Isitatimende Sikamengameli U-Cyril Ramaphosa Mayelana Namagadango Wesewula Afrika Wokujamelana Nombulalazwe Oyingogwana I-Corona

MaSewula Afrika Wekhethu,

Sekuhlangene iimveke ezilikhomba poro solo kwaqinisekiswa umbiko wokuthoma wengogwana i-corona elizweni lekhethu.

Ukusukela ngesikhatheso, amaphilo wethu soke atjhuguluke ngendlela erarako nengakajayeleki.

Njengesitjhaba sikateleleka ukuthatha amagadango aqinileko wokulwisana nenaba elingabonwako elithusele amaphilo wethu newalabo esibathandako.

Sikateleleke ukuzijayeza indlela etja yokuphila, ngesikhatjhana esifitjhani.

Njengombana singena evekeni yesihlanu yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo kwelizweloke egade kungakalindelwa – begodu nasiqala ikusasa – kufuze sikhumbule bonyana kubayini silapha.

Ingogwana i-corona engakhange kheyibonwe esikhathini esadlulako le, yakhonjwa edorobheni le-China, elibizwa bona yi-Wuhan ngoNobayeni wanyakenye, njenganje sele irhatjheke yembatha iphasi zombelele.

Bekube gadesi, seyingaphezulu kweengidi ezi-2.6 imibiko eqinisekisiweko yokutheleleka kwabantu  ngengogwana i-corona ephasini zombelele.

Isibalo-mbala esinqophileko sabantu abathelelekileko singahle sikhule khulu kunalokhu.

Ingogwana i-corona ibangela ubulwele obaziwa nge-COVID-19, lobo bulwele bokubhalelwa kuphefumula abantu abangakavikeleki kibo begodu obunganapengu.

Ingogwana i-corona ithelelana ukusuka emuntwini ukuya komunye ngamathosana asuka epumulweni nemlonyeni engadluliseka ngokuthintana bunqopha, ezintweni esizithintako nofana umuntu othelelekileko nakakhohlelako nofana nakathimulako aseduze nomunye umuntu.

Inengi labantu abathelelekileko litjengisa amatshwayo angazisiko ngahlanye abanye ababi nawo amatshwayo lawo.

Kodwana kunabantu ababanamatshwayo abukhali khulu begodu batlhoge ukungeniswa esibhedlela.

Laba kuvame ukuba babantu abadala nalabo egade banamalwele ngaphambilini afana newehliziyo, itjhukela, amalwele angalaphekiko wokubhalelwa kuphefumula namkha iphika nekankere.

Abanye babantwaba, i-COVID-19 iyababulala.

Ephasini zombelele, abantu abangaphezu kwee-185 000 bathethwe bulwelobu.

La eSewula Afrika, okungasenani abantu abama-75 balahlekelwe maphilo wabo.

Ngombana ingogwana i-corona ingarhatjheka msinyana khulu esitjhabeni, ingabhedlha ngitjho nerherho lezamaphilo elijame kuhle ngeensetjenziswa njengange esikhathini esingaba ziimveke.

Ngilokhu okwenzekako emazweni amanengi ephasini zombelele, begodu ngilokhu thina, njengeSewula Afrika, esele sisebenze ngamandla ukukukhandela.

Ambalwa khulu amahlelo wezamaphilo ephasini zombelele – nakakhona – azilungiselele ukwanda msinyana kwabantu abatlhoga ukwelatjhelwa ubulwele obubukhali bokubhalelwa kuphefumula.

Ngalokho-ke, lokha ingogwana nayirhatjheka msinyana, kuthoma kutlhayele imibhede eembhedlela, amayunithi walabo ekwembulwa kwembeswe kibo, iimphefumulisi, iinsiza zokuzivikela nofana iinhlahla zawo woke umuntu ozitlhogako.

Okwenza izinto zithuwelele, kukobana abantu abanamanye amalwele nofana abatlhoga iinsiza ezirhabako abakghoni ukufumana itjhejo abalitlhogako.

Begodu ebujameni obunjengalobu, amaphilo amanengi egade angasindiswa, ayalahleka.

Ngibuyelela amaphuzu la asisekelo – lawo njengange esele aziwa linengi lenu – ngombana ahlathulula amagadango esiwathetheko ukufikela gadesi begodu akhambisana namagadango engiwamemezelako ntambama nje.

Ukusukela ngesikhathi esamemezela ngaso umbulalazwe wengogwana i-corona njengehlekelele yelizweloke ngoSondo mhlana ali-15 kuNtaka, umnqopho wethu bekukuriyadisa ukurhatjheka kwengogwana.

Sizame ukukhandela ukuthelelana okubhebhedlhako nokwanda kwesibalo esingalawulekiko sabantu abatlhoga isizo lezokwelatjhwa.

Indlela yethu yokusebenza  isekelwe migomo yesikhala esaneleko, ukuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo nemilayo eqinileko yokuziphatha ngokuhlwengeka okunepilo.

Ngokuriyadisa ukurhatjheka kwengogwana, sibe nesikhathi sokulungisa amaziko wethu wezamaphilo nokufumana ezinye zeensiza zokwelapha eziqakathekileko ezifunelwa ukulwisana nokwanda kokuthelelana okunganakubalekelwa.

Begodu ngokwenza njalo, sithemba bonyana sizokusindisa iinkulungwana ngeenkulungwana zamaphilo wabantu.

Kunobufakazi obuphathekako bonyana ukuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo kusebenzile.

Kunye namanye amagadango esiwathetheko – njengokuvala imikhawulo yethu – namatjhuguluko wokuziphatha omunye nomunye wethu awenzileko, ukuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo kwehlise ukuthuwelela kombulalazwe elizweni lekhethu.

IHlangano yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO) ibuke iSewula Afrika ngokuthatha amagadango msinyana nangokulandela izeluleko zabososayensi zokuriyadisa ukurhatjheka kwengogwana le.

Nanyana kunjalo, njengombana ukuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo kwelizweloke kuyindlela esebenza khulu ukubamba ukurhatjheka kwengogwana i-corona, nokho angeze kwenzelwa safuthi.

Abantu bekhethu batlhoga ukugoma. Batlhoga ukuziphilisa. Amakhamphani atlhoga ukukhiqiza nokurhweba, atlhoga ukungenisa imali nokugcina abasebenzi bawo emsebenzini.

Siqunte ngefanelo bonyana ngemva kwangeLesine mhlana ama-30 kuSihlabantangana, kufuze sithome ukuvuselela imisebenzi yezomnotho.

Sizokusebenzisa iqhinga elilinganisiweko elinganabungozi lapho sizokungenisa indlela yokwenza izinto ngokuyelela nasehlisa namkha sigedlisa imileyo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo.

Siqunte ukulandela indlela le yokwenza le ngombana kusese kunengi okungaziwako ngezinga nendlela yokurhatjheka kwengogwana emphakathini wekhethu.

Igadango esilithathako kufuze libe ngelilinganisiweko nelikhula ngeengaba.

Indlela le yokwenza ihlahlwa siseluleko sabososayensi abaseluleke bonyana ukupheliswa msinyana begodu mapharhapharha kwemileyo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo kungabangela ukukhuphuka kwezinga lokuthelelana.

Angekhe sathatha igadango namhlanjesi esizazisola khulu ngalo kusasa.

Kufuze sibalekele ukuvulwa komnotho ngokurhaba okuzokuba nengozi yokurhatjheka kwengogwana, okuzakudosela ekuqintelisweni kweminye imisebenzi namakhambo ngobutjha, njengalokha kwenzekile kamanye amazwe.

Kufuze silinganise isidingo sokuthoma ngemisebenzi yokuvuselela umnotho nokuqakatheka kokubamba ingogwana kusindiswe namaphilo wabantu.

Njengendlela yokuphumelela kilokhu, sitlame indlela yokwenza elinganisa amagadango ekufuze siwasebenzise ukuya ngendlela nangebelo umbulalazwe lo ukhamba ngayo elizweni lekhethu.

Njengengcenye yendlela le yokwenza, kuzokuba neengaba ezihlanu zokulwa nengogwana i-corona:

IsiGaba sesi-5 sitjho bonyana amagadango aqinileko ayafuneka ukubamba ukurhatjheka kwengogwana ukwenzela ukusindiswa kwamaphilo.

IsiGaba sesi-4 sitjho bonyana eminye imisebenzi ingavunyelwa ukuthoma ngokulawulwa miyalo eqinileko ekufuze ithotjelwe ukwehlisa ukuthelelana komphakathi nokwehla kwezinga lombulalazwe.

IsiGaba sesi-3 sifaka hlangana ukunyefiswa namkha ukugedliswa kweminye yemileyo, okufaka hlangana imisebenzi nokuhlanganyela komphakathi, ukuqalana nobungozi obuphakemeko bokuthelelana.

IsiGaba sesi-2 sifaka hlangana  ukunyefiswa namkha ukugedliswa khudlwana kwemileyo, kodwana kubanjelelwe emigomeni yokuqalangana kwabantu neminye imikhawulo kokhunye ukuhlangana komphakathi eendaweni zokuzigedla/zamaditjho  ngomnqopho wokukhandela ukurhatjheka kwengogwana.

IsiGaba soku-1 sitjho bonyana imisebenzi eminengi ejayelekileko ingathoma, ngokuyelela nemihlahlandlela yezamaphilo ekufuze ilandelwe ngaso soke isikhathi.

Ukuqinisekisa bona ukujamelana kwethu nombulalazwe lo kuyanemba begodu kunqophe ngendlela ekukghonakala ngayo, kuzokuba neengaba zelizweloke neengaba ezihlukahlukeneko zesifunda ngasinye, isiyingi nedorobha elikhulu elizweni.

Gadesi sisesiGabeni sesi-5, esikatelela ukuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo ngokuzeleko ukwenzela ukubamba ukurhatjheka kwengogwana.

Lesi sigaba sokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo esiphakemeko kizo zoke begodu samenyezelwa lokha nagade kufuneka ukuthathwa kwamagadango aqinileko wokwehlisa ukuthelelana.

UmKhandlu weliZweloke oLuleka ngeNgogwana i-Corona uzokuqunta ngezinga lesiyeleliso ukuya ngokuhlolwa kwezinga lokuthelelana nekghono lehlelo lethu lezamaphilo ukunikela itjhejo kilabo abalitlhogako.

Senze umsebenzi ongeneleleko ukuhlukanisa imikhakha yezomnotho ukuya ngobungozi bokuthelelana kiloyomkhakha, umthelela olindelekileko wokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo, umnikelo wezomnotho olethwa mkhakha loyo nomthelela emaphilweni.

AboNgqongqotjhe abafaneleko bazokunikela umbiko ozeleko ngokuhlukaniswa kwamabubulo nokobana linye lithinteka bunjani ezingeni elithileko.

Sizokunikela zoke iinhlangano zamabubulo ithuba lokuqalisisa imininingwana le nokobana, nabanesifiso, balethe iintjhukumiso ngaphambi kokufakwa kwemithetholawulo emitjha kugazede.

UmKhandlu weliZweloke oLuleka ngeNgowana i-corona uhlangene ngaphambidlana namhlanjesi waqunta bonyana isiGaba selizweloke sokugada nokulwa nengogwana i-corona sehliswe ukusuka kesesi-5 saya kesesi-4 ukuthoma mhlana li-1 kuMrhayili 2020.

Lokhu kutjho bonyana eminye imisebenzi izokuvunyelwa ukuthoma ngokulawulwa mibandela eqinileko yokunciphisa ukuthelelana komphakathi nokurhatjheka kwengogwana le.

Amanye amabhizinisi azokuvunyelwa ukuthoma ukusebenza ngaphasi kwemibandela ethileko.

Ibhizinisi elinye nelinye kuzafanela lithobele ngokuzeleko imithetho yekambiso yezamaphilo ukuvikela abasebenzi bawo, namahlelo wokusebenza eendaweni zemisebenzi azakwethulwa ukukghonakalisa ukuqala ubulwele ngelihlo likakholo nokukhandela ukurhatjheka kokuthelelana.

Woke amabhizinisi avunyelweko ukuthoma ukusebenza kuzokufuneka akwenze lokhu ngeengaba, okuthoma ngokulungisa indawo yokusebenzela ukwenzela abazokubuyela emsebenzini, kulandelwe kubuya kwabasebenzi ngeenqhema esilinganisweni esingadluli emuntwini munye kabathathu.

Kobunye ubujamo, umkhakha awuzukukghona ukubuyela ukhiqize ngokuzeleko ngesikhathi sesigaba sesi-4 nayibe ubungozi bokuthelelana buhlala buphezulu.

Lokhu kuzokuhlathuluwa evekeni ezako ngemva komzombe wokugcina wemikhulumiswano.

Amabhizinisi azokukhuthazwa ukulandela iqhinga lokusebenzela ekhaya lapha kukghonakalako.

Boke abasebenzi abangakghona ukusebenzela kude namacabazi womsebenzi kufuze bavunyelwe ukwenza njalo.

AboNgqongqotjhe abafaneleko bazokunikela ngemininingwana ezeleko yekambiso yokuvulwa ngeengaba kweenkolo namanye amaziko wezefundo.

Njengombana sinyefisa namkha sigedlisa imibandela kancanikancani, kufanele amagadango amanengi enzelwe ukubamba ukurhatjheka kwengogwana ahlale anjalo.

