Umlayezo kamengameli u-Cyril Ramaphosa omayelana nombulalazwe i-COVID-19

Zakhamuzi zeSewula Afrika,
Ngiyanibingelela entambama yanamhlanje,

Sekumalanga amane selokhu ilizwe lekhethu mazombe liqintelise eminye imisebenzi nokukhamba ekungekokuthoma emlandweni wentando yenengi yethu.

Leli kuligadango eliqinileko esikhe salithatha ukuziphendulela kilombulalazwe i- COVID-19.

Njengorhulumende, siyelele bonyana ukuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo lokhu kulethe okukhulu ukuphazamiseka emaphilweni wethu woke kwabangela nokufadalala komnotho welizwe lekhethu. 

Kodwana soke siyazi begodu siyavuma kobana ukuqinteliswa kwelizweloke bekufanele ngomnqopho wokuphulukisa amaphilo weenkulungwana zabantu, ngitjho namatjhumi weenkulungwana wabantu bekhethu.

Amazwe amanengi kukhonthinenti yethu nesiphandeni sethu se-SADC athethe amagadango afanako nalungeleleneko.
    
Ubulwelobu burhatjheka msinyana emazweni nephasini mazombe lapho sekunabantu abazii-740,000 abatheleleke namkha atshwayeleke ngobulwelobu ephasini. 

Abantu abangaphezu kwee-35,000 sebahlongakele.

Amahlelo wezamaphilo wamazwe amanengi, kufaka hlangana iimbhedlela nemitholapilo, angaphasi kwegandelelo elikhulu ngokuqalana nombulalazwe lo.

Abarhubhululi bekhethu nabososayensi basitjele bonyana isiqunto sethu sokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo bekungesifaneleko nesitlhogekako. 

Bebanomnako wokobana nakungathathwa amagadango ngebelo elitlhogekako besizokusalelwa ziimveke ezimbalwa ukuzifumana sisebujameni obufanako nebamanye amazwe asele athinteke khulu.

Kungakho sithethe igadango eliburhaba lokuvala ilizwe amalanga ama-21.

AmaSewula Afrika, ngokubonakalako, aziphendulele ngokufaneleko, ngokuhlala ngekhaya, bathobela imileyo begodu bazitlhogomela. 

Ngithanda ukuthokoza abantu beSewula afrika ngokuziphatha kuhle esikhathinesi esibudisi.

Nokho sitshwenyekile ngalabo abangakabukuzwisisa ubumbi nobuhlungu obulethwa bulwelobu.

Njengesitjhaba, sitlhuwe khulu ukuzwa bonyana, emalangeni ambalwa adlulileko, amaSewula Afrika amathathu athethwe bulwelobu obehlileko.
    
Sidlulisa amezwi wethu wokuzwelana nemindeni , abangani kunye nemiphakathi yabo.

Isibalo sokutshwayeleka siraga nokukhuphuka begodu sele kunemibiko eqinisekisiweko ethi bayi-1,326 abantu esele bangenwe yingogwana ye-Corona ngeSewula Afrika.

Ngenza isimemezelo godu komunye nomunye umSewula Afrika ukobana bahlale emakhaya emalangeni ali-17 ezako. 

Phuma ngakwakho kwaphela nawufuna ukuyokuthenga ukudla neendingo eziqakathekileko, ukuyokwamukela isibonelelo sesondlo, ukuyokuthenga iinhlahla nofana ukuyokufumana itjhejo lezokwelatjhwa elirhabako. 

Abantu abafuze ukuya emsebenzini ngebezamaphilo, bezokuphepha, abasebenzi bezobujamo oburhabako, labo bantu abakhiqizela abantu bekhethu ukudla, iinhlahla neendingoqangi nabanye abanikeliinsiza eziqakathekileko njengombana kutloliwe ngaphakathi kwemithethokambiso.

Nakufuze ube nekhambo, qinisekisa ukwenza koke ongakghona ngakho ukuzivikela ukobana ungatheli abanye ngobulwele namkha bathele wena.

Abanye abantu badlumana bonyana ubulwelobu buyinto engeze yabathinta begodu angeze batshwayeleka.

Kibo kuyinto abafunda ngayo kumaphephandaba nabayibona kumabonakude.

Kodwana bukhona kwamambala, begodu buyingozi ekulu ebantwini boke abasemiphakathini yethu.

Bungena abanothileko nabadobha phasi, abatjha nabakhulu, abanzima nabamhlophe, labo abahlala emadorobheni nalabo abahlala ezabelweni. 

Asingathathi bonyana le yikinga yabanye. 

Ngaso soke isikhathi nawuphula imithethokambiso nemileyo ekhutjhwe ngurhulumende nofana uzama ukuyirabhulela, uzifaka wena kunye nabanye engozini, begodu ngalokho wenza bona ingogwana le irhatjheke.

Amalanga ali-17 ezako azokuba budisi kiwo woke umuntu.

Ababelethi batshwenyekile ngokuphepha kwabentababo. 

Abanikazi bamabhizinisi amancani nabarhwebi abasakhasako baloba khulu ngitjho yoke ingeniso ebebangayifumana.

Abasebenzi batshwenyekile ngemisebenzabo.

Abadala nababogabogako batlhoga abantu abazokubatjheja. 

Abanye balabo abahlala eentradeni abanaphahla nofana ukudla.

Abafundi bayasalela eemfundweni zabo begodu batshwenyekile ngekusasa labo.

Soke siqalene nobudisi obumaphorodlha nokungahlaliseki okukhulu. 

Siqalene neentjhijilo ezinengi ezibeke ubudisi emahlombe wabantu boke bekhethu. 

Kungakho sithatha amagadango ahlukileko ukusekela amabhizinisi adiselwako naqalene nokuwohloka, ukusiza abasebenzi labo imisebenzabo esengozini nokunikela isekelo leemali kumabhizinisi amancani.

Sinikela abantu abanganamakhaya indawo yokufihla ihloko. 

Siyaraga nokunikela ngamanzi eendaweni eziwatlhogako bonyana abantu bekhethu baba nehlanzeko esezingeni eliphezulu.

Sitshwenyeke khulu ngomthelela  ozokulethwa ligadango lokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo kilabo abazisebenzako nebamabhizinisi asakhasako.

Sisebenza ngokuzikhandla bona size namagadango angezelelweko wamsinyana azakuletha isizo kibo kilesisikhathi esibudisi.

Siyazi bonyana manengi amaSewula Afrika asemazweni angaphetjheya godu afuna ukubuya ekhaya. 

Sisayilukela amano indaba le begodu sizokunikela ngesizo lapho kughonakala khona silawulwa bukhona beensetjenziswa ezitlhogekako kilobubujamo, njengombana sibubodlhani nje.

MaSewula Afrika,

Njenganje singena esigabeni esitjha epini yokulwisana nombulalazwe i-COVID-19.

Emalangeni ezako, urhulumende uzokusabalalisa ihlelo lokuhlolwa kobujamo bepilo yabantu, ngomnqopho wokulandelela labo esele batshwayelekile nalabo ekhe bathintana nabo ngomnqopho wokubelapha.

Abasebenzi abalinganiselwa eenkulungwaneni ezilitjhumi bazokuvakatjhela amakhaya asezabelweni, emadorojaneni nemadorobheni amakhulu ngomnqopho wokuhlola ubujamo bepilo yezakhamuzi ngomnqopho wokufuna ukwazi bona abanawo amatshwayo we-COVID-19.

Abantu abanamatshwayo bazokuthunyelwa emitholapilo eseduze nofana emitholapilo ebomakhambangendlwana khona bazakuhlolwa.

Abantu esele bangenwe yingogwana i-corona, kodwana abanganawo amatshwayo nofana asezingeni elamukelekako bazokuhlala bazivalele emakhaya nofana endaweni enikelwe ngurhulumende begodu labo abanamatshwayo asele atjengisa ukugula bazokuthunyelwa eembhedlela.

Ngokusebenzisa ithekhnoloji yabofunjathwako, kuzokusetjenzwa ngehlelo elibanzi nelilungelelweko lokugola abantu ekusolwa bona bathintene nabantu esele kuqinisekiswe bona bangenwe yingogwana i-corona bekutjhejwe kujanywe ngomumo kuqalwe iindawo ekuzokurhatjhekela kizo ingongwana le.

Ijimeli liqakatheke khulu begodu linemiphumela ebonakalako, lingenelele belisezingeni eliphezulu.


Ubujamo bezamaphilo obumbi nobungenelelekobu benzeka ngesikhathi lapho umnotho wekhethu ungaphasi kwegandelelo elikhulu.

Njengalokha ilizwe liqintelisa amakhambo, Sifumene iindaba ezithi i-ejensi yeenlinganiso zamazinga womnotho i-Moody’s yehlisele iSewula Afrika ezingeni lomnotho ofadaleleko.

Lokhu kuzokukhulisa iindleko zokuboleka iimali khona kuzakusekela ukusetjenziswa kweemali ngurhulumende begodu lokho kuzokuba nomthelela omumbi emnothweni.

Isehlakalwesi asikazokutjhabalalisa nganofana ngiyiphi indlela ukulwisana kwethu nombulalazwe i-COVID-19.

Siragela phambili ukwethula ukungenelela kezamaphilo okutlhogekako namagadango wezomnotho newezehlalakuhle ukukhandela ukurhatjheka kobulwelobu nokudambisa umthelela wabo ebantwini bekhethu.

Nokuqintelwa kwehlekelele yagadesi, sihlala sizibophelele ukwethula amatjhuguluko wezakhiwo zezomnotho ukulungisa ukukhula komnotho ngokubogaboga, iimali zombuso ezitlhayelako namabubulo wombuso adosa emhlweni.

Sisebenzisana nababambisani bethu ukutshwaya amagadango aragako esingawathatha ukukwehlisa umonakalo ophezu komnotho wethu, nokuqinisekisa bonyana nasiphuma kilombulalazwe sibeke umnotho wethu endleleni enqophileko yokukhula kwawo ngendlela enzinzileko.

Nanyana ilizwe lekhethu liqalene neenselele ezibudisi nezikhahlumezako mahlangothi woke, angizazi nakancani emkhumbulwenami bona sizokuphumelela nakanjani.


Lokho kwenziwa kukobana amaSewula Afrika abumbene ukudlula ngaphambilini kilendima yokulwisana nengogwana i-COVID-19.

Amabhizinisi amanengi nabantu bafaka isandla ngesekelomali neminye iminikelo kilobubujamo.

Ngaphezu kweenthembiso zeminikelo yeemali ezimenyezelweko ngeveke ephelileko, sisamukela ngezandla ezimhlophe isithembiso esisibopho esivela kebakwa-Motsepe Foundation sokunikela ngeBhiliyoni liNye lamaRanda kunye  ne-R1.5 yebhiliyoni lamaranda  elifakwe ngebakwa-Naspers ukobana kuliwe nengogwana i-corona.

Sithokoza khulu naku-Nom. Jack Ma, omtlami wekhamphani enzinze e-China i-Alibaba, onikele ngeensetjenziswa zokwelapha eziqakathekileko nezidingwa yiSewula Afrika namanye amazwe wekhonthinenthi ye-Afrika.

Sithanda ukuthokoza abahlengikazi bethu, abodorhodere nabanye abasebenzi bezamaphilo, abonohlalakuhle nabasebenzi bembusweni abasebenzako ngalesi sikhathi banqophe ukunikela umphakathi isizo abalitlhogako, amavolontiya nama-NGO abadosa phambili kilepi yokulwisana nobulwelobu.

Sithokoza abasebenzi bezokuphepha abaziinkulungwana ezili-18,000, abadzwetjulwe emapholiseni, amajoni, amapholisa wamadorobha namanye amaziko aqalene nokuphepha kwethu.

Sikubeke kwahlathuluka bonyana umsebenzi wabasebenzi bethu bezokuphepha kusekela, ukuvuselela ithemba nokududuza abantu bekhethu, ngitjho nokuqinisekisa ukuthula nelawulo.

Bayazi bonyana ngaso soke isikhathi kufuze basebenze ngokulandela umthetho begodu bangalimazi abantu emiphakathini yekhethu. 

Begodu  nani noke nikhona, omunye nomunye wenu, nizizakhamuzi zeSewula Afrika eziziingidi ezima-58 nibambene begodu nitjhitjhingela emnqopheni wokulwisana nalobubujamo bezamaphilo oburhabako ngelizweni loke. 

Hlangana nathi kunamadoda nabomma abavuka ngamasa babhule umbethe qobe lilanga, basebenze bekube sebusuku ngomnqopgho wokusiza  bona lelilizwe lekhethu liragele phambili nokusebenza.

Lapha ngikhuluma ngomlimi osisiza bona sibe nokudla esikudingako.

Ngibuye ngikhulume ngabasebenzi beentetjhini zegezi abasebenza ngedlhego ngomnqopho wokuqinisekisa ukuthi ilizwe lihlala ninayo igezi..

Ngikhuluma ngomtlhogomeli ekhaya labadala, ekhaya lokutlhogonyelwa kwabentwana nema-Hospice, abeza emsebenzini qobe lilanga bazokutjheja izakhamuzi zekhethu ezibhalelwako namkha ezibuthakathaka emzimbeni.

Kubatjhayeli bamateksi, abasebenzi ababutha iinzibi, umbhadelisi esuphamakethe, umhlwengisi wesibhedlela, abathela ipetroli bemisebenzi leyo engeqakatheke khulu, ekungakhulunywa litho ngabo kodwana kungibo iingorho zelizwe, kungalokho sinethulela ingwani.

Hlangana kwelifu leli elisembetheko elisifakela ukuzaza nokuphelelwa mamandla, kunendaba esilethela ithemba nokukhuthazeka. 

Izolo, ngikhambile ngayokuhlangana namaSewula Afrika ali-114 abuyiswe e-Wuhan e-China begodu njenganje sebakhululwe babuyela emakhabo ngemva kweemveke ezimbili bavalelwe e-Ranch Hotel ese-Polokwane.

Basiqhema samaSewula Afrika begodu okuhle ngabo kukuthi bahlukahlukene ngokweminyaka yobukhulu, ngokobutjhaba, ubulili neendawo abadabuka kizo.

Sekuphele iinyanga ezimbalwa bakhethelwe ngeqadi, kokuthoma bebavaleleke e-Wuhan amalanga ama-51, babuya godu bavalelwa e-Polokwane amalanga ali-14.

Ukusuka lapha kufuze bahlale godu amanye amalanga ali-17 wokuzivalela emakhabo.

Kumele sithabe soke ukwazi bonyana imiphumela yokuhlolwa kwabo ithi abanayo ingogwana i-COVID-19 begodu baphile kuhle. 

Bathabile begodu bathokoza khulu ngalokho ilizwe elibenzele khona ngokubabuyisa ekhaya  baphephile. 

Abanye bafundi, abanye botitjhere, abanye bebasebenza eminye imisebenzi e-China. 

Sithokoza isiqhema sabasebenzi be-SAA, isiqhema sezokwelapha, amapholisa namajoni, abasebenzi  abakhutheleko nabanesisa nabaphathi be-Ranch Hotel ngokwenza bona ijimeli libe yipumelelo.

Izehlo nobujamo adlule kibo amaSewula Afrika la ahlengwe e-Wuhan zisinikela isibindi ngalesi sikhathi lapha siqalene khona neentjhijilo zobulwelobu.

Le yindlela thina esingakhange khesiyikhambe ngaphambilini.


Akhange khesihlangane nobujamo obufana nalobu ngaphambilini begodu kuneemphoso ezizokwenzeka, kodwana siyabakhombela abantu bekhethu bona bazwisise ukuthi koke lokhu sikwenzela ihlalakuhle yabantu boke. 

Sizokuraga nokulungisa iimphoso lapha zingahle zenzeke khona.

Ngiyakholwa bonyana sizokuphumelela njengombana ingogwana i-COVID-19 siyibona njengobujamo oburhabako obufanele buthathelwe amagadango aqinileko, begodu thina sisitjhaba sizokutjhugulula indlela esiphila ngayo ikhambelane nobujamo obukhona njenganje, begodu sizokwenza ngefanelo.

Nasibambiseneko kilomsebenzi, singatjhidi endleleni esiyaziko bonyana kufuze sikhambe kiyo, sizobehlula ubulwelobu.

Angizazi bonyana sizokwehlula besiphumelele.

Nginifisela ubusuku obuhle.

Inga uZimu angabusisa iSewula Afrika bekavikele nabantu bayo.

 

Share this page

Similar categories to explore