Mengameli Cyril Ramaphosa: IKulumo yobuJamo beLizwe

IKulumo yobuJamo beLizwe eyethulwa nguMengameli u-Cyril Ramaphosa

Somlomo wesiBethamthetho seliZweloke, Mma Thandi Modise,
Sihlalo womKhandlu weemFunda, Nom. Amos Masondo,
Sekela likaMengameli David Mabuza,
Jaji eliKhulu Mogoeng Mogoeng namalunga ahloniphekileko wezoBulungiswa,
Mengameli wangaphambilini, Nom. Kgalema Motlanthe,
Mengameli wangaphambilini, Nom. Thabo Mbeki,
Somlomo wangaphambilini wesiBethamthetho seliZweloke, Dorh. Frene Ginwala,
Somlomo wangaphambilini wesiBethamthetho seliZweloke, Nom. Max Sisulu,
Somlomo wangaphambilini wesiBethamthetho seliZweloke, Mma Baleka Mbete,
Mengameli we-Pan African Parliament, Nom. Roger Nkodo Dang,
Abomakadabona bomzabalazo wekululeko,
Dorh. Dennis Goldberg,
Dorh. Andrew Mlangeni,
Advocate Priscilla Jana,
Mma u-Joyce Dipale,
Mma u-Lillian Keagile,
Mma u-Smally Maqungo,
BoNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe,
BoNdunakulu naboSomlomo beemBethamthetho zeemFunda,
Sihlalo weHlangano yaboRhulumende bemaKhaya yeSewula Afrika naboMeyara bamaDorobha amaKhulu,
Mphathi weBhanga eKulu yeSewula Afrika, Nom. Lesetja Kganyago,
BaPhathi beenHlangano eziSekela iNtando yeNengi, zesiGaba se-9,
Barholi beenhlangano zezekolo,
Barholi bamaziko wezefundo newezokurhubhulula,
Malunga wamazwe esinesikhozi sezobuhlakani nawo,
Nthekeli ezimenyiweko,
MaLunga aHloniphekileko wesiBethamthetho seliZweloke,
MaLunga aHloniphekilekowomKhandlu weemFunda,
Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Sihlangene lapha ekuthomeni kwePalamende yeHlandla lesiThandathu yeNtando yeNengi, sibuthene ngelanga owathoma ukusebenza ngalo umThetho weNarha yabaNtu abaNzima, eminyakeni eli-106 edluleko – ongomunye wemithetho owaba nezenzo ezadala umonakalo omkhulu, kwemukwa abantu abanzima iinarha zabo, abantu batjhiywa ebaleni kwaba matlhuwo amthelela wokuhlunguphazwa nokwehliswa isithunzi.

Sikhumbula amezwi ka-Sol Plaatje lokha nakaphawula ngebangamatlhuwo le, wabeka wathi:

“Nangivukako ngeLesihlanu loyo, Mhlana ama-20 kuMgwengweni we-1913, umuntu onzima weSewula Afrika wazifumana, angasilikhoboka kwaphela, kodwana asele anikelwe ubujamo bokuba liphandle enarhenekhabo, lapha inongwanakhe yawela khona.”

Abantu bekhethu batlhaga khulu, baqalana nobudisi obunganasilinganiso ngonobangela wokusetjenziswa komThetho weNarha yabaNtu abaNzima. Umthelela omumbi womthetho lo usasembethe nanamhlanjesi.

Ngemva kwekhulu leminyaka yelunyelo lokudinywa uBulungiswa, siyakhuthazwa ukwakha iSewula Afrika lapha kungasakuba khona nomuntu olikhoboka nofana ozizwa aliphandle elizweni lekhabo, abantu batjhaphuluke bebaphathwe ngokulinganako kwaphela.

Sihlangene lapha ngesikhathi esibudisi khulu nesineselele embusweni wentando yenengi yethu esakhulako.

Nanyana kunjalo, sisesikhathini, emlandweni welizwe lekhethu lapho kuphembetha ummoya wethemba elikhulu ngekusasa.

Eminyakeni ema-25 yokubusa ngentando yenengi sibe neragelophambili elihle ekwakheni isitjhaba esitjha lapho woke amaSewula Afrika anamalungelo alinganako nokunatjiswa kwamathuba.

Eminyakeni ema-25, sele senze okunengi ngomnqopho wokuhlangabezana neendingoqangi zabantu, ukwehlisa izinga lomtlhago nokutjhugulula umnotho obufadalala owabe wakhelwe ukutjheja iindingo zedlanzana labantu.

Ngokusebenzisana, sele sakhe isisekelo esiqinileko esingakhelelea phezu kwaso ilizwe lapho boke bazokwazi ukuphila ngokuthula, ukuzigedla nokwaneliseka.

Sihlangana ngesikhathi godu lapho ilizwe lekhethu liqalene neentjhijilo ezihlukileko.

Umnotho wethu awukhuli. Akuvulwa amathuba wemisebenzi aneleko.

Lo kumnako ohlubayeza ngaphezu kwayo yoke.

Ubujamobu buthinta woke umuntu.

Kuthinta umuntu omutjha weMzimhlophe e-Soweto, osele aneminyaka emihlanu aqeda esikolweni ongakabukufunyana umsebenzi nagadesi.

Kuba nomthelela kuwe, mma we-Delft okhulisa abentwana uwedwa, isibonelelo sesondlo sakho asitjheji wena wedwa kodwana nabazukulu.

Kumthinta kabuhlungu umsebenzi wedorobheni i-Nelson Mandela Bay, ngombana nokha kunomrholo owukhongozelako, awukaneli bona ungaziphilisa ngawo.

Kubudisi nakuwe, mfundi we-Sol Plaatje Universitye eseTlhagwini Kapa, ekufuze uziphilise ngesibonelelo esingazisiko osinikelwa babelethi bakho.

Woke amaphuzu engiwabale ngehla, ahlathulula ubunjalo bepilo yangamalanga yabantu bekhethu.

Ubuphilo bakho abukahluki emzabalazweni wangamalanga wabantu bekhethu wokurorobhela ukuphelisa umtlhago.

Sinizwile nina, nabanye abanengi.

Inengi lethu esibajameli abakhethiweko lapha basebenzise isikhathi esinengi seenyanga ezidlulileko bakhambele iindawo ezinengi zelizwe lekhethu balalela iindingo neenlilo zabantu bekhethu.

[Sibezwile abantu bakithi, bekhuluma nathi, singena siphuma ezindlini zabo].

[Ro vha pfa    hoṱhe hoṱhe he ra tshimbila hone. Ndiamba na he ha tshimbila Vho Maimane na Vho Julius Malema].

[Lapho kuhambe khona uMhlonishwa uButhelezi naye uzwile ukuthi abantu bathini].

Lapho uNomzana Groenewald naye aye khona, lokha nagade simbona akhamba ilizwe loke [hey kan ook se dat hy het die mense gehoor].

Sinizwile. [Hi swi twile. Ro ni pfa. Re le utlwile].

Ngamakhetho abanjwe ngoMrhayili, nisinikele igunya elihlathulukileko lokukhulisa umnotho nokuletha amatjhuguluko.

Soke sinizwile – mina ngokwami, uMhlonitjhwa u-Maimane, uMhlonitjhwa u-Malema, uMhlonitjhwa uButhelezi, uMhlonitjhwa u-Groenewald, uMhlonitjhwa u-Meshoe, uMhlonitjhwa uHolomisa, uMhlonitjhwa uZungula, uMhlonitjhwa u-De Lille, uMhlonitjhwa uMagwaza-Msibi, uMhlonitjhwa uGalo, uMhlonitjhwa u-Lekota, uMhlonitjhwa uNyhontso noMhlonitjhwa u-Hendricks.
    
Umtjhono othuweleleko webandlululo wenze ilizwe lekhethu lihlale linemiraro yeendingoqangi – ngakezomnotho nezehlalakuhle.

Kusesenjalo kufuze siqalane namatjhuguluko wethekhnoloji arhabako aletha ubujamo obutjha bemisebenzi, okwakha kabutjha umnotho wephasi onikela ihlathululo yezehlalakuhle.

Ngokubambisana namazwe wephasiloke, siqalene namatjhuguluko abudisi ngokutjhuguluka kobuJamo beZulu emlandweni wephasi.

Ubujamo bezulu obumbi oburhageleko obukhambisana nomtjhiso womkayi bubeka umnotho wethu engozini, bubeka amaphilo wethu newabantu bekhethu engozini – ngaphandle kobana sithathe amagadango njenganje – buzokubeka engozini ubukhona bethu sibabantu ephasini.

Siwezwile amazizo wabantu abatjha abarhwantele e-Union Buildings ngeveke ephelileko, basikhuthaza ukuthatha amagadango wokuvikela iphasi lethu.

Bekumnqopho wokutjhejana neentjhijilwezi nasivumela umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) ngomnyaka wee-2012 ukuhlahla umzamo welizwe lekhethu ukulwisana nomtlhago, ukutlhayela kwemisebenzi nokungalingani ngokobujamo bomnotho.

Nokho, njengalokha kusele iminyaka elitjhumi ngaphambi kokufika emnyakeni wee-2030, asikaphumeleli ngokwaneleko ukufikelela iminqopho ye-NDP.

Ngaphandle kobana sithathe amagadango angakajayeleki, angeze safikelela iNembombono yomNyaka wee-2030.

Lokhu kutjho bonyana sidinga ukuba namaqaloqangi.

Sidinga ukuqalana namagadango azokuba nomthelela omkhulu, amagadango azokuhlaziya iragelophambili elirhabako kilethemu yagadesi neminyakeni elitjhumi ezako.

Kuqakathekile ukutjheja bonyana iTlhatlha leQhinga leSabelomali leminyaka emihlanu edlulileko libe namatshwayo angaphezu kwe-1100 lapho besingalinganisa khona iragelophambili ekusetjenzisweni kwe-NDP.

Nje-ke sekusikhathi sokuqalana nomsebenzi esizibekele wona.

Kusikhathi sokuthi sithathe iinqunto mayelana nalokho esifuna ukukwenza.

Ezinye zeenqunto lezo zizokuba ngezibudisi begodu azizukwanelisa boke abantu.

Emnothweni ongakhuliko, esikhathini lapho iimali zombuso zingakaneli, angeze sakghona ukwenza zoke izinto ngesikhathi sinye.

Sele singena kilelihlandla lokuphatha elitjha, sizokutjheja amaqaloqangi alikhomba:

  • Ukutjhugulula zomnotho nokuvulwa kwemisebenzi
  • Ifundo, amakghono nezamaphilo
  • Ukuhlanganiswa kwesibonelelo sesondlo ngokulethwa kweendingoqangi ezifunyanwa njalo nezezinga eliphezulu kungelinye iqaloqangi eliqakathekileko
  • Ukuhlanganiswa kweentjhaba, ukuhlaliswa kwabantu norhulumende wekhaya- Ukwakhisana ngokwezehlalakuhle nemiphakathi ephephileko ngelinye iqaloqangi eliqakathekileko
  • Ukwakhiwa komBuso onekghono lokusebenza nophumelelako, osebenza ngokuthembeka nodzimelele ekuthuthukiseni yoke imikhakha esebenzisana nombuso
  • Ukuqinisekisa i-Afrika nephasi elingcono.

Woke amahlelo wethu nemithethomgomo kiyo yoke iminyango nama-ejensi azokunqotjhiswa ngokulandelela umsebenzi omkhulu esikholwa bonyana uzokulethela woke amaSewula Afrika ipilo engcono.

Kufuze godu sivuselele i-NDP ibuyele esigeni ekabeni yomzamo welizweloke bonyana iphile, ibe yingcenye yepilo yangamalanga yabantu beSewula Afrika.

Emnyanyeni wokubekwa ngokomthetho/wokugcotjwa kukaMengameli, satjho bonyana lesi kusikhathi esiqakathekileko esitjhabeni sekhethu esisakhulako.
Isitjhaba esiqalene neentjhijilo ezimaphorodlha. Isitjhaba esinabantu abaziingidi ezima-57 abasikima iminyaka le yoke behlula elinye lamahlelo welunya elakhe latlanywa mumuntu, ibandlululo. Isitjhaba sabantu abanesibindi. Isitjhaba sabantu abazibophelele khulu.
 
Sithe godu ngezenzo zethu nangamagadango esizowathatha sizokuhlahla indlela yekusasa lelizwe lekhethu.

Njengombana iSewula Afrika ingena eminyakeni ema-25 elandelako yentando yenengi, nokulandela i-NDP, kufanele simemezele umnqopho omkhulu, ihloso yokukhetha ubunye lapho sizokunikela soke ngeensetjenziswa nangamandla.

Nasingena etjhumini leminyaka yokugcina yeNembombono yomNyaka wee-2030 asihlathulule ngokucacileko ukuthi ngenjani iSewula Afrika esiyifunako nesivumelana ngayo ngamagadango esifuna ukufikelela kiwo.

Njengendlela yokuqinisekisa bonyana amagadango wethu anqophile, ngitjhukumisa bonyana hlangana namaqaloqangi wehlandla leli lokuphatha, sivumelane ngeminqopho esisekelo emihlanu eminyakeni elitjhumi ezako, eyingcenye yamaqaloqangi alikhomba.

Asivumelane, njengesitjhaba nabantu ababumbeneko ngeenrhuluphelo zethu bonyana eminyakeni elitjhumi ezako sizabe sesineragelophambili ekulwisaneni nomtlhago, ukungalingani nokutlhayela kwemisebenzi, lapho:

  • Kungasenamuntu ngitjho namunye eSewula Afrika olala ngendlala. Leli kuliqhinga eliqinileko engikholwa bonyana sizokuphumelela ngalo.
  • Umnotho wethu uzokukhula ngezinga elirhabako kunesibalo sesitjhaba.
  • Abantu abatjha abaziingidi ezimbili bazokuqatjhwa.
  • Iinkolo zethu zizokuba nemiphumela yezefundo engcono godu boke abentwana beminyaka elitjhumi bazokukghona ukufunda bebazwisise lokho abakufundako.
  • Ubulelesi benturhu behliswe ngesiquntu, nofana bupheliswe nya.

Asenze iimbophelelwezi gadesi – kithi nakomunye nomunye – ngokwazi bonyana zizokudosa khulu iinsetjenziswa zethu namakhgono wethu, kodwana ngokuzwisisa bonyana nasiphumelela kileminqoppho emihlanu, sizokuba sitjhugulule umphakathi wethu.

Sibeka iminqopho ebudisi le kungatjho bonyana siqalela phasi ubujamo obubudisi bagadesi, kodwana ngonobangela wayo.

Sibeka iminqopho le kobana iinqunto esizithathako zinamandla godu sisebenza ngokurhabekileko.

Ukuzimisela kwethu kobana eminyakeni elitjhumi ezako kungasaba nomuntu eSewula Afrika ozokulamba, kuqakathekile emzameni wethu wokuphelisa umtlhago nokwehlisa izinga lokungalingani.

Ngaphezu kwegadango lokungezelela ukuvulwa kwamathuba wemisebenzi namanye amathuba wezomnotho, lokhu kutjho bonyana kufuze siqinise isibonelelo sesondlo sehlise nezinga lokuphila eliphezulu.

Kutjho bona kufuze sikhuphule izinga lepilo, zokuphepha nokuhlanganisa ihlelo leenthuthi ezisetjenziswa ngilabo abarhola kancani.

Nofana sesithuthukile ekulethweni kwezindlu, amaSewula Afrika amanengi asatlhoga inarha azakwakha kiyo izindlu nendlela yokuziphilisa.

Eminyakeni emihlanu ezako, sizokurhabisa ihlelo lokwakhela abantu iinkumba eendaweni ezifaneleko besinikele amaSewula Afrika adosa emhlweni inarha.  

Njengendlela yokuthuthukisa izinga lepilo yamaSewula Afrika, yokwehlisa yoke imihlobo yomtlhago nokuqinisa umnotho wethu, sizokutjheja ubujamo bezamaphilo wabantu bekhethu.

Kufuze sitjheje ikghono lokuSebenza kweembhedlela zethu nemitholapilo.

Akusiyinto elungileko bona ugogo oneminyaka ema-80 ahlale ilanga loke emjejeni alinde iinhlahla zakhe.

Isigulani esiphathekileko asikwazi ukubuyiselwa emva ngonobangela wokutlhayela kwabodorhodere nabahlengikazi.

Umma osele azokubeletha akakwazi ukubeka ubuphilo besana lakhe engozini ngonobangela wokuriyada kwe-ambulesi.

Njengengcenye yomsebenzi ekufuze siwenze ngokurhabako ukukhuphula izinga lehlelo lezamaphilo, siqedelela isiVumelwano somHlangano wezamaPhilo orholwa nguMengameli, lapho kumunywa khona ilwazi nokutjhotjhozela amakghono wabo boke abazibandakanyako ukuqalana nehlekelele emitholapilo yethu neembhedlela.

Sesithuthukile ekubuyekezeni iqhinga lokusetjenziswa kweTjhorensi yezamaPhilo yeliZweloke (i-NHI) elihlathululwe ngokuzeleko godu lilindele ukusetjenziswa ukurhabisa amano wezinga letjhejo emazikweni wezamaphilo wombuso, ukwandisa isibalo sabasebenzi, ukutlanywa kwesakhiwo sesiKhwama se-NHI nokubala iindleko zokuphathwa kwesiKhwama se-NHI.

Sihlala sitshwenyekile ngokukhula kwesibalo sokutshwayelana ngeNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV), khulukhulu hlangana nabasikazi abasesebatjha, neembalo eziphasi khulu zabaduna abazihlolisela i-HIV bathome nokusebenzisa imithoga.

Sizokuqinisa umsebenzethu wokusetjenziswa kweQhinga le-90-90-90 lokuphelisa i-HIV (Leliqhinga lihleleke bunjesi; linqophe bona kuthi nakufika umNyaka wee-2020 ibe seba-90% abantu esele babazi ubujamo babo bokutshwayeleka nge-HIV; Abama-90% esele batshwayeleke nge-HIV abelatjhwa ngeSigogobalisi seNtumbantonga (ama-ARV) kuthi ama-90% kube ngilabo abelatjhwa ngama-ARV esele basezingeni lapho ingogwana itjhabalala khona) njengengozi eqalene nomphakathi, nakubalwa nabantu abasebenzisa imitjhoga egogobalisako abazokukhulisa isibalwesi ngeengidi ezimbili ngoNobayeni wee-2020.

Nasinqophe ukulwisana ngepumelelo neselele yomtlhago emphakathini woke, sidinga ukunikela amakghono nokuvulela abantu abakhubazekileko amathuba wezomnotho

Kumnako omkhulu bonyana balinganiselwa esiquntwini sesigidi abantwana abakhubazekileko abafanele ukuba seenkolweni kodwana abangafundiko.

Njengendlela yokuqalana neentjhijilwezi, sibeke ekabeni karhulumende, nge-Ofisini kaMengameli, amaqhinga wokulungelelanisa iindaba zabakhubazekileko.

Sivuselele isiQhema sikaMengameli sokuSebenza ngabaKhubazekileko, godu kuzokwethulwa isiVumelwano ngamaLungelo wabaNtu abaKhubazekileko e-Afrika ngePalamende kilonyaka bonyana sizokutlikitlwa besamukelwe ngokomthetho.

Ukuqalana neenkinga zabasebenzi abatlhagako, isiLinganiso sobuNcani bomRholo seliZweloke (i-NMW) sineenyanga ezisithandathu sisebenza godu iinkomba zithi amakhamphani amanengi ayasithobela isilinganiswesi.

IKomitjhini ye-NMW ilindelwe bona iqeda irhubhululo ngomthelela wesilinganiso sobuncani bomrholo ekupheleni kukaKhukhulamungu wee-2019 mayelana nokuqatjhwa kwabantu, umtlhago, ukungalingani kezomnotho nokuhluka ngemirholo.

Asikwazi ukutjhugulula ubujamo bethu ngaphandle kokutjhejisisa ukukhula kezomnotho.

Eminyakeni elitjhumi ezako, kumnqopho wethu ukubona umnotho wethu ukhula ngezinga elingaphezu kwesibalo sesitjhaba sethu.

Kuzakuthi nasele sifikelele emazingeni aphakemeko wokukhula komnotho bese siyakghona ukubuyisela emva ihlekelele yokufadalala komnotho yangaphambilini.

Senza isimemezelwesi ngesikhathi lapho umnotho ubogaboga khona khulu.

Ngemva kokurhunyela msinyana komnotho ekoteni yokuthoma, ibhanga ekulu ilinganisa bonyana ukukhula komnotho kilomnyaka wee-2019 kuzokuba phasi kunaleso esasilindeleke kuSabelomali sangoMhlolanja.

Omunye unobangela wokufadalala komnotho kube kunandi kucinywa igezi ngomnqopho wokwabelana ngayo ekuthomeni komnyaka lo, nokuraga kokungabi nesiqiniseko ekunikelweni kwegezi nobujamo be-Eskom.

Isifundo sitjhatjhalazi: mayeana nokukhula komnotho, sitlhoga igezi etholakala ngokungapheliko nefumaneka ngokuthembeka.

I-Eskom iqalene nobujamo obumbi beemali nokusebenza kwemikhakha ethile yayo.

Kusukela lokha nakuthoma ukucima igezi ekuthomeni komnyaka, i-Eskom ibe neragelophambili ekusebenziseni Ihlelo lamaPhuzu aliThoba ekuligadango elilethe isiqiniseko sokutjhejwa kwemitjhini ephehla igezi, ukwehlisa iindleko nokuba namalahle aneleko.

Ngokukhambisana neentjhukumiso zesiQhema sokuziPhilisa kwe-Eskom nesiQhema sokuBuyekeza zeThekhnikhali, i-Eskom ithumela abasolwazi bayo abanelemuko eendaweni lapho batlhogeka khulu khona.

Ubujamo beemali bezikweli buhlala bumnako omkhulu.

Ngesiqiniseko seemali sagadesi esinikelwe ngurhulumende, njengokuhlathululwa kuSabelomali somnyaka wee-2019, i-Eskom inemali eyaneleko yokuqalana neendingo zayo ukufikela ekupheleni kukaSewula wee-2019.

Lokha i-Eskom nayingeqisa ingabhadeli iinkolodo zayo lokhu kuzokubangela ihlawulo ebuyelelweko eenkolodweni zayo godu kuzakuba nomthelela omkhulu esikhwameni sombuso esele sirhunyele kwasona.

Ye-ke sizokulungisa ubujamobu ngokwethula ngokurhabako umThethomlingwa wokwAbiwa kweeMali oKhethekileko khona sizakghona ukwaba ingcenye yamabhiliyoni ama-R230 wokusekela ngemali ezokudingwa yi-Eskom eminyakeni yokuthoma yesikhathi emininyaka elitjhumi ezako.

Lokhu kufuze sikwenze ngombana i-Eskom iqakatheke khulu emnothweni wethu bonyana ingaliselelwa. I-Eskom imsebenzethu soke njengesitjhaba siqiniseke ngokuyisekela.

Imininingwana enabileko izakwethulwa nguNgqongqotjhe wezeeMali emalangeni ezako.

Sizokumemezela ukuqatjhwa komPhathi oyiHloko, Ngemva kokubeka phasi iintambo kwakaNom. Phakamani Hadebe. Wangena kilomsebenzi ngesikhathi esibudisi khulu kodwana waphumelela ekwenzeni umsebenzi omkhulu asekelwa yibhodi erholwa nguNom. Jabu Mabuza ukunzinzisa ikhamphani le.

Esikhathini esingaqedi ihliziyo sizokuqatjha umPhathi wokuLungisa oyiHloko ozokulungelelanisa i-Eskom kezeemali atjhejisise zemalingeniso, zeenkolodo nezobujamo beendleko zekhamphani.

I-Eskom isebenzisana norhulumende nabanye ababambisani ukutjheja ihlelo layo elinabileko lesikolodo kunye nesikolodo sabomasipala nesabasebenzisi begezi.

Njengelizwe, kufuze sinzinzise umgomo wokuthi labo abasebenzisa igezi kufuze bayibhadele.

Ukungabhadeli kulimaza ithungelelwano lokunikela ngegezi, umnotho wethu nemizamo yethu yokuvula imisebenzi.

Amalanga wokwala ukubhadela aphelile. Lesi sikhathi sokwakha, kusikhathi sokobana soke sifake isandla.
Ngakho-ke senza ibizelo kibo boke abantu bekhethu abasebenzisa igezi kobana babhadele i-Eskom khona izakghona ukuletha izenzelwa.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Njengendlela yokufikelela iminqopho yethu, sizokwakha kabutjha iinsekelo zomnotho wethu ngokuvuselela nokwandisa imikhakha yemikhiqizo.

Lokhu kubiza bonyana sicabange kabutjha amaqhinga wethu wamabubulo, khona kuzakuvuleka isikhoba sesisomali langeqadi elizakufukula umbuso khona wona uzakukhuphula umnotho ngokuhlanganyelweko.

Iqhingeli lidinga bona umBuso ulime indima yawo eqakathekileko njengesikghonakalisi esiletha iindingoqangi nomthangalasisekelo oqakathekileko, umlawuli ubeka imithetho ezokuletha amathuba alinganako kibo boke abanendima, nomsabalalaisi oqinisekisa bonyana boke abatlhagako emphakathini bayavikelwa banikelwe nethuba lokuveza amakghonwabo.

Kukhona enye indima esifuna ilinywe mBuso, Leyo yindima yamabhizinisi. Indima lapho umBuso ukghona ukugembula usize nomnotho ukhule.
 
Sizokutjheja qangi imikhakha yezomnotho enethuba elikhulu lokukhula.

Nasiqala ipumelelo yethu emkhakheni wokukhiqiza iinkoloyi, sizokuletha iqhinga eliKhulu elitlanywe nabosomabhizinisi neenhlangano zabasebenzi emabubulweni afana newezembatho newamatjhila, irhasi, amakhemikhali neemplastiki, okuvuselelwako nemikhakha yesimbi nemethali.

Sizokunabisa khulu zokulima nemikhiqizo yezokulima ngokusekela amathungelelwano wokuthenga newemikhiqizo, ukuthola amazwe azokuba makhasimende wemikhiqizo yakho nokwehlisa ukuthembela kwethu emikhiqizweni yangaphandle.

Sizokufukula ibubulo leemayini ngokwandisa amakhasimende wemikhiqizo yeSewula Afrika ngobunini bezenjiwa obunqotjhiweko, ukwehliswa kwentengo yemikhiqizo nokwandisa ituthuko erhujululiweko.

Iindlela ezisabaleleko zokungenelela njengamaziko akhethekileko wezomnotho, ukuvuselela amaphaga wamabubulo, amasentha wamabhizinisi, iinkhungo zedijithali namabhizinisi wemalokitjhini newezabelweni, sizokuletha ituthuko yezomnotho eendaweni zekhaya. Sizokutjheja godu amabhizinisi amancani naphakathi emadorobheni wethu, emalokitjhini neendaweni zemakhaya kuvulwe iimaraga namkha iindawo zokuthengisela imikhiqizo yabo.

Sizokuphumelelisa ngokuzimisela umnqopho wethu wokubuyelela imbalo yeemvakatjhibukeli ukufikela eengidini ezima-21 kungakafiki umnyaka wee-2030.

Lokhu kuzokufikelelwa kikho ngokuvuselelwa kwetshwayo lelizwe, ngokwethulwa ikambiso yama-visa akhamba phambili nokutjhejisisa amamakethe we-China newe- India nabafika ngeemphaphatjhini ababuya kamanye amazwe wekhonthinenti yethu.

Sizimisele ukuqinisekisa ukuphepha kweemvakatjhibukeli zethu ezize ngelizweni lekhethu.

Sizokwandisa ibubulo lethu lethekhnoloji ephakemeko ngokuqinisekisa itlhatlha lezomthetho likhuthaza ubukghwari nokusungulwa kwemikhiqizo, ukukhutjhulwa kwamakghono wabantu abatjha ngethekhnoloji etja, nokwehlisa iindleko zedatha. Koke lapho sidlule khona abantu abatjha balila ngentengo yedatha ephezulu eSewula Afrika.

Ukungezelela umdlandla kilomsebenzi, enyangeni ezako, uNgqongqotjhe wezokuThintana uzokukhupha umhlahlandlela ngeBandla eliziJameleko lezokuThintana leSewula Afrika ngomnqopho wokuthoma umsebenzi wokunikelwa kwelayisensi yomthamo wamagagasi wokurhatjha nokuthunyelwa kwelwazi ngommoya.

Umsebenzi lo uzokufaka amagadango wokukhuthaza iphaliswano, amatjhuguluko, ukukhula komnotho okuhlanganyelweko komkhakha lo nokufikelelwa kweensiza.

Le yingcenye eqakathekileko yokwehlisa intengo yedatha, eqakatheke khulu ekuthuthukisweni komnotho nokuvulela abantu abatjha amathuba.

Senza isimemezelo ebubulweni lezokuthintana ukobana kwehliswe intengo yedatha ikhambisane nentengo yamanye amazwe ephasini.

Siqinisa ijima lethu lokukhanga itjalomali.

Ukuya ngokwesimemezelo sezamasiso esenziwako samabhiliyoni ama-R300 nakuthoma iKhonferensi yezamaSiso nyakenye, sele athonyiwe amaphrojekthi abiza imali engaphezulu kwamabhiliyoni ama-R250.

Siyaraga nokwakha ithungelelwano lezamasiso, elizokukhangiswa kuKhonferense yesibili yamaSisio yeSewula Afrika ezokubanjwa mhlana ama-5 ukufikela nakali-7 kuSinyikhaba.

Esikhathini lapho kunokuzaza khona, umsebenzi wabazenda bezamasiso wakhe isikhozi esiqakathekileko hlangana norhulumende nebezamabhizinisi.

Ukuya ngokombiko wabo, kuyatjengisa bonyana kunengi ekusafuze kwenziwa ekwenzeni ngcono ubujamo bezokusisa.

Lokhu kufaka ukubuyekezwa kwendlela ehlanganisa umsebenzi ungomnqopho wokurarulula iintjhijilo zabasisi nokutjhugululwa komthethomgomo wezokukhangiswa kwamasiso.

Iragelophambili elihle lenziwe ngeQhinga lomBuso namaBhizinisi lokukhulisa umnotho, elirholwa nguNgqongqotjhe uNkosazana Dlamini-Zuma, uNom. Roelf Meyer noDorh. Johan van Zyl Slabbert.

Amakhamphani wangeqadi azibophelele ukusisa amabhiliyoni ama-R840 kumaphrojekthi ama-43 emikhakheni engaphezulu kweli-19 godu kuvulwe imisebenzi ezii-155 000 eminyakeni emihlanu ezako.

Emikhulumiswaneni nebamabhizinisi, urhulumende uveze ukuzibophelela kwakhe ekususeni iinqabo nemibandela yemithethokambiso emlandelande begodu arhabise nokuthoma ukwenziwa kwamaphrojekthi la.

Sisebenza ngokurhabako ngamatjhuguluko wokwenza kube lula ukwenza ibhizinisi ngokuhlanganisa nokulinganisa imithetjhwana, imvumo zamsinya nezinye iinsetjenziswa nokwehlisa iindleko ezilandelwako.

Umthangalasisekelo yingcenye eqathekileko kezamasiso esekela ukutjhugululwa, ukukhula komnotho nokuvulwa kwemisebenzi.

Lokhu kuqakathekile ekuvuselelweni kobujamo bomnotho wethu, okukhambisana nehlathululo ezeleko yesikhathi sokuthoma kabutjha.

Indlela yethu etja yokuthuthukisa umthangalasisekelo yakhelwe kutjhebiswano eliqinileko hlangana neminyango yombuso namakhamphani wangeqadi, nemiphakathi yendawo.

Kufaka hlangana isizo leemali namagadango athathwa maziko ngomnqopho wokufukula zokwakha nokutjhejaqangi umthangalasisekelo wezamanzi, iindlela neendawo zokuhlalisa abafundi ngokusebenzisa kuhle imali ebekelwe lokho.

Njengalokha kwamenyezelwa ku-SoNA yangaphambilini, urhulumende ubekele ngeqadi amabhiliyoni ali-R100 ukusekela isiKhwama somThangalasisekelo.

Sisebenzela ukwenza isikhwamesi sibe semthethweni esizokulawulwa yiBhanga yokuThuthukisa i-Afrika engeSewula nomNyango ohlelwe kabutjha wezemiSebenzi yoMbuso nezomThangalasisekelo ezizokwenza umsebenzi wokutjhejisisa.

Senze lokhu ngokukhulumisana nabasisi bangeqadi, njengeemali zomhlalaphasi, abanekareko lokuzibandakanya kilesi siKhwama somThangalasisekelo.

Amatjhuguluko la azokuqinisekisa ukuhlela ngcono amaphrojekthi womthangalasisekelo, umsebenzi ongeneleleko wokulungiselela, ukulawula okuthuthukileko, ukuphunyeleliswa kwemisebenzi nokuphatha kuhle.

Lokhu kuzokuletha isizo elidingeka khulu emkhakheni wezokwakha esele kusikhathi eside kunganapumelelo kiwo.

Sizokukhuthaza isidingo sokuthengwa kwemikhiqizo yangekhaya besiqinisekise bona umkhakha wokuThenga iPahla eKhiqizwe eSewula Afrika (Buy Local) kuyinto engasukiko emlonyeni wabantu nesekelwako.

Sikhombela woke amaSewula Afrika bona njengendlela yokusekela umbono lo bahlale bathenga ipahla ekhiqizwe ngelizweni lekhethu.

Isudu, irhembhe nethayi engizembethekwezi namhlanjesi zenziwe ekhayapha bathungi bamatjhila beSewula Afrika e-House of Monatic, lapha e-Salt River eseKapa.

Asithengeni ipahla nezembatho ezenziwe ngelizweni lekhethu njengendlela  yokukhuphula isidingo semikhiqizo yekhayapha.

Phakathi komNyaka lo sifuna ukuqedelela iimvumelwano nabathengisi ngomnqopho wokwandisa ipahla nezembatho ezenziwe ngeSewula Afrika ngobunengi eentolo zabo nokukhangisa khulu imikhiqizo emihle eyenziwe basebenzi beSewula Afrika.

Sizokukhuthaza godu ukuthengwa kwemikhiqizo yethu kukhonthinenthi ye-Afrika nephasini.

Amagadango la asekelwe kuzibophelela kwethu emkhakheni wesakhiwo sezomnotho netlhatlha elilawula iimali ekuzokuraga nokukhuphula izinga lokuzethemba kezomnotho nokusisa.

Sizibophelele ukuboleka iimali ngokuyelela nokuyisebenzisa ngokuyinconcosela khona kuzanzinziswa iimali zombuso bekwehliswe isikolodo selizwe.

IBhanga eKulu yeSewula Afrika iliziko eliqakathekileko lombuso wentando yenengi yethu, ihlonitjhwa ngelizweni nephasini mazombe.

Ukunzinza kwentengo kusidingo bekuyadingeka kodwana ayisiwo kwaphela umbandela wokukhulisa umnotho.

Ukukhula kwentengo yepahla neensetjenziswa kuqeda amandla namkha kuqoba woke amaSewula Afrika, khulukhulu labo abatlhagako.

Ibhebhedlhontengo iqalela phasi ikghono lephaliswano lemikhiqizo yethu namakhamphani wethu athenga ipahla ngaphandle kwemikhawulo, okufaka amabubulo nemisebenzi engozini.

Ngabonobangela laba, umThethosisekelo wethu unikela iBhanga eKulu yeSewula Afrika igunya lokuvikela igugu namandla wemalethu ngokulinganisa ukukhula komnotho.

Namhlanjesi, siqinisekisa leligunya lomthethosisekelo, ekufuze ibhanga ekulu ihlale phezu kwalo ngokujamela, ngaphandle kokwesaba, ukuthatha ihlangothi nokudlelezelwa.

UmThethosisekelo wethu uthi kuyafuneka kube nemikhulumiswano eragako hlangana nebhanga ekulu noNgqongqotjhe wezeemali ngomnqopho wokuphumelelisa ukulungelelaniswa komkhakha wesakhiwo sezomnotho, koke kwenzelwe ukuvula amathuba wemisebenzi nokukhula komnotho.

Ukuze sikghone ukuphalisana evadleni leentjhabatjhaba kezomnotho, ukuze sidose amasiso, kufuze sitjheje intengo ephakemeko yokuba nebhizinisi eSewula Afrika, nemithetjhwana erarileko nekambiso eyindendende.

Kufuze sifikelele ezingeni lapho kunganakhamphani ezokulindela imvumo nofana ilayisense yokusebenza iinyanga ezisithandathu kanti amakhamphani amatjha kufuze akghone ukuzitlolisa ngelanga linye.

Sizokuraga nokwehlisa intengo yokuba nebhizinisi ngokwehlisa umthelo wepahla ethunyelwa emazweni wangaphandle, ukulandela iindleko eziphasi zokuphehlwa kwegezi, nokwenza ukuthutha ngesitimela kusebenze ngamandla nangefanelo.

Ngokuhlahlwa yi-NDP, kumsebenzethu ukulandela ituthuko ehlanganyelweko nezitjhejako enerhuluphelo ebujameni bokutjhuguluka kobujamo bezulu.

Ngokutjhebisana namakhamphani wangeqadi, iinhlangano zabasebenzi namazwe wangaphetjheya.

Sinethuba lokudosa phambili ukukhuliswa komnotho wezebhoduluko, ibubulo lokwehliswa kwekhabhoni nokuthoma ithekhnoloji etja namagadango arhabako emnothweni wesikhathi esizako.

Kufuze sandise ukunikelwa kwamandla avuselelweko nahlwengileko emkhakheni wezamandla nokurhubhulula ngekghonakalo yomnotho wehayidrojini.

Ukukhula komnotho okurhabako kudinga ukubuyiselwa kwenarha okurhabako eendaweni zemakhaya nemadrobheni nehlelo lobunini bepahla elinqophileko.

Sifumene umbiko wePhaneli eLuleka uMengameli ngokuBuyiselwa kweNarha nezokuLima, egade idoswa phambili liSekela likaMengameli, ozokwethulelwa iKhabinethi kobana iwutjheje.

Iintjhukumiso zephaneli zokuba yingcenye yombiko ozeleko, odephileko wehlelo lamatjhuguluko wokubuyiselwa kwenarha.

Esikhathini esiphakathi, urhuIumende uzokurhabisa imizamo yokutshwaya nokunikela ngenarha yombuso efaneleko ukuhlalisa abantu emadorobheni, neyokulima.

Mayelana nehlelo namkha iphakheji yokuvuselela umnotho emenyezelwe ngomnyaka ophelileko, sathembisa ukutjheja qangi ihlelo lokusekela ngeemali abalimi abasakhasako.

Esikhathini sesabelomali esiphakathi, i-Land Bank yabelwe amabhiliyoni ama-R3.9 kobana izokukghona ukusekela abalimi abanzima abarhweba ngokulima.

Ingcenye eqakathekileko yeqhinga lokukhula komnotho weSewula Afrika kuhlanganiswa komnotho wethu newabomakhelwani bethu nekhonthinenthi mazombe.

UmKhakha wokuRhwebelana Simahla weKhonthinenthi ye-Afrika uzokuthuthukisa ukukhanjiswa kwepahla neensetjenziswa, imali nomkhiqizo kukhonthinenthi mazombe.

Iqhinga lethu elibuyekeziweko lamabubulo linqophe ukunabisa irhwebo lethu namasiso nesifunda se-Afrika engeSewula nekhonthinenthi mazombe.

Ngaphakathi kweHlangano yokuThuthukiswa kwamaZwe we-Afrika engeSewula, sizokutjheja qangi ukuthuthukiswa kwethungelelwano lokuthenga ngaphandle kwemikhawulo emikhakheni eqakathekileko njengewamandla, wezeemayini newokuthuthukiswa kwekhwalithi yemikhiqizo yezenjiwa, ukukhiqizwa kwepahla, wezomthangalasisekelo newokulungiselelwa kwemikhiqizo yezokulima.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Ukukhula komnotho welizwe lekhethu angeze kwatjengisa umehluko obanakalako nayibe akunasizo ekuvulweni kwamathuba wemisebenzi aneleko.

Kuyihlekelele yelizweloke ekufuze kufunyanwe ipengu yamsinya ngayo ukubona ilutjha elimaSewula Afrika elingaphezu kwama-50% lingasebenzi.  Ipengu le kufuze ikhambisane namaqhinga amatjha azokuqinisekisa bona soke sibone umsebenzi njengesidingo somuntu woke.

Njengombana inengi labantu abatjha lingena esigabeni sabantu abafuna umsebenzi qobe nyaka, kufuze umnotho uvulele ilutjha amanye amathuba wemisebenzi amanengi kunokwenzekako njenganje, ukuze isibalo selutjha elingasebenziko libe ngeliphasi ngokwamukelekako.

Iqiniso elipheleleko kukobana umraro wokutlhoga umsebenzi kwelutjha uyinto edinga ukujanyelwa ngeenyawo ngokurhabako. Umnqopho kukuphungula izinga eliphezulu lokungasebenzi kwetja, imbalo le ayifaki hlangana ilutjha elisazokuqeda iziqu lithome ukufuna umsebenzi.

Kuqakathekile kobana sirage ngaphandle kokuriyada sethule umTlamo opheleleko – odoswa phambili yi-Ofisi kaMengameli – ngomnqopho wokuvulela ilutjha imisebenzi okungasenani engasi ngaphasi kweengidi ezimbili eminyakeni eitjhumi ezako.

Umtlamo lo uzokusebenza hlangana neminyango karhulumende neengaba ezintathu zikarhulumende, ngokutjhebisana namakhamphani wangeqadi.

Sisebenzisana namakhamphani wangeqadi ukuvula iindlela zomsebenzi welutjha ngokukhuphula ithungelelwano lezokuphatha elikhona.

La mathungelelwano avumela abantu abatjha abakhetha ukubonakala, ukusekelana namathuba wokuziveza ngemisebenzi nokuzisebenza.

Benza isiqiniseko sokobana ilutjha elivela emakhayeni anganabuyo – khulukhulu abasikazi bayasekelwa ngokufumana amathuba amatjha.

Urhulumende uzokuraga nokuvula amathuba wemisebenzi ngeHlelo lemiSebenzi yomBuso eliNatjisiweko, khulukhulu emikhakheni yemisebenzi yezandla njengokulungisa, ukuhlawulwa kwekhula, ukuvala amanzi avuzako nokwakha iindlela.

Sizokuraga nokuthuthukisa amahlelo ngomnqopho wokuqinisekisa kobana ilutjha elidinywe amathuba wezomnotho lilungele ukusebenza godu lifakwe emikhakheni lapho ‘iindingo zomsebenzi’ zikhula khona.

Imikhakha le ifaka iinsetjenziswa zemikhiqizo yamabhizinisi, ithungelelwano lezokulima, ukufakelwa kweensetjenziswa zeThekhnikhali, ukulungisa namathuba amatjha anikelwa mnotho wedijithali namaTjhuguluko wamaBubulo wesiGaba sesiNe seThekhnoloji (4IR).
 
Urhulumende uzokuqinisekisa kobana abantu abatjha bayaqatjhwa emisebenzini yezomnotho womphakathi njengokuthuthukiswa kwefundo yabathomako nezamaphilo.

Sizokukhulisa imiSebenzi yeLutjha yeliZweloke ukwamukela abantu abatjha abazii-50 000 qobe nyaka.

Urhulumende uzokusekela imikhakha esebenzisa ithekhnoloji yabantu abatjha abazisebenzako eendaweni zemakhaya nemalokitjhini.

Sizokukhulisa amahlelo wethu wokusiza abantu abatjha bafumane ilemuko lomsebenzi obhadelako ngemizamo efana neJima lokuQatjhwa kweLutjha nokuthoma ukubandulelwa umsebenzi.

Sizokwethula amaziko wamabhizinisi amancani ngomnqopho wokusiza ilutjha ukobana lithome amabhizinisi amancani lihlonyiswe ngelwazi lokuphathwa kweemali nethekhnikhali nabathoma ikhambo labo kezamabhizinisi.

Izolo, ngibe netjhudu eliKhulu lokuhlangana nokucocisana namaSewula Afrika asesematjha abenza umsebenzi omangalisako ngomnqopho wokwakha ilizwe lekhethu nokuthuthukisa abantu bekhethu.

Babosomabhizinisi nabasebenzeli bomphakathi, abatjhotjhozeli nabavumi.

Nakukhona esikufundileko emikhulumiswaneni yethu nelutjha lelizwe lekhethu kukobana asikwazi ukubafunza ngepengu yethu: koke ekufuze sikwenze kufuze kudoswe phambili lilutjha ngokwalo.

Basitjele ngabakufunako, nabakudingako.

Bafuna ukuqatjhwa, iye, kodwana bafuna godu ukuba baqatjhi.

Banemibono ephuphumako, bakhamba phambili ngemibono begodu bafuna ukuzenzela izinto ngokwabo.

Kufuze sisekele ummoya wamabhizinisi ngombana ipumelelo yelizweli iyame emakghonweni nebukghwarini belutjha lethu.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Nasifuna ukuqinisekisa kobana eminyakeni elitjhumi ezako, woke umntwana oneminyaka eli-10 uzokukghona ukufunda ngokuzwisia, kudingeka sikhuthaze isitjhaba soke ukusekela ijima eliKhulu lokufunda.

Ukufunda basesebancani kusisekelo esilawula ituthuko yomntwana kezefundo, esikolweni, efundweni ephakemeko nemsebenzini.

Zoke ezinye iindlela zokungenelela – emsebenzini owenziwako ukukhuphula izinga lefundo esisekelo nokunikelwa kwefundo ephakemeko yasimahla kabatlhagako, ngokusisa kumaKholiji wamaKghono neFundo yeThekhnikhali nokwandiswa kokufunda emsebenzini – angeze kwaletha imiphumela esiyidingako ngaphandle kokuqinisekisa kobana abentwana bayakghona ukufunda.

Emzameni ofana neweJima lokuFunda ngokuHlanganyela leliZweloke (i-National Reading Coalition) kobana sizokghona ukuhlanganisa umzamo welizwe lo.

Boke abotitjhere besigaba esisisekelo nebesigaba esiphakathi bazokubandulelwa ukufundisa ukufunda isiNgisi namalimi wesiNtu godu sibandula iinqhema zababanduli esizobathumela eenkolweni abanelemuko khona bazokuyokusekela abotitjhere eenkolweni.

Sisebenzisa iHlelo lokuFunda lamaGreyidi aPhasi (i-Early Grade Reading Programme), elifaka hlangana ihlanganisela namkha iphakheji yamahlelo weemfundo, iincwadi zokufunda ezingezelelweko nesekelo lobukghwari kiboTitjhere bamaBanga aPhasi.

Lokhu kuyingcenye yemizamo enabileko yokuqinisa ihlelo lefundo esisekelo ngokuthuthukisa iinqhema zeenkolo ezibarholi, ngomnqopho wokuthuthukisa ikghono labotitjhere nokuqinisekisa isilinganiso seragelophambili kugreyidi yesithathu, yesine neyethoba.

Kufuze silungisele godu ilutjha lethu imisebenzi yakusasa.

Kungebangelo sethula iimfundo ezifana nekhowudingi (coding) kunye nesokuhlaziya iimbalobalo (data analytics).

Malunga Ahloniphekileko,

ISewula Afrika esiyifunako lilizwe lapho boke abantu baphila endaweni ephephileko begodu bazizwela ukuphepha ngeenkhathi zoke.

Asibambisaneni ngomnqopho wokuqinisekisa kobana ubulelesi benturhu buyaphungulwa eminyakeni elitjhumi ezako.

Igadango lokuthoma kukwandisa ubukhona bamapholisa ngokungezelela isibalo samapholisa aqatjhwako nokuvula indima ebonakalako yezakhamuzi ngamaForamu aTjheje ukuPhepha komPhakathi (ama-CPF).

Gadesi kubanafundi abangaphezu kweenkulungwana ezi-5000 abatlolisele ukubandulwa okusisekelo emakholiji wethu wokubandula amapholisa godu silindele kobana isibalwesi sizokukhula sifike eenkulungwaneni ezili-7000 umzombe ngamunye eengabeni ezimbili zokutlolisa ezizako.

Sisebenzela ukukhuphula amazinga wepumelelo ekufokiseni nekutjhutjhiseni izelelesi, nokuqinisekisa ukubandula okungcono nokusebenza ngobukghwari ehlelweni loke lezobulungiswa.

Ubulelesi benturhu bumraro womphakathi obufuna ukuziphendulela komphakathi woke.

Sisebenzisana neenhlangano zomphakathi mayelana namaqhinga wokuphelisa inturhu eqothele abantu bobulili obuthileko nokubulawa kwabomma.

Ngemva kwemikhulumiswano engeneleleko nokubonisana, sisebenzela ukutlama umKhandlu oLwisana neNturhu nokuBulawa kwaboMma neQhinga lokuSebenza lelizweloke elizokuba mhlahlandlela wethu soke, nofana sikuphi, emzameni wethu wokuruthula ngomrabhu umonyani owembethe ilizwe loke.

Sisiza ngokuhlomulisa amapholisa nehlelo lamakhotho ukusekela abongazimbi benturhu eqothele abomma.

Sikhuphula izinga lepi yokulwisana namagenge wemiGulukudu erhweba ngeendakamizwa ngokuphumelelisa iQhinga lokuLwisana namaGenge wemiGulukudu leliZweloke nomTlamo wokuLwisana Neendakamizwa obuyekeziweko.

Bomma Nabobaba, Nthekeli Ezikhethekileko,

Ipumelelo yeminqopho le yoke idinga umBuso othuthukako nonekghono.

Lo mBuso onganikeli kwaphela amaziko nomthangalasisekelo osiza umnotho nomphakathi kobana uphumelele kodwana nokudosa phambili amatjhuguluko.

Ekuthomeni kwenyanga le, samemezela ukutjhugululwa kwesibalo seminyango karhulumende ngomnqopho wokuyisiza ukuletha izenzelwa ngokwemisebenzi yayo.

Isiqunto sethu sisuselwa ekusebenzeni ngefanelo, ukonga, itjhebiswano lokuphatha neqhinga lokulungelelanisa.

Lokhu kukuthoma komsebenzi onabileko wokuphelisa ukufadalala kwekghono lomBuso nokwakha kabutjha itlhatlha lokulethwa kwezenzelwa nokusiza izakhamuzi zelizwe lekhethu ngendlela engcono.

Sizokusebenzisa indlela eqothele iinyingi – kutjhejwe iiyingi ezima-44 namadorobha amakhulu abunane – ngomnqopho wokurhabisa ukulethwa kwezenzelwa, ukuqinisekisa kobana abomasipala basekelwe ngefanelo godu babe neensetjenziswa ezaneleko.

Ukuqinisekisa kobana umBuso uyakghona ukuphumelelisa ituthuko yezomnotho neyezehlalakuhle, kuqakathekile ukuqinisa amaBubulo womBuso (ama-SOE).

NgomKhandlu kaMengameli wama-SOE, urhulumende unqophe ukuhlanganisa amakhamphani wombuso nokuhlathulula kuhle imisebenzi yawo.

Ngomkhandlu lo sizokusebenza nabarholi bama-SOE ukutlama ubujamo bokulawula ngokomthetho obukhuthaza ubukghwari nekghono lokuqinisa ukusebenza kwawo.

Sizokwakhelela phezu komsebenzi esele siwuthomile ukuqalana neentjhijilo zokungaphathi ngefanelo, ukubhalelwa nokuphatha iimali ngefanelo.

Sizibophelele ekwakheni umBuso osebenza kuhle nangokuthembeka lapho kunganathuba lekohlakalo, ukuthenga ubuso nokukhwatjaniswa kwemali yombuso.

Sifuna isiqhema sabasebenzi bombuso esinekghono nobukghwari namazinga aphakemeko – nabazimiseleko ngomsebenzi wombuso.

Amagadango aqinileko esiwathetheko wokuphelisa amaqhinga wokugolwa kombuso nokulwisana nekohlakalo, kufaka namagadango wokuqinisa iBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA), iYunithi yokuPhenya eKhethekileko (i-SIU), iZiko lokuButhelelwa kweNtela leSewula Afrika (i-SARS) nePhiko lezokuPhepha komBuso, atjengisa ukusebenza ngepumelelo ebonakalako.

Kusese kunengi nokho okudinga ukwenziwa.

Sikhombele umNqophisi weBandla lezokuTjhutjhisa weliZweloke ukutlama iqhinga lokukhuphula ikghono nokusebenza ngamandla kwe-NPA, kufaka hlangana ukuthathwa kwepahla.

Sidinga ukuqinisekisa kobana imali yombuso eyetjiweko iyabuyiswa isetjenziselwe ukulethela imiphakathi etlhaga khulu iinsetjenziswa zomthangalasisekelo osidingoqangi.

Silindele kobana isiGungu esiKhethekileko se-SIU esitjha sithome ngomsebenzaso eenyangeni ezimbalwa ezizako nokurhabisa amatleyimu abemphumela wamaphenyo we-SIU alinganiselwa kumabhiliyoni ali-R14.7.

ISewula Afrika izokuraga nokulima indima eqakathekileko kutjhebiswano leentjhabatjhaba ukuletha ukuthula nokuphepha, ituthuko enzinze ebantwini nepumelelo yabantu boke.

Sivuselela ukuzimisela kwethu ngomnqopho wokusebenzisana nemiphakathi yeentjhabatjhaba ukulonda nokuvikela ihlelo lemithetho edoswa phambili ziintjhabatjhaba leHlangano yeBumbano leenTjhaba (i-UN).

Sizokusebenzisa ubulunga bethu bomKhandlu wezokuPhepha we-UN ukukhuphula ukurarulula imibango ngokuthula, khulukhulu kukhonthinenthi yethu.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Nasifuna ukufikelela iSewula Afrika esiyifunako, sitlhoga isivumelwano sezehlalakuhle.

Sitlhoga ukwakha itjhebiswano eliqinileko hlangana kukarhulumende, amabhizinisi, abasebenzi, imiphakathi neenhlangano zomphakathi.

Lokhu kubeka umsebenzi emahlombe wethu soke.

Kufuze urhulumende enze ubujamo obukghonakalisa ukusebenza, ngokusebenzisa iinsetjenziswa zombuso ngefanelo begodu asise imali emahlelweni wokuthuthukisa abasebenzi belizwe.

Singathanda kobana bamabhizinisi batjheje iminqopho neendingo zezehlalakuhle nabathatha iinqunto.

Siyavuma kobana iinyunyana zabasebenzi kufuze zijamele amakareko namkha iimfuneko zabasebenzi kodwana ngakelinye ihlangothi zikhuthaze ukuzijamela kwamabhizinisi nokuvulwa kwamathuba wemisebenzi.

Iinhlangano zomphakathi kufuze zirage nokulima indima ekutjhejisiseni urhulumende nokho kungaba kuhle zibambisane nathi ngamagadango aphathekako wokufikelela iminqopho yethu.

Sinethemba lokobana iinhlangano zepolitiki ezinabajameli kilePalamende zizakuba yingcenye eqakathekileko kilelitjhebiswano, ngokufaka isandla nokuletha ipengu ebonakalako nemizamo ezakuba yinzuzo ezakhamuzini zelizwe lekhethu.

Isivumelwanesi sokubambisana komphakathi woke sifuna ukuthi boke abantu bafake isandla.

Begogu kuzokudingeka ukuzinikela nokusizana, khona kuzakuba netjhebiswano nakwenziwa imisebenzi.

Ukuziphatha kwabantu ngamunye ngikho okuzokuphumelelisa ipilo yabantu boke.

Nasifuna ukuvuselela ukusetjenziswa kwe-NDP, kufuze sinabise umkhumbulo wethu ngokucabangela phambili.

Sifuna iSewula Afrika lapho boke abantu bazokunethezeka bathabele nepumelelo.

Sifuna godu iSewula Afrika lapho soke sizokwelula amakghonwethu ngokuzeleko nasikhamba endleleni yeragelophambili.

Sifuna iSewula Afrika etjhejaqangi ithungelelwano layo lomzila wesiporo nekhiqiza iintimela zebelo eliKhulu ezihlanganisa amadorobha amakhulu wethu neendawo zemakhaya ezikude.

Kufuze sibone ngamehlo wengqondo siphila elizweni lapho iintimela zebelo lombani zidlula eJwanasbhege naziya eMusina, zijame e-Buffalo City endlelenazo esuka eThekwini ukuza lapha eKapa.

Sifuna iSewula Afrika enomnotho wezinga eliphezulu lapho kusetjenziswa khona izinga eliphezulu lethekhnoloji necwephetjhe lesimanjemanje kezamaphilo elethulwa nge-inthanethi, amarobothikhi nezokwelapha ezifikelela iingulani nanyana zikuphi nendawo, koke lokho kukghonakaliswa kusetjenziswa ngokusabaleleko kwe-NHI.

Sifuna iSewula Afrika enjani?

Sifuna iSewula Afrika engathumeli kwaphela kamanye amazwe imikhiqizwayo engakapheli, kodwana ibe liziko lemikhiqizo eqakathekileko yeengcenyana ezisetjenziswa ku-elekthroniki, eenkoloyini nakumakhompyutha.

Kufuze sibe lilizwe elizondlako nelamukela ituthuko kezokulima.

Kulibhudango lami ukubona iSewula Afrika isakha idorobha lokuthoma elitjha-tjha elizakwakhiwa ngesikhathi sentando yenengi, nemakhiwo ephakemeko, iinkolo, amayunivesithi, iimbhedlela namafemu.

Lelibhudango enginalo likhwezelwe mikhulumiswano yami nabantu abane abaqakathekileko kezokuthuthukisa: uDorh. Nkosazana Dlamini-Zuma, uDorh. Naledi Pandor, uMma uJessie Duarte noMengameli we-China u-Xi Jinping, ihlalthululwakhe nge-China eyakha idororobha elitjha ebangeni elimakhilomitha ali-100 ukusuka e-Beijing, ibe nomthelela omuhle ekuqiniseni ibhudango lami.

Leli kulibhudango esingabelana ngalo begodu sifake isandla ekuliphumeleliseni.

Asikabukwakha idorobha eliKhulu eminyakeni ema-25 yentando yenengi.

Ama-75% amaSewula Afrika azabe sele ahlala emadorobheni nakufika umnyaka wee-2030.

Amadorobha amakhulu weJwanasbhege, i-Tshwane, iKapa neThekwini aphelelwa yindawo yokuhlalisa labo abaphoseka ngobunengi emadorobheni amakhulu.

Ingabe asikafiki isikhathi sokuba nesibindi senze okungaphezu kwamandlethu okubonakala ingasuthi angeze kwakghoneka?

Ingabe asikafiki isikhathi sokwakha idorobha elitjha elihle elakhiwe ngokwecwephetjhe ye-4IR?

Ngimema amaSewula Afrika ukuthi athome ukubona ngamehlo wengqondo ukwakhiwa kwedorobheli.

Sisitjhaba seSewula Afrika, leso esikghona ukuthi ngomThethosisekelo waso, sibuyise ithemba kilabo ebesele banganalo, esikwaziko ukubuyisela abantu amalungelwabo ebegade badlelezelwe koke basala banganabuyo, sibuye godu sibe sitjhaba esikghona ukuletha ivikeleko nokuphepha kibo boke abantu, emadodeni, abomma nabentwana.

Nanyana khesatjhelela sabhalelwa kukwenza izinto ngendlela efaneleko, asikalibali kobana sibobani nokobana sikholelwa ekwenzeni izinto ngendlela enjani.

Sisese ngileso isitjhaba ehlathululwe ngehla.

Ungazibuza kobana kubayini nginethemba esikhathini esibudisi njengalesi.

Nginethemba ngombana sengikhambe ibanga elide nabantu belizwe lekhethu – abahlengikazi nabasebenzi bemkhakheni wezamaphilo, amapholisa namasotja wekhethu, abotitjhere eenkolweni zethu nabafundi abazimisele ukuphumelela nanyana banesitjhijilo sokuphuma emindenini edosa emhlweni, nelutjha elizama ukuthoma amabhizinisi, elilinga ukutlama nokukhanda imikhiqizo emitjha begodu nelizikhandlela ipumelelo ngaphasi kobujamo obungasimnandi.

Ngini eninginikela isibindi, ngalokho-ke nami ngininikela isibindi sokuba nethemba ngengomuso.

Babantu abanamabhudango amahle ngepilo engcono yabantu boke beSewula Afrika.

Nange singasebenza ngokubambisana akukho okungasehlula nesingekhe saphumelela kikho.

Ayikho into engakghonakaliko, singaphumelela kikho koke.

Koke lokhu kusemahlombe wabenzi, abenzi abakghona ukwenza umsebenzi. Abenzi bomsebenzi abanomnqopho ohlelekileko ngalokho ekufuze kwenziwa bese benze kwenzeke.

Iye, ngibo abantwaba abasikhuthazako nabasinikela ilukuluku thina bantu beSewula Afrika. Ngibo kanye abantwaba abalisizo nabakghona ukuqala phambili babone iSewula Afrika ephumelelako.

Ina, hi vona vanhu lava, lava hlohlotelaka vanhu va Afrika-Dzonga. I vanhu lava va hlayisaka volavo va kotaka ku languta emahlweni na ku vona Afrika-Dzonga leri humeleleke.

Ndi vhenevho vhane vha ri Afrika Tshipembe heḽi ḽashu vha ṱoḓa ḽi tshi ya phanḓa, ḽi vhe na mvelaphanḓa ine ya ḓo vhonwa nga vhathu vhoṱhe.

Le yiSewula Afrika ekufuze isikhuthaze.

Ngokubambisana ayikho into engasehlula begodu akukho esingeze saphumelela kikho.

Njengombana singena esikhathini esitjha, asithole amandla amatjha emezwini ka-Ben Okri, nakathi:

Will you be at the harvest,
Among the gatherers of new fruits?
Then you must begin today to remake
Your mental and spiritual world,
And join the warriors and celebrants
Of freedom, realizers of great dreams.
You can’t remake the world
Without remaking yourself.
Each new era begins within.
It is an inward event,
With unsuspected possibilities
For inner liberation.
We could use it to turn on
Our inward lights.
We could use it to use even the dark
And negative things positively.
We could use the new era
To clean our eyes,
To see the world differently,
To see ourselves more clearly.
Only free people can make a free world.
Infect the world with your light.
Help fulfil the golden prophecies.
Press forward the human genius.
Our future is greater than our past.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Ngikho lokhu okumele kusenze bona nanyana siqalene nesikhathi seentjhijilo  sithome sibone ngamehlo wengqondo umhlobo weSewula Afrika esiyifunako.

Lokhu-ke ngikho okwenza bona nanyana ilizwe lekhethu liqalene neentjhijilo ezikulu, sikghona ukuqala phambili sibone iSewula Afrika enomnotho okhulako; iSewula Afrika enelutjha elisebenzako begodu ephumelelako nezimisele ukuragela phambili.

Le yiSewula Afrika ekhaluzelelwa babantu bekhethu ngeenhliziyo zabo zoke. Le yiSewula Afrika woke amaSewula Afrika athe afuna ukuyibona.

Asirageleni phambini ngemizamo yokwakha iSewula Afrika enjalo.

Ngithokoza khulu kwamambala.

 

Share this page

Similar categories to explore