IsiTatimende SikaMengameli U-Cyril Ramaphosa Ngendima Esele Yenziwe Emzameni WeliZwe Loke WokuLawula Isifo EsiRhageleko I-COVID-19

MaSewula Afrika wekhethu,         

Sekudlule isiquntu somnyaka patsi solo samemezela ihlekelele eyehlele ilizwe lekhethu ngamagadango esiwathathele isifo esirhageleko esibangwa yingogwana i-coronavirus.

Ngesikhatheso, angaphezulu kwee-15 000 amaSewula Afrika abulewe sisifo i-COVID-19 esibangwa yi-coronavirus, kanti-ke angaphezulu kwee-650 000 amaSewula Afrika ekufakazeleke ukuthi angenwe yingogwana le.    

Umnotho nomphakathi wekhethu kulimele khulu.

Sikhe saqalana namawuruwuru amambi anamandla amakhulu wokugiriza.

Kodwana ngokujama ndawonye, ngokuhlala sisimelele, siphumelele ukujamelana nalesisifo.

Eenyangeni ezimbili ezidlulileko, amawuruwuru la bekasesiqongolweni, bazii-12 000 abantu ebebafakazeleka ukuthi batheleleke ngengogwana ye-corona qobe lilanga. 

Namhlanjesi bangaphasi kwee-2 000 abantu abatheleleka ngengogwana le qobe lilanga.  

Esikhathini esikiswesi bama-89% abantu abalulamako. 

Ngitjho nanyana imibandela yokuqinteliswa kwamakhambo igedlisiwe nje esikhathini esiyinyanga esidlulileko nasiyamela esiGabeni sesiBili sokuYelela, kancani kancani liphungukile inani labantu abathoma ukungenwa sisifesi, nabalaliswa esibhedlela kunye nababhubhako.  

Kancani kancani kuphungukile nokufunwa ngobunengi kwemibhede yeembhedlela, iimphefumulisi, i-oksijini nezinye iinsetjenziswa zokwelapha eziqakathekileko.

Siphumelele ukwehlula isigaba esimbi khulu salesisifo esirhatjheke kokapha sabe ngahlanye sivikela amandla wehlelo lethu lezepilo. 

Ngithanda ukunithokoza, nokunibuka, nina bantu beSewula Afrika, ngalepumelelo kunye nangokuhlengwa kwepilo yeenkulungwana ngeenkulungwa zabantu ngokuhlanganyela kwenu amagadango wokusiza.

Ipumelelo le itjhejwe nanga yiHlangano YezePilo YePhasi (i-WHO), yona ebeyisebenzisana nathi ukuqinisa amagadango esiwathathela isifesi. 

Njengoba sikhe satjho phambilini, beyisolo isibonisa yabe yathumela ngitjho nezazi zayo elizweni lekhethweli. 

Siyalithokozela loke isekelo esilinikelwe mNqophisi Zombelele we-WHO enzinze e-Geneva, ngokunjalo siyalithokozela nesekelo esilithole emaZikweni aLawula naKhandela iziFo e-Afrika. 

Nanyana ibonakala nje indima esele siyilimile, basese banengi abantu bekhethu esolo batheleleka ngengogwana le, begodu abanye babo bagcina babhubhile. 

Nanyana ngasiphi isilinganiso, iqiniso kukuthi sisaqalene naso lesisifo esingumabhubhisa esirhatjheke kokapha.  

Isitjhijilo esikhulu kinazo zoke kwanje – nomsebenzi wethu omkhulu khulu – kuqinisekisa ukuthi isifesi asithomi phasi ngobutjha.

Amazwe amanengi ephasini zombelele asahlelwe ‘mzombe wesibili’ walesisifo namkha atheleleka ngobutjha. 

Kilamazwe, amanengi wawo adlulile esiqongolweni sesifesi begodu besele kubonakala inga selasilawula kuhle isifesi.

Amanye wawo abe aphelisa nemibandela yemileyo kezomnotho nakezokuphilisana komphakathi. 

Kanenginengi, umzombe wesibili wesifesi uvamise ukuba mumbi khulu ukudlula wokuthoma. 

Manengi amazwe akateleleke ukuthi abuyise imibandela eqinileko yokuqinteliswa kwamakhambo.  

Amagadango esiwathathela ukuhlenga umphakathi kezepilo kwanje selaqale ukuphungula ukurhatjheka kwengogwana le ukuya phambili nokuzilungiselela isigaba sokusahlela kwesifesi ngobutjha okungahle kwenzeke.

