IKulumo yobuJamo beNarha kamHlonitjhwa uJacob G Zuma, uMengameli weRiphabhliki yeSewula Afrika kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende, eKapa

09 Feb 2012

Somlomo oHloniphekileko weNdlu yesiBethamthetho,
Sihlalo womKhandlu weNarha oweNgamele iimFunda (NCOP),
Sekela likaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho neSekela likaSihlalo we-NCOP,
Sekela likaMengameli weRiphabhliki, mHlonitjhwa uKgalema Motlanthe,
Sekela likaMengameli wangaphambilini FW de Klerk,
Sekela likaMongameli wangaphambilini Baleka Mbete,
Jaji eliKhulu eliHloniphekileko leRiphabhliki, nawo woke amalunga ahloniphekileko wezobuLungiswa,
Sihlalo oHloniphekileko womKhandlu wePalamende ye-SADC noSomlomo wePalamende yeZimbabwe, uNom. Lovemore Moyo,
BoNgqongqotjhe abaHloniphekileko namaSekela waboNgqongqotjhe,
Ngqongqotjhe oHloniphekileko weTjhebiswano leenTjhabatjhaba weRiphabhliki ye-Angola, uNom. Rebelo Chikoti,
Ngqongqotjhe oHloniphekileko weeNdaba zangaPhandle eRiphabhliki yeMozambique, uNom. Julio Baloi,
BoNdunakulu abahlukahlukeneko naboSomlomo beemFunda zethu,
Sihlalo weSalga, nabo boke abarholi baborhulumende bemakhaya,
Sihlalo weNdlu yeNarha yabaRholi beNdabuko;
BaPhathi beenHlangano ezisekela iNtando yeNengi,
mLawuli weBhanga eKulu yeNarha,
Barholi bazo zoke iinkoro ukuthoma ngeyamabhizinisi, yezemidlalo, yabarholi bendabuko nebezekolo,
Malunga wobuzenda,
Ntatanyiswa ezikhethekileko nezahlukahlukeneko,
Zakhamuzi zeSewula Afrika, 

Dumelang, good evening, goeienaand, molweni, thobela, xewani!

Ngithanda ukunilotjhisa noke ngelanga eliqakatheke kangakeli. 

Kuyihlonipho kimi ukukhuluma namaSewula Afrika ngaphakathi kwaleNdlu nemakhaya wawo nakumasentha wokubukela enarheni mazombe. 

Begodu ngithanda ukwamukela ngezandla ezifuthumeleko abaZenda naboKomsasa abaKhulu abajamele iinarha ezili-146 ezinesikhozi sezobuhlakani neSewula Afrika. Sithokoza ukuba khona kwenu enarheni yekhethu.

Bakwethu nani bangani

Ukwethulwa kwaleKulumo yobuJamo beNarha kwenzeka ngonyaka oqakathekileko emlandweni wenarha yekhethu, ekuminyaka elikhulu yokugidingwa kokuba khona kwesiqhema sepolotiki esibusako, i-African National Congress (ANC).

Ngokugidinga kwethu isikhathi esiqakatheke kangaka, sithokozela umsebenzi wawo woke amaSewula Afrika wokuletha itjhaphuluko lamambala, ukungabandlululani ngokobutjhaba nangokobulili, intando yenengi nepumelelo enarheni yekhethu.

Sifisa ukuveza tjhatjhalazi abomongameli bangaphambilini be-ANC abarhola umzabalazo wethu wekululeko begodu baletha ipilo engcono ebantwini boke bekhethu abahlukahlukeneko. Simethulela ingwani uJohn Langalibalele Dube, uSefako Makgatho, uZac Mahabane, uJosiah Gumede, uPixley ka Isaka Seme, u-AB Xuma, u-JS Moroka, iKosi u-Albert Luthuli, u-Oliver Tambo, uNelson Mandela noThabo Mbeki.

Samukela imindeni yaboMongameli bangaphambilini be-ANC abaziintatanyiswa zethu ezikhethekileko entambama yanamhlanjesi.

Begodu samukela ezinye iinhlangano eziyingcenye yekululeko? i-Black Consciousness Movement, eyabe irholwa nguNom. Steve Biko, begodu indodanakhe uSamora ositatanyiswa sethu esikhethekileko ntambama nje, ne-Pan-Africanist Congress, eyabe irholwa nguNom. Robert Sobukwe.

Begodu sithokoza, ihlokoleya ebegade iliLunga lePalamende langaphambilini, uKkz. Helen Suzman ngokufaka kwakhe isandla. Kwabe kunguye yedwa ngaphakathi kwaleNdlu owabe aveza ukungakhambisani kwakhe nemithetho egandelelako.

Malunga ahloniphekileko,
Bakwethu nani bangani,

Unyaka we-2012 ukhethekile godu ngombana ngunyaka wokugidinga iminyaka eli-16 saba nomThethosisekelo weRiphabhliki, oveza ngokupheleleko iminqopho yethu yentando yenengi.

UmThethosisekelo ulinembo-mbono elisisekelo leSewula Afrika, elimhlahlandlela wemithethokambiso kanye nemisebenzethu. Siqinisekisa ngobutjha ukuzibophelela kwethu ekuthuthukiseni iminqopho yomThethosisekelo wenarha yekhethu ngeenkhathi zoke.

Bakwethu nani bangani,

Emhlanganweni weKhabinethi wangoTjhirhweni obizwa i-Lekgotla, sithethe isiqunto sokuzibophelela ekwenzeni ibuyekezo laphakathi konyaka, ngokuqala ituthuko esiyenzileko ukuthoma ngonyaka we-2009 ukufikela namhlanjesi esikhundleni sokwenza ibuyekezo elijayelekileko laqobe ngunyaka.

Ibuyekezo laphakathi konyaka litjengise ituthuko enzinzileko emikhakheni eyahlukahlukeneko njengezamaphilo, zefundo, ukulwisana nobulelesi, ukuhlaliswa kwabantu, amandla wegezi, ukunikelwa amanzi, ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya nokhunye.

Kodwana, iintjhijilo ezintathu ezifaka hlangana ukutlhogeka kwemisebenzi, umtlhago nokungalingani zisaragela phambili, ngitjho nanyana kunetuthuko esele yenziwe. Ama-Afrika, abomma nabantu abatjha basaragela phambili ngokutshwenywa khulu ngilesi sitjhijilo.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko,

NjengeKhabinethi yeNarha, sithethe isiqunto sokobana kufanele sisebenze khudlwana ukukhulisa umnotho wenarha, ukwenzela bonyana sikwazi ukuqeda imiraro yokutlhogeka kwemisebenzi, umtlhago nokungalingani enarheni yekhethu.

Zizinto ezintathwezo esizokuqalana nazo bunqopha, nonyaka neminyakeni ezako.

Bakwethu,

Kwathi lokha nakutholakala ikululeko ngonyaka we-1994, iSewula Afrika yafumana kunomraro okhona wokutlhogeka kwemisebenzi ngonobangela wokungabi namakghono afuneka eenkhaleni zemisebenzi ekhona. Umraro lo wathoma ngeminyaka yabo-1970. Ukuqatjhwa kwabantu kwaragela phambili nokubogaboga eminyakeni yabo-1990 nekuthomeni kweminyaka ye-2000 ngonobangela wokukhula kabuthaka nokwehla kwamazinga wokuqatjhwa kwabantu eemayini zegolide nakezelimo.

Nanyana amathuba wemisebenzi akhula msinyana ngesikhathi sokukhula komnotho ngonyaka we-2003 ukufikela kewe-2008, kodwana ukutlhogeka kwemisebenzi akhange kube ngaphasi kwamaphesende ama-20.

Ukuqatjhwa kwabantu kwathoma kwatjhitjhiriza khulu ngesikhathi sokufadalala komnotho ngonyaka we-2009.

Ngetjhudu, kwathi lokha umnotho nawehlelwa kufadalala ngonyaka we-2008 ukufikela ngonyaka we-2009, urhulumende wazifumana anemadlana eqalekako nezinga eliphasi khudlwana lesikolodo.

Lokhu kwamenza bonyana akwazi ukuqalana nobujamo bezomnotho obubogabogako.

Isibonelo, sangezelela ukusetjenziswa kwemali kezokuvikelwa komphakathi nekuthuthukisweni kwemithangalasisekelo ukwenzela bonyana sikwazi ukuvuselela umnotho, khulukhulu ngokusebenzisa ihlelo leBhegere yePhasi yeBholo eRarhwako ye-FIFA ka-2010.

Ngokubona obunye balobu budisi nefuneko yokubalekela ukutlama macozucozu, sathatha isiqunto ngonyaka we-2009 sokuhloma iKomitjhini yokuHlelela iNarha begodu sayikhombela bonyana ikhuphe umtlamo ozasisiza ekuthuthukiseni inarha le, ngokuwususela kumThethosisekelo weRiphabhliki.

Ikomitjhini yakhupha umtlamo wokuthoma womTlamo wokuThuthukiswa kweNarha bonyana utjhejwe. Umnqopho wawo begade kukuqala bonyana sifuna ukuba kuphi esikhathini esiminyaka ema-20.

Begodu umtlamo lo uqalene bunqopha nokuqedwa komtlhago nokungalingani njengamaphuzu aqakathekileko ekufanele atjhejwe.

Ngebanga lalokho, isisombululo senarha ngesokukhuliswanokuvulwa kwamathuba wemisebenzi okuzakwazi ukuphungula nokuqeda umtlhago nokungalingani ekugcineni.

Njengenarha esathuthukako begodu enzinze ekabeni yehlelo elivangiweko lezomnotho, sibona indima yethu kungileyo yokurhola nokuhlahla ihlelo lezomnotho begodu nokungenelela ngomnqopho wokusiza labo abatlhagako, njengombana siwazi umlando wenarha yekhethu.

Ngebanga lesibophesi, ngonyaka we-2010 sasungula umleyo weHlelo eliTjha lokuThuthukiswa komNotho begodu sabona ukuthuthukiswa kwemithangalasisekelo, zevakatjho, zelimo, zokurhweba ngamaminerali, zokukhiqizwa kwepahla nezomnotho otjheje imvelo njengezinto ezivula amathuba wemisebenzi.

Samemezela unyaka we-2011 njengowokuvulwa kwamathuba wemisebenzi, begodu sakhombela ababambisani bethu, okungilabo abaphathelene namabhizinisi, abasebenzi nekoro yomphakathi bonyana basebenzisane nathi ekuphumeleliseni iHlelo eliTjha lokuThuthukiswa komNotho.

Imiphumela iyathokozisa, nanyana singakaphumi ngokupheleleko ebudisinobu ngonobangela wobujamo bezomnotho ephasini zombelele.

Iimbalobalo zekota yesine ezikhutjhwe ngeLesibili, zitjengisa bonyana izinga lokutlhogeka kwemisebenzi lehle ukusuka kumaphesende ama-25 ukufikela kama-23,9 ngonobangela wemisebenzi emitjha.

Enyakeni we-2011, kuqatjhwe abantu abama-365 000. Lo msebenzi omuhle khulu owenziwe yinarha yekhethu soloko kwathoma ukufadalala komnotho ngonyaka we-2008.

Begodu okhunye okuqakathekileko kukobana yoke imisebenzi emitjha itholakala ekorweni ehlelekileko yezomnotho, enjengekoro yezenjiwa, yokuthutha, yemisebenzi yomphakathi nokurhwebelana, nangibala ezimbalwa zazo.

Kunezinto ezimbili eziqakathekileko esizenze kuhle enyakeni we-2011, ezibe nomthelela omuhle khulu kilepumelelo yehlanganisela.

Kokuthoma, sakhe ihlelo elamukelekako lokuvulwa kwamathuba wemisebenzi kwenye nenye ihlangano eyingcenye karhulumende, ukufaka hlangana amarhwebo alawulwa ngurhulumende.

Kwesibili, siqinise iindlela zethu zokukhulumisana nokusebenzisana phakathi komphakathi norhulumende, amabhizinisi, nekoro yomphakathi.

Iimvumelwano ezitlikitlwe ngurhulumende, abaphethe zamabhizinisi kanye nemisebenzi malungana nokuthengwa kwepahla, ukuthuthukiswa kwamakghono-fundwa, ifundo sisekelo nezomnotho ezitjheje imvelo zifakazela umnqopho wethu ofanako nokuzinikela kwethu ekwakheni inarha le.

Urhulumende ayedwa angeze akghona ukurarulula iintjhijilo zenarha, kodwana ngokusebenzisana, singakghona ukufumana iinsombululo.

Bakwethu,

Angithathe ithubeli ngininikele umbiko obuyako malungana nokuzibophelela kwami engikwenze eKulumeni yobuJamo beNarha enyakeni ogadungileko.

IsiKhwama sezemiSebenzi, engisimemezele enyakeni ogadungileko sithome ukusebenza ngenyanga kaMgwengweni. Kwamukelwe iimbawo ezingaphezu kwe-2 500 emzombeni wokuthoma. Amaphrojekthi abelwe iimali ezingaphezu kwebhiliyoni elilodwa lamaranda.

Begodu simemezele amabhiliyoni ama-R20 weenhlohlomezelo ngaphasi kwesiGaba 12(i) somThetho womThelo weNgeniso, ekunqotjhwe ngawo ukusekela amaphrojekthi amatjha wamabubulo nomkhiqizo, begodu amaphrojekthi alikhomba wenani lesisomali elima-R8,4 amukelwe.