Lokha ilizwe nalehlela esigabeni sesi-4 mhlana li-1 kuMrhayili:

Imikhawulo yelizwe lekhethu izokuhlala ivaliwe kunganamakhambo wokuya ngaphetjheya, ngaphandle kwalokha kuragwa ihlelo lokubuyiswa kwezakhamuzi zeSewula Afrika nalokha kukhanjiswa izakhamuzi zakamanye amazwe.

Akunamakhambo azokuvunyelwa hlangana kweemfunda, ngaphandle kokuthuthwa kwepahla nalokha kunobujamo obukhethekileko nobukatelelako obunjengemingcwabo.

Iinthuthi zomphakathi zizokuraga nokusebenza, ngesibalo esiquntiweko sabakhweli neemfuneko zezamaphilo eziqinileko, ekufaka hlangana bonyana boke abakhweli kufuze bafake amamaski ebusweni.

Umphakathi uyakhuthazwa ukuhlala ekhaya, ngaphandle kwalokha nakunesidingo sekhambo eliqakathekileko lomsebenzi orhabako nabasebenza emikhakheni ezokuvulwa ngelawulo. Abantu bangathabulula umzimba ngaphasi kwemibandela yezamaphilo eqinileko.

Yoke imihlangano, ngaphandle kwemingcwabo neyemisebenzi evunyelweko, izokuhlala ivaliwe.

Labo esele bakhulile, nalabo abavele banamalwele athileko, kufuze bahlale ekhaya bathathe amagadango angezelelweko wokuzihlukanisa ngokwabo.

Ukuthengiswa kwegwayi kuzokuvunyelwa.

Imihlobo yepahla engathengiswa izokwandiswa ekufaka eminye imikhakha engezelelweko. Loku kuzokuhlathuluwa boNgqongqotjhe abafaneleko.

Kuqakathekile ukuyelela bonyana eminye yemithetholawulo izokuhlala injalo nangaphandle ngeleveli yesiyeleliso lokha ubungozi bokuthelelana busesekhona:

Amabhara namashibhini azokuhlala avaliwe.

Amasentha wokubambela amakhonferensi nemihlangano, iindawo zokuzithabisa, amasinema, amathiyetha namakhonsathi azokuhlala avaliwe.

Amakhonsathi, iminyanya yezemidlalo, nemihlangano yekolo, yamasiko neyokuzigedla ayikazokuvunyelwa bekufike isikhathi lapho kubonakala kuphephile bona ingaraga.

Ingogwana i-corona irhatjhwa kuthintana kwabantu.

Lokha abantu nabangakhambiko, nengogwana ayikhambi.

Sele sazi gadesi, ngokwesibonelo, kobana umngcwabo munye obegade use-Port St Johns nombuthano wekolo munye owawuse-Mangaung wabangela bona kube nokuthelelana okunengi eemfundenezo.

Ukuya ngobufakazi esinabo, siyazi bonyana ama-75% wemibiko eqinisekisiweko yengogwana i-corona afunyenwe kibomasipala bamadorobha amakhulu – iJwanasbhege, Ekurhuleni, iKapa, i-Buffalo City, Ethekwini ne-Mangaung.

Ngalokho-ke kuqakathekile bonyana senze ngakho koke okusemandlenethu ukukhandela ukukhambakhamba kwabantu nokobana – nanyana kutjhayisana nemvelo yethu – ukunciphisa ukuthintana esinakho komunye nomunye.

Ekugcineni, zizenzo zethu, njengomuntu ngamunye, ezizokuqunta bonyana ingogwana irhatjheka msinyana kangangani nanyana ayirhatjheki.

Nange soke sithobela imithetholawulo begodu silandele imihlahlandlela yezamaphilo womphakathi, ingogwana izokugcina ingaphasi kwelawulo begodu angeze kwaba nesidingo sokubuyisa imibandela eqinileko.

Singakhandela ukurhatjheka kwengogwana i-corona ngokwenza izinto ezimbalwa ezilula.

Hlamba izandla zakho kanengi ngesibha namanzi nofana usebenzise isihlanzekisi sezandla esivangwe ne-alikhoholi.

Akube nesikhala sebanga esingaphezu kwemitha linye phakathi kwakho nomuntu olandelako, khulukhulu kilabo abakhohlelako nabathimulako.

Zama ukungathinti umlomakho, ipumulo namehlo ngombana kungenzeka kube izandla zakho zithine ingogwana i-corona kilokho ekhe zakuthinta.

Nawukhohlelako vala umlomakho nepumulo ngendololwani egotjiweko nofana ithitjhu, bese uyayilahla ithitjhu leyo.

Njengombana sithoma ukunyefisa nanyana ukugedlisa imibandela yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo ekuthomeni kukaMrhayili, sikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi afaka imaski ebusweni njalo nabaphuma ekhaya.

Amabubulo wethu wezembatho newamatjhila – ekufaka hlangana amabhizinisi amancani amanengi – azilungiselela ukukhiqiza amamaski la ngobunengi.

Amagadango angakavami esiwamemezeleko ukukhandela umbulalazwe wengogwana i-corona asekelwe ngeminikelo eyikarisomraro yamaSewula Afrika amanengi.

Sithulela ingwani, abahlengikazi, abodorhodere, abososayensi nabasebenzi bomphakathi abahlahlubako abadosa phambili ukuziphendulela kombuso kezamaphilo.

Sizibophelele ukuqinisekisa bonyana boke baba nazo iinsiza abazitlhogako – ekufaka hlangana iinsetjenziswa zokuzivikela nokhunye okudingekako – ukwenza umsebenzi abakhonjelwe bona bawenze.

Njengombana sinyefisa nanyana sigedlisa kancani imibandela yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo, ngokufanako sandisa khudlwana nangokurhabako ipendulwethu yezamaphilo womphakathi.

Sele sibone ukwanda ekuhlolweni nekuhlahlutjweni komphakathi.

Ngokwelulekwa yiHlangano yezamaPhilo yePhasiloke namaZiko we-Afrika wokuLawula nokuKhandela amaLwele, sihlanganyele namanye amazwe we-Afrika ekubekeni ukuhlolwa nokuhlahlutjwa kwesitjhaba ekabeni yesigaba sethu esilandelako sokuziphendulela.

Ekuthomeni kweveke, ngimemezele isabelomali esingezelelweko samabhiliyoni ama-20 wamaranda wokuziphendule kezamaphilo ukuqinisekisa bonyana sinemibhede, iinhlahla, iinsetjenziswa nabasebenzi abazakufunekako nange ilizwe lingalifikelela esitlhorini namkha ezingeni eliphezulu lokuthelelana.

Ntambama nje, ngifuna godu ukuthulela ingwani abasebenzi bemisebenzi engeqakatheke khulu, abanikela ngesizo nepahla – abatjhayeli bamatrogo, bamateksi, beembhesi nebeentimela; abasebenzi bemaplasini, beentolo, beentetjhini zegezi, bemitjhinini yamanzi, abathela ipetroli, bemabhanga nakumasentha wemitato; iimphathimandla zomthetho nabasebenzi bezokuphepha.

Sithokoza imizamo yenu bonyana sikghonile ukwenza iragelophambili elibonakalako ekulwisaneni nombulalazwe lo.

Njengengcenye yokwandisa umzamo lo, Ngithumele abasebenzi bezokuvikela abangaphezu kwee-70 000 ukuyokusiza eendaweni ezinengi nemikhakheni ehlukahlukeneko lapha kujanyelenwe nengogwana i-corona.

Ukufikela gadesi, amalunga lawo wezokuvikela athunyelweko asekele iButho lamaPholisa weSewula Afrika emsebenzinawo.

Bazokuraga nokwenza njalo, kodwana bazokunikela isizo godu keminye imikhakha eqakathekileko, njengokunikelwa kwamanzi, ukulungiswa komthangalasisekelo nakezamaphilo.

Lesi kusikhathi esiqakathekileko emzabalazweni wokulwisana nengogwana i-corona.

Kusikhathi sokuyelela.

Kusikhathi sokwenza izinto ngokutlhogomela.

Kusikhathi sokubekezela.

Akunamuntu ongafuni ukubuyela emsebenzini.

Akunakhamphani engafuni ukuvula.

Akunamfundi ongafuni ukubuyela esikolweni ayokufunda.

Nanyana kunjalo, siyakhonjelwa soke, ngesikhathi esithile samaphilo wethu, ukwenza umnikelo omkhulu ngekusasa lethu nekusasa labanye.

Kuneenkhathi lapho kufuze sijamelane nobudisi, ukuze sithabele itjhaphuluko nepumelelo esikhathini esizako.

Eemvekeni ezihlanu ezidlulileko, sitjengise iphasiloke lokho ukuthi khuyini ilizwe elingayizuza ngokuqunga isibindi, ukuzimisela nangebumbano.

Singaphelelwa mamandla gadesi.

Ngikhombela bona nihlale nizimisele.

Ngikhombela bona nihlale nibumbene.

Hlalani ekhaya, nihlale niphephile.

Ngiyanithokoza ngakho koke enikwenzileko neniraga nokukwenza.

UZimu akatjhudubaze iSewula Afrika begodu avikele nabantu bayo.

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore