Ikulumo yesiTjhaba kaMongameli weSewula Afrika, uThabo Mbeki: Ukuhlala kwabo boke epalamende

Ngomhlaka 9 kuFeberbari 2007

Mma uNomlomo weBandla lesiTjhaba;
Sihlalo womKhandlu weNarha wamaPhrovinsi ;
Isekela lakaSomlomo weBandla lesiTjhaba neSekela lakaSihlalo we-NCOP;
Isekela lakaSihlalo weRiphabliki;
Badosi-phambili beenqhema zepolotiki abahloniphekileko namaLunga wePalamende aHloniphekileko;
BoNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe;
Jaji lethu elikhulu elihloniphekileko namalunga wephiko lezobulungiswa;
BaPhathi bemiSebenzi yezokuPhepha;
Mmlawuli webhanga iReserve Bank;
Mongameli uNelson Mandela noMma uGraca Machel;
Mongameli u-F.W. de Klerk noMma u-Elita de Klerk;
BoNdunakulu abahlukahlukeneko bamaPhrovinsi naboSomlomo bamaPhrovinsethu;
AboMeya nabadosi-phambili ekambisweni yethu karhulumende wendawo;
Badosi-phambili bamasiko abahloniphekileko;
BaPhathi beengcenye zombuso abasekela idemokhrasi yomthethosisekelo wethu;
BaNqophisi-mazombe nabanye abadosi-phambili bemisebenzi yomphakathi;
Bahlonipheki bethu, imiZenda naboKomsasa abaKhulu;
Ntatanyiswa ngokukhulahlukana kwenu, bangani namakhomreyidi;
Sitjhaba seSewula Afrika:

Lokha nakahlongakalako, besazi bona uMma u-Adelaide Tambo bekasanda ukukhutjhwa esibhedlela. Kodwana ngombana besazi ukuthi bekanommoya wokubamba ngamandla namandla wokufuna ukutjheja labo abaphilako, besithanda ukumamukela yena namanye amalunga womndenakhe sibamukela njengeentatanyiswa zethu kilomnyanya kaRhoboyi . Kodwana lokho akusikho obekufanele.

Kusasa sizakuhloboka simbone kokugcina lokha nasiqala iinsalela zesidumbu sakhe. Yeke uzakuba nathi ngokommoya lokha ngo-Oktoba kilonyaka, sigidinga isikhumbuzo samalanga ama-90 wokubelethwa kwakasobantwabakhe, uyise labantwabakhe, umlinganakhe, ikhomreyidi lakhe begodu indodanethu edumileko yabantu bethu, uReginald Oliver Tambo. Okhunye godu, sidlulisa amazwi wokutjhiriya emndenini wakwaTambo.

Yeke, ngithabe khulu ukobana ngethule okhona phakathi kwethu ekuseni namhlanjesi uMhlonitjhwa u-Albertina Luthuli, indodakazi yomthumbi kaNongorwana wokuThoma wokuThula iLaureate, ikosi u-Albert Sisulu, ukusitjhiya kwakhe kabuhlungu ephasini eminyakeni ema-40 eyadlulako lokha nakwabikwa bona wasilwa sitimela esabe sigijima ngebelo elikhulu emasimini wabantu kwaDukuza. Ukuhlongakala kwakhe kwaba yinto ethusako nengakholwekiko njengombana ipilwakhe yabe ingehlahla indlela esisa ekululekweni esiyithabelako namhlanjesi.

Ngizizwa ngizikhakhazisa khulu ukuthi iSewula Afrika yombuso wenengi ibe nomuzwa nokuzwela ukwamukela lokho u-Albert Sisulu no-Oliver Tambo abakutjhoko esitjhabeni sethu ngokuthiyelela ama-Oda amabili weliZwe loke ngabo-I-Oda kaLuthuli, kanye ne-Oda yabaKhambisani baka-O.R Tambo. Ngiyazi godu nangegugu elikhulu elinalabo abafakwa emazingeni aphezulu wama-Oda weliZwe loke Kuyangithabisa godu ukwamukela iNdlu yabalwelikululeko bomrhwanto waboMma ka-1956 nemiguruguru yeSoweto ka-1976 abahlezi ebhoksini lakaMongameli , kanye nalabo abaziwako abalwela inarhekhabo kiwo woke amaphrovinsi, ehlongozwe boSomlomo bamaPhrovinsi ukuzibandakanya esiqhemeni seentatanyiswa eziqakathekileko ezibe nathi namhlanjesi.

Umbuso wabantu beSewula Afrika okungilowo engiwukhulumelako namhlanjesi, njengombana ngahlonitjhwa ngokukwenza lokhu esikhathini esigadungileko, wabunjwa ngomnyaka ka-2004, ngemva kwamaKhetho Zombelele wonyaka lowo.
Emhlanganweni wonyaka kaJanabari , ebandla ngenyanga edlulileko, iKhabhinedi yeLizwe loke ejame engcenyeni eqakatheke tle yekambiso yombuso lowo esinetjhudu lokuba kiwo, elitjengiswe ngokuthi umhlanganwawo utjengisa isikhathi esiphakathi sepilo yombuso owabelethwa emakhethweni wethu wokugcina ka-2004.

Njengombana sikuzwisisile lokhu, kuyimvelo ukuthi kufanele sisibuze thina bona- ngiliphi iragelo phambili esilenzileko ukufuna ukuzuza iminqopho leyo esatjela isitjhaba ngokuthembeka ukuthi sabe sizibophelele, ngikhonje abantu bethu basinikela igunya ngokungeyisi ukobana sibuse inarhethu ukusukela ngomnyaka ka-2004 bekufike isikhathi esizako samakhetho ka-2009!

Ngokuzithokozisa kwakho, Ngizakuthanda ukubuyela emvanyana, ngikhumbule lokho esakutjhoko, ngomnyaka ka-2004, njengabajameli babantu bethu, phakathi kwabangani bethu ababuya ephasini mazombe,babuthene eentulweni zethu zombuso e-Union Buildings eTshwane ngeLanga leKululeko, ukugidingwa kweminyaka elitjhumi yekululekwethu, begodu bazibandakanya ekwethulweni kwakaMongameli weRiphabliki, loyo owabe akhethwe yiPalamende yethu, ngokuhlonipha isifiso sabantu sentando yenengi esatjengiswa nakuyiwa emakhethweni ka-2004.
Kilowomnyanya sathi kancazana:

"kube sikhathi esinengi lapha inarhekhethu ngaphakathi kwayo beyiphethe begodu ijamele lokho okumbi nokunyenyisako emphakathini…
" Kwabe kuyindawo lapha ukubelethwa unzima bekuba kuthola isijeziso sobuphilo boke. Bekuyindawo lapha ukubelethwa umhlophe kwabe kukuthwala umthwalo wokwesaba nokukwata okufihlekileko…

" Kwabe kuyindawo lapha ukungathabi, umnuko womtlhago, isoritjhi evulekileko, umnuko obolileko, amawoma wabantu abangakathabi, iinthombe ezingapheliko zejamo lenarha eliphoswe kumbi eensileni ezitjhiyiweko, okuthathwa njengento efaneleko ukuqinisa ubuhle belinye iphasi leentrada ezihlwengekileko, nemida yesikhuni, namathuthumbo athuthumbileko etjanini obusatlhurhako obuhlaza obubhinako, neenyoni nezindlu ezihle ezingaba ngezekosi namakhosikazi weenkosi begodu nombhino weenthandani kanye nethando.

" Bekuyindawo leyo ukuhlala kwezinye iindawo bekukubangela bona ube yinyamana kakatsu nanyana ukungafuni wena ukobana ubone abanye njengeenyamazana, abomakhelwana abanesiqiniseko abazange kodwana baba bongazimbi bokusela utjwala nokutzirimezeka ngeendakamizwa obekuba ngunobangela wokumorosa ipilo, egade bazi bona ipilwabo beyingeze yavuka iyihle ngaphandle kokubulawa eendaweni zabo begodu bagagadlhelwe begodu balwa nezipi ezibuhlungu ngaphandle kwesizathu.
" Bekuyindawo lapha ukuhlala kwabanye abomakhelwani bekukuthabela ukuvikeleka nokuphepha ngombana ukuphepha kwabe kuvikelwa ngamaboda amakhulu, ngeemfensi zegezi, ngokugadwa yizinja, ngokugadwa mapholisa namasotja ebekalindele ukuvikela labo egade kuziinkhulu zethu, ngeengidi neentanka nesiphaphamtjhini esabe sizakubulala labo ebebazama ukuthikameza ukuthula eenkhulwini…

" Sibuthene lapha namhlanjesi, ngelanga leKululeko, ngombana ngesikhathi, abantu bethu, kanye neengidi zabantu ephasini mazombe, abamakhomreyidi wethu esibambisene nawo begodu labo iintatanyiswa zethu ngokuhlukana kwazo ezibajameleko, bathatha isiqunto esithi- akuphele koke lokho!…" njenganje sikhuthazeka khulu ukobana amaKhetho Zombelele wethu weemvekana ezidlulileko aqinisekise ukuzinikela kwabantu bethu boke, kungakhethwa ubutjhaba, ibala kanye nobuhlanga,ukusebenza ngokubambisana ukwakha iSewula Afrika ehlathululwa libhudango elifanako…
"Ayikho imiraro emikhulu yezehlalakuhle okufanele siyirarulule ekghona isisombululo esingaphandle kwendaba yokwakhiwa kwemisebenzi nokuphungula nokususa umtlhago. Lokhu kukhambisana nakho koke, ukusukela ekwenzeni ngcono amaphilo wabantu bethu, ukuya ekwehliseni amazinga wobulelesi, kukhutjhulwe amazinga welitheresi neembalo, nokuvula iminyango yokufunda nesiko lokufunda kibo boke abantu...

" Sithembisa zoke iinkutani neenkutanikazi ezazinikelako zazinikelela ikululekwethu, begodu nawe, abangani bethu ababuya emagumbini amane wephasi, ukobana angeze sakghaphela ithemba enilibeke kithi nasisiza nasinikela ukukghoneka kokutjhugulula iSewula Afrika ukobana ibe mbuso wenengi,onokuthula, onganabandlululo, ongabandlululi ngobu lili nokobana ibe yinarha enepumeleleo, ezibophelele ebhudangweni elihle lokubambana kwabantu.
" Umsebenzi wokwakha iSewula Afrika leyo sewuthomile. Umsebenzi lowo uzakuragela phambili eDekhedini yesiBili yeKululekwethu."

Iminyaka ematjhumi amahlanu ngaphambilini, njengombana bazilungiselela ukubamba uMhlangano waBantu, owamukela iTjhatha yeKululeko, abalwelikululeko bamhlokho bathi, " Asikhulumeni sisoke-Abantu namakhuwa, amaNdiya namaKhaladi… soke abantu beSewula Afrika… Asikhulumeni soke ngelizwi linye ngekululeko.Begodu nangethabo elingeza ebantwini bembaji nabengubo lokha nabahlala enarheni ekhululekileko".Namhlanjesi kufanele sivuselele ithemba lethu, ukobana sikhulume soke ngekululeko, sisebenze ngokubambisana ukubona ithabo labo boke labo okumele beze nekululeko, ukusebenza ngokubambisana ukobana sakhe iSewula Afrika ehlathululwa ngebhudango linye, ukobana sisoke ngezenzo sithi-kwanele ngakho koke okwenza inarhekhethu imumathe ngaphakathi kwayo begodu ijamele khulukhulu izinto ezimbi nezihlabisa amahloni emphakathini wabantu!

Kufanele siragele phambili nokuziphendulela ngalowo mbono esakhuluma ngawo njengombuso ophetheko lokha nawuthoma i-ofisi lawo, sitjheje ngokuzeleko bona " namunye wemiraro emikhulu okufanele siwurarulule uyakghona ukuba nesisombululo ngaphandle kwendawo yokwakha amathuba wemisebenzi nokuphungula kanye nokuqeda umtlhago", yeke nokobana " ukulwa nokuqeda umtlhago kwenziwe begodu kuzokuragela phambili nokuba yingcenye ephakathi yomzamo welizwe loke ukwakha iSewula Afrika etja".

Ukuziphendulela ekuqakatheni kokutjhinga phambili msinya ngendlela esingakghona ngayo ukwakha iSewula Afrika ehlathululwa ngebhudango elifanako, umbuswethu uzibophelele ngokwawo,ukobana usebenze nawo woke amaSewula Afrika, ukuthoma amahlelo azeleko ahlosiweko:
* ukukhuphula izinga lokusisa iimali emNothweni wokuThoma;
* ukwehlisa iindleko zokwenza ibhizinisi enarhenethu;
* ukuthuthukisa ukuthuthuka kwephiko lebhizinisi encani nephakathi;
* ukwenza msinya ikambiso yokuthuthukisa amakghono;
* ukwenza ngcono umsebenzethu wepahla eenarheni zangaphandle ,ngokutjheja imisebenzi neempahla ezenziweko ;
* ukwengeza eendlekweni ezimayelana nerhubhululo lesayensi nokuthuthuka ;
* ukwenza amahlelo angeneleleko ukuziphendulela kilezo nsalela zomNotho wesiBili;
* ukwenza amahlelo ukuqinisekisa isisekelo esinabileko sokuthuthukisa ukobana abantu abanzima bazuze emnothweni ;
* ukuragela phambili namahlelo wokwakha ivikeleko emphakathini ukuhlangabezana neminqopho yokuphungula umtlhago;
* ukunabisa ukobana abantu bangenelele emisebenzini efana nokuthola amanzi, igezi nehlwengiso;
* ukwenza ngcono zamaphilo esitjhabeni sokana;
* ukwakha ngamandla amahlelo wezindlu;
* ukwenza amagadango angezelelweko ukuvula khudlwana iminyango yokufunda anamasiko;
*ukwenza ngcono ukuphepha nevikeleko kizo zoke izakhamuzi nemiphakathi;
* ukuqinisekisa bona iphiko lemisebenzi yomphakathi likhulula iimbopho zayo njengomdlali osebujameni obumbi ekuthuthukeni, ekwakheni nekuthuthukiseni inarhethu;
* ukwenza msinya ikambiso yokuvuselelwa kwekhonthinedi ye-Afrika; nalokhu
* khudlwana kunikelwe esisombululweni semibuzo emikhulu abantu ephasini abaqalene nayo.
Mma uNomlomo noSihlalo;
Ngithabe khulu ukobana ngibike lokho mayelana nesibopho ngasinye umbuso usasebenza ngamandla ukuqinisekisa bona iminqopho yesiTjhaba kuyahlangabezwana nayo.
Ku-avareji yamaphesende angaloluhlobo 4,5%, inani lokukhula komnothwethu eminyakeni emibili nesiquntu edlulileko beliphezulu khulu soloko sathola idemokhrasethu ngomnyaka ka-1994.Ukusisa imali emnothweni, maphiko womabili langasese nelomphakathi bekusoloko kukhuphuka pheze ngamaphesende ali-11%, bese iindleko ze-infrastraktjha zombelele zephiko lomphakathi zingezeke nge-avareji yonyaka yamaphesende ali-15,8%. Namhlanjesi,ukusisa imali okungatjhugulukiko njengamaphesende wenani loke lomKhiqizo weKhaya-pheze ukumaphesende ali-18,4%- ungophezulu tle soloko kwangomnyaka ka-1991.
Inani labantu abaqatjhwako soloko belikhuphuka pheze ngesiquntu sesigidi ngonyaka eminyakeni emithathu edlulileko.
Sibone iragelo phambili elihle ekuthuthukeni kwabantu abaNzima emnothweni. Ukusukela ekubeni banikazi bamaphesende adlula kwamathathu weemakethe zeemali ze-JSE ngomnyaka ka-2004, lokhu kungezekile pheze kufike emaphesendeni ama-5%; begodu nenani labantu abaNzima eenkhundleni zokuphatha likhule ukusukela kumaphesende ama-24% ukuya kwama-27%. Nanyana kunjalo kufanele sihlale sitjhejile ukuthi amanani la akakarisi asesephasi khulu.
Ukutjhinga phambili kumnotho kube neenselela ezinengi kithi soke. Ukungezeka khulu nagokuragela phambili kwabantu abathengako kutjengisa ukuthuthuka okuhle kumazinga wepumelelo ngehlangothini lomnotho kibo boke abantu; ne-infrastraktjha ekulu yamaphrojekti esiwenzako afuna iminikelo eminengi yezinto ezithuthwako nemitjhini.
Kodwana ukulingana kwerhwebo lethu neenarha ezinye zangaphandle kutjengisa bona asikaphumeleli ekwakheni ikghono lokukhiqiza umthengi neempahla zemali lezo inarhethu ezifunako. Nalokha iinkolodo zezindlu zikhule khudlwana ngenani elifanako nelokukhula kwengeniso-mali, indaba yokobana amaSewula Afrika onga kancani kutjho bona kufanele seyeme ekongeni okubuya kwezinye iintjhaba. Ukuragela phambili kokutekateka kwemalethu azange kuthembeke kuhle mayelana nama-indastrethu wokuthumela kwezinye iinarha

Eminyakeni emithathu edlulileko, umnotho wakhe amathuba wemisebenzi asigidi nesiquntu. Kuyakhuthaza bona ngomnyaka kaMatjhi 2005 ukuya kuMatjhi 2006 kwaphela,emathubeni wemisebenzi azii-300 000 abe khona bekasephikweni elisemthethweni ngaphandle kwezokulima, ezijamele inani lokuthuthuka lipheze libe maphesende ama-4%.

Ingcenye encani yalokhu mathuba wemisebenzi yasafuthi akhiwa ngokweHlelo eliNabisiweko lemiSebenzi yomPhakathi. Kodwana akunambuzo wokobana ihlelweli litjhingiswe hlangothi linye phezulu khulu. Akukho godu umbuzo wokobana singenza ngcono khulu ukwakha amathuba wemisebenzi yabantu abazisebenzako ngokwamabhizinisi amancani namakhulu. Nakuqalwa bona inengi labantu abangasebenziko babantu abatjha, singenza ngcono khulu ngeenthikamezo okufana nemiSebenzi yebantu abaTjha eliZweni nokuthuthukiswa kwabosomabhizinisi abancani.

Kukuzikhakhazisa kwaphela, ukobana ngokukhambisanana nokuzibophelela kwethu ekwakheni umphakathi otlhogomelako, soloko kwangomnyaka ka-2004 senze ngcono ukunikelwa kwemisebenzi nezinye izinto zemirholo yezehlalakuhle. Lokha abazuzi beemali zesondlo nabafika eengidini ezibu-8 ngomnyaka ka-2004, namhlanjesi iingidi ezili-11 zabantu beSewula Afrika abatlhagako sebazitholile iimalezi zesondlo. Kuyakhuthaza bona amanani wokukhuphuka kwalabo abatholako, esikhathini sanje bekukghona ukulawuleka , njengombana amahlelo bekafika ekuphelelweni sikhathi. Lokhu kuzakuqinisekisa ukobana athathe isikhathi nomsebenzi wemithombo eminengi yombuso ukunikela imisebenzi yomnotho ukwakha imisebenzi eminengi namathuba wamabhizinisi.

Ihlelo lezindlu selibone pheze amasabsidi amatjha azii-300 000 anikelweko eminyakeni emibili edlulileko. Yeke, njengombana sizama ukwenza ngcono ikhwalithi nokuthuthukisa amaplani walabo abakhuthwe mahlelo wephiko langasese nelomphakathi akhona njenganje, ibelo lokuwakhupha libe buthaka khulu kunangendlela ebesilindele ngayo. Kufanele kube khona esikwenzako ukuze sitjhugulule ubujamobu.Njengombana amalunga ahloniphekileko asazi, eminyakeni embalwa edlulileko sithuthukise begodu sathoma ukufaka amahlelo ahlukeneko anqophe ekwenzeni ngcono iinthuthi zabakhweli. Lokhu kufaka hlangana ihlelo lokutjhugulula amateksi nemizamo yamaphrovinsi efana nesitimela i- Moloto Rail Corridor eMpumalanga hlangana nalapha umsebenzi omkhulu uthome khona, iKlipfontein Corridor eCape Town nephrojekti yeGautrain nokuhlangana kwayo nekambiso yeenthuthi yomphakathi woke.

Lokhu kanye neminye imizamo kubumba ingcenye yeqhinga leenthuthi elifaka koke, lihlanganise kokubili indlela nesiporo. Sizakutjheja ukuthonywa msinya kwamahlelo la ukwenza ngcono ikhwalithi yepilo khulukhulu yabantu abasebenzako.
Ukuthola igezi, amanzi nehlwengiso kube ngcono. Ngomnyaka ka-2005,iSewula Afrika seyizuze iHloso yokuThuthukisa iMillennium ngokunikelwa isisekelo samanzi, nokuba ngcono kokuwathola ukusukela kumaphesende ama-54% ngomnyaka ka-1994 ukuya kumaphesende ama-83% ngomnyaka ka-2006. ngokutjho kwehlelo lokuThuthukisa eUnited Nations (UNDP), iSewula Afrika ingenye yeenarha kilezo eziyimbijana ezisebenzisa kancani ebhajedeni yezeenkhali kunemanzini nehlwengiso. Ngamagama we-UNDP uMbiko ka-2006 wokuThuthukisa abaNtu:
"… ISewula Afrika itjengise bona amalungelo wobuntu emanzini athathwa njengepengu yokuthuthukisa nesiyeleliso kumgomo… amalungelo amayelana nokutjhugulula amanzi enze bona kukghoneke ukungezeka ukutholakala kwawo nokuhlula izinto ezimayelana nokungalingani ngokombalaokwasukela ku-aparteyidi, kancazana ngokutholakala kwamalungelo". (pp62/63)

Kufanele nakanjani sithabele inzuzo ekulu le. Kodwana kuliqiniso bona iingidigidi zabantu ababu-8 nanje abanawo amanzi wokusela. Inengi labo alinagezi nehlwengiso. Siyazikhakhazisa ngokuthi ngaphambi konyaka owodwa, sikghonile ukuphungula ukuliyeka ekususeni ikambiso yamabhakede eendaweni ezakhiweko pheze ngesiquntu. Njenganje sisebujameni bokuqeda ikambiso eyehlisa isithunzi sabantu kileziindawo ngaphambi kokuphela konyaka lo.

Sizakuragela phambili nokuqalana neenselelezi ukobana sisuse koke okumbi nokunyenyisako enarhenethu ukuze soke sikghone ukukhuluma ngekululeko kanye nethabo eliza nokukhululeka.Isihlahlubo sezefundo nokuthola amakghono sitjengisa ukuba ngcono kweendawo eziphezulu ngomnyaka ka-2004, kodwana kukhamba kabuthaka. Lokhu kufaka namazinga welitheresi, ukutlolisa eenkolweni namanani wokuzibandakanya kwamaziko wefundo ephakemeko. Amanani ehla enyuka wemiphumela yebanga letjhumi ayatjengisa bona kunengi okusafanele kwenziwe ukunzinzisa ikambiso nokuqinisekisa ukuba ngcono tle. Nanyana kunjalo, inani labafundi bebanga letjhumi abaphumelela iimfundo zeembalo ngeZinga eliPhezulu lingcono kancani kunomnyaka ka-1995. Siragela phambili nokutjengisa ukubhalelwa ekwenzeni ihlelo lesiSekelo seFundo yabantu abaDala

Lokha ihlelo lokubuyisela abantu iindawo nalenze bona kube khona iindawo ezinengi zokuhlala esikhathini sanje, kusafanele godu sense imizamo khudlwana ukuqalana nemilandu esaseleko, inengi layo ebudisi khulu. Ngakwelinye ihlangothi , akukho okunengi okwenziweko mayelana nokwabela abantu indawo. Sizakubuyekeza kuhle izinto eziziinliyo ukuze ihlelweli lenziwe msinya.

Woke amahlelo la womnotho nawezehlalakuhle abumba ingcenye yamaqhingethu ukwehlisa nokuqeda umtlhago osaragela phambili nokutshwenya inengi labantu bethu. Umsebenzi owenziweko ngonyaka ophelileko,owenziwe bomma ngokwe- South African Women in Dialogue basebenzisana neminyango ehlukeneko yombuso, kufakwe hlangana ukuvakatjhela eendaweni ezifana neTunisia neChile lapha iragelo phambili elinengi esele lenziwe khona ekutjhejeni umtlhago, lokhu kutjengisa imitjhapho eenkambisweni zethu kilokhu. Ngokwelemuko labajamelaba kutjhatjhalzi bona hlangana nezinye izinto kufanele:
* Sihlathulule kuhle iindawo zomtlhago enarhenethu;
* Sithuthukise idathabheyizi efaneleko yabantu abahlala eendaweni ezitlhagako;
* Siqale bese sizama ukuletha isizo elifaneleko elingasiza izindlwezi;
*Sitjheje iragelo phambili kilezi zindlu njengombana amahlelo azama ukuba siza ukobana baphume emtlhagweni;
* Ngalokhu, akutjhejwe boke abantu abatlhagako, khulukhulu inengi labomma abathintekako;
* Kuhlanganiswe begodu kuhlelwe woke amahlelo angakhambnisani nomtlhago ukusebenzisa ngamandla nokubalekela ukumorosa nokubuyelela; begodu,
* Kurhatjiswe ibandulo labaSebenzi bezeHlalakuhle bemiNdeni kumazinga wamaphrofetjhinali nakumazinga wama-okzilari ukuqinisekisa bona imizi ekhethiweko isekelwa kuhle begodu itjhejwa kuhle .
Lokhu kuzakuqinisekisa ukuhleleka kokuhlangana kwabatholi besizo lezehlalakuhle emisebenzini kamasipala namathuba wemisebenzi, eragela phambili nokutjheja umsebenzi ukuqinisekisa bona inengi labantu bethu liyasizeka ngesizo elilithola emalini yezondlo bese bangena imaraga yemisebenzi. Njenganje, sizakuragela phambili nokuhlola imizamo emitjha ezakwenza ngcono khudlwana umrholo womphakathi.

Ubudisi bokungenelela kilezi zehlalakuhle kufanele kwenziwe ngokubambisana hlangana namaSewula Afrika ukwenza ngcono ukubumbana komphakathi.Kilonyaka wokugidinga ama-60 we- Doctors Pact yabadosiphambili bemiphakathi yama-Afrika namaNdiya (U-AB Xuma,u- GM Naicker no Yusuf Dadoo),ukugidinga iminyaka ema-30 yokubulawa kwakaSteve Biko nokugidinga iminyaka ema-20 wevakatjho leDakar elenziwa bosolwazi bamaBhuru ukuhlangana ne-ANC, indaba yokuhlukana kobutjhaba bethu nokuthinteka kwethu soke ukobana sibabantu beSewula Afrika kudinga bona kuphenywe hlangana nemiphakathi, ngendlela engeza ukubumbana kwethu njengesitjhaba. Ukuragela phambili, , kilokugidinga kweminyaka ema-30 wokuvalwa kwamaphephandaba i-The World ne-The Weekend World, sikatelelekile ukobana sibuze umbuzo - ingabe soke sikghonile ukwenza imisebenzethu ngaphakathi ekwakheni ukuzwana emiphakathini nokuthuthukisa umbono wokubumbana, ukusekela ukunamathela okwenza isitjhaba sethu sibumbane!

Ngamanye amagama,amagadango afunekako ukwenza ngcono ukubambana komphakathi angeze kwenziwa mbuso kwaphela.Kufanele sisoke njengamaSewula Afrika sikhulume ngekululeko ngendlela esiyifune ngayo nangendlela itjhabalala ngayo ngendlela esiyiphatha ngayo, begodu sisebenze ukuzuza ithabo eliza nayo.
Mma uNomlomo noSihlalo; Nginethemba lokobana soke sizakuvumelana ngokuthi ukusebenza ngokubambisana ukobana sizuze ithabo elibuya ekululekweni kuyafana poro neselela yokuqalana nobulelesi. Ephepheni langonyaka ka-1994 i-RDP

White Paper sathi:
" Ukuthuthukisa ukuthula nokuphepha kuzakufaka hlangana boke abantu. Kuzakwakha kibo begodu kunabise isifiso sesitjhaba esimayelana nokuthula bese kuliwe nezipi ezidlangileko imiphakathi eqalene nazo… ngokutjheja khudlwana iindlela ezihlukeneko zezipi lezo abomma abazithola bahlangabezana nazo…
" Ukuthula nokunzinza kwezepolotiki nakho godu kuphakathi kwemizamo yombuso yokwakha nokwenza ibhoduluko likhuthaze ukusisa iimali… Iinqunto zizakuthathwa ukuqeda ukungalawuleki, ukukhukhuthisa iindakamizwa, ukuba neengidi, ubulelesi begodu khulukhulu ukutlhoriswa kwabomma nabantwana."

Nakanjani, angeze sasula lokho okumbi nokunyenyisako bese senza sengathi kunethabo eliza nekululeko lokha imiphakathi nayihlala ithukiwe, ivalalake ngaphakathi kwamaboda neemfensi ezinamahlabahlaba, ihlala inevalo eendlini zayo, eentradeni begodu neendleleni zethu,ibhalelwa kuthabela indawo yesitjhaba ngokukhululeka. Kutjho khona bona kufanele siragele phambili siqinise khudlwana ipi yokulwa nobulelesi.

Lokha nasele senze ngcono silidlulile inani egade siliqalile le-152 000 zeemphathiswa zamapholisa eziqatjhwe emSebenzini wamaPholisa eSewula Afrika, begodu lokha nasenze ngcono ihlelo lokubandula, siyabona ukuthi amandla walokhu akakabi phezulu kuhle kibo boke abantu ukobana bazizwe baphephile begodu bavikelekile. Lokha nasele sehlise iingameko zobulelesi bokuthathelwa izinto, inani lokwehla ngonyaka mayelana nemikhakha efana nokudlelezela, ukusahlela nokubulala kusese ngaphasi kwamaphesende ahlangana nali-7 ukuya kwali-10% esiwaqalileko. Ukutlhoriswa kwabomma nabantwana kuragela phambili ngezinga elingamukelekiko.

Ukukhula kwezehlakalo zobulelesi obuthileko lokha nagade abasebenzi bezokuphepha babhenyogile bekufanele kulethe umlayezo lo kithi soke bona i-indastri yezokuphepha angeze yaphathwa lula njengeendaba zangasese zephiko langasese. Kutjhatjhalazi bona iinkambiso zokulawula esinazo azikeneli. Lokhu kwenzeka neendabeni ezifana namazinga wemirholo, iinkambiso zokukhetha abasebenzi, ukugandelela imihlahlandlela yabasebenzi eemvenini ezithwala imali, nokhunye.
Lokhu kuyindaba okuzomele siyibuyekeze kilonyaka, ukuze ukwengezelela ukwenza ngcono imisebenzi yamapholisa, sisoke sine-indastri yangasese yezokuphepha sakha ibhoduluko lapha ukuphepha okulindelekileko emphakathini, lapha imithombo emikhulu ikhamba, koke lokhu kuhlangabezanwa nakho.

Sizakuragela phambili nokufaka umfutho ekwenzeni ngcono ukusebenza kwamakhotho wethu, ukwengeza inani lokwehliswa kokupakelana kwemilandu. Begodu sizakuqinisekisa iinqunto zokungezelela i-infastraktjha yemiSebenzi yezoBulungiswa, ukwenza ngcono ukuphathwa kweLawulo lemiKhawulo kanye nokufika kwabantu abafuduke kwezinye iinarha nemisebenzi yemitlolo, hlangana nokhunye iyenziwa.Inengi lokuphela amandla ekwenzeni ngcono imisebenzi ebantwini eyenziwa ngengcenye ukusukela emandleni angakaneli neenkambiso ukutjheja ukwenziwa. Ngalokho, esikhathini esiya ku-2009, indaba yehlangano namandla wombuso azakuhlala asekuthomeni kwe-ajenda yethu.

Esele kuvelile, hlangana nokhunye, njengento yendawo ebudisi mayelana namaqhinga wokungena phakathi ngilokho okutjhiwo yibandulo elitholwa ziinsebenzi zomphakathi eenhlanganweni ezihlukeneko kanye nendima edlalwa yi-SA Management Development Institute (SAMDI) kuhlekuhle okumele ibe mnikeli wemisebenzi omkhulu kufakwe hlangana nekambiso yokwamukela abasebenzi boke bomphakathi.

Amazinga wokukhambisana hlangana neminyango, ngokuhlobana nomsebenzi womphakathi nomthetho wokuphatha zeemali, kuhlanganisiwe ngandledlana thile. Kutjhatjhalazi bona lokhu angeze kwavunyelwa ukobana kuragele phambili, nalokha sitjheja tle ukutjheja kuhle bona iindingo zoku-editha kumazinga welizwe loke namaphrovinsi seziqine khulu. Lapha, isibawo sekambiso yesivumelwano sokusebenza kuhlekuhle emayelana nokuphatha phezulu ibudisi. Amahlelo wokwenza ngcono amandla wekambiso karhulumende wendawethu aragela phambili msinya. Msinyazana ngemva kwenyanga kaMatjhi 2006 amakhetho karhulumende wendawo, amahlelo wokwamukela enziwa, kwatjhejwa nokobana amaphesende ama-62% wabomeya batjha.

Okufanele kuyelelwe, kukuthi kileli nengi labomasipala, imisebenzi eminengi iyasala, nanyana ikhona eenkhundleni eziphezulu zokuphatha namaphrofetjheni. Isibonelo, ngenyanga kaSeptemba ngonyaka odlulileko, amaphesende ama-27% wabomasipala bebanganabo abaphathi ; ePhrovensini yeNorthwest, izinga leenkhala zomsebenzi kumazinga wokuphatha aphezulu, bezingaphezulu kwamaphesende ama-50%; bese eMpumalanga liphesende li-1% kwaphela labaphathi abaphezulu elikhambisene nesiVumelwano esiQakathekileko sokuSebenza.

Siragela phambili nokuziphendulela kileziinsalela begodu sizakwenza yoke imisebenzi efaneleko, sibikelwa yi-Ajendethu yamaQhinga kaRhulumende wenDawo yemiNyaka emiHlanu , okufaka hlangana ukufaka isandla kusizwe abomasipala basizwe mimakhiwo yelizwe loke neyephrovinsi, ukuthunyelwa kwabasebenzi abanekghono kufakwe hlangana amaphrofetjhinali abuya emphakathini azinikelako, nokwengeza amakomidi wamaWadi ngamaphesende ama-80% njenganje selahlonywe kiyo yoke inarha.

Ihlelo lokubeka kuhle iintlabagelo zokutlama kiyo yoke imikhakha yombuso (okutjho bona, mitlamo nasi -the National Spatial Development Perspective, Provincial Growth and Development Strategies and Integrated Development Plans) iragela phambili, namaphrojekti azanywako mayelana nokuphelela kokuhlaliswa kuhle okwenziwa kumadistrigi wethu ali-13 namametro. Amaphrojekti la azanywako kufanele aphele ekupheleni konyaka lo. Kukuzikhakhazisa ngokutloliweko bona amadistrigi namametro angaphezulu kwesiquntu akhe abamba imihlanganwayo yokwAkha nokuThuthukisa, bese okuseleko kuqale ukuqedelela ikambiso le ekupheleni kwenyanga kaFebruwari. Lokhu kuzakubeka isendlalelo setjhebiswano hlangana nabo boke abalingani bomphakathi ekwenzeni msinya ukuthuthuka komnotho wendawo.

Malunga ahloniphekileko;

Ngithanda ukuthatha ithubeli ukobana ngiveze ukuthaba kwami kuSekela lakaMongameli uPhumzile Mlambo-Ngcuka ngobudosiphambili obukhuthazako abunikeleko ngokwenza umZamo wokuRhabisa nokwAbelana ngeTuthuko(I-AsgiSA), ukusebenza naboNgqongqotjhe kanye naboNdunakulu abajamele isiPani sokuSebenza, khulukhulu kutjhejwe iindaba eziqakathekileko okufanele zenziwe ukuqinisekisa amanani aphezulu wokusisa imali ukuginywa- komsebenzi, kanye neendaba eziphathelene nokuthuthikisa amakghono nendlela ehle yekambiso yombuso. Sithokozela khulu umnikelo wawo woke amalunga wesiGungu nabaphathi bethu bemisebenzi yomphakathi, kiyo yoke imikhakha emithathu yombuso, ekudoseni ikambiso le begodu nokwenza amahlelo wombuso woke. Lokhu kuphakathi kwemizamethu ukususa lokho okumbi nokunyenyisako emphakathinethu ukuze sikghone ukukhuluma ngekululeko kanye nethabo eliza nokukhululeka.

Ngalokhu, ukuze kuragelwe phambili khulu nokwenziwa kwe-AsgiSA, ngaphezukwakho koke amahlelo weminyaka eminengi eyamenyezelwa eminyakeni eqeda ukudlula, kilonyaka urhulumende uzakwenza lokhu:
* uzakuqedelela irherho lokubuyekeza ilemuko lenarha ekukhulumisaneni hlangana neentjengisi ezikulu zomnotho njengeNani lokuTjintja, ukuphakama kwentengo namanani wenzuzo, ukuze kubekwe iindlela ezizakukghonakalisa ukuthuthuka kwama-indastri ekhiqiza okurhabekako kikho kokubili mayelana namamakethe wekhaya nathumela eenarheni zangaphandle, begodu nokuba nekghono lokuthatha inengi labasebenzi abanamakghono asisekelo;
*Ngokukhambisana nomGomo weHlelo leliZwe loke weBhizinisi osele uphelile; sizakwenza lokhu:

Sizakuqinisa ukwenziwa kweendlela zemikhuba ehleliweko ukukghonakalisa ukusisa iimali ekambisweni yeBhizinisi yokusa imisebenzi ngaphandle , ukuvakatjha ama-oli akabili namakhemikhali, nokuqedelela amahlelo akhona mayelana namahlathi nephepha, izambatho nepahla elukwako, iinsimbi nobunjiniyera;sizakuthuthukisa iqhinga elifaka koke ukukhetha ukuhlangana okuqakathekileko eemayinini nokuzuza kumaminerali, zokulima, nekambiso ye-agro, iphiko lepahla emhlophe, ama-indastri anekghono, umphakathi nemisebenzi yezehlalakuhle namakhemisi. Lokhu kufanele kufake hlangana indlela yokuzibophelela ukungeza amandla wenarhethu wokukhiqiza iimpahla zemali. Mayelana nokuzuza kumaminerali njengesibonelo, sizakuhlela i- State Diamond Trader ezakuthenga amaphesende ali-10% wamadayimani kubakhiqizi bendawo bese iwathengisela abasiki bakileyo ndawo nabakhiqizi. Siyathaba bona iDebeers ivumile ukusisiza simahla ngokuphatha, ngamakghono wezetheknikhali begodu nokunikela ipahla isikhathi esingangeminyaka emithathu;

Ukuthuthukisa amahlelo ukukghonakalisa imikhakha yokusisa iimali esebhandeni elithumelako mayelana namahlelo wetuthuko, kufakwe hlangana iimpahla eziyimali ku-ICT, iinthuthi namandla(i-eneji) : mayelana namandla: sizakwenza godu msinya umsebenzethu ukuqinisekisa ukuyama ekungenisweni kwamandla wenyutla, irhasi yemvelo nezinye iindlela zemithombo evuselelwako ye-eneji. Mayelana nezokuThintana, kuyangithabisa ukumemezela bona umNyango wezokuThintana kanye namakhamphani wabomaliledinini kanye ne-Telkom baqedelela amaplani wokutjheja amanani wokulisa ukubetha imitato kilonyaka ukuze boke abathengi bazuze. Ukwengeza, iTelkom izakusebenzisa inani eliphasi elikhethekileko mayelana nokufaka inani lelwazi elingathunyelwa ku-inthanede eenarheni zombelele kumasentha wokudosela imitato ali-10 athuthukileko ngayinye iqatjhe abantu abayi-1000, njengengcenye yomzamo wokungeza iphiko le-BPO. Amasentha la azakuhlonywa eendaweni ezikhethwe ngurhulumende. Inani elikhethekileko lizakumadaniswa nalelo bunqopha nalezo zemisebenzi namandla qobe yinyanga enikelwa kwenye yeenarha engamadaniswa.

* Sizakuthatha godu namagadango ahlukeneko ukwenza ngcono iphaliswano emnothweni, hlangana nokhunye ukwehlisa iindleko zokwenza ibhizinisi nokuthuthukisa ukusisa imali, kufakwe hlangana ukungeniswa kwekambiso yomLawuli wokuHlola amaNdla (I-RIA), ukuthuthukisa amandla amsinya wesayensi yokukghona ukuthumela ukuthintana okuhlukeneko ngasikhathi sinye elizweni loke neenarheni zombelele, ukuqedelela iplani yokwenza ngcono amandla wabasebenzisi besiporo nemikhumbi, ukunabisa ukusebenza kuhle kweemphathimandla zephaliswano lethu.

Iragelo phambili esilenzileko mayelana nokuhlelwa ngobutjha kweFundo eRagela Phambili namaKholitjhi aBandulako (I-FET) yakhe ukukghoneka kithi khulu ukobana sengeze inani elikhona labasebenzi ngemitjhini (artisans). Ukuthoma kilonyaka, imithombo izakuhlelwa ukunikela isizo leemali kilabo ababandulwako abalidingako, labo abangena kileziinhlangano. Khonokho , msinyazana sizakurarulula indaba yeembopho phakathi kwemikhakha yelizwe loke neyephrovinsi ekuphatheni ikambiso ye-FET. Siyathemba bona imizamethu yokuthuthukisa indawo le yamathuba izakusiza ithumele umlayezo khulukhulu ebantwini bethu abatjha, ukobana amakghono wama-artisan awekho khulu mayelana nokuthuthukisa umnotho njengamanye amazinga weziqu.

Ngemva kokuhlangana khudlwana phakathi kwakarhulumende nabadosi-phambili bethu bamayunivesithi, sekufikelelwe esivumelwaneni neenqunto ezithethweko mayelana neentlabagelo ezifunekako ukuqinisekisa bona amakghono atjhodako ayatholakala.Ngalokhu, sithanda ukukwakwazelela indima edlalwe yi- Joint Initiative on Skills Acquisition (JIPSA), eletha ihlanganise urhulumende, ibhizinisi, umsebenzi, iinhlangano ezibandulako nezinye.

Njengombana amalunga ahloniphekileko azi, singeze khudlwana inani leenkolo ezingabhadali imali yesikolo.
Ekwenzeni i-infrastraktjha le namanye amahlelo sizakwaziswa ngokuzibophelela kwethu ukuqinisekisa bona ibhegere yeFIFA yePhasi kuba ngehle komhlolo. Sithanda ukuthokozisa iKomidi yeNdawo eHlelako (I-LOC) nabanye ababambisene nabo ngomsebenzi omuhle abawenzako.

Kuyabonakala, ukuze siqiniseke bona woke amaSewula Afrika athabela ithabo eliza nomnotho okhulako, lokhu nezinye iinkambiso zizakudinga ukobana zikhambisane nehlelo elingeneleleko ukutjheja iinselela emNothweni wesiBili. Ngesimanga salokhu, kiwo lonyaka, hlangana nokhunye sizakwenza lokhu :
* sizakwenza okhunye godu ukwenza ngcono ukufikelela eemalini ezincani okufaka hlangana ukufikelela esikhwameni se-Apex Fund (SAMAF) nesikhwama i- the agricultural micro-credit fund (MAFISA);
* ukuqinisekisa ukusebenza kuhle kwe-ejensi yokuThuthukisa amaBhizinisi amancani i- Small Enterprises Development Agency, i-SEDA;
*sizakwenza ikambiso yomThetho wamaKhamphani, owamukelwe ukobana umphakathi uphakamise ngokwekhabinede ngoloSithathu odlulileko, njengengcenye yamagadango wokwehlisa iinliyo zomthetho kumabhizinisi amancani,aphakathi anamakhulu begodu nokunikela abanikazi bamatjhera abayimbijana amandla kanye nabasebenzi ;
* njengombana sesidlulile kilelo nani egade sizibekele lona le-10 000, sizakwengezelela inani labantu abatjha abazibandakanya kumiSebenzi yeliZwe loke yabantu abatjha okungasenani nge-20 000 eminyangwenethu eli-18 esele ithomile ukuthuthukisa amaplani mayelana nalokhu, kutloliswe ama-30 000 wabantu abatjha abazinikelako emizameni yokuthuthukisa umphakathi, bese kuqatjhwa abantu abatjha abazi-5 000 njengengcenye yehlelo lokwEngeza imiSebenzi yomPhakathi ekutjhejeni imakhiwo karhulumende
* ukuqinisa imizamo yokuhlanganisa ituthuko yabantu abatjha erherhweni lemisebenzi karhulumende, kufakwe hlangana ihlelo lokubambana kwabantu abatjha, nemizamo eragela phambili yokuhlanganisa labo abaneziqu namathuba wemisebenzi- begodu kilelihlangothi sithanda ukuthokoza amakhamphani amanengi, umphakathi nabangasese, abakhulu nabancani, abazibandakanye ngendlela ehle khulu kilomzamo; begodu
* Ukuthoma ukulandela umThetho wamaLungelo weNarha yabo boke abantu ukuze kwenziwe ngcono kokusetjenziswa komnotho wenarha yabo boke abantu, lokha khonokho kwengezwa isizo elifana nokunisela, iinsada begodu nokobana kwenziwe kubalimi abasakhasako nabalimi abanetjhebiswano.

Malunga ahloniphekileko;

Amahlelo womnotho esikhulume ngawo abumba ingcenye yendlela yokuzibophelela okumele woke amaSewula Afrika akhambe ngayo ukuze kwehliswe amazinga womtlhago nokungalingani emiphakathinethu. Kithi akusiyo kwaphela indlela yokuqinisa ukuthi ukuphumelela kwedemokhresethu kufanele kumedwe nokobana kuzokumedwa ngamagadango wamambala esiwathathako ukwenza ngcono ikhwalithi yepilo yabantu abaqakatheke khulu emphakathinethu.Ukuze senze ngcono emahlelweni wehlalakuhle esiwenzileko eminyakeni edlulileko, kilonyaka sinqophe ukuqedelela umsebenzi esele siwuthomile ukutjhugulula ikambiswethu yezevikeleko kwezehlalakuhle ukuze imisebenzi ephelileko ingathonywa yenziwe msinya. Ingcenye ebudisana yokutjhugululokhu kuzakuba msebenzi wokulungisa umtjhapho otholakeleko embikweni ka-2002 weKomidi yokuPhenya ngeenkambiso ezifaka hlangana yoke into yeVikeleko kwezeHlalakuhle eSewula Afrika. Lokhu kutjho bona iminikelo eholwako-ekhambisana nomsebenzi wekambiso yezevikeleko kwezehlalakuhle ayikho nanyana ayithembakali ebantwini bethu abanengi abasebenzako. Umgomo oyelelisa indlela le kukuthi, ngaphezulu kwesizo lezehlalakuhle elinikelwako ngokwebhajede karhulumende, kufanele sihlole ukungeniswa kwemirholo ekhambisana nokunikelwa kwekambiso yezevikeleko kwezehlalakuhle ebunjwa mgomo wokubambisana kwezehlalakuhle.

Lokhu kuzakutjho bona woke amaSewula Afrika azakuthabela ubulunga bekambiso efanako, ene-intjhorensi yezehlalakuhle ephathwa kuhle,lokha labo abarhola imali enengi bazakuragela phambili nokunikela eenkimini zangasese neze-intjhorensi. Ekubonisaneni okwenziwe norhulumende, kukhona ukuvumelana ngokuthi okuqakathekileko kilekambiso kuzakufanela bona kufake lokhu hlangana:
* ukuragela phambili kwamarhubhelo amancani afakwe ekambiswenethu yemali yezondlo namarhubhelo abhadalwa ngokwekambiso yanje yokuphatha;
* isabsidi yomrholo kilabo basebenzi abarhola imali ephasi, mhlamunye itjhingiswe kilabo abangena qangi emakethe yomsebenzi, khulukhulu abantu abatjha; begodu
* Intela yevikeleko lezehlalakuhle ukinikela imali ekongeni okusisekelo somhlalaphasi, ukuhlongakala, ukurholophala kanye namarhubhelo wokungasebenzi.
UNgqongqotjhe wezeeMali uzakukhuluma khudlwana ngendaba le lokha nakethula iKulumo yeBhajede. Okufanele sikutjheje kukuthi ukuqeda ukwenziwa kwevikeleko lezehlalakuhle, urhulumende kufanele enze ikambiso yokubonisana efaka koke hlangana nabo boke ababambisani bezehlalakuhle ngokomuntu ayedwa begodu nangokwe-NEDLAC.
Ukwengeza, sithome godu nokuhlola iindlela zokufikelela ebantwaneni abadlula iminyaka eli-14.
Ihlelo lethu ephikweni lezehlalakuhle klonyaka lizakufaka godu hlangana: * ukubhadalela ukwakha izindlu ezidla imali encani okuzakutlhoga ukhlonywa msinyazana kweKoloyi yoMnqopho oKhethekileko ukutjheja iimali, ukuzanywa komThetho wokuPhatha ukuSebenzisa iNdawo nokuqinisekisa bona lokho okuseleko kwesivumelwano esiliyeke khulu nephiko langasese mayelana nezindlu ezibiza imali encani kuyaqedelelwa;

* ukurhabisa msinya ukwenziwa kwephrojekti yokutjhugulula amateksi, ukwenziwa kwamaplani ahleliweko mayelana nabakhweli beentimela neenthuthi ezikhamba endleleni kufakwe hlangana ikambiso ye-Bus Rapid Transit System kumaMetro nokutjhugulula iMetrorail: ngalokhu, angithathe ithubeli ukobana ngigandelele ukuthi urhulumende nabahlanganyeli bethu ku-SANTACO angeze bathuselwe ukobana bangakhambisani nephrojekti yokutjhugulula amateksi, begodu omunye nomunye umzamo wokunyaza umyalo womphakathi ngokwenza iinkareko zokuzicabangela wena ngokwakho lokhu kuzakuqalanwa nakho ngendlela efaneleko;
* ukwengeza ukungenelela ekuThuthukiseni abaNtwaba abaNcani kokubili njengengcenye yehlelo ukwenza ngcono ihlelo lefundo zombelele begodu njengengcenye yeHlelo lemiSebenzi engEziweko yomPhakathi;
* ukwengezelela ibandulo nomsebenzi wabonesi nabasebenzi bezehlalakuhle kanye nama-okzilari, ukwengeza inani leenhlangano zokubandula, ukwenza ngcono ikhwalithi yokubandula, nokuhlela ikambiso yeemfundo-simahla;
* ukuragela phambili nokwenza ihlelo lemirholo amaphrofetjhinali wemedikhali, nokunikela iintlabagelo ezingeziweko ukwenza ngcono khudlwana amazinga wemirholo yabotitjhere;
* ukuqinisekisa ukwenziwa, ngaphandle kokumorosa godu isikhathi, kweendlela zokwehlisa iintengo zeenhlahla; begodu
* Ukuragela phambili komsebenzi wokutjheja khulukhulu abonobangela abahlukeneko bokuhlongakala abangasi ngebemvelo emphakathinethu begodu namalwele wendlela esiphila ngayo, imalariya, ubuhlungu obuhlukeneko be-TB, iingozi zendlela nobulelesi bokulwa.

Ngalokho, urhulumende uyazibophelela yena ngokwakhe ekuqiniseni ijima lokulwa ne-HIV ne-AIDS nokwenza ngcono ukusetjenziswa kwazo zoke iindlela zeenkambiso ezifaka koke ezifana nokukhandela, itlhogomelo elinikelwa ekhaya nokwelatjhwa. Sizakuqinisekisa bona amatjhebiswano akhiwa eminyakeni edlulileko ayangezeleleka, nokobana iqhinga lethu lelizwe loke elifaka koke mayelana nokulwa ne-AIDS nethelelwano lamalwele womseme athathelanako liyaqedwa msinya.

Kilonyaka sizakuqeda amaplani afaneleko wokwenziwa kweengaba zokugcina zamahlelwethu ukuhlangabezana nesikhathi esibekiweko mayelana nokuthi bona abantu bathole amanzi ngomnyaka ka-2008, ihlwengiso ngomnyaka ka-2010 negezi ngomnyaka ka-2012. sizakuqedelela godu neqhinga namahlelo wokutjheja iindaba zokuzwana emphakathini, kufakwe hlangana neqhinga elifaka koke hlangana neqhinga elihlangeneko lokulwa nomtlhago esilivezileko, begodu sitjheje neendaba eziphathelene nokubumbana kwesitjhaba, iinkambiso zemikghwa nevelaphi yomuntu.

Yoke imizamo le, Mma Nokhulumi neSekela, kufanele ikhambisane nendlela ehle yokwenza ngcono ukuphepha komphakathi nevikeleko. Ngalokhu, urhulumende uzakuqinisekisa bona iinqunto esele zithethwe ngokwengeza ipi yethu yokulwa nobulelesi yenziwa ngendlela efaneleko. Iselela esiqalene nayo ekutjhejeni indaba le kukuthi ikhambisana kancani nemigomo.Kuhlekuhle, okutlhogekako kuhlangana kuhle,kubumbana nobudosi-phambili kwabantu abakatelela umthetho, iimphathiswa ezihlakaniphileko nezilungisako, nemisebenzi yekambiso yezobulungiswa. Inengi labantu bemiphakathi yesitjhaba sebatjengisile kanengi ngendlela ebasebenza ngayo bona bazimisele ukubeka amaphilwabo kilokho nokunikela nekhwalithi encani yesikhathi abangaba naso nemindenabo, ngokuvikela ikululekwethu nevikeleko lethu.

Ukwengeza emahlelweni amanengi enzekako lawo esiwenzileko, kilonyaka urhulumende uzakwenza lokhu:
*ukuragela phambili nokwenza ngcono imirholo nobujamo bemisebenzi yamapholisa, nokuthoma ngekambiso yokwengeza khulu iinsebenzi zemisebenzi yamapholisa yeSewula Afrika ukwenza bona inani lawo lifike ku-180 000 ngaphambi kweminyaka emithathu, nokuqinisekisa ukusetjenziswa ngokuzeleko kokutjheja ngokwe-ilekhtroniki nekambiso yokuhlola eqeda ukufakwa;
* ukuletha ngokwegunya lawo amalabhorethri wamaforensiki afakelwe ithekhnoloji ephambili, nokuqinisekisa ukusetjenziswa kwayo khulu kwedathabheyizi yokudagangisa imino- kunjalo,ukuphumelela khulu ekurarululeni imiraro yezehlakalo zobulelesi obuyingozi khulu benziwe ngeenkambiswezi;
* ukuletha imisebenzi yomNyango weeNdaba zeKhaya ukobana kwenzeke ngokuzeleko, ngokuzalisa iinkhala zemisebenzi , ukwenza ngcono amahlelo nokwenza iimphakamiso zesiQhema esiSebenzako egade zisebenza noNgqongqotjhe ukwenza ngcono imisebenzi yehlangano eqakathekileko le;
* kwenziwe iimphakamiso zeKhomitjhini yeKhampepe ngegunya nemisebenziye- Directorate of Special Operations (Scorpions);

* ukuthoma ikambiso yokutjhugulula khudlwana iinkambiso zemiSebenzi yeRevenyu yeSewula Afrika, khulukhulu ngokuqala ilawulo lemikhawulo, nokwenza ngcono imikhakha yeminyango ehlanganisiweko nehlangeneko ngalokhu;
* ukwengeza imisebenzi yengqondo mayelana nobulelesi obuhleliweko, ukwakhela kileyo miphumela ezuziweko eenyangeni ezimbalwa ezidlulileko ekutjhejeni ukwebiwa kweemali eenkoloyini zeemali, ukukhukhuthisa iindakamizwa nomdlalo wokuzuma kanye ne-abalone
*ukusebenzisa khulu ithekhnoloji etja enikelwe yikambiso yobulungiswa nokwenza ngcono zombelele ukuphathwa kwamakhotho nemisebenzi yokutjhutjhisa, ukuze kuphungulwe khulu imilandu esasalele emva;
* ukuqedelela iingcenye zamagadango wokutjhugulula umthetho wamajaji nokwenza ngcono imisebenzabo, ngokubambisana nehlangano le eqakathekileko yedemokhresi yethu;
* ukwenza amahlelo okuthethwe iinqunto ngawo ukwakha iinkghonakalisi ezinengi zokulungisa bese silemuka iminqopho yePhepha eliMhlophe ngeenLungiso;
* ukuragela phambili neenkambiso khudlwana ukunikela ama-ejensethu amandla, nokuqinisekisa bona ngaso soke isikhathi asebenza ngaphakathi kwemigomo yomThethosisekelo nemithetho;begodu
* Ukwenza ngcono iphenyo lethu leendlela zobulelesi ukwenza ngcono ukusebenza kwethu mayelana nakho kokubili ukukhandela ubulelesi nokuqeda ubulelesi, kilokhu kufanele siziphendulele eqinisweni elimsulwa lokobana, njengakwezinye iinarha, inengi lobulelesi obusabekako bokulwa nabantu benzeka eendaweni zenarhethu eziphasi ngehlangothini lomnotho begodu budinga umphakathi obumbeneko oqalene nokukhandela ubulelesi.

Njengombana sitjhwile phambilini, lokhu namanye amagadando azakuphumelela kwaphela nangabe sakha ibumbano eliqinileko emiphakathinethu begodu naphakathi kwemiphakathi namapholisa,ukwenza ipilo bona ibe budisi tle eenlelesini.
Ngalokhu, sizwa ubuhlungu ngeenqunto ezitjengiswa badosiphambili bamabhizinisi neenkolo emiphakathini ukwenabisa khudlwana amatjhebiswano anjalo phasi, nokuthatha isikhathi sabo neentlabagelo zabo ukwengeza ipi yokulwa nobulelesi. Urhulumende uzakudlala ingcenye yakhe ukuqinisekisa bona amatjhebiswano la ayasebenza kwamambala, nokobana soke sizakubambisana ukukhulula isibopho sokuvikela izakhamuzi zethu.Kufanele ngiveze njenganje bona uNgqongqotjhe wezokuPhepha nezeVikeleko kanye nemiSebenzi yamaPholisa isebenza ngomtlamo khulu ukwenza ngcono ukusebenza nokuphumelela kwamaForamu aqakathekileko wamaPhlisa womPhakathi.

Mma onguNomlomo noSihlalo;

Ukwenza ngcono khulu imisebenzayo ebantwini, urhulumende kufanele angeze amandlakhe khulu begodu ahlele izinto zakhe kuhle. Ukuzuza iminqopho le, kilonyaka, sizakwenza lokhu:
* sizakungezelela ukutjheja namandla wokuhlola kiyo yoke imikhakha, kufakwe hlangana ukubandulwa kwabaphathi abaqalene nokusungula ikambiso le;
* sizakuqeda hlangana neenyanga ezili-18 ezizako, umthetho ophathelene nomsebenzi munye womphakathi nemigomo efaneleko neendlela, imigomo yemirholo neendaba eziphathelene nemedikhali eyidi kanye neempentjheni;
* ukungezelela ukufikelela ebantwini nelemuko ngeendaba zokuthuthukisa khudlwana, lokha nakwengezwa inani labomasipala elibandakanyekako ngokuzwana kokutlama iintlabagelo kiyo yoke imikhakha emithathu;
* ukwenza ukuhlolwa kwamakghono nokwenza ukubandakanyeka kumiNyango yamaPhrovinsi eqalene norhulumende wendawo, kanye nama-ofisi waboNdunakulu,lokha nakusaragelwa phambili nokwenza ngcono ikghono leminyangwethu yelizwe loke;
* lokha nakukhuliswa iphiko lomphakathi nejima lokulwa nobukhohlakali, kuzakuqedelelwa ikambiso yokwenza kuhle amaqhingethu wejima lokulwa nokukhohlakala mayelana nemikhakha yoke karhulumende ekupheleni konyaka;
* Ukuragela phambili nejima leBatho Pele ezingeni lakarhulumende wendawo, ukwengeza imisebenzi yokusiza umphakathi kufakwe hlangana iimbizo begodu kwenziwe amaSentha wemiNqopho emiNengi yomPhakathi ngaphezulu kwaleyo ema-90 esebenzako njenganje; begodu,
* Ukunikela amandla khudlwana nokunikela isekelo ngamandla kilezoonhlangano zobudosi-phambili besintu.
Ukwenza ngcono ukuphatha kutjho godu ukuba nedathabheyizi ezwakalako mayelana nokuhlukana kwemiphakathi hlangana nesitjhaba sethu. Ngalokhu, kuzakuba namaphenyo amabili amakhulu azakwenziwa ngomnyaka ka-2007. E yangaphandle ababuya kumanani wembalo weSewula Afrika bakhambile enarhenethu yoke ukuyokubuthelela ilwazi mayelana nezindlu ezima-280 000ezikhethwe ukobana zizibandakanye ePhenyweni lomPhakathi, okuzakunikela urhulumende isithombe okungiso sobujamo bezakhamuzi kwenye nenye ingcenye yenarha.
Ngenyanga ka-Oktoba abanye abantu abama-30 000 ezindlini ezima-8 000 bazakukhethwa ukobana bazibandakanye esifundweni sokukhetha seSewula Afrika sokuthoma selizwe loke, okusifundo sokuHlukana kweMirholo eliZweni loke (I-National Income Dynamics Study). Abantwaba abama-30 000 bazutholwa ngokukhamba kwesikhathi, ukwengeza ukuzwisisa kwethu kweendaba ezifana nalezi ukufuduka, ukutjhuguluka kwemakethe yemisebenzi, ukutjhidisa ikambiso yokukhiqiza izinto ngokubambisana nokwakhiwa begodu nokubhuruzwa kwezindlu. Ngithanda ukuthatha ithubeli ngibize boke labo abakhethiweko ukobana bazibandakanye ngokuzeleko ekwenziweni kwalokhu okuqakathekileko.

Mma onguNomlomo noSihlalo;
Hlangana nokuzuza okukhulu kwabantu abanengi be-Afrika eminyakeni emibili nesiquntu edlulileko kube ngowokubuyisela ukuthula eemFundeni zeGreat Lakes. Siyazikhakhazisa, njengamaSewula Afrika, ngendima abantu bethu abayidlalileko ukobana benze lokhu kwenzeke- ukusukela ebantwini bembaji abancani nabomma Phikweni lethu lezokuVikeleka eliZweni nakubasebenzi beenhlangano zomphakathi nangasese abathatha isikhathi sabo ukuqinisekisa bona ibhudango le-Afrika liyafezeka esabelweni sakaPatrice Lumumba.
Sizakuragela phambili nokusebenza nabodadwethu be-DRC, beBurundi, eComoros neSudan ukuqinisekisa bona ubujamo bokuthula nokunzinza kwenziwa ngaphandle kokuphumula ngamandla mayelana nokwakhiwa komnotho nokuthuthukisa umphakathi.

Yeke, lokha nasinelungelo lokugidinga ukuzuza okwenziwe yi-Afrika ngomzamayo wokuthola ukuthula nokuthuthuka,angeze seqisela iinselela esiqalene nazo amehlo ngokuqalana neendawo zerarano eziseleko, khulukhulu ikambiso zombelele yokuthula eSudan, kufakwe hlangana nobujamo eDafur, Côte d'Ivoire neSomalia. Urhulumende uzakuphendula kuhle begodu njengombana igunya lethu livuma, ebizelweni leNyonyana ye-Afrika mayelana nokusiza abantu noRhulumende weSomalia. Okubudisi ngalokhu, mizamo eyenziwako ukuqinisekisa ikutani ngaphakathi kweSomalia kuyahlangabezana ukuthola isisombululo esifaka koke nesikghonekako, esiqalelele isidingo sokubuyelana kwelizwe loke.

Kilonyaka iForamu ye-Afrika eBuyekezako (I- African Peer Review Forum) izakuqedelela ukubuyekeza kwenarhethu. Ngithanda ukuthatha ithubeli ngithokoze iimbethamthetho zethu, aboNgqongqotjhe bombuso neminyango, iinhlangano zemiphakathethu nomphakathi woke ngeminikelo abayenzileko kilomsebenzi ogade uneenselela khulu kudemokhresi yethu eseseyitja. Sizakuthatha godu amagadango afaneleko ukwenza ihlelo elifunekako ngesenzo esizakwenziwa ngesimanga sekambiso yabangani yokubuyekeza. Ngokufanako, sizakuragela phambili nokusebenza nabo boke bekhonthinede yethu nabahlanganyeli bethu betuthuko ukwenza msinya ukwenziwa kamahlelo we-NEPAD.

Ngemva nje kwenyanga, Isewula Afrika yathoma ikhambo layo lomsebenzi njengelunga lesikhatjhana leKhansela yezeVikeleko nge-United Nations. Sithanda ukuthembisa, njengabajameli babantu beSewula Afrika, ukobana kilemikhakha efaka zoke iinqhema ezihlonitjhwa khulu,sizakwenza koke okufaneleko godu ukunikela ekuphepheni nekuvikeleni kweenarha mazombe. Ngalokhu sizakuragela phambili godu ngokuhlanganisa abadosiphambili babantu bePalestine, Israel, Iraq, Iran nezinye iinarha zangeMiddle East kanye nePersian Gulf. Sizakuragela phambili godu nokwengeza ubuhlobo bethu nezinye iinarha kilekhonthinede, ababambisani bethu e-India, Brazil nabantu beRiphabliki yeChina,ezinye iinarha zeSewula, kanye neJapan, Europe neNorth America.

Omunye umbuzo obudisi esizawulandela ngalokhu kurhaba msinya ngokuthoma iinkulumiswano zeDoha Development Round ye- WTO. Sanelisekile bona iinsombululo zeenliyo esihlangabezane nazo njenganje zingatholakala, nokobana kusekarekweni ebekelwe isikhathini eside eenarheni ezithuthukako nezithuthukileko ngokufana bona iinkulumiswanezi kufanele ziphele kuhle.

Mma uNomlomo, Sihlalo namaLunga aHloniphekileko;
Soloko kokugunyazwa okuthandekako komnyaka ka-2004, senze iragelo phambili elihle ekutjhugululeni khudlwana iSewula Afrika ukobana ibe ngcono. Akukafaneli begodu asiqaleli phasi ubudisi obunengi esisahlangabezana nabo.
Kodwana umlayezo lowo ilemuko lethu soke elisitjela khona kukobana, ukusebenzisana, kungenza bona siphumelele begodu sizakuphumelela ekuhlangabezaneni nomnqopho ofanako esiwubekileko thina soke njengesitjhaba-ukwakha ipilo engcono kibo boke, enarheni engasafaki ngaphakathi kwayo begodu ejamele khulu lokho okumbi nokunyenyisako emphakathini.Namhlanjesi kufanele, begodu ngokuzithemba khulu, sizakukhuluma soke ngekululeko. Sizakulisa ukwenza sengathi siyadlala ukulandela " ithabo elingeza kibobaba nabomma lokha nabahlala enarheni ekhululekileko".

Asikafiki lapho nanje. Kodwana akakho namunye, ngaphandle kwethu, ozakuqinisekisa bona ibhudangweli liyafezeka. Yeke, asirorobheni bese sitjhinga phasi sisebenze, ngokuzwisisa ngokuzeleko bona umsebenzi wokwakha iSewula Afrika esiyirhalelako le msebenzi ofanako esinesandla kiwo soke.
Ngiyathokoza.

Ikhutjhwe : NguMongameli:
Ngomhlaka-9 kuFeberbari 2007

Share this page

Similar categories to explore