Imithetjhwana yokuthenga ipahla enikela umNyango wezeRhwebo namaBubulo amandla wokukhetha amabubulo anqophileko ajamisa okumumethwe yindawo ethileko ithome ukusebenza ngenyanga kaNobayeni.

Iinkorwezo zifaka hlangana ikoro yepahla yamatjhila, yemirorho engemabhleganeni, yesikhumba namanyathelo.

Begodu kwenziwe ituthuko malungana nokuhlanganiswa kweenhlangano zamabhizinisi amancani, begodu ihlangano etja ezijameleko izokuhlonywa nonyaka.

Simemezele amabhiliyoni ali-R10 wamaranda ekufanele abekelwe ngeqadi yiHlangano eThuthukisa amaBubulo njengendlela yokuvula amathuba wemisebenzi.

Ukufikela khathesi, kuvunyelwe ibhiliyoni eli-R1,5 bonyana amakhamphani ama-60 alisebenzisele ukuthuthukisa ukuvulwa kwamathuba wemisebenzi.

Bakwethu nani bangani,

Ibubulo leemayini, elingelinye elivula amathuba wemisebenzi eHlelweni eliTjha lokuThuthukiswa komNotho, lidlala indima eqakathekileko ekuthuthukiseni zomnotho nehlalakuhle enarheni yekhethu.

Njengengcenye yokuletha isisombululo eentjhijilweni ezintathu zomtlhago, ukungalingani nokutlhogeka kwemisebenzi, urhulumende usungule iqhinga lokuhlomulisa abantu, elilinga ukunikela amathuba engcenyeni ephasi yekoro yezenjiwa.

Sisazibophelele ekwakheni ikoro yezenjiwa eyamukelekako nezakwazi ukuphalisana nephasi mazombe, nekuhlumiseni ibubulo ukwenzela bonyana likwazi ukudosa abasisiimali begodu liphumelelise ukuthuthuka kwezamabubulo netjhuguluko elifuneka khulu.

Somlomo oHloniphekileko,
Sihlalo oHloniphekileko we-NCOP,
Malunga aHloniphekileko,

Umsebenzi owenziwe nyakenye utjengisa bonyana nange singaragela phambili nokuthuthuka ngendlela efaneleko, sizakwazi ukuthoma sitlole indaba etja ngeSewula Afrika ? indaba yokobana, ngokusebenzisana, sikghonile ukuphelisa ukutlhogeka kwemisebenzi nokuphungula ukungalingani ngokomnotho nomtlhago.

Kuthoma ukubonakala kwenzeka.

Akukafaneli ukobana sinyefise kilokhu esele kuthomile ukwenzeka.

Enyakeni ka-2012 nangale kwawo, sikhombela isitjhaba bonyana sihlanganyele norhulumende ejimeni elikhulu lokuthuthukisa imithangalasisekelo.

Baba uSomlomo noSihlalo,

Sizokuthoma ijima elikhulu lokwakha imithangalasisekelo enarheni mazombe. Lokhu kuzokukhuphula izinga lomnotho, begodu kuvule amathuba wemisebenzi.

Bakwethu,

Sizokusebenzisa ilemuko lethu lokulawulwa kwamaphrojekthi esilizuze ngesikhathi seBhegere yePhasi yeBholo eRarhwako ye-FIFA ka-2010 ukuphumelelisa lephrojekthi.

Umtlamo wemithangalasisekelo uzokulawulwa yiKomitjhini kaMongameli eBumbanisa imiThangalasisekelo (i-PICC), eyahlonywa ngenyanga kaKhukhulamungu, ehlanganisa aboNgqongqotjhe, aboNdunakulu naboSodorobha baboMasipala abaKhulu ngaphasi koburholi bakaMengameli neSekela likaMengameli.

I-PICC ikhombe begodu yathuthukisa amaphrojekthi nemizamosisungulo yemithangalasisekelo ukuthoma ngamarhwebo alawulwa ngurhulumende neminyango yaborhulumende benarha, beemfunda nebeendawo zemakhaya.

Wona-ke ahlelwe ngamabuthelelo ahlukeneko, alandelaniswa begodu ahlelwa ngokuqakatheka kwawo ukwenzela bonyana akwazi ukuba maphrojekthi ahlanganiswe ngokupheleleko begodu aphumelelisako.

Sikhethe amahlelo amahlanu amakhulu aqalene nobujamo bephasi, namaphrojekthi aqalene nemithangalasisekelo yezamaphilo nefundo sisekelo, ithekhnoloji yelwazi nokuthintana nokuhlanganiswa kwesifunda.

Amaphrojekthi lawo ngila alandelako:

Kokuthoma, sitlama ukuthuthukisa nokuhlanganisa umthangalasisekelo wemizila yeentimela, iindlela namanzi, oseendaweni ezimbili ezikulu eLimpopo: iWaterberg esengcenyeni yetjingalanga yesifunda neSteelpoort esengcenyeni engepumalanga.

Imizamo le kunqotjhwe ngayo ukuvula indawo ebanzi yezenjiwa zamalahle, iplatinamu, iphaladiyamu, ikhromu nezinye izenjiwa, ukukghonakalisa ukwandiswa kwemisebenzi yokurhweba ngezenjiwa nokuhlomuliswa okungezelelweko kwabantu ngokwezamaminerali.

Ngokusebenzisa ituthuko yeLimpopo njengesakhelo, sizokunabisa ukusetjenziswa kweentimela eMpumalanga, sihlanganise iindawo zamalahle neentetjhi zegezi.

Lokhu kuzosenza bonyana sikwazi ukuthatha igadango eliqakathekileko lokulisa ukusebenzisa iindlela begodu sisebenzise ihlelo lemizila yeentimela lokha nasithutha amalahle, okuyinto ebangele ukonakala kweendlela eMpumalanga.

Iingcenye ezisepumalanga yesifunda seTlhagwini Tjingalanga nazo zizokuzuza kilomnqopho omkhulu oqaliswe kumthangalasisekelo ohlanganiswe nokuhlomulisa abantu ngokurhweba ngamaminerali.

Kwesibili, sizokwenza ngcono ukuthuthwa kwepahla nokuhlanganiswa komnotho ngokusebenzisa ikambiso yokuthutha i-Durban-Free State-Gauteng.

Iphrojekthi le kunqotjhwe ngayo ukuhlanganisa amasentha amakhulu wezomnotho weGauteng neThekwini nePinetown, begodu khonapho, ukuhlanganisa amaziko la nomthamo owenziwe ngcono wepahla ephumako ngokusebenzisa iintetjhi zethu zemikhumbi.

Malungana nalokhu, ngizizwa nginethabo lokumemezela IQhinga leFuneko yeMakethe lakwaTransnet, elimumethe isizomali leminyaka elikhomba ezako, elimabhiliyoni ama-R300 wamaphrojekthi wepahla.

Amabhiliyoni ama-R200 wemali le abelwe amaphrojekthi wemizila yeentimela begodu inengi lemali esalako yabelwe amaphrojekthi weentetjhi zemikhumbi.

Hlangana nerhelo lamaphrojekthi atlanyiweko, kunokukhuliswa kwetjhaneli yepahla yelitje lesimbi elithunyelwa kwamanye amazwe ethoma kumatoni aziingidi ezima-60 ngonyaka ukufikela kumatoni aziingidi ezima-82 qobe ngunyaka.

Begodu kufaka hlangana ukuthuthukiswa okuhlukahlukeneko koMzila wesiTimela esiHlanganisa i-Durban ne-Gauteng nokuthuthukiswa ngeengaba ezahlukeneko kwetjhaneli etja yokuthutha imanganisi eziingidi ezili-16 zamatoni ngonyaka ngokusebenzisa iNgqura esiTetjhi semikhumbi esiseNelson Mandela Bay.

IQhinga leFuneko yeMakethe lizakurholela ekuvulweni kwamathuba amanengi wemisebenzi emnothweni weSewula Afrika, nekuvuleni amathuba angeziweko wemisebenzi eduze nekuThuthukisweni kwabaNzima ngokomNotho. Begodu lizakubeka iSewula Afrika ebujameni bokuba yikaba yesifunda yokuthuthwa kwepahla enengi eseSewula yeSahara yeNarhakazi ye-Afrika begodu izakuphumelelisa i-ajenda yeNepad yokuhlanganisa isifunda.

Begodu besiqale isidingo sokuphungula iimbadela ezibhadelwa eentetjhini zemikhumbi, njengengcenye yokuphungula iindleko zokurhweba. Indaba yeembadela eziphezulu ezibhadelwa eentetjhini zemikhumbi kwaba ngenye yalezo ezavezwa khulu yikoro yeenthuthi zendlela eBhayi neTinarha ngesikhathi nabegade ngivakatjhele ibubulwelo ukuyokutjheja ukwenziwa komsebenzi nyakenye.

Malungana nalokhu, ngizizwa ngithaba ukubika bonyana umLawuli wesiTetjhi semiKhumbi nebakwaTransnet bazwene ngamalungiselelo azokurholela ekutheni abathuthi bepahla ekhiqiziweko, bafumane isaphulelo esibonakalako malungana neembadela ezibhadelwa eentetjhini zemikhumbi enyakeni ozako, ezingaba libhiliyoni elilodwa lamaranda nasele zizoke.

Kwesithathu, sizokwakha isitetjhi esitjha esikhulu sesewula pumalanga esizakwazi ukwenza ngcono ukuthuthukiswa kwamabubulo nezelimo nomthamo wepahla ephumako wesifunda sePumalanga Kapa. Begodu sizokukhulisa iinhlanganiso zomnotho namalojistiksi wesifunda neTlhagwini Kapa naKwaZulu-Natali.

Engcenyeni yeTranskei yangaphambilini ebegade isePumalanga Kapa, sizibophelele ekwakheni idamu ngokusebenzisa umLambo Umzimvubu njengomthombo, ukwenzela bonyana sikwazi ukukhulisa umkhiqizo wezelimo.

Ukungezelela kilokho, ukuphunyeleliswa kwePhrojekthi yokuVuselelwa kweMthatha, ekuyiphrojekthi ekhethekileko yakaMengameli, kukhamba kuhle khulu.

Umsebenzi wokwenziwa ngcono kwezinga lamanzi, ukuthuthwa kwendle, igezi, ukuhlaliswa kwabantu, ukwenziwa ngcono kwamadoyelo weemphaphamtjhini neendaba zeenhlangano nokubusa.

Kwesine, eTlhagwini Tjingalanga, sizokukhulisa ukukhiqizwa komthangalasisekelo wamanzi, iindlela, imizila yeentimela negezi. Iindlela ezilitjhumi ekuzakuthonywa ngazo zizokwenziwa ngcono.

Kwesihlanu, sibona kunekghonakalo ekulu yetuthuko engenziwa magega neligu letjingalanga yenarha begodu kufuneka bonyana sithuthukise imithangalasisekelo ukwenzela bonyana sikwazi ukuvula ikghonakalweli.

Imitlamo yethu ifaka hlangana ukukhuliswa komzila wesitimela welitje lesimbi ophakathi kweSishen eseTlhagwini Kapa neSaldanha Bay eseTjingalanga Kapa, ezakwazi ukuvula amathuba amanengi wemisebenzi eemfundeni zombili.

Umthamo welitje lesimbi ngehlangothini lezokuthutha uzakwandisa umthamo ngeengidi ezili-100 zamatoni qobe ngunyaka.

Lokhu kuzakuvumela ukukhula kokurhweba ngelitje lesimbi eminyakeni elitjhumi ezako ukusiza isisomali elithuthukako lephasi malungana nemisebenzi yemithangalasisekelo namabubulo.

Bakwethu,

Begodu sikhombe amaphrojekthi aqakathekileko womthangalasisekelo wezehlalakuhle. Wona-ke afaka hlangana amaphrojekthi ekunqotjhwe ngawo ukwakha isisekelo seTjhorensi yezamaPhilo yeNarha njengokwakhiwa kabutjha kweembhedlela namakhaya ahlala abahlengikazi.

Inani eliziingidi ezima-R300 labelwe umsebenzi wokwenza amalungiselelo wokwakha amayunivesithi amatjha esifundeni seMpumalanga neTlhagwini Kapa.

Enye iphrojekthi yomthangalasisekelo enamandla amakhulu ngeyesibawo seSewula Afrika sokobana kwakhiwe kiyo isibonisakude esibizwa ngokuthi yi-Square Kilometre Array radio telescope ngokubambisana nezinye iinarha ezibunane ze-Afrika. Inarha ezakuphumelela esibaweni sayo izakumenyezelwa enyangeni ezako. Sinikhombela bonyana nisekele isibawo senarha yekhethu.

Kokugcina, umsebenzi wethu ophathelene nomthangalasisekelo uyamela ngaphetjheya kwemikhawulo yenarha yekhethu. ISewula Afrika isekela iHlelo leNdlela noMzila weSitimela weTlhagwini- Sewula, elingcenye yomzamosisungulo weNepad oSekela imiThangalasisekelo yaboMengameli beeNarha eziBumbeneko ze-Afrika.

Umsebenzi omalungana nalokhu umumethe amaphrojekthi ahlukahlukeneko ahlobeneko aphathelene neendlela nemizila yeentimela, ubeqo bemikhawulo, amandla nethekhnoloji yelwazi nokuthintana.

Bakwethu,

Ukufakwa kweemali okukhulu kangakokhu kumithangalasisekelo kufanele kungenzi umsebenzi wokwakhiwa kweentetjhi zegezi, imizila yeentimela, amadamu neendlela kwaphela. Kufanele kwandise ukwakhiwa kwamabubulo enarheni, kukhiqize amakghonofundwa begodu kukhuphule ukuvulwa kwamathuba wemisebenzi okutlhogeka khulu.

Ngizokubiza umButhano wemiThangalasisekelo kaMengameli lapho sizokukhulumisana khona ngokuphunyeleliswa komtlamo nabasisiimali abazimisele ukusisa iimali zabo nababambisani bomphakathi.

Somlomo oHloniphekileko,
Sihlalo oHloniphekileko we-NCOP,

Ngithanda ukukhuluma ngeendaba eziphathelene nokungezelelwa kokuhlinzekwa ngezenzelo ezisisekelo, ukusonjululwa kwemiraro yokungalingani, ukuthula nokuvikeleka nokubumbana kwesitjhaba.

Ngifumene iincwadi ezinengi khulu eziqakathekileko lokha nabegade ngibhincela leKulumo yobuJamo beNarha. Ukusebenzisana okunjalo kusenza bonyana sikwazi ukuthintana nabantu bekhethu ukwenzelela bonyana sazi iimfuneko zabo.

Ngifumene iposommoya ephathelene nomraro wekumba evela kuMzukisi Mali, osisebenzi sikarhulumende ohlala endaweni yeFingo eRhini. Utlole wabeka bunje:

?Ngonyaka we-1994 umrholo engangiwurhola wabe uphezulu khulu ukuthi ngingafumana indlu ye-RDP begodu uphasi khulu ukuthi ngingafumana imalimboleko yebhondi, begodu lokho kuragele phambili ukufikela namhlanjesi. Nginabantwana abathathu begodu ukosikazami akasebenzi.

?Lokha nangenza isibawo sekumba ye-RDP ngitjelwa bonyana angikalungeli ukuyifumana begodu ngibhalelwa nakufumana ikumba yebhondi ngombana kunokuthuseleka kokobana ngingafaka amabhanga engozini yokubhalelwa kubuyisa imali leyo ...??

Lo mraro abantu abasesigabeni esithileko sepilo abaqalene nawo kilenarha. Leli kuliqiniso engeze laphikiswa.

Ngetjhudu-ke, silingile ukurarulula umraro lo uNom. Mali nabanye abanengi abaqalene nawo.

Ngonyaka we-2010 samemezela isikhwama segaranti esilibhiliyoni elilodwa lamaranda elizokuqinisekisa ukuphuhlisa ukufumaneka kweemali ezibolekiswako.

Sithabe khulu ukunibikela bonyana isikhwamesi sizokuthoma ukusebenza ngenyanga kaSihlabantakana, begodu sizokulawulwa yiHlangano yeNarha yeeMali zeeNkumba. Isikimesi sizokwenza bonyana amabhanga akghone ukugalima abantu imali labo abasebujameni obufana nebakaNom. Mali.

Ngaphezu kwalokho, ukuthoma ngenyanga kaSihlabantakana, abantu abarhola umrholo ophakathi kwe-R3 500 ukuya ku-R15 000, bazokukghona ukulekelelwa ngemali ema-R83 000 emfundeni zabo, ukwenzela bonyana bakwazi ukufumana imali yokwakhelwa iinkumba ziimbhanga ezisemthethweni.

Ungalahli ithemba Nom. Mali nabanye abanengi, ubujamo buzokuba ngcono ngenca yesekelo leemaleli elizokutholakala kiborhulumende beemfunda, begodu nakiletjhorensi etja ezokwenza kube lula bonyana amabhanga akwazi ukunigalima iimali.

Bakwethu,

Kunokutshwenyeka okuragela phambili okuvela kibosomabhizinisi nemiphakathi malungana neendleko eziphezulu zegezi.

Ngikhombele i-Eskom bonyana ifumane iindlela zokuphungula ifuneko yokukhutjhulwa kweentengo eminyakeni embalwa ezako, ukusekela kezokuthuthuka kwezomnotho nokuvulwa kwamathuba wemisebenzi begodu inginikele iimphakamiso ekufanele ngizitjheje.

Sidinga indlela yentengo yegezi, ezakwenza isiqiniseko sokobana i-Eskom nebubulweli zihlala zisebenza ngepumelelo ngokweemali, kodwana ezakwenza bonyana igezi ihlale ithengeka, khulukhulu ebantwini abatlhagako.

Kodwana, ukwenzela bonyana ikwazi ukubambelela isikhathi eside, kufanele kwenziwe isivumelwano namaSewula Afrika woke ? kufaka hlangana abosomabhizinisi, abasebenzi, abomasipala, imiphakathi nabo boke abathengi nabathengisi.

Kufanele songe igezi.

Eminyakeni emibili ezako, ukufikela lapha nakuthoma ukusebenza iintetjhi zegezi ezibizwa iMedupi neKusile, igezi isazokutlhayela. Kufanele soke sidlale indima yethu ukubalekela isenzo sokuquntwa kwamandla wegezi ngomnqopho wokuyonga.

Njengendlela yokungezelela umthamo wamandla wegezi, sizokuragela phambili nokulinga ukufumana imithombo yamandla wegezi evuselelwako, khulukhulu igezi esebenza ngelanga neembaseli ezikhiqizwa ngokwemvelo lokha nasiphumelelisa isiVumelwano somNotho oTjheje imVelo nabahlanganyeli bezomnotho.

Bekube gadesi, sifake amagizara asebenza ngamandla welanga angaphezu kwama-220 000 enarheni zombelele.

Urhulumende unqophe ukufaka amagizara asebenza ngamandla welanga asigidi esisodwa ngonyaka we-2014 ukufikela enyakeni we-2015.

Malunga aHloniphekileko,
Bakwethu,

Urhulumende uragela phambili nokungezelela ukufumaneka kwamanzi asisekelo. Kodwana, ukufumaneka kwamanzi kusabonakala kuyinto esitjhijilo kwezinye iindawo.

Iposommoya evela kuMmatsheko Pine ohlala eHammanskraal isibonelo salokhu engikhuluma ngakho.

Umtloli uthi: ?Kunendawo ebizwa iNgobi eseduze kweHammanskraal, ngaphasi kukaMasipala weNdawo weMoretele, abantu abahlala endaweni leyo sebabadala gadesi, sebaluphele begodu inengi labo liyagula.

?Indawo leyo ihlezi inganamanzi iminyaka emibili egadungileko. Abantu bathembele ekuneni kwezulu ukuze bafumane amanzi.

?Kunamaphayiphu wamanzi nemitjhini efakiweko, kodwana kuthiwa umraro mamandla wokupompa amanzi. Ingabe i-ofisi lakho lingakghona ukusisiza ngenca yamandla elinawo??

Ngikhombele uNgqongqotjhe wezaManzi neBhoduluko bonyana enze iphenyo ngalendaba ngomnqopho wokufumana isisombululo esirhabekileko.

Ukusatjalaliswa kwamanzi kuriyadile kwezinye iingcenye zenarha ngenca yokutlhogeka kwemithangalasisekelo. Lokhu kuyatjhejwa. Isibonelo, kunamahlelo amahlanu amatjha wokungezelelwa kwamanzi esele ahlonyiwe.

Wona-ke mThombo waManzi womLambo i-Olifants oseSteelpoort esifundeni seLimpopo, liHlelo eliNcazana lePumalanga lomLambo i-Vaal eliseSecunda eMpumalanga, liHlelo lokuNgezelelwa kwaManzi leKomati eliseNkangala eMpumalanga, kukhutjhulwa komLambo iHazelmere oKwaZulu-Natala nomLambo i Clan William oseClan William eTjingalanga Kapa. Ngaphezu kwalokho, imilambo elithoba kwema-25 ibuyiselwe ebujameni obulungileko.

Malungana neememezelo esizenze eKhonferensini ye-COP17 yokuTjhugutjhuguluka kobuJamo bePhasi yeenTjhaba eziBumbeneko, kufanele kufakwe inani lemali eliziingidi ezima-R248 eminyakeni emibili ezako ukwenzela bonyana sikwazi ukusebenza ngendaba yokuminya i-esidi etholakala emayini ye-Witwatersrand.

Angithathe ithubeli ngithokozise iKomidi yaboNgqongqotjhe abaHlukeneko ye-COP17 ngokwenza bonyana ikhonferensi le ibe yipumelelo ekulu kangaka.

Umphumela wokugcina we-COP17 waba yiqophamlando begodu waba mkhombandlela. Begade ukhambisana newekhonferensi yonyaka we-1997 lapho kwamukelwa khona iSivumelwano se-Kyoto.

Ngokwakhela phezu kwepumelelo ye-COP17, iSewula Afrika izakuhlanganyela emButhanweni obizwa i-Rio plus 20 ozokubanjelwa e-Brazil, otshwaya ukugidingwa kweminyaka elitjhumi kwahlonywa umButhano wePhasi wokuThuthuka okuNzinzileko.

Somlomo oHloniphekileko noSihlalo oHloniphekileko we-NCOP,
Ukuqalana kwethu nefundo ngendlela eragela phambili kuveza amakhakhazela amahle.

Sithabela ukukhuphuka kwezinga lokuphumelela kwabafundi bakaMethriki. Sithokozisa abotitjhere, abafundi, ababelethi nemiphakathi ngemizamo yayo.

Sizokuragela phambili sifake iimali ukwenzela bonyana sikwazi ukukhiqiza abotitjhere abangaphezulu abakghona ukufundisa iMathemathiksi, iSayensi namaLimi we-Afrika.

Bakwethu,

Isibawo esisenza kibotitjhere sokobana babe sesikolweni, babe ngetlasini, ngesikhathi, bafundise ubuncani bakhona ama-iri alikhomba kuyinto eqakatheke khulu nasizakuphumelela. Sithokoza iinyonyana ezijamele abotitjhere ngokusekela kwazo ijimeli.

Ipumelelo ekulu ngeyokubuyelelwa kabili kwenani lokutloliswa kwabafundi beGreyidi R, ukusukela ema-300 000 ngonyaka we-2003 ukufikela ema-705 000 ngonyaka we-2011. Sibonakala sikulungele ukufikelela kumaphesende ali-100 malungana neGreyidi R kungakafiki unyaka we-2014.

Njengendlela yokulwisana nomtlhago nokungalingani begodu nokugcina abafundi esikolweni, kunabafundi abangaphezu kweengidi ezibunane abafunda simahla begodu abangaphezu kweengidi ezibunane bayahlomula ehlelweni likarhulumende lokondliwa kwabantwana eenkolweni.

Enyakeni ogadungileko, urhulumende wenarha wahloma ingenelelo ePumalanga Kapa ngaphasi kwesiGaba 100 (1)(b), ngomnqopho wokusiza umNyango wezeFundo ukwenza ngcono ukunikelwa kwefundo.

Imiraro beyifaka hlangana ukunganikelwa kweencwadi zokufunda, ukungabhadelwa kweenthuthi ezithutha abantwana besikolo, inani elingaphezu kwelilindelweko labotitjherenesikoelingasilihle lokufunda nokufundisa.

Ukuphunyeleliswa kwengenelelo kuzakuragela phambili begodu sisebenzisana kuhle nesifundesi malungana nalokhu. Sizimisele ukwenza ngcono ubujamo bezefundo ePumalanga Kapa. Sikhombela boke abahlanganyeli bonyana basebenzisane nathi ukwenzela bonyana ukulungiswa kobujamobu kube yipumelelo.

Bakwethu,

Ngesikhathi seBhegere yePhasi yeBholo eRarhwako ye-FIFA ka-2010, sathatha isiqunto sokobana ilifa leSewula Afrika kuzakuba ngelokukhuthaza ukufumaneka kwefundo enarheni zombelele.

Ukungena isikolo enarheni le gadesi pheze kumaphesende ali-100 malungana nesiqhema esikatelelekileko, salabo abasese neminyaka yobudala elikhomba ukufikela kweli-15. Kodwana sisatshwenyekile ngombiko weHlolo eliJayelekileko lemiNdeni lonyaka we-2010 eliveze bonyana abantwana abangaphezu kwe-120 000 esiqhemeneso abafundi.

Abafundi beGreyidi 10 abalisa isikolo phakathi konyaka babonakala bamraro, khulukhulu eendaweni zemakhaya neendaweni zemaplasini weTjingalanga Kapa.

Urhulumende wenarha uzokusebenzisana khudlwana norhulumende weTjingalanga Kapa ukulinga ukufunyana abafundaba nokubanikela isekelo ukwenzelela bonyana bangalahlekelwa likusasa labo.

Malungana neFundo ePhakemeko, sisebenze ukudlula lokho ebegade sikuqothele. Pheze abafundi abali-14 000 banikelwe amathuba wokufunda basemsebenzini enyakeni ogadungileko, begodu abafundi abafundele ukwenza imisebenzi yezandla abangaphezu kwe-11 000 baqedile ngeenhlahlubo zabo zelwazi lomsebenzi.

Siyathaba ukubona bonyana liyanda inani labantu abatjha abafunda amakghonofundwa emaKholiji weFundo eRagela phambili nokuBandula.

Siyanikhombela bazali bonyana nikhuthaze abantwana benu bonyana bayokufunda kilamakholiji. Akukafaneli bacabange bonyana ibandulo litholakala emayunivesithi kwaphela.

Siyawatlhoga amakghonofundwa atholakala kilamakholiji.

Ukukhulisa ukufumaneka kwefundo yemakholiji nemayunivesithi ukuya ngokwesimemezelo sethu esasenza nyakenye, iingidi ezima-R200 zasetjenziselwa ukusiza abafundi abama-25 000 ukubhadela iinkolodo zabo emazikweni wefundo ephakemeko.

Bakwethu nani bangani,

Sithokozisa ikoro yezamaphilo nomKhandlu weNtumbantonga weSewula Afrika orholwa liSekela likaMengameli weRiphabhliki ngepumelelo yehlelo leNgogwana yeNtumbantonga neNtumbantonga.

Nanyana sisebenza kuhle malungana nokwelatjhwa nokukhandelwa kokudluliselwa kwengogwana ukusuka kumma ukuya emntwaneni, kufuneka bonyana kurhatjiswe imizamo yokuyikhandela.

Begodu sifisa ukukhuthaza amaSewula Afrika bonyana aphile amaphilo angcono ukuphungula igalelo lamalwele angathelelaniko anjengobulwele beswigiri, behliziyo nebokuphakama komfuthumela weengazi.

Bakwethu nani bangani,

Unyaka we-2013 uzokutshwaya ikhuluminyaka kwaphasiswa umThetho weeNarha zabaNzima wonyaka we-1913, owamuka abantu be-Afrika inarha emaphesende ama-87%.

UmThethosisekelo ufuna bonyana uRhulumende atjheje indaba yokubuyiselwa kwamalungelo wenarha ebantwini abamukwa ngokomthetho wonyaka we-1913.

Sabe kwaphela amaphesende abunane wesiqothelwa esimaphesende ama-30 sokwabiwa ngobutjha kwenarha kungakafiki unyaka we-2014 esizibekele sona ngokwethu. Ikambiso le ibuthaka begodu iyadondisa. Begodu kunesivumelwano ekuzwenwe ngaso sokobana indlela yokuzwana ngokuthengiselana phakathi komthengi nomthengisi akhenge ibe yindlela ehle yokurarulula lomraro.

Kungebangelo sihlome umleyo omutjha womthethokambiso, umTlamomgomo wemiBono wokuBuyekezwa kwemiThetho yeNarha.

Sikhuthaza umphakathi bonyana uhlanganyele nathi ekambisweni yokwenza ngcono ukwabiwa ngobutjha kwenarha nokubuyekezwa kwemithetho ukwenzela bonyana sikwazi ukutjhugulula igalelo lomThetho wonyaka we-1913.

Somlomo oHloniphekileko,
Sihlalo oHloniphekileko,
Bakwethu,

Malungana netjhuguluko lezomnotho, sikhibelela umThetho oBanzi wokuThuthukiswa kwabaNzima ngokomNotho. Iinkhibelelwezi, hlangana nezinye izinto, zihloma ikomitjhini yezomthetho ezakuqalana nokungathobeli nokubalekela umthetho.

Begodu umthetho ohlongozwako lo uzakuthatha njengobulelesi isenzo sokusiza ihlangano ethileko engasisemthethweni bonyana izuze ngokungakafaneli neminye imihlobo yokuthuthukiswa okungasikho kwamambala.

Malungana neendaba zokukhubazeka, silayele ngokusemthethweni yoke iminyango karhulumende ukuqinisekisa bonyana sihlangabezana nesiqothelwa esazibekela sona eminyakeni embalwa eyagadungako sokuqatjha amaphesende amabili wabantu abakhubazekileko eminyangweni karhulumende.

Begodu simatasatasa ngomThethomlingwa wokuThuthukiswa kwaboMma nokuLingana kobuLili, ukukhuthaza ukuthobela kurhulumende nekorweni yangeqadi nokukhupha isijeziso lokha nangabe kunalabo abangathobeliko.

Gadesi ngakelinye ihlangothi, iKambiso ye-Nedlac yemiHlobo eHlukileko yomSebenzi nobuQatjheli iqediwe.

Urhulumende ulinga ukuqeda yoke imihlobo yezenzo zokutlhorisa ezitholakala ngaphakathi kobuqatjheli, ukwenzela bonyana akwazi ukuqinisa ukuvikelwa kwabasebenzi abahlukumezeka lula. Siyathemba bonyana nonyaka kuzakufika lapho sizwana khona ngalendaba.

Bakwethu,

Ngonyaka we-2009 sazibophelela ekurhabiseni ukulwisana nobulelesi nekohlakalo.

Iimbalobalo zobulelesi zonyaka we-2010/11 zitjengisa bonyana inarha yekhethu yehle ngamaphesende amahlanu malungana nenani lamacala amambi abikiweko nakumadaniswa nonyaka ogadungileko.

Kodwana-ke, akukafaneli bonyana sisonge imikhono. Sisaragela phambili nokuphumelelisa amahlelo wethu wokwenza bonyana amaSewula Afrika azizwe akhululekile begodu aphephile.

Begodu siragela phambili nokwenza ngcono imisebenzi karhulumende ngeendlela ezahlukahlukeneko, kufakwa hlangana ukulwisana nekohlakalo.

IsiQhema esiSebenzako sama-Ejensi aHlukahlukeneko esithenga ipahla nemisebenzi, esirholwa liZiko leeMali zeNarha, i-Sars neZiko lezobuHlakani beeMali, sibuyekeza loke irherho likarhulumende lokuthenga ipahla nemisebenzi njengendlela yokuqinisekisa ukusetjenziswa ngcono kweemali zikarhulumende.

Imizamosisungulo ifaka hlangana ukuhlolisiswa kweensebenzi ezithenga ipahla eminyangweni karhulumende.

Begodu ukwenza ngcono zokuvikela ukuya phambili, umNyango wezangeKhaya utlikitle iMemorandamu yokuSebenzisana nebubulo lamabhanga, ukwethula iHlelo leThungelelwanohlanganiso lokuQinisekisa ngeGadangisomino kiwo woke amabhanga ahlanganyelako, ukusiza ukukhandela ubukhwabanisi begodu nokubuphenya.

Bakwethu nani bangani,
Sisebenzisana neemfunda ezihlukahlukeneko ukwenza ngcono zokubusa, amahlelo nokuphatha.

Lokhu kufaka hlangana iGauteng ekufanele yenze ngcono ukwethulwa kwemisebenzi yezamaphilo, iFreyistata ekufanele yenze ngcono imisebenzi yeenthuthi neendlela begodu iLimpopo ekufanele yenze ngcono zokubusa nokuphathwa kweemali eminyangweni emihlanu, efaka hlangana umNyango wokuBulungwa kweeMali zesifunda.

Sithabela begodu sisekela ukuhlonywa kweJima lokuLwisana neKohlakalo,elethulwe yi-Cosatu nesivumelwano samhlapha phakathi kukarhulumende namabhizinisi sokuphumelelisa amahlelo alwisana nekohlakalo.

Amangenelelo la azokusizana nomsebenzi karhulumende wokulwisana nekohlakalo.

Bakwethu nani bangani,

Njengengcenye yokukhuthaza ukubumbana komphakathi, unyaka lo sizokwenza begodu siragelise phambili amaphrojekthi amanengi wezamagugu.

Amamyuziyamu namaziko ekufanele avulwe azokufaka hlangana i-1980 Matola Raid Museum yeMaputo, i-Ncome Museum eKwaZulu-Natala, isigaba sesi-2 se-Freedom Park Museum neziko lamagugu kaSteve Biko eliseGinsberg eQonce.

Begodu sizokutjheja ntangi amakhaya namathuna wabomongameli bangaphambilini be-ANC kanye nezinye iinkutani zenarha, kufakwa hlangana uThomas Maphikela, uLillian Ngoyi, uWalter no-Albertina Sisulu, uGriffiths noVictoria Mxenge, uRobert Sobukwe nabanye.

Iindawo zesikhumbuzo ekufanele zitjhejwe ntangi zifaka hlangana leyo yeVukelombuso lamaPondo, iindawo zezipi ezenzeka emikhawulweni, iVukelombuso lonyaka we-1913 labomma be-Afrika eFreyistata, iVukelombuso lonyaka we-1957 labomma lokulwisana nomthetho wamaPasi eZeerust, iZiko labaHlali i-Rocklands eMitchells Plain lapho kwabunjwa khona i-United Democratic Front neLitjesikhumbuzo labaliKhomba beGugulethu eKapa.

Begodu sisekambisweni yokuthenga nokuvuselela iKumba kaWinnie Mandela eseBrandfort, iKumba kaDorh. Moroka eseThaba Nchu neKumba kaBram Fischer eseWestdene.

Amaphrojekthi angezelelako afaka hlangana ukuhlonywa kwesitetjhi semikhumbi sokurhwebelana esibizwa i-Dube Tradeport nokuvulwa komfanekiso kaJohn Dube oseDoyelweni leemPhaphamtjhini leenTjhabatjhaba i-King Shaka inyanga ezako nokuthiywa ngobutjha komakhiwo oseThekwini ohlala umengameli obizwa iKings House, uthiyelelwe ngoDorh. Dube.

IKumba yeenTatanyiswa zikaMongameli esePitori izokuthiyelelwa ngoNom. Sefako Makgatho begodu IKumba yeenTatanyiswa zobuZenda esePitori izokuthiyelelwa ngomzenda owabe angusomaqhingaqhinga ongasekho, uNom. Johnny Makatini.

Begodu urhulumende uzakwethula umThethomlingwa weNarha weeNdaba zeNdabuko, oqalelela ukutjhejwa kwemiphakathi yamaKhoi-San, uburholi nezakhiwo zawo.

Kuqakathekile ukukhumbula bonyana abantu abamaKhoi-San ngibo abaphathwa ngesihluku esikhulu makoloni alinga ukubaqeda nya, begodu banyefula ilimi nobuzwe bawo. NjengeSewula Afrika ekhululekileko nebuswa mbuso wentando yenengi namhlanjesi, angeze sakweqisa amehlo ukulungisa ubutjhapha obenzeka ngaphambilini.

Indaba le siyikhulumisene ngokunabileko nomphakathi wamaKhoi-San lokha nangizakuhlangana nawo eKapa nyakenye begodu savumelana bonyana sizakusebenzisana ukulungisa lokho okungakalungi okwenzeka ngaphambilini.

Bakwethu,

Unyaka ozakuthwasa, we-2013, isihlalo sikarhulumende, imakhiwo emihle nekarisako ye-Union Buildings, izabe itshwaya iminyaka eli-100 yaba khona begodu amalungiselelo wokutshwaya ikhuluminyaka izokuthoma nonyaka.

MaSewula Afrika wekhethu,

Kufuze sisebenze ngconywana kezemidlalo nonyaka! Umdlali wethu ophambili, u-Oscar Pistorius, usibeke ezingeni eliphezulu enyakeni lo ngokuba mthumbi woNyaka emiDlalweni yonyaka we-2012 nangokuhlonitjhwa kwakhe ngoNongorwana wabaKhubazekileko. Ngiyakuthokozisa ngalokhu ophumelele kikho.

Begodu sithokozisa isiqhema senarha sebholo erarhwako yabomma, iBanyana Banyana, ngokulungela kwaso ukudlala kuma-Olimphiki weLondon kokuthoma. Ngesekelo lethu, isiqhemesi sizokusebenza kuhle.

Siphiwe ihlonipho yokusingatha iBhegere yamaZwe we-Afrika unyaka ozako, ngokuthatha isikhundla seLibya njengombana ibhalelwa kukwenza njalo.

Bakwethu,

Ngivumelani ngisebenzise ithubeli ukuthokozisa ngehlizwami yoke bengifisele uMma uRebecca Kotane, ukosikazi waloyo owabe amphathiimali-zombelele we-ANC ngaphambilini, uMoses Kotane, begodu owakhe waba ngunobhala-zombelele we-SACP, ozabe ahlanganisa iminyaka eli-100 ngoSondo ngomhla we-12 kuMhlolanja.

Begodu abanye abazabe bagidinga ikhuluminyaka siqhema sesondo i-Young Men?s Guild of the Methodist Church of Southern Africa, Amadodana aseWesile.

Begodu okhunye ukugidingwa kwekhuluminyaka ngekwalabo abaziwa ngokuthi Omama Besililo besondo i-United Congregational Church of South Africa.

Boke sibafisela ipumelelo ekugidingeni kwabo.

Bakwethu,

Siveze ihlelo elimajadujadu lokuphumelelisa imithangalasisekelo elisungule nje nelizakufika enyakeni we-2014 nangale kwawo.

Ngithanda ukukhombela boke abantu bonyana bahlanganyele nathi njengombana bahle basenza, lokha nasiqalana ngokuzimisela neentjhijilo ezintathu zokutlhogeka kwemisebenzi, umtlhago nokungalingani. Akunamuntu ozosenzela lokhu, kusezandleni zethu. Begodu soke kufanele sisebenze ngokulingana.

Lokha nasibuyela emsebenzini kusasa, asamukele amagama wakamengameli omsunguli wePhiko laboMma le-ANC uCharlotte Maxeke owathi lokha nakethula ikulumakhe njengoMengameli womKhandlu weNarha waboMma be-Afrika wathi:

?Umsebenzi lo akusiwo wenu ? bulalani ummoya lowo wobumina nokuziphakamisa, begodu ningaphili ngaphezu kwezinga lepilo yabantu bekhenu, kodwana philani ngokulingana nabo. Nangange ukghona ukuya phezulu, khuphuka nomunye.??

Ngiyathokoza.

Issued by: The Presidency

Additional Formats

 

Share this page

Similar categories to explore