Isitatimende Esethulwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa Ngendima Yelizwe Ekulwisaneni Nomabhubhisa oyi-COVID-19

MaSewula Afrika Wekhethu,

Pheze minyaka emibili poro ngajama kokuthoma kilekundla ngimemezela ukufakwa kweSewula Afrika ngaphasi kobujamo behlekelele yelizweloke ngokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko ngomnqopho wokurhobhisa ukurhatjheka kwengogwana i-COVID-19.

Leli kwaba ligadango elabe lingakalindelwa neliqinileko.

Kodwana larhobhisa ukurhatjheka kwengogwana ukuze amaziko wezepilo welizwe lekhethu kunye nomphakathi ukghone ukulungiselela ukwehla kobulwelobu ebegade kulindelwe.

Ukusuka ngesikhatheso, besilokhu sitjhugutjhugulula amano wethu kuya ngokobujamo bukamabhubhisa lo, ngokwehla nokwenyuka kwezinga lokutheleleka kwabantu begodu nangokuthwala budisi kwamaziko wezepilo welizwe lekhethu.

Eminyakeni emibili edlulileko le ipilwethu yangamalanga begade siyiphila ngaphasi kwemibandela kamabhubhisa lo.

ISewula Afrika ibe nezehlakalo zokutheleleka kwabantu ngengogwana ezingaphezu kweengidi ezi-3.7 begodu isibalo sababulewe yi-COVID-19 sapheze saba ziinkulungwana ezilikhulu.

Umabhubhisa lo utjhugulule indlela esisebenza, esithatha ngayo amakhambo, esihlanganyela ngayo eenkonzweni nesiledlha ngayo eendaweni zokuzithabisa.

Ukhahlumeze iindlela zokuziphilisa zamakhaya amanengi bewatjhabalalisa nomnotho welizwe lekhethu, okwabangela bona kuvalwe amabhizinisi amanengi bekwaphela nemisebenzi eziingidi ezimbili.

Zinto zinjalo, umabhubhisa lo ubuye watjengisa ukuthi amaSewula Afrika babantu abatjhejanako nabanezwelo omunye komunye ngesikhathi sobudisi.

Nagade sikhonjelwa bona sithobele imibandela emalungana namakhambo, imibuthano neminyanya ehlukahlukeneko, njengamaSewula Afrika sakwenza lokho ngokuzwisisa ukuthi senzela ukuphepha kwepilo yethu, ipilo yezakhamuzi nehlalakuhle yelizwe loke.

Eminyakeni emibili edlulileko, sithethe amagadango angakajayeleki ukuqinisa ihlelo lethu lezepilo begodu saqinisekisa ukuthi iingulani ezine-COVID-19 ziyatjhejwa eembhedlela zelizwe lekhethu.

Njenganje sesizokutjhugulula indlela esenza ngayo izinto.

Silungele ukuthoma isigaba esitjha sokulawulwa  kukamabhubhisa.

Ngemva kwamahlandla amane wokwehla kwengongwana le, sele balidlanzana abantu abagula ngokukhambeleleko bebatlhoge ukulaliswa esibhedlela.

Iimbalobalo zabahlongakalako zehle khulu kunangaphambilini.

Abososayensi belizwe lekhethu basitjela ukuthi lokhu kubangelwa kukuthi ama-60% ukufikela ema-80% wesitjhaba sesinamasotja womzimba akhandela ingogwana ngemva kokutheleleka ngengongwana kwangaphambilini namkha kokujova.

Ukuya ngokwelemuko leminyaka emibili edlulileko le, amaziko  wezepilo welizwe lekhethu selafunde ukulawula ubulwelobu ngokungeneleleko.

Sele sijayele ukufaka amamaski nokuhlamba izandla zethu kanenginengi.

Khulukhulu, ama-48% wabo boke abantu abakhulu sele bahlabe okungasenani umjovo munye.

Singena emnyakeni wesithathu kamabhubhisa ngethemba elikhulu kunangaphambilini.

Ije umabhubhisa lo angakabukuphela, kusese nesidingo sokobana sihlale siyelele, sibona ipilo yethu yangamalanga ibuyela esigeni.

Sibona umnotho wethu ubuyela ekusebenzeni ngokupheleleko.

Sizwa umthwalo wokwesaba nokuphelelwa lithemba kweminyaka emibili edlulileko usuka emahlombeni wethu. Ngokutjhuguluka kukamabhubhisa lo nangeragelophambili esele ifikelelwe ngemizamo yethu ehlanganyelweko, sizimisele ukuphelisa ubuJamo bezeHlekelele beliZweloke msinyana nasele samukele imibono namazizo womphakathi mayelana nemileyo yezepilo ekhutjhwe ngungqongqotjhe wezepilo.

Imileyo le, nasele ibuthelelwe beyaphasiswa, izokujamiselela imileyo yobuJamo bezeHlekelele beliZweloke njengethulusi langokomthetho esilisebenzisako ukulawula umabhubhisa oyi-COVID-19.

Woke amaSewula Afrika ayamenywa bona aveze imibono ngemileyo etlanywako ngaphambi kokuvalwa ngomhla we-16 kuSihlabantangana.

Okufanele kucace kukobana ukupheliswa kobuJamo bezeHlekelele beliZweloke akutjho ukuphela kwengogwana eyi-COVID-19.

Kutjho nje kwaphela ukuthi sitjhugulula indlela esilawula ngayo umabhubhisa begodu sizokuthembela phezu kwemileyo yezepilo kunaleyo yokulawulwa kwehlekelele.

Kutjho ukuthi sizijayeza ukuphila nengogwana le.

Kutjho ukuthi ngendlela esingakghona ngayo sibuyela epilweni yethu yangaphambi kokwehla kwengongwana.

Kutjho ukuthi sivula umnotho welizwe lekhethu khudlwana begodu sithoma nokuhlangela imibuthano yokuledlha nokuzithabisa neminyanya ebesele siyihlulukele eminyakeni emibili edlulileko.

Ukusukela ngoSewula wanyakenye, ilizwe labekwa esiGabeni sokuYelela sokuThoma esitjho bona ipilo yangamalanga ingathoma irage ngokulandela imileyo yezepilo ngaso soke isikhathi.

Inengi leenqinteliso zezomnotho ziphelisiwe.

Sele sikghona ukunyefisa khudlwana iinqinteliso.

Ekuqunteni ngeenqinteliso ekufuze zinyefiswe nalezo ekufuze zihlale zisebenza – sihlahlwa njengaphambilini– siseluleko seKomiti yaboNgqongqotjhe eLuleka nge-COVID-19.

Sitjheje godu neendlela zokwenza zamanye amazwe, kufaka hlangana lawo aphelise ngokupheleleko ubujamo behlekelele kwathi ngemva kwalokho kwalandela ukwehla ngobutjha kwemihlobo eminye yengongwana nokuhlongakala kwabantu.

Ngokwazi ukuthi kufuze singene esigabeni esitjha sokulawula kwethu umabhubhisa, siziphe isikhathi sokukhulumisana ngokunabileko nababalimindima, abafaka hlangana iinhlangano zezekolo nabarholi bendabuko.

Emini namhlanjesi sibe nomhlangano nomKhandlu oLungelelanisa imiSebenzi nge-Ofisini kaMengameli, ofaka hlangana aboNdunakulu, aboMeyara bawo woke amadrobha amakhulu, aboNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe, abajameli beHlangano yaboMasipala beeNdawo zemaKhaya yeSewula Afrika (i-SALGA).

Ukuya ngokwemikhulumiswano leyo nangokwesitjhukumiso somKhandlu oYelelisa ngeNgogwana i-Corona, iKhabinethi iqunte ukunyefisa iinqinteliso ezithile njengengcenye yokwehlela esiGabeni sokuYelela sokuThoma.

Iinqinteliso malungana nemibuthano zitjhugululwe khulu.

Mayelana nemileyo yangaphambilini gade kubekwa isiqunto ngesibalo sabantu abangakhambela imibuthano.

Ikambiso njenganje ngokuragela phambili kukobana iindawo zemibuthano yangaphakathi kwemakhiwo neyangaphandle ingamumatha umthamo oma-50% lapho iimfuneko zokungena emnyango kuzokuba bufakazi bokuthi ujovile namkha imiphumela yokuhlolelwa i-COVID-19 yesikhathi esingaphasi kwama-iri ama-72.

Kodwana nakunganabufakazi bokujova namkha bemiphumela yokuhlolelwa i-COVID-19, isilinganiso esiphezulu kuzakuba babantu abayikulungwana ngaphakathi komakhiwo nabazii-2,000 nababuthene ngaphandle.

Amatjhuguluko la mayelana neenqinteliso zemibuthano azokuba nenzuzo ekulu emibuthanweni yezemidlalo, yezobukghwari, nemabubulweni wezokuzithabisa.

Lokhu kutjho ukuthi nasijovileko namkha siqeda ukufumana imiphumela yokuhlolwa etjengisa ukungabi nengogwana, sizakubuyela ekubukeleni imidlalo ematatawini nokukhambela amakhonsathi wombhino, imidlalo yatjhatjhalazi, amakhonferensi neminye iminyanya.

Isibalo sabantu esingesiphezulu esivunyelwe ukuya emngcwabeni selulwe ukusuka ekhulwini ukuya emakhulwini amabili.

Njengaphambilini, imilindelo, iminyanya ‘yokugidinga ipilo kamufi’ ngemva komngcwabo ayikavunyelwa.

Kunamatjhuguluko aqakathekileko malungana nomleyo wokufakwa kwamamaski.

Njengaphambilini, kukatelelekile ukufaka imaski namkha isembozo esivala ipumulo nomlomo lokha abantu nabaseendaweni zomphakathi.

Nokho, ayitlhogeki imaski lokha umuntu nakangaphandle.

Lokhu kutjho ukuthi kufuze siwafake amamaski nasingeentolo, eenthabathabeni zeentolo, ema-ofisini, emafekthri, emateksini, eentimeleni namkha kinanyana ngiyiphi indawo yomphakathi kodwana engaphakathi komakhiwo.

Kodwana asitlhogi ukufaka amamaski nasikhamba estradeni namkha endaweni evulekileko namkha nasiya embuthanweni obanjelwe ngaphandle.

Imileyo yokuqalangana nayo iyatjhugululwa, kutlhogeka ibanga eliyimitha lokuqalangana hlangana nabantu kizo zoke iindawo ngaphandle kweenkolweni.

Kunamatjhuguluko godu malungana namakhambo phakathi kwelizwe lekhethu namanye. Iinthekeli ezingena ngeSewula Afrika kuzokufanela zitjengise ubufakazi bokuthi zijovile namkha imiphumela yokuhlolelwa ingogwana (i-PCR) enesikhathi esima-iri angaphasi kama-72.

Zoke iinthekeli ezingakajovi ezingena ngelizweni lekhethu ezivuma ukujova zizakujovwa.

Amagadango la azokuthoma ukusebenza kusasa, ngeLesithathu nakama-23 kuNtaka wee-2022 nasele imileyo emitjha igadangiswe kugazede yombuso.

Ngamatjhuguluko la, pheze zoke iinqinteliso ezimalungana namakhambo nomnotho zizakube ziphelisiwe.

Nasiragela phambili kufuze sihlale sikhumbula ukuthi ukuzivikela okunamandla khulu ekulwisaneni nobulwelobu, kuthoma ngomjovo, kwesibili, ngokuthobela imileyo esisekelo, njengokufaka imaski nawungaphakathi kwemakhiwo.

Ukunyefiswa kweenqinteliso eziseleko kuzokufuna ukuthi sandise izinga lokujova hlangana namaSewula Afrika.

Umjovo uveze amandla wokwehlisa ikghonakalo yokugula okukhambeleleko.

Iimbalobalo zamaziko wezepilo welizwe lekhethu zitjengisa ngokucacileko ukuthi kunekghonakalo ekulu yokuthi abantu abangakajovi balaliswe esibhedlela namkha babulawe yi-COVID-19.

Umjovo uyakghona ukwehlisa amathuba wokufakelana ubulwele ekhaya neendaweni ezifana neenkolweni nemayunivesithi lapho kunokuthintana khona.

Lokha nasithabela ukuthi abantu abangaphezu kwama-68% beminyaka ema-60 sele bajovile, ngahlanye sitshwenyekile ukuthi bama-35% kwaphela abantu abaneminyaka ehlangana neli-18 nema-35 abajovileko.

Kuqakatheke khulu ukuthi sandise isibalo sabantu belizwe lekhethu baleminyaka eli-18 ukufikela kema-35 ukuthi bajove godu kungakho ngenyanga ephelileko sihlome ijima i-#KeReady.

Ijimeli lirhatjha imilayezo etlanywe babantu abatjha begodu inqophene nokukhuthaza abantu beminyaka eli-18 nema-35 ukuthi bayokujova.

Godu, sithanda ukukhuthaza labo abajovileko ukuthi bayokufumana imijovo ekhwezelela ivikeleko.

Nasijovileko soke, singasebenzisa amandla wethu, iinsetjenziswa namandla wokwakha kabutjha umnotho wethu nokuvula imisebenzi etlhogeka khulu.

Eminyakeni emibili edlulileko, lokha nasimemezela ukuthoma kokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethile elizweni loke, ngathi emalangeni layo, eemvekeni neenyangeni ezizako ukuphumelela kwethu nokubumbama njengesitjhaba kuzolingwa ngendlela engakhange kheyibonwe.

Ngakhombela ukuthi soke sifake isandla emzameni:

“Wokuba nesibindi, wokubekezela, ngaphezu kwakho koke, sitjengise izwelo.”

AmaSewula Afrika athobela isimemezelo, anzinza kilokho ngeenkhathi zoke.

Ngiyabuyelela, ngikhombela bona soke silime indima yethu – ngokuthi sijove njengombana siqale esikhathini esitjha sihlalele ethembeni nangokuzimisela epini yethu yokulwisana nomabhubhisa.

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore