Sitatimende Semhlangano Wekuchumana Nge-inthanethi lobewubanjwe ngaLesitsatfu, mhla tinge-27 Inkhwekhweti 2020

1.  Sifo seligciwane le-Corona2019 (i-COVID-19) eNingizimu Afrika

1.1.  Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nemphumela wekubonisana kwaMengameli Cyril Ramaphosa kanye netinhlangano letahlukahlukene temmango, kucinisekisa kutsi kuchubeka kwalelive kusuka kuLizinga lesine kuya eZingeni lesitsatfu kwekuvalelwa etindlini kwavelonkhe kusekelwa kuphindze futsi kube nelivi labo bonkhe balingani betenhlalo.

1.2.  Ahambisana neTindvuna letahlukahlukene, uhlangene nemmango, imikhakha yetemisebenti kanye neyetemabhizinisi, Umkhandla waseNingizimu Afrika weMasontfo, buholi bemimango yetenkholo lehlangene; Bosodolobha; Bondvunankhulu betifundza, Inhlangano yaseNingizimu Afrika yaBohulumende baseKhaya, buholi betendzabuko kanye nemacembu etepolitiki lamelelwe ePhalamende.

1.3.  Ikhabhinethi yayemukela imiphumela yalokubonisana, lebekwakha ngalokubanti futsi lokunekuhlela lokuhle kwekucekisa kancane kancane imitsetfo yekuvimbela yeLizinga lesitsatfu letawucala kusebenta mhla ti-01 Inhlaba 2020. Lelizinga litawufaka ekhatsi kwentiwa kabanti kwemisebenti yetemnotfo kanye nekususa imitsetfo yekuvimbela kuhamba kwebantfu. Kutawuphindza futsi kwente kutsi bantfu labatigidzi letisiphohlongo baseNingizimu Afrika kutsi babuyele emsebentini.

1.4.  Kunaka lokukhetsekile kutawucondziswa ‘kundzawobucayi’ lapho kunekwandza khona kwelizinga lekutseleleka ngaleligciwane. Ematiko etifundza atakwetfula tingenelelo tetemphilo letitinike kuleto tindzawobucayi ngendlela yekutsi kuciniswe kucilonga, kuhlola kanye nekuvalelwa ngenca yesifo kanye netinyatselo tekuvikela.
 
1.5.  Ikhabhinethi ikuphindzile kwesekela kwayo kwekubonisana lokufaka wonkhewonkhe lokwentiwa nguMengameli Ramaphosa kusukela kwacala lesimo senhlekelele yavelonkhe mhla ti-15 Indlovulenkhulu 2020. Lokubonisana kwente kutsi yonkhe imikhakha yemmango ikhone kudlala indzima kulokulwa nalolubhubhane lwe-Covid-19, kusindzisa timphilo kanye nekuvikela tindlela tekutiphilisa.

1.6.  Lulawulo lwekusebenta kanye nelwatitsite lwetingenelelo te-COVID-19 letichutjwa Tekusebenta Ngekuhlanyela Kwavelonkhe neLuphiko Lwetebunhloli (i-NATJOINTS) kanye neLitiko Letemphilo. I-NATJOINTS luhlaka lolumkhakhamnyenti lwekuchumanisa lwahulumende lokuhloswe ngalo kulawula imiklamo lemikhulu.

1.7.  I-COVID-19 NATJOINTS yakhiwe yimikhakha yabososayensi, bomatiwankhulu betemphilo; bonjiniyela; ngulabamelele tikhungo taVelonkhe teLulawulo lweTinhlekelele; beluleki betemtsetfo; buholi balelive kutekuvikela kanye nema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo, kanye nemacembu lavela kumatiko lakha emaklasta etenhlalo newetemnotfo eNkhundla yaseNingizimu Afrika Yebacondzisi Jikelele.

1.8.  I-NATJOINTS itfola imibiko lebuya kumatiko lahlukene bese futsi ingenisa tiphakamiso kuBacondzisi Jikelele (ema-DGs) kute kwentiwe tincomo letetfulwa kuMkhandlu Wavelonkhe Lokhomuza Teligciwane Le-corona (i-NCCC).

1.9.  I-NCCC icocisana ngetincomo teBacondzisi Jikelele iphindze futsi yenta tincomo tayo kuKhabhinethi lapho tiphakamiso, lokufaka ekhatsi imitsetfosimiso, ivunywa khona. Lenchubo icinisekisa kutsi Sigungu Lesiphetse sitsatse tincumo ngekuhlanganyela ngekuvumelana futsi ngekufaka wonkhewonkhe. Ngako-ke, Ikhabhinethi ikusola ngemagama lacinile langaba khona tiphakamiso letimanga letitsi lawo nalawo malunga eSigungu Lesiphetse ngawo lakhipha tincomo letivela ku-NCCC nome tincumo letitsatfwa yiKhabhinethi.

1.10.  Ikhabhinethi icela kutsi kube nelubumbano kulokwentiwa ngiyo yonkhe imikhakha yemmango ekulweni nesitsa sinye futsi lesiyingoti, lubhubhane lwe-COVID-19.

1.11.  Ikhabhinethi ibonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekuchubeka ngekutinikela kanye nekuvisisa ngesikhatsi sekuvalelwa ngenhloso etindlini kwavelonkhe. Kumemetela ngalokusemtsetfweni kwaMengameli Ramaphosa ngesimo savelonkhe senhlekelele ngekulandzela Umtsetfo weLulawulo Lwenhlekelele, wanga-2002 (Umtsetfo we-57 wanga-2002) kube neligalelo lelikhulu ekusindziseni timphilo tebantfu.

1.12.  Tinyatselo leticinile tekulawula tibe nemphumela lomcoka ekwehliseni nasekunciphiseni lizinga lendlela yekutseleleka ngaleligciwane. Lokuvalelwa kwavelonkhe etindlini kunike live laseNingizimu Afrika sikhatsi kanye nesikhatsi sekubeka tinyatselo kumikhakha yetemphilo yahulumende kanye nakuletimele ngenhloso yekubukana nekutseleleka lokukhulu lokungeke kugwemeke.

1.13.  Ikhabhinethi iyachubeka nekucela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batibophelele kakhulu kutsi bayativikela futsi bavikele nalabanye kute kuncishiswe kubhebhetseka kwaleligciwane.

1.14.  Tindvuna tematiko titawuchaza imininingwane emihlanganweni nebetindzaba letawubanjwa lamuhla, ngaLesine mhla tinge-28 Inkhwekhweti kanye nakusasa, ngaLesihlanu mhla tinge-29 Inkhwekhweti 2020.

Tincumo teKhabhinethi

2.  Kusingatsa i-Deep Space Ground Station


2.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kutsi i-Ejensi Yemkhatsi Yavelonkhe yaseNingizimu Afrika (i-SANSA) ingene kubudlelwane bekusebentisana neKuphatfwa kweTemkhatsi ne-Aeronautics kutsi isingatse i-Deep Space Ground Station. Lesiteshi, lesitawube silapha e-Matjiesfontein eNshonalanga Kapa, sitawusekela luhambo lwemuntfu lwekuya eNyangeni, ku-Mars kanye nangale.  

2.2.  Sitawuhlanganiswa netindzawo letintsatfu tenethiweki eMelika, eSpain kanye nase-Australia. Njengendzawo yesine, itawungeta kuleletinye letintsatfu tindzawo kute kube nekubika lokwentiwe ncono kanye nekwengeta letinye tincenye letimcoka ekwesekeleni loluhambo lwekuya emkhatsini. I-SANSA itawusebenta, isigcine sisesimeni futsi isilawule lesiteshi.

2.3.  INingizimu Afrika itawuzuza ngalesiteshi, emkhatsini walokunye, kutfutfukiswa kwemakhono laswelakalako kanye nekukhula kwesayensi, bunjiniyela, buchwepheshe kanye nemkhakha wemicondvo lemisha. Itawuphindza futsi sivete ematfuba ekusita ngemnotfo welwati, kanye nekwandzisa umkhicito welucwaningo lwavelonkhe kusayensi yasemkhatsini kanye nebuchwepheshe

3.  Luhlaka lweMtsetfo Lohlongotwako weTinsita teTemlilo

3.1.  Ikhabhinethi iluvumule luhlaka lweMtsetfo Lohlongotwako weTinsita teTemililo. LoMtsetfo Lohlongotwako uchaza tiphakamiso tenchubomgomo letimcoka letitawuba sisekelo semtsetfo wetinsita tetemililo lotawutsatsa sikhundla seMtsetfo weTinsita Tetemlilo lokhona kwanyalo, wanga-1987 (Umtsetfo Nombolo 99 wanga-1987).

3.2.  Uchaza tindzima netibopho temikhakha yomibili yahulumende wavelonkhe kanye newasekhaya ekwesekeleni bomasipala. Kucinisekisa kutsi lensita ihambisana netindlela tesimanjemanje tekulawula tinhlekelele temlilo, uphakamisa kutsi kube nelucwaningo kanye nekugcogcwa kwelwati.

3.3.  Jikelele nje, uhlose futsi kuwenta uhambisane naleminye imitsetfo leyaphasiswa ngemuva kwa-1994 futsi lephatselene nahulumende wasekhaya. Kubonisana kabanti nabo bonkhe labatsintsekako labafanele kanye nemmango nje jikelele sekwentiwe.

4.  Imisebenti yeSigungu Lesiphetse ngesikhatsi seLizinga lesitsatfu

4.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kutsi ngaphasi kweLizinga lesitsatfu, lelicala ngeMsombuluko mhla ti-01 Inhlaba 2020, itawusebentisa tindlela letihlanganisiwe letifaka ekhatsi kokubili imihlangano yeKhabhinethi yekubonana ngco kanye nekuhlangana ngekusebentisa i-inthanethi.

4.2.  Ikhabhinethi iphindze futsi yawavuma emacembu ekucaphela lafaka ekhatsi Tindvuna kanye neMasekela eTindvuna. Abekwe kuleso nakuleso sifundza kuletinge-52 kanye nasetifundzeni letisemadolobheni lamakhulu kutsi acaphele kugcinwa kwaleto tinyatselo letibekiwe tekulwa nekubhebhetseka kwe-COVID-19.

Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1.    Umkhandlu weBhodi yeTheknoloji Yetimbiwa (i-MINTEK) :
Dkt. Vanguard Mbuyiseli Mkosana (Sihlalo);
Mk. Ntokozo Faith Ngcwabe – Litiko Letetimbiwa Nemandla (i-DMRE);
Mnu. Rantsadi Andries Moatshe (Uyantjintjana);
Dkt.  Maropeng Walter Ngobeni;
Solwati. Lindiwe Zungu;
Mnu.  Philippus Rudolf Heydenrich;
Mk. Pontsho Maruping;
Mnu.  Harold Motaung;
Mk.  Phydelis Ntombifuthi Zikalala-Mvelase;
Mk.  Margaret Mosibudi Phiri;
Mnu.  Lefadi Lucas Makibinyane; kanye na
Dkt.  M Motuku.

2.    Umkhandlu weBhodi weJiyosayensi:
Dkt.  Humphrey Lawrence Mbendeni Mathe (Sihlalo );
Mnu.  Andries Moatshe (i-DMRE);
Dkt.  Thuli Khumalo (Litiko Letemvelo, Emahlatsi Netinhlanti);
Mnu.  Sanelo Malaza (uyantjintjana);
Mk.  Rosalind Mdubeki (Litiko Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba);
Mk.  Pontsho Tsotetsi (uyantjintjana);
Mk. Deborah Mochothli (Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola);
Mnu.  Paul Nel (uyantjintjana);
Dkt.  Jennifer Mirembe;
Mnu.  Smunda Mokoena;
Mnu. Xolisa Mvinjelwa (umkhakha wetetimayini);
Adv Ntika Maake;
Mk.  Adila Chowan (umkhakha wetemabhizinisi);
Mnu.  B Gerryts (Litiko Letesayensi Nemicondvo Lemisha);
Mk.  Lebogang Madiba (Temafa aVelonkhe); kanye
neMnu.  Moses Mabuza – Sisebenti Lesikhulu (i-CEO).

3.    Bacondzisi labangekho esigungwini kuBhodi Lelawula Ematheku aseNingizimu:
Mnu.  Zolani Kgosietsile Matthews (Sihlalo );
Mk.  Siphokazi Matolengwe;
Mnu.  Asraf Mohamed Adam;
Mk.  Leanda-Marsha Vilakazi;
Mk.  Kenosi Selane;
Mnu.  Zola Fihlani;
Dkt.  Tshisikawe Victor Munyama; kanye na
Mk.  Zandile Kabini.

4.    Mnu. Abel Moffat SithoIe njengeSisebenti Lesikhulu seKoporasi Yelutjalomali Lwahulumende.

5.    Mk.  Phumla Williams njengeMcondzisi Jikelele weTekuchumana taHulumende neKwatisa (i-GCIS).

Imibuto icondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139

 

Share this page

Similar categories to explore