Sesithethe isiqunto sokwandisa ukuhlolelwa i-coronavirus.

Ngenca yokwehla (yokuphunguka) kokutheleleka okutjha nokwehla kwegandeleleko phezu kwamaziko wethu wezepilo, kwanje sesinamandla aneleko wokwandisa iindlela zokuhlola.

Hlangana namakoro wabantu esele sizakukghona ukubahlola kwanje sesizakukghona nokuhlola boke abantu abangeniswa esibhedlela, abalatjhelwa ngaphandle abanamatshayo we-COVID-19, kunye nabantu ngamunye ngamunye ekhe batjhidelana nabantu esele kufakazelekile ukuthi banengogwana i-coronavirus ukuthi bona ngokwabo abanamatshayo wayo na. 

Njengoba sisandisa ukuhlola nje, senza ngcono nehlelo lokulandelela abantu abakhe batjhidelana nabantu abathelelekileko ngokusebenzisa isisetjenziswa seselifoni SokuYelela Nge-COVID-19 (i-COVID Alert South Africa) kunye nangekundla ye-WhatsApp ebizwa ngokuthi yi-COVID-19 Connect.

Ukuhlola okuphumelelako namahlelo wokulandelela abantu abakhe batjhidelana nabathelelekileko nakho kuzasivumela ukuthola nokulawula ukwehla kwesifo ngaphambi kobana sirhatjheke ukuya phambili. 

Ntambama nje ngikhombela woke umuntu one-smartphone eSewula Afrika ukuthi azidlulisele i-COVID-19 Alert Mobile App etholakala ku-Apple Store namkha ku-Google Play Store.   

I-App le iinhlangano zamathungelelwanothintano wamaselifoni aziyibhadelisi, ngalokho-ke ungazidlulisela yona ngaphandle kweendleko zedatha. 

Ngokusebenzisa ithekhnoloji ye-Bluetooth, isisetjenziswa se-app sizakuyelelisa nanyana ngiwuphi umsebenzisi waso ukuthi ukhe waba seduze nomunye umsebenzisi otholakele anengogwana ye-COVID-19 emalangeni ali-14 adlulileko.

I-app ayivezi bizo lamuntu, ayibutheleli mininingwana ephathelene nomuntu, ayilandeleli nokuthi umuntu ukuphi nendawo lapho akhona. 

UmNyango wezePilo ubuye wavula namahlelo we-WhatsApp newe-SMS azakusetjenziswa babantu abanganama-smartphone kobanyana azobanikela imiphumela yokuhlolwa abe abayelelise ngokuthi kungenzeka ukuthi bakhe baba sengozini yokucatjhazelelwa yingogwana le. 

Ukulandelela  abantu umuntu akhe waba seduze nabo kuligadango eliqakathekileko lokuzivikela nelokuvikela umndenakho oseduze kunye nabangani. 

Sizokwenza ihlolo yelizwe loke la sifuna ukuthola khona ukuthi mbala mbala bangangani abantu abangenwe yingogwana le emphakathini welizwe lekhethu. 

Ihlolo le – eyaziwa ngokuthi yihlolo yokungajamelani nobukhohlakali – isebenzisa ukuhlolwa kwesivikelazifo ukuthola ukuthi umuntu ukhe waba sebhodulukweni elinengogwana i-coronavirus.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                              Irhubhulululo lelizwe loke lizakunikela abososayensi ithuba lokulinganisa ukuthi bangangani abantu abangenwe yingogwana i-coronavirus ngaphandle kokuba namatshayo wayo nokulinganisa ukuvikeleka ekungenweni zizifo emphakathini kunye nokuzwisisa ngcono ngendlela ingogwana le irhatjheka ngayo. 

Solo siragela phambili ngokulonda amandla wethu wokutjheja zepilo ukuqinisekisa ukuthi siyakghona ukukulawula kuhle ukuthoma phasi ngobutjha kokusahlela kwengogwana le okungahle kwenzeke, besiqinisekise ukuthi woke umuntu uthola itjhejo alidingako. 

UmNyango wezePilo usebenzisana namayuniyoni wabasebenzi nabanye ababelani  ukuqinisekisa ukuthi zoke iindaba zetjhejo lezepilo nelabasebenzi bangaphambili kilepi banayo ipahla yokubavikela nabasemsebenzini nokuthi basebenzela ebujameni obuphephileko. 

Ngithanda ukuthokoza amaforosi wezepilo ekubasebenzi bekhethu ngokuyiphakamisa izwakale nangendlela efanako indaba yokuqakatheka kokuphepha. 

Ngithanda ukuwathokoza ngokuzinikela kwawo ekutjhejeni abantu bekhethu nangokuzinikela okukhulu akwenzileko.

Njengoba sisasebenzela ukukhandela ukurhatjheka kwengogwana le ukuya phambili, ngakelinye ihlangothi sizilungiselela namhlazana kuyokutholakala umjovo walengogwana.

Ukuqinisekisa ukuthi iSewula Afrika iyakghona ukuthola umjovo ozakuba lisizo msinyana ngokungakghonakalako nangendlela eyaneleko ukuvikela isitjhaba sekhethu, ilizwe lekhethu lingenele igadango elisekelwa yi-WHO ukuhlanganisa imithombo yamandla yokudidiyela nokusabalalisa umjovo ongatholakala. 

Ngomjovo lo, iSewula Afrika ihlanganyela namanye amazwe ekusekeleni amahlelo wemijovo embadlwana nekufuneni iindlela ezilungileko zokuthola umjovo ngeendleko eziphasi.   

Ngesikhundla selizwe lekhethu sokuba nguSihlalo weHlangano yoBunye bamaZwe we-Afrika (i-AU), besisolo sikhulumela indlela elungileko yokuthola umjovo ephasini loke kobanyana kungazokuba nelizwe elisalela emva. 

Godu sithembele nemandleni wethu wokuveza nokusabalalisa umjovo khona ekhethwapha, kobanyana iSewula Afrika izokulima indima eqakathekileko emzameni wokunabisa amathuba wokuvula amasango wokutholakala komjovo.

Ilizwe lekhethu selivele lihlanganyele nabanye ekulingelelweni kwamahlelo womjovo, la kutjengiswa khona amandla welwazi labososayensi bekhethu.  

MaSewula Afrika wekhethu,

Esikhathini esiyinyanga esidlulileko, ukwehla (ukuphunguka) ngenani elibonakalako kokutheleleka kwabantu ngobutjha kwenze iSewula Afrika yehlele esiGabeni sesiBili sokuYelela.

Kwanjesi-ke, ngenye indima esele siyiragile njengoba izinga lokutheleleka lehlile nje, kwanje sesilungele isigaba esitjha egadangweni lethu lokulwa nalesisifo esirhatjhekako.

Siphumelele ukujamelana namawuruwuru wengogwana i-coronavirus.

Kwanjesi-ke sikhathi sokubuyisela ilizwe lethu, abantu balo kunye nomnotho wethu ebujameni obujayelekileko, obufana nebepilo ebesiyiphila ngaphambi kweenyanga eentandathu ezidlulileko. 

Sikhathi sokuya lapho sekuzokuba khona bujamo obuyajelekileko obutjha soke isikhathi nakusese ne-coronavirus.  

Njengoba imisebenzi yomnotho ibuyele endimeni engcono ukusukela ngoMgwengweni, kwanje sekusikhathi sokuphelisa imibandela yokuqinteliswa komnotho esaseleko nokuphilisana komphakathi ngobunengi ngokungakghonakala nangokuphepha.  

Ngemva kokubonisana nabajameli baborhulumende beemfunda nebeendawo, nangokulandela iinluleko zabososayensi nangokubonisana nababelani ngokwahlukahluka kwabo, iKhabinethi namhlanje ekuseni iqunte ukuthi lizwe lekhethu kufuze leyamele esiGabeni sokuThoma sokuYelela. 

Ukweyamela esiGabeni sokuThoma sokuYelela kuzakuthoma phakathi kobusuku bangoSondo wamhlana ama-20 kuKhukhulamungu.  

Leligadango lilimuka ukuthi amazinga wokuthelelana aphasi kwanje kunye nokuthi ihlelo lethu lezepilo njenganje linamandla aneleko wokulawula isidingo sakhathesi. 

Ukweyamela esiGabeni sokuThoma sokuYelela kuzakutjho ukugedliswa ukuya phambili kwemibandela elawula imibuthano yabantu. 

  • Imibuthano yompakathi, yezekolo, yepolitiki neminye, seyivunyelwe, kwaphela nayibe inani labantu alidluli ema-50%  wenani elipheleleko lomthamo okghona ukuthwalwa yindawo ekuhlanganyelwe kiyo, ukufika ema-250 wabantu emibuthanweni yangekhaya, bese emibuthanweni yangaphandle kuba ma-500 wabantu. 
  • Ikambiso yezepilo, njengokuhlamba izandla namkha ukuhlikihla ngesihlanzekisi, ukuqalangana kwabantu nokufaka amamaski zizinto ekufuze zenziwe njengekanyeni njengoba zinjalo.   
  • Inani labantu abavunyelwe ukuya emngcwabeni likhutjhulwa ukusukela ema-50 ukuyokufika e-100, ngenca yengozi ekulu yokurhatjheka kwengogwana emingcwabeni; (Ngamanye amagama mvanje inani labantu abavunyelwe ukuba semngcwabeni ngasikhathi sinye akukafaneli lidlule i-100 labantu). Imilindelo yona solo isavaliwe.
  • Iindawo zokuzelula umzimba, zokuzigedla nokuzithabisa – njengamajimu namathiyetha – ebezibekelwe isilinganiso sabantu abangadluliko ema-50, kwanje sezizakuvunyelwa ukuba nabantu abafika ema-50% womthamo wendawo ngayinye, ngokulawulwa kukuthi ingangani indawo ekhona, nangokuthi imibandela yokuqalangana kwabantu iyazaliseka na, neminye imibandela yekambiso yezepilo. 
  • Ukuqinteliswa kwemibuthano yemidlalo izakusolo ihlezi injalo, ayitjhuguluki.

Lapho ifuneka khona ngomsebenzi wokurejistarela ukuvowuda namkha ivowudi ekhethekileko, iKomitjhini yezeKhetho eziJameleko (i-IEC) izakuvunyelwa ukuvakatjhela amaziko wokuhlengwa kwesimilo, wezepilo, iindawo zokuhlalisa abantu abadala kunye nezinye iindawo ezinjalo. 

Lokhu-ke kuzakwenziwa ngokulandela yoke imibandela yekambiso yezepilo, sekubalwa nokufakwa kwamamaski, nokuhlanjwa ngamanzi nesibha namkha ukuhlanzekiswa kwezandla ngeenhlanzekisi. 

Elinye lamagadango wokuthoma esalithathako lokulawula ukurhatjheka kwengogwana kwaba kukhandela abantu abavela emazweni wangaphandle kunye nokuvala imikhawulo yekhethu. 

Njengoba sisiya esiGabeni sokuThoma sokuYelela nje, kancani kancani sizayigedlisa imibandela yokuqinteliswa kwamakhambo wokuya nokubuya emazweni ngamazwe. 

Sizokuvumela amakhambo wabantu ababuya ngaphandle basiza eSewula Afrika nabasuka eSewula Afrika basiya emazweni wangaphandle ngebhizinisi, nezokuzigedla nangeminye imihlobo yamakhambo ukusukela nali-1 kuSewula wee-2020.  

Lokhu-ke kuzakulawulwa magadango athileko:

  • Amakhambo awazukuvunyelwa ukuya nokubuya emazweni athileko lapho izinga lokuthelelana kwabantu nge-coronavirus liphezulu khona. Kuzakumenyezelwa irhelo lamazwe lawo ngokulandela imininingwana yamva nje yezesayensi ngobujamo bamazwe lawo. 
  • Abantu abakhambako bazakusebenzisa kwaphela isango lomkhawulo linye ebesolo lisebenza ngesikhathi sokuqinteliswa kwamakhambo namkha elinye lamadoyelo waboflayi amathathu angamakhulu: i-King Shaka, i-OR Tambo kunye ne-Cape Town International Airport. 
  • Ekufikeni kwabo, abakhambi kuzakufuneka baveze imiphumela yokuhlolelwa isifo se-COVID-19 etjengisa ukuthi abanayo i-COVID-19, engakadlulelwa ma-awa ama-72 ukusukela ngesikhathi abasuke ngaso lapho babuya khona. 
  • Lapho umkhambi angakahlolelwa khona i-COVID-19 ngaphambi kokusuka kwakhe, kuzakukateleleka ukuthi abekwe endaweni yokubavalela bodwa abantu abasolelwa namkha abatheleleke ngengogwana, kuthi iindleko zalokho zibe ngezakhe. 
  • Boke abakhambi bazakuhlolwa nabafikako, begodu labo abazakuba namatshwayo we-coronavirus bazakuvalelwa babodwa bebabuyelelwe godu ngokuhlolelwa i-COVID-19.
  • Boke abakhambi bazakukhonjelwa bona badawunilowude isisetjenziswa seselifoni i-COVID-19 Alert South Africa.

Amazwe asekhe asebenzisa lesisisetjenziswa akghonile ukukulawula kuhle ukurhatjheka kwalesisifo.  

Nakulungiselelwa ukuvulwa ngobutjha kwemikhawulo, ubuzenda beSewula Afrika emazweni wangaphandle buzokuvulelwa iimbawo zamavisa begodu amavisa wesikhathi eside nawo azokubuyiswa.   

Ikoro yezevakatjhobukelo ingenye isika yomnotho welizwe lekhethu.

Sesikulindele ukuvulela iphasi iminyango yethu godu, simeme abakhambi bazokujabulisa amehlwabo nommoyabo ngeentaba zekhethu, ngamabhitjhi, ngamadorobha welizwe lekhethu aphuphuma ipilo kunye neenqiwi zethu zeenyamazana, ngokuphepha nangokuzithemba. 

Godu njengengcenye yokubuyela emnothweni wethu nepilweni yethu yomphakathi ejayelekileko kancani kancani:

  • Isikhathi somthetho wewatjhi sitjhugululiwe. Isikhathi sewatjhi kwanje sesizakuthoma phakathi kobusuku siyokuphela nge-awa lesine ekuseni. 
  • Ukuthengiswa kotjwala eentolo buyokuselelwa ekhaya sekuvunyelwe ukusukela ngoMvulo ukuyokufika ngeLesihlanu, ukusukela nge-iri leThoba ekuseni (09:00) ukuyokufika nge-iri lesiHlanu malanga ntambama (17:00).
  • Utjwala buzakuvunyelwa ukuselelwa lapho buthengiswa khona eendaweni ezinamalayisense kwaphela, ngombandela oqinileko womthetho wewatjhi.

Emalangeni ambalwa ezako lawa, imithetjholawulo ekhitjelelweko izakumenyezelwa bese kuthi aboNgqongqotjhe bethule imibiko enemininingwana epheleleko. 

UmNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha (i-DPSA) khona duze nje uzakuthumela boke abasebenzi bembusweni izaziso ngamagadango azakubuyisela woke amakoro karhulumende emsebenzini ngokupheleleko ngokuphepha nangaphandle kokuriyada.

Ngoba kusese neminye imibandela eqintelisako esaseleko engasetjenziswa kwaphela ngaphasi kwemithetholawulo yehlekelele, sesingezelele isikhathi sobujamo  behlekelele elizweni lekhethu ngenyanga, ukuyokufika nakali-15 kuSewula wee-2020.

Ukweyamela esiGabeni sokuThoma sokuYelela kuphelisa imibandela eminengi eqintelisa imisebenzi yomnotho, nanyana kusezakuthatha isikhathi nje ngaphambi kobana kungaba yinto ephephileko kiwo woke amakoro ukubuyela emsebenzini wawo ngokupheleleko. 

Ukufuneka kwepahla ephasini loke nakhona lapha ekhethu kunye nokuthunyelwa kwayo kamanye amakoro kuzakusolo kuphasi isikhatjhana, ngitjho nangemva kobana izabe seyiphelisiwe imibandela eqintelisako.                                    

Ngalokho-ke kuqakathekile ukuthi sirhabe ukuvuselela umnotho welizwe lekhethu, sivuselela ukuhluma besivule nemisebenzi.

Ngemva kokubonisana iimveke ezimbadlwana, ababelani bompakathi kwa-NEDLAC sebakhambe indima ehle khulu ngehlelo elincamileko lokuvuselelwa komnotho. 

Lokhu-ke kusilinganisoliqha selizwe lekhethu, esitjengisa ukuthi yini esingayiphumelelisa nasibumbanako sihlanganyele umraro orhabekileko.

IKhabinethi izokwakhelela phezu kwalesisisekelo esitjha ukuqedelela ihlelo lelizwe lokuvuselela umnotho, eemvekaneni ezizakwezi.

Ihlelo lokuvuselela elizakuqedelelwa lizakwakhela phezu kwehlelo lama-R500 wamabhiliyoni lokuphungulela umphakathi nomnotho umthwalo esilimemezele ngoSihlabantangana, elisekele amakhaya, iinkhamphani kunye nabasebenzi  ngamandla ezwakalako ngeenkhathi zobudisi.

Ngeembonelelo ezikhethekileko ze-COVID-19 kunye nangeengezelelo ezikhonezi khona nje, idlula kude ema-R30 wamabhiliyoni imali yokusekela engezelelweko esele isize abantu abangaphezulu kweengidi ezili-16 ababuya emakhaya adingileko.

Zingaphezulu kwee-800 000 iinkhamphani ezizuze ngesiKhwama sokuSekela abaNgasasebenziko (i-UIF) nangeembonelelo neemali zokubolekisa ezibuye eminyangweni karhulumende ehlukahlukileko kunye nebuya eenjamisweni zomphakathi. 

Bangaphezulu kweengidi ezine abasebenzi abasekelelwe umrholo ngama-R42 wamabhiliyoni, kunqotjhwe ukuvikela imisebenzi le ngitjho nanyana iinkhamphanezi bezingakghoni ukusebenza nje.

Lelisekelo lithinte ipilo yeengidigidi zamaSewula Afrika begodu lenze umehluko wamambala kilabo abadinge khulu.

Isibonelelo se-UIF singezelelelwe isikhathi bekube sekupheleni kobujamo behlekelele, ukuqinisekisa ukuthi abasebenzi neenkhamphani ingeniso yabo esesengozini ikwazi ukuhlala isekelekile. 

Ngaphezu kwaleziinkhamphani ezithole isekelo bunqopha, zinengi ezinye iinkhamphani ezisizakele ngokuphunyuzwa umthwalo womthelo wemali elinganiselwa ema-R70 wamabhiliyoni.

Aziingidi ngeengidi amaSewula Afrika azuze ngokuphungulwa kwemalinzalo ekuyinto ebeke iliqha emlandweni.

Kwenziwe namatjhuguluko eHlelweni LokuBolekisa NgeeMali ukwenzelela bona kube lula eenkhamphanini nanyana ngezingangani ngobukhulu ukuthola isikwelede ngemalinzalo ephasi, nembadalo yakhona iriyadiswe esikhathini esingafika eenyangeni ezili-12. 

Sikhuthaza zoke inkhamphani ezithikaziseke engenisweni nemirholweni yazo ukuthi zikhombele isekelo kilelihlelo njengoba umnotho usavuselelwa nje. 

Ekuthomeni kwesifo esirhagelekwesi sakhombela amaSewula Afrika ukuthi atjengise ukuzwelana awodwa nokuthanda lizwe lekhabo ngokusekela imizamo karhulumende ekulweni naso lesisifo esirhageleko.

Savula isiKhwama SokuZwelana, esele sithole iminikelo elinganiselwa eenkulungwaneni ezima-300 evela ebantwini abalinganiselwa eenkulungwaneni ezili-15 kunye neenkhamphani ezilinganiselwa eenkulungwaneni ezimbili nesiquntu (2 500).

Iminikelo le ibuye ebantwini abanguwokewoke, nebasebenzini, neenhlanganweni zekolo, neenqhemeni zepolitiki, neenhlanganweni ezingasizombuso,  neenhlanganweni  zabaphatheli kunye neenhlanganweni ezisekela umphakathi odingileko.

Ngomsebenzaso, isiKhwama SokuZwelana (i-Solidarity Fund) sitjengise amandla wokusebenzisana ngokubambisana komphakathi.

Solo sasungulwa isikhwamesi, sesibuthelele imali yomnikelo eyi-R3.1 wamabhiliyoni evela eenkhamphanini, eenhlanganweni ezisekela umphakathi odingileko kunye nebantwini ngamunye ngamunye.

Bekube nje, seyabele i-R2.4 yamabhiliyoni kobanyana isekele amakoro angaqakatheke khulu ehlelweni lethu lokulwa ne-coronavirus. 

Kilokhu-ke kubalwa ukuthengwa kweensetjenziswa zokuhlola, iinhlahla nepahla yokuzivikela kunye nokukhandwa kweemphefumulisi khona lapha ekhethu.  Isetjenziselwe nekutholeleni amakhaya adingileko ukugoma ngomnqopho wokubethula umthwalo weendleko, namavawutjha wabalimi abalimela ukuziphilisa, nokutjheja abongazimbi benturhu yobulili kunye nejima lokuphandlulula ngesifo se-COVID-19 elizweni loke.  

MaSewula Afrika wekhethu,

Inturhu phezu kwabantu abasikazi nabantwana solo iphikelele ngekani njengoba sirhagalelwe sisifo nasi.

Sincame mbala ngokuragela phambili ngesiqunto esisimelele kiso sokucitha inturhu yobulili neyokubulawa kwabantu abasikazi. 

Ngokweembalobalo zamva nje, sesithole bona zima-30 iindawo ezidlangelwe mraro lo elizweni lokeli. 

Njengoba seyamela kesinye isigaba sokuyelela nje, sandisa besenza ngcono izenzelwa esisekela ngazo abongazimbi benturhu yomkhaya, khulu khulu eendaweni esele zikhonjwe njengalezo ezidlangelwe yinturhu eqothele ubulili obuthileko nokubulawa kwabantu abasikazi. 

Kufuze sikwenze lokhu, hayi kwaphela ngoba imibandela yokuqinteliswa kwamakhambo seyigedliswa, kodwana kufuze sikwenze njengengcenye yomsebenzi esele vele uthomile wokuphumelelisa iHlelo LamaQhinga WeliZwe elamukelwe yiKhabinethi phambilini nonyaka.  

Lapha-ke kubalwa nokusonjululwa komfanekiselo olungelelweko oziingabagaba ophethe nesekelo eliyihlanganisela yokuthotjwa kwemikhumbulo yomphakathi, nokuphenywa kwamacala, nemisebenzi yokwakhelwa kwabantu izindlu kunye nokuhlonyiswa ngezomnotho kwabongazimbi, koke ndawonye. 

AmaZiko we-Khuseleka One Stop Centres asebenzela phezu kwethungelelwano elikhoneli njenganje le-Thuthuzela Care Centres begodu selasebenza eenyingini ezithileko eTlhagwini Tjingalanga, e-Limpopo kunye nePumalanga Kapa. 

Sewuthomile-ke umsebenzi wokukhulisa lomfanekiselo wetjhejo nesekelo kizo zoke iimfunda.

Asenze koke esingakukghona ukuruthula umraro wenturhu phezu kwabantu abasikazi nabantwana.

Lesisifo esirhageleko esibangwa yingogwana ye-corona sivezile ukuthi ubukhohlakali bunemirabhu engangani nokuthi ubukhohlakalobu buyidlelezele kangangani imithombo yethu yamandla eqakathekileko ngesikhathi ebesiyidinge ngaso khulu khulu.  

Abelusimthetho bekhethu banendima ehle kwamambala abayenzako ekuphenyeni yoke izwangobatjho yokudliwa kweemali ebezibekelwe i-COVID-19.    

IPhiko eliKhethekileko kezokuPhenya (i-SIU) lingithumelele umbiko walo wesikhatjhana wokuthoma, ohlathulula ngendima esele liyenzile emaphenyweni walo kizo zoke iimfunda nakeminye iminyango yombuso  neenjamiso elizweni loke. 

Njengoba i-SIU iqedelela amaphenyo wayo nje, sizokukghona ukumemezela umphumela wamaphenyo lawo. 

I-SIU isebenzisana nezinye iinjamiso ezibunane e-Fusion Centre ye-COVID-19 ukuthola, nokuphenya kunye nokutjhutjhisa nanyana ngibuphi ubukhohlakali. 

Njengengcenye yomzamo wokukhuthaza ukusebenzela emkhanyweni nokuthwala isibopho sokuphendulela umuntu akwenzako, iZiko LeeMali ZeNarha  limemezele imininingwana yawo woke amagontraga womsebenzi ophathelene ne-COVID-19 anikelwe ziinjamiso zomphakathi/zombuso elizweni loke kunye neemfundeni ngeemfunda.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                      

Leli-ke ligadango elililiqha lomlando esithemba bona lizakwakha umkhanyo ngazo zoke iindleko ezinje ezizakusetjenziswa ngomuso. 

I-Ofisi yomHloliincwadi Zombelele nayo ilime indima ehle okubabazekako ekukhombeni ubuthakathaka nobungozi ekulawulweni kwemithombo yamandla ye-COVID-19 nekutholeni izehlakalo ezingahle zibe bukhwabanisi ekufuze ziphenywe ziinjamiso ezihlanganisele e-Fusion Centre ye-COVID-19.

Siragela phambili ngokusebenzela ukuqinisa imizamo yethu yokulwa nobukhohlakali ngamagadango wokusiza iBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA) nabanye abelusimthetho ngemithombo yamandla ebabantu neyimali, siqinise amakhotho akhethekileko wezerhwebo, okuzakusiza ukuwakhambisa msinyana amacala aphathelene ne-COVID-19, kunye nokuqedelelwa kweQhinga elitjha LokuLwa NoBukhohlakali.                       

Sincamile ngokuqinisekisa ukuthi sesibudlulile ubumbi obukhulu balesisifo esirhageleko. 

Angeze savuma ukubona ukutheleleka kwabantu ngengogwana ye-corona kubuya ngobutjha elizweni lekhethwapha. 

Umzombe wesibili wesifesi ungaqeda amathemba amahle elizweni lekhethweli, begodu ungathikameza godu ipilo yabantu, ngokunjalo godu uthikameze nemithombo abantu abaziphilisa ngayo. 

Kusemahlombe womunye nomunye umSewula Afrika ukuqinisekisa ukuthi akwenzeki lokhu. 

Njengoba singena endleleni etja yokuphila esele izakuba yindlela ejayelekileko yokuphila neyokwenza izinto nje besijayela nokuphila lapho kunengogwana le khona, kufuze siragele phambili ngokuhlala sitjhejile siyelele, sibalekele ukuthelela abanye ngengogwana.  

Le-ke yindlela esizoziphephisa ngayo besihlale nanomnotho wekhethu uvulekile:

Kokuthoma, kumele sifake imaski soke isikhathi nasihlangana nabantu sibe senze neqiniseko sokuthi imaski le ivala umlomo nepumulo. 

Kwesibili, kumele siqalangane ngesikhala esilimitha nohafu ukusuka emuntwini ukuya komunye ngaso soke isikhathi sibe senze nesiqiniseko sokuthi sihlala sisendaweni ebetha ummoya ngokwaneleko.

Kwesithathu, kumele siragele phambili ngokunande sihlamba izandla namkha sinande sisebenzisa iinhlanzekisi zezandla.

Kwesine, kufuze sidawunilowude i-COVID-19 Alert South Africa app, sibe sivikele imindeni yethu nomphakathi wekhethu. 

Esikhathini esiyiveke ukusukela nje, amaSewula Afrika azokuthokozela iLanga LamaGugu ebujameni obuzabe sebungcono khulu ngeendlela ezinengi kinalokhu esidlule kikho eenyangeni eentandathu ezidlulileko. 

Ngikhwezelela woke umuntu ukuthi asebenzise iholideyi yamagugu le njengesikhathi somndeni, isikhathi sokucabanga ngalelikhambo elibudisi esibuya kilo esilikhambe soke ndawonye, kube sikhathi sokukhumbula labo ababhubhileko, sithokoze sigungu ngobuhle bokwehluka kwemihlobo yamagugu wesitjhaba sekhethu. 

Angeze-ke kube nendlela engcono yokuthokozela ubuSewula Afrika kunokujoyina iphaliswano lokujidela ingoma ethi Jerusalema, ejidelwa ephasini loke kilamalangana.

Ngalokho-ke nginikhuthaza noke ukuthi nithathe isitjhijilwesi ngeLanga lamaGugu nitjengise iphasi ukuthi sibobani. 

Njengoba sijame ndawonye salwa ne-coronavirus nje, kufuze sikhwezelele sisebenzele ukuvuselela umnotho wekhethu. 

Siqalene nomsebenzi omkhulu khulu phambi kwethu.

Mzamo ohlanganyelweko womunye nomunye umSewula Afrika ozasisiza ukuvuselela ilizwe lekhethu libuyele epumelelweni netuthukweni.

Lo-ke msebenzi walesisizukulwani esingiso begodu umsebenzi uthoma khona namhlanjesi. 

Siphumelele ukwehlula ukuzaza nokurhonona kokungathembi sakghona ukuqalana nengozi yezepilo engakhange kheyibonwe solo kwathi ndi!

Sitjengisile ukuthi amaSewula Afrika akghona kangangani lokhuya nasibumbanako sihlangana. 

Asibambelele kilommoya webumbano nezwelwano.

Asisiphalazele ukuya phambili sincamile, sisimelele.

Kwanga uZimu angaragela phambili ngokubusisa iSewula Afrika nabantu bayo. 

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore