimbalobalo zamva nje zitjengise ukuphakama kwenani labantu abangenwe ngiyo i-COVID-19 nabaguliswe magulo akhambisana nobusika esingaphakathi kwabobu njenganje elizweni lekhethweli.                                    
2.2.    IKhabinethi ikhumbuze woke umuntu ukuthi ahlale azitjhejile atjheje nabanye abantu ngokunande ahlamba namkha ahlikihle izandla ngesihlanzekisi, afake imaski nakangekhaya, aqalangane nabanye abantu ngebanga elifaneleko, kuhlale kuvulwe namafesidiri kobanyana kuzokungena ummoya begodu woke umuntu ahlabe/ajove.                     
2.3.     Ukuhlaba/ukujova solo kusese sikhali esinamandla ukudlula ezinye zokulwa ne-COVID-19, ngoba phela khona kukhandela ukuthi umuntu angaguli akghokghe, abe ayokulaliswa esibhedlela namkha abe agcine abhubhile. Akunasidingo sokuthi ube ne-adresi yalapho uhlala khona nawuyokuhlaba/nayokujova. Nanyana ngubani, nanyana unomazisi nanyana akanaye, angahlaba/angajova simahla kiwo woke amaziko wokuhlaba/wokujova wombuso elizweni lokeli.            

3.    Sikhalima Ibandlululo Lobuzwe!   
3.1.     IKhabinethi izisola zoke izenzo zebandlululo lobuzwe nelomhlobo elizweni lekhethweli, sekubalwa neziga ezikhe zenzeka e-Goop Hope Seminary High School neYunivesithi ye-Stellenbosch eTjingalanga Kapa. Lezizenzo ezinyenyisako ziphambana namagugu wethu womthethosisekelo asekele wona lomthethosisekelo, ekubalwa hlangana nawo nesithunzi somuntu, ukungabandlululi ngobuzwe nomhlobo, ukungabandlululi ngobulili, ubulungiswa bomphakathi, ukulinganiseka nehlonipho.                      
3.2.     UmThethosisekelo we-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika uyikomba yethu yendlela esingaruthula ngayo ukuhlukana okungamukelekiko nokutlhogeka komthethobulungiswa weenkhathi ezidlulileko. Ababelethi bakhuthazwa ukufundisa abantwana ukuthi bakucithe ukubandlululana ngobuzwe namkha ngomhlobo, basingathe ukwahluka kwabantu ngobubona njengengcenye yehlelo lethu elinamandla lokukhwezelela ukwakheka kwesizwe nokulungelelana komphakathi.                
3.3.    Asisebenzisane ukuveza ibandlululo lobuzwe/lomhlobo nanyana kukuphi lapho lithathwa khona njengento ejayelekileko, sithumele umlayezo ozwakala kuhle ukuthi ibandlululo alinandawo elizweni lekhethu lentando yenengi.                           

4.    Ubudlelwano Hlangana KweSewula Afrika NeJarimani  
4.1.     IKhabinethi ithokozele ivakatjho lomBuso elibe yipumelelo leTjhansela ye-Federal Riphabhligi yeJarimani, oHloniphekileko u-Olaf Scholz, njengoba bekavakatjhele lapha eSewula Afrika nje ngeLesibili womhla wama-24 kuMrhayili wee-2022.                  
4.2.    UTjhansela Scholtz umenywe nguMengameli Cyril Ramaphosa ngalelivakatjho lakhe lomBuso, njengoba uMengameli uRamaphosa adosa phambili ijima likarhulumende lokukhwezelela ubudlelwano obuhle esiphandeni nemazweni ngamazwe nje, abe adosele namasiso adingeke khulu nganenwapha.      
4.3.     Abarholi ababilaba bakhulumisene ngeendlela zokukhuphula ukusebenzisana eendabeni ezinjengezeembaseli nezokutjhuguluka kwetlayimethi, zerhwebo nezamasiso, kunye neendlela zokulwa ne-COVID-19 nezokufunakala kwemijovo yalesisifo.  Babuye bathinta nokwenzekako elizwekazini le-Afrika kunye nemazweni ngamazwe, sekubalwa nepi ehlabene e-Ukraine njenganje namacaphazela wayo phezu komnotho nokugoma, naphezu kweembaseli nezokuphepha.              
4.4.    IJarimani ayisilizwe lesibili elingelikhulu hlangana namazwe arhwebelana neSewula Afrika kwaphela, kodwana injalo nje ililizwe lesithathu ngobukhulu emazweni waphetjheya eza eSewula Afrika njengeemvakatjhibukeli, nomsisi omkhulu kunye nomsebenzisani wezetuthuko.                          

5.    IKhonfrensi Yesihlanu Ngokuqedwa Kokusetjenziswa Kwabantwana Ephasini
5.1.     IKhabinethi ikuthokozele ukuragwa bekuphele kuhle kweKhonfrensi yePhasi yeHlandla lesiHlanu yokuQedwa kokuSetjenziswa kwabaNtwana ebeyibanjelwe eThekwini ukusukela ngomhla we-15 ukuya kumhla wama-20 kuMrhayili wee-2022. Ababelani abavela emazweni ngamazwe bebakhona kilekhonfrensi ebeyibanjwe ngokubambisana neHlangano yezabaSebenzi ePhasini (i-ILO).                         
5.2.    Ngemva kokukhulumisana ngeendlela ezihle zokusebenza eziphunyeleliswe mamazwe ahlukahlukileko nangemva kokubona itlhayelo namagadango arhabekileko afunekako ukuqeda umukghwa wokusebenzisa abantwana nokukatelela abantu ukuthi basebenze, bavumelene nge-‘Durban Call to Action’ ukulwa nomukghwa wokusetjenziswa kwabantwana. Woke umntwana eSewula Afrika unelungelo elingaphikisekiko lokuvikelwa emikghweni yezemisebenzi esihluku nezenzo zezabasebenzi ezidlala ngabantwana.                                 
  
5.3.    Ilungelo lefundo esisekelo livikelekile emThethwenisisekelo kanti-ke ngokomThetho we-1996 weenKolo zeSewula Afrika  (umThetho Nomboro 84 womNyaka we-1996), “Umbelethi ngamunye kufuze enze ukuthi umfundi amjameleko uthoma isikolo ngelanga lokuthoma lesikolo emnyakeni aqeda ngawo iminyaka yokubelethwa elikhomba, abe ayokufika elangeni lokugcina lesikolo lomnyaka umfundi ahlanganisa ngalo iminyaka yobudala eli-15, namkha nakaqeda uGreyidi 9, kuye ngokuthi ngikuphi okuze ntanzi.”             
5.4.    NgokomThetho wabaNtwana wee-2005 (umThetho Nomboro 38 womNyaka wee-2005), “akunamuntu ozakuvunyelwa ukusebenzisa, ukuthola, ukunikela namkha ukuqatjha umntwana kobanyana azokwenza umsebenzi wabantwana.”              
    
B.     IinQunto ZeKhabinethi   
1.    Ukuthotjelwa Kwesivumelwano Samazwengamazwe Ngokuvikelwa Kwabo Boke Abantu Abanyamalaliswe Ngekani (i-ICPPED)           
1.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwe-ICPPED kobanyana iyoyihlola ukuthi iSewula Afrika angeze yasamukela na lesisivumelwano. Isivumelwanesi sisivumelwano esisibopho seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) esiqalene nokwephulwa kwamalungelo wobuntu ngokunyamalaliswa kwabantu ngekani.               
1.2.    Isivumelwanesi sihlathulula ukunyamalaliswa kwabantu ngekani okunjengokuthunjwa, ukubotjhwa, ukuvalelwa ekubotjhweni namkhka nanyana yini okhunye okungenza umephuli wamalungelo abhale ukuveza namkha abe afihle ngabomu ukuveza ukuthi ungazimbi ukuphi.          
1.3.    Nasele samukelwe saba seencwadini zekhethu zomthetho, iSewula Afrika izakulindeleka ukuthi qobe ngeminyaka emibili ibikele i-UN ukuthi isiphumelelisa njani isivumelwanesi. Isivumelwanesi sinikela amagadango wokukhandela ekufuze athathwe mamazwe amalunga ukukhandela ukunyamalaliswa kwabantu ngekani emakhabo.                                  

2.    Umbiko Wesine Welizwe LeSewula Afrika Wokuvikelwa Nokukhuthazwa Kwamalungelo Wobuntu    

2.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa komBiko wesiNe weliZwe leSewula Afrika wokuVikelwa nokuKhuthazwa kwamaLungelo woBuntu emKhandlwini wamaLungelo woBuntu weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko.  IsiQhema esiNande siBuyekeza imibiko ngaphasi kwe-UN sizakubuyekeza umbiko lo ngekukhambeni komnyaka lo. Solo yatlikitla isiVumelwano samaLungelo woBuntu ngaphasi kwe-UN, iSewula Afrika seyibuyekezwe amahlandla amathathu, ngebuyekezo lokugcina elenziwe ngoKhukhulamungu wee-2017.                              
2.2.     Umbiko lo uphethe zamva nje ngeemphakamiso ezili-187 ezivunyiweko zehlelo lokubuyekeza lomnyaka wee-2017. Imibono ekusetjenzwe ngayo lapha ngethethwe emabuthelelwenilwazi afakazelweko, nemininingwaneni evela eminyangweni efaneleko, neenHlanganweni zeSahluko seThoba kunye neenhlanganweni zomphakathi ezifaneleko.                        
2.3.     IKhabinethi iyathokoza ngendima esele yenziwe ekuphunyelelisweni leziimphakamiso kunye naleziindima ezisasetjenzwako.  Umbiko lo uzakumenyezelwa emphakathini ungethulwa ku-UN ngoRhoboyi wee-2022.               

3.     Umthethokambiso Wee-2022 Wokulawulwa Kwamanzi Weemayini 
3.1.     IKhabinethi ivumele umThethokambiso wee-2022 wokuLawulwa kwaManzi weeMayini kobanyana sewungathoma ukusebenza.  Umthethokambiso lo uphethe iindlela zokuvikela nokulonda amanzi. Ulinganisa imisebenzi yeemayini namandla onikelwe wona wokusebenzisa amanzi ngendlela ebambelelako elizweni leSewula Afrika.                 
3.2.    Hlangana namanye amagadango wokulungisa, umthethokambiso lo uhlathulula imisebenzi ngaphakathi kweengaba zikarhulumende ezintathu malungana neendaba zamanzi eemayini. Amatjhuguluko enziwako la azakurarulula imiraro ekhona njenganje ngokukhalima abasilaphazi, enze kube lula ukusebenzisa ikambiso yokuthi umsilaphazi akhalinywe ngokuhlawuliswa. Umthethokambiso usebenza ngokukhambisana nomthetho wezaManzi wee-1998 (umThetho Nomboro 36 womNyaka we-1998).              

4.    Umbiko WomTlamo WokuHlela NgeeNdaba ZobuLili, Ukwabiwa KweeMali, UkuTjheja NokuLinganisa Kunye NokuHlolwa KweeNcwadi  
4.1.    IKhabinethi ithole umbiko wendima yomsebenzi ngokuphunyeleliswa komTlamo wokuHlela ngeeNdaba zobuLili, ukwAbiwa kweeMali, ukuTjheja nokuLinganisa kunye nokuHlolwa kweeNcwadi.  
4.2.    IKhabinethi iyithokozele indima ekulu esele yenziwe minyango yaborhulumende embadlwana ekuphumeleliseni umtlamo owavunywa ngomnyaka wee-2019 kobanyana sewungasetjenziswa.                        
4.3.    Minengi eminye iminyango esele ijamise amaqalontanzi womthethokambiso kobanyana azokukhanyisa indlela yamahlelo aqakathekileko aqothele abantu abasikazi, ilutjha kunye nabantu abanokukhubazeka. IKhabinethi ikhombele ukuthi kubekwe ilihlo elibukhali bekubikwe ngokutjheja, khulukhulu keminye yeminyango engakabukubika.                                  

5.    Ilanga Lelutjha Lokukhulumisana Ngo-Nelson Mandela (i-NMYD)
5.1.    IKhabinethi ivumele i-Nelson Mandela Youth Dialogue ukuthi yenzeke qobe mnyaka, ukusukela emnyakeni wee-2022. I-NMYD yokuthoma izokubanjwa ukusukela ngomhla we-7 ukuyokufika nakama-20 kuVelabahlinze wee-2022.  Leli-ke lihlelo likaMengameli lokuvulela ilutjha enarhakazini ye-Afrika ikundla yokubamba imikhulumiswano eyakhako yeendaba ezithinta lona.                
5.2.    Imikhulumiswano le – enzinziswe kusaziwako wamazwengamazwe onguMengameli walokhuya wekhethu u-Nelson Rolihlahla Mandela – izakuvula amacoco wokutjala nokurhatjha ifundiso yoburholi bemikghwa emihle e-Afrika.                               
5.3.    Imikhulumiswano le izakuvulela ilutjha ithuba lokwabelana ngamagugu wesiko lalo elinothileko.  Lelihlelo lizakubuye liqinise ubudlelwano babantu hlangana nabantu abatjha belizwekazi le-Afrika.  UmNyango wezaboMma, zeLutjha nabaNtu abanokuKhubazeka uzakumemezela imininingwana yehlelo lalombuthano ngokukhamba kwesikhathi.                                       

6.    Umbiko Waqobe Mnyaka Wee-2021/22  Wokutjheja Indima Yokuhlonyiswa Kwabantu Abasikazi Nokulinganiswa Kobulili, Ukuthuthukiswa Kwelutjha Kunye Nokukhuthazwa Kwamalungelo Wabantu Abanokukhubazeka   
6.1.     IKhabinethi ithole umbiko waqobe mnyaka otjheja izinga lokusebenza womnyaka wama-2021/2022 ngokuhlonyiswa kwabantu abasikazi, ilutjha nabantu abanokukhubazeka.  Umbiko lo ulandelela iinkomba eziqakathekileko ekuphakanyisweni kwehlelo lokulinganiseka, izinga lokuqatjhwa nelobunikazi, nendima yaleziinqhema emisebenzini yeminyango neenjamiso ezingaphasi kombuso.                         
6.2.    Umbiko lo uhlanganiswe ngokusekelwa ngokuhlelelwa kweendaba zokwabiwa kweemali ngokuqalelela zobulili, ukutjheja, ukulinganisa kunye nokuhlolwa kweencwadi okwamukelwa yiKhabinethi ngomnyaka wee-2019.    
                           
C.    Imithethomlingwa 
1.    UmThethomlingwa Otjhugulula UmThetho WezePilo NezokuPhepha EeMayini    

1.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezePilo nezokuPhepha eeMayini kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukwenza ubungcono ngepilo nangokuphepha kwabasebenzi beemayini; kilokhu-ke kubalwa nebhoduluko lapho umsebenzi wemayini wenzelwa khona.  UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho wezePilo nezokuPhepha eeMayini, we-1996 (umThetho 29 we-1996).                          
1.2.    Amatjhuguluko abuyekeziweko la ahlathulula eminye yemiqondo yomThetho lo, aqinise nomtlamo olawula zepilo nezokuphepha abe athomanise lokhu nekambiso ehle yokwenza izinto ephasini, hlangana nokhunye, malungana nokuphepha eemayini.                        
 
2.    UmThethomlingwa Wee-2022 WeHlandla Le-18 Otjhugulula UmThethosisekelo 
2.1.     IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobanyana uphefumule ngawo umThethomlingwa wee-2022 weHlandla le-18 oTjhugulula umThethosisekelo, nokuthi uNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa nezokuVuselelwa kwesiMilo uNom, Ronald Lamola anganikela isaziso ngemininingwana yesiphakamiso setjhuguluko lomThethosisekelo.             
2.2.      UmThethomlingwa lo utjhugulula isiGaba 6(1) somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996, wona othi amalimi wemthethweni weSewula Afrika ali-11 ngilawa; Sepedi, Sesotho, Setswana, Siswati, Tshivenda, Xitsonga, Afrikaans, English, isiXhosa, isiNdebele, nesiZulu.                                            
2.3.    Amatjhuguluko lawa azakwamukela neLimi leZandla (i-SL) leSewula Afrika njengelimi le-12 elisemthethweni aphakamise nokwamukeleka kwesiko lalo abe asekele amalungelo alinganako kiwo woke amaSewula Afrika, ngaphandle kokuqala ukukhubazeka umuntu anakho. UmNyango wezeFundosisekelo kukunje vele iLimi leZandla leSewula Afrika (i-SASL) seyilithatha njengelimi lekhaya.     
                                           
D.     Iminyanya Ezako   
1.    IVeke YokuVikelwa KwabaNtwana 

1.1.    ISewula Afrika izokukubamba iVeke yokuVikelwa kwabaNtwana ukusukela ngomhla wama-29 kuMrhayili ukuyokufika kumhla we-4 kuMgwengweni wee-2022 ngaphasi kommongondaba othi: “Asivikele Abantwana ku-COVID-19 Nangale Kwayo.”                    
1.2.    Ngeveke leyo, kuzakuqalelelwa ukutjhejwa komraro welizwe wokuzithwala kwabantazanyana, njengoba babonakele banda khulu nje abantazanyana abathwele izisu ngesikhathi se-COVID-19, babeletha ngomnyaka wee-2020.                           
1.3.    IKhabinethi ikhombela imizamo ehlanganyelweko ebabelethini, eenhlanganweni zomphakathi, eenhlanganweni zekolo kunye nemphakathini ngokuphelela kwawo ukuthi basizane kuqedwe ukurhagala kokuzithwala kwabantazanyana.                           

2.     Ikundla Yokubonisana Ngezomnotho Ephasini (i-WEF) 
2.1.    ISewula Afrika ihlanganyele namanye amazwe emhlanganweni wokubonisana ngezomnotho ephasini (i-WEF) obanjelwe e-Davos-Klosters, e-Switzerland, ukusukela ngomhla wama-22 ukuyokufika nakama-26 kuMrhayili wee-2022, ngaphasi kommongondaba othi: “Siyasebenzisana, Sivuselela Ithemba.”                    
2.2.     ISewula Afrika ilithathela phezulu ithuba lokuba yingcenye yesisombululo semiraro begodu ibonisana ngelimuko layo kilekundla yamazwe ngamazwe.  Ukuba khona kwelizwe lekhethu ku-WEF kuqakatheke nangokuthi kuphakamisa igama lethu njengendawo amazwengamazwe angasisela kiyo, sabelane nephasi ngenembombono yekhethu yangomuso besiphakamise nezamva nje ezenzeka elizweni lekhethu.                                                  

3.    INyanga YeLutjha  
3.1.    IKhabinethi ivumele iHlelo leNyanga yeLutjha lee-2022 ngaphasi kommongondaba othi: “Sikhuthaza Indlela Yokuziphilisa Ebambelelako Nokujamelana Nobujamo Bezinto Belutjha Ukuze Sibe Nengomuso Elingcono.”  Ilanga LeLutjha lanonyaka lizakugidingelwa ePumalanga Kapa.                         
3.2.    Nonyaka mnyaka wama-46 kwalwiwa ipi yabafundi yomhla we-16 kuMgwengweni ngomnyaka we-1976, mhlazana abafundi balwa nokukatelelwa ukufundiswa ngesiBhuru okwakwenziwa mbuso webandlululo (i-apartheid).                 
3.3.    Ngommoya kaMgwengweni we-1976 (June 1976), iKhabinethi ikhombele ilutjha lelizwe ukuthi lilwe nomraro oqinako wokwanda kwelutjha elitlhoge umsebenzi, ngokungena emahlelweni wokuthuthukisa anjengewokufundisa umsebenzi newokuthwasisela umsebenzi. 3.4.    Urhulumende utlame amahlelo wokusekela ukuqatjhwa kwelutjha nokuvulwa kwemisebenzi yesikhatjhana. Amabhizinisi nawo akhuthazwa ukwandisa abantu abatjha obadosela ekuqatjhweni ngokwakhela ilutjha amathuba wemisebenzi.                           
3.5.    Ihlelo lelutjheli kiyo yoke inyanga kaMgwengweni liphethe izinto ezimbadlwana, ukusukela ekusikinyisweni kwejima labahlahlindlela abatjha, ukusikinyiswa kweHlelo labaZenda be-NYDA kunye namahlelo ambadlwana weKoro yezeLutjha yeliZweloke eendaweni ngeendawo.                   
3.6.    UNgqongqotjhe Ojamele zaboMma e-Ofisini kaMengameli, zeLutjha nezabaNtu abanokuKhubazeka uzakuvula ihlelweli ngokupheleleko khona duze nje. Woke amahlelo welutjha kuzalindeleka ukuthi athobele nemilayelo yezepilo ye-COVID-19.               

4.    UmButhano WeenKhulu NgezeNarha 
4.1.    Urhulumende, ngokubambisana neNdlu yamaKhosi yeliZweloke, uzokubiza umButhano weenKhulu weNarha yomPhakathi/yomuNtu Woke ngeLesihlanu womhla wama-27 nangoMgqibelo womhla wama-28 kuMrhayili wee-2022 kuyokubonisanwa ngeendaba eziphathelene nobunikazinarha.                          
4.2.    Lapha-ke kuzakukhulunyisanwa nangehlelo lokudlulisela komBuso inarha yomphakathi isuke ezandleni zomBuso iye kubanikazi abafaneleko abanelungelo lobunikazinarha leyo, ekuyinto eqakathekileko yokuhlomisa umphakathi wemakhaya.  Ukutlhogakala kobunikazinarha obuhlelekileko eendaweni zomphakathi akugcini ngokuqarha amalungelo wabantu wokuba banikazi benarha abakhe kiyo, kodwana kubaqintelisa nokuthi bangakghoni ukusebenzisa inarha leyo ukukhuphula ipilwabo kezomnotho.                         

E.     Imilayezo   

1.    Siyabathokozisa    
IKhabinethi izwakalise amezwi wokuthokoza neemfiselabuhle kilaba abalandelako: 

  • UMma. u-Leanne Manas, omrhatjhi wehlelo lethelevitjhini i-Morning Live kwa-SABC, ohlonitjhwe ngoNongorwana i-Knight of the French National Order Merit ngeLesibili womhla we-17 kuMrhayili wee-2022, ngendima ayilimileko kezobubikiindaba nakamanye amakoro aqakathekileko ngokwahlukahluka kwawo wesisa nokuzinikela kezokurhatjhela umphakathi.                      

2.    Silila Imbiko  
 IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:   

  • UNom. Mpho Moerane (obekaneminyaka ema-52), iMeyara yalokhuya eyayiPhethe iJwanisbhege, nomtjhotjhozeli wezepolitiki ipilwakhe yoke, nobekasebenzela abantu beJwanisbhege.  Ngaphambi kokukhethelwa isikhundla sokuba yiMeyara ePhetheko, u-Moerane bekaliLunga leKomidi kaMeyara kezeBhoduluko nezomThangalasisekelo.                             
  • UDorh. Deborah Fraser (obekaneminyaka ema-56), umvumi wezekolo owathumba abonongorwana bokuvuma ngokwelakanyana, osandukuhlonitjhwa yi-Christian Leadership Academy ngeziQu zobuDorhodere eMvumeni weKolo.                       
  • UDorh. Namane Magau (obekaneminyaka ema-70), isifundiswa esihlonitjhwako nelunga elihloniphekileko leBhodi yomKhandlu wezeNtumbantonga (i-South African National AIDS Council Board of Trustees).                       
  • UNom. Mike Schüssler (obekaneminyaka ema-60), usaziwako ongusomnotho weSewula Afrika obekayingorho yebubulo lezomnotho obekahlathulula kuzwakale ngobujamo bomnotho beSewula Afrika.                             
  • UNom. Jamie Bartlett (obekaneminyaka ema-56), umlingisi wedumo weThelevitjhini, owathumba abonongorwana ngokwelakanyana ngendima yokulingisa emidlalweni yesiteyiji eSewula Afrika, owaziwa khulu njengo-Mike O’Reilly emdlalweni Isidingo, aziwa ngo-David Genaro ku-Rhythm City.                                        
  •  IKhabinethi ibuye yahlanganyela noMengameli uRamaphosa ekulileleni urhulumende nabantu be-United Arab Emirates (i-UAE) ngokulambalala kweNgwenyama u-Sheik Khalifa bin Zayed Al Nahyan (obekaneminyaka ema-73), obekanguMengameli we-UAE.              

F.     Ukuqatjhwa 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    UNom. Bongani Sinenhlanhla Dladla oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko seBhodi yezokuThuthukisa iBubulo lokwAkha.           
2.    UNom. Shabeer Hamid Khan oqatjhelwe isikhundla sokuba nguSoma-akhawundi Zombelele (Accountant General) weZiko leeMali zeliZweloke.               
3.    UMma. u-Mendoe Ntswahlana oqatjhelwe ukuba siKhulu sezokuThengwa kwePahla eZiko leeMali zeliZweloke (Chief Procurement Officer).              
4.    IKhabinethi ivumelene nokuqatjhelwa kwaleziimphathimandla ezilandelako eenkhundleni zeBhodi yabaNqophisi besiKhwama seemBaseli (i-Central Energy Fund):            
(i)    UNom. Mosimaneotsile Jim Besnaar; 
(ii)    noMma. u-Unati Nombakuse-Figlan. 

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
Iselifowuni: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore