Isitatimende Somhlangano Wekhabinethi Obewubanjwe NgeLesithathu Womhla We-19 kuSewula wee-2022

A.  Ezingundabamlonyeni  

1.  Ukutholakala Kwamanzi

1.1.  IKhabinethi ithokoze amaSewula Afrika ngokuhlonipha kwawo imibandela yokuqinteliswa kwamanzi ekhe yabekelwa iindawo ezithileko zangeJwanisbhege, e-Tshwane kunye ne-Ekurhuleni ngomnqopho wokunzinzisa umthamo wamanzi eenlulwini zamanzi kileziindawo.  Amadamu neenlulu zamanzi zilokhu zingaphasi kwegandelelo e-Gauteng ngenca yomtjhiso osahleleko amalanga la, kanti-ke njengoba asolo afunwa ngobunengi nje amanzi, i-Rand Water ibe yakateleleka ukuthi ibanciphisele khulu amanzi abomasipala beendawezi. Ihlangano yamanzi le iphakela umthamo wamanzi abantu abangaphezulu kweengidi ezili-11 e-Gauteng, nakezinye iindawo zeMpumalanga, iFreyistata kunye neTlhagwini Tjingalanga.              
1.2.  Lokhu kuqinteliswa kwamanzi esingeze sakubalekela kunqophe ukuqinisekisa ukutholakala kwamanzi, kanti-ke azokusolo aqinteliswe njalo bekube mhlazana kuba nobungcono kilobubujamo bezinto. IKhabinethi ikhombele umphakathi ukuthi usolo ulandela imibandela yokuqinteliswa kwamanzi, ulime indimawo ngokubabalela amanzi njengoba ayindlala kangaka nje.

2.  Ukunghalwa Komsebenzi Kwa-Transnet

2.1.  IKhabinethi isithokozele isivumelwano seminyaka emithathu esenziwe hlangana kwe-Transnet neyuniyoni yabasebenzi i-United National Transport Union (i-UNTU), esithoma ukusebenza ngomhla wo-01 kuSihlabantangana wee-2022 ukuyokufika nakama-31 kuNtaka wee-2025. Imikhulumiswano yalesisivumelwano beyenganyelwe yiKomitjhini yokuThobelana, ukuColela nokuLamula, lesisivumelwano-ke siqede khonokho ukunghalwa komsebenzi malunga we-UNTU. IKhabinethi ibuye yasithokozela nesiqunto seyuniyoni i-South African Transport and Allied Workers Union (i-SATAWU) sokuqeda ukunghalwa komsebenzi.                              
2.2.  IKhabinethi isithokozele isibopho se-Transnet sokuqalana nokuqeda ukusalela emva komsebenzi okwenzeke emadoyelweni wemikhumbi nesiporweni njengoba bekunghalwe umsebenzi nje, ngaleyindlela kwathikaziseka umnotho namakoro athembele kiwo.                     
2.3.  IKhabinethi izwakalise ukuthokoza kwayo ngesekelo nebambiswano elinikelwe mabhizinisi njengoba bekunghalwe umsebenzi nje.  Ikhuthaza ubudlelwano obungapheliko hlangana kwabaphathi bakwa-Transnet nebamayuniyoni kobanyana kuzokusizakala ikhampani le nomnotho welizwe.

3.  Ubudlelwano BeSewula Afrika Ne-Saudi Arabia

3.1.  IKhabinethi ilithokozele iVakatjho lomSebenzi elibe yipumelelo likaMengameli Cyril Ramaphosa lokuya emBusweni we-Saudi Arabia ngomhla we-15 ukufikela ngomhla we-16 kuSewula wee-2022. Evakatjhwenelo, amazwe amabili lawa atlikitle iimVumelwano zokuZwana (ama-MoU) ezili-17 emakorweni ahlukahlukileko, njengeyezokulima, yokuthiya iinhlambi, yokumayina, yegezi evuselelwako, yezokuphepha, zokuthutha kunye nokufuywa kweenyamazana zamanzi nokulinywa kweentjalo zamanzi. Amanye ama-MoU atlikitliweko ngamalungana nokusungulwa komKhandlu wezamaBhizinisi oHlanganyelweko, ukusebenzisana kezamabubulo weenkhali nokuthengwa kweensetjenziswa zepi kunye nezokusebenzisana ngerhubhululo lebhoduluko.                 
3.2.  UMengameli usebenzise ivakatjhweli ukumema abosomabhizinisi be-Saudi Arabia ekhonferensini yamasiso yesihlanu yeSewula Afrika ezokubanjwa ngomnyaka wee-2023.  I-Saudi Arabia ililizwe lesibili ngobukhulu emazweni we-Middle East arhwebelana neSewula Afrika, kanti-ke ngiyo emthombo omkhulu ukudlula yoke esiphandeni sekhabo kathengisela iSewula Afrika ipahla. Ubudlelwano bamazwe ngamazwe hlangana kwamazwe amabili la, benze ukuthi kube nokurhwebelana nokusiselana okuhle.

4.    Ukusisa Kumthangalasisekelo

4.1.  IKhabinethi ikuthokozele ukugunyazwa kokwakhiwa kwefemu eyenza iplastiki yezinga eliphezulu e-Lanseria, e-Gauteng, ezakwakhiwa yi-ALPLA Group emkhiqizi wamazwe ngamazwe.                     
4.2.  Lokhu-ke kuqinisa isibopho sikaMengameli Ramaphosa sokulungiselela ukuthuthukiswa komthangalasisekelo njengendlela yokukhuthaza ukuhluma komnotho nokwandiswa kwemisebenzi.                     
4.3.  Amasiso weengidi ezima-US$50 aliliqha eliqakathekileko eplanini ye-Lanseria Smart City ezakusekela ukubambelela nokusetjenziswa kweensetjenziswa ngobutjha beyisize nokuvulwa nokulondwa kwemisebenzi ema-350. Hlanganapho kubalwe nehlelo lokuthwasisela abantu abama-36 umsebenzi wama-mechatronic nabosocwephetjhe bokusebenzisa iinsetjenziswa ngobutjha emisebenzini ye-ALPLA Group e-Afrika engeSewula. Ihlelo lokufundiselwa umsebenzeli lizokuthoma ngomnyaka wee-2023, la kuzokuthonywa khona ngabantu abali-12 beSewula Afrika abavela eendaweni zakhona kilesisifunda.

5.    Ukumayina Ngokungasi Semthethweni

5.1.    Ukumayina ngokungasi semthethweni kulimaza umphakathi nomnotho welizwe lekhethu, bekubangele nokuthi urhulumende nekoro yeemayini balahlekelwe yimali.              
5.2.    IKhabinethi ikuthokozele ukufunyanwa kwetjathokazi leengidi nokubotjhwa kwabasolwa abama-20 abahlotjaniswa nokumayina ngokungasi semthethweni, ababotjhwe lokhuya abathobelisimthetho nabebahlola umgodi wemayini ye-Stilfontein eTlhagwini Tjingalanga.                            
5.3.    IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili asebenzisane nabathobelisimthetho ukuqinisekisa ipumelelo yamajima alwisana nobulelesi. Lokhu-ke kuzakuthumela umlayezo onamandla othi ubulelesi abunamvuzo, nothi izelelesi zizakubotjhwa bezitjhutjhiswe ngaphandle kwevalo nokurhawukelwa.

6.  Iindaba Zegezi 
6.1.  Mhlapha u-Eskom utlikitle iimvumelwano zama-30 weminyaka zokuthenga sakuqatjha nabaphehli begezi abazijameleko abane abazakwakha iimphehligezi ezitja ezingasilaphazi ummoya eMajuba neThuthuka, eMpumalanga. Ukuqatjhiswa kwenarha kilelijima kuzakudosa amasiso alinganiselwa ema-R40 wamabhiliyoni.           
6.2.  Abasisaba begezi abane – i-HDF Energy South Africa, i-Red Rocket SA, i-Sola Group kunye ne-Mainstream Renewable Power Developments South Africa – ubuncani bakhona bazakungezelela igezi ezii-2000 zama-megawatt ethungelelwaneni legezi lelizwe.           
6.3.  Amandla amatjha wokuphehlwa kwegezi kulindeleke ukuthi athungelelwe ethungelelwaneni legezi kungakapheli iinyanga ezima-24 ukuya kezima-36 ukusukela esikhathini sokutlikitlwa kwemitlolo yesekelo leemali, kuye ngokuthi iindaba zebhoduluko, zokusikwa kwenarha nezinye ezifuna imvumo zizakusetjenzwa ziqedwe ngesikhathi esingangani.                                      

7.  Ukutholakala Kokugoma Okwaneleko
7.1.  IKhabinethi ikuthokozele ukusingathwa kweKhongresi yezokuLima yeSewula Afrika (i-Agri SA Congress 2022) ePitori ngomhla we-13 ukuya kumhla we-14 kuSewula wee-2022 ngaphasi kommongondaba othi: “Silimela Ekhaya.” Ikhongresi le ibonisene ngeendaba ezinjengokuthi amaplani wezokulima ngokuphelela kwawo awenziwe abe asebenzele abalimi bekhethu; umthangalasisekelo obambelelako wokugoma okulinywe ekhethwapha; ibhoduluko langekhethu alenziwe lihlale likulungele ukutjalela nokukhiqizela ingomuso lekhethu ukugoma, kuqiniswe namandla nekghono labalimi lokusebenza nokulungisa ukugoma okulinywe ekhethwapha.               
7.2.  Ukuqalelela iqalontanzi lokutholakala kokugoma ukuya phambili, iKhabinethi ibuye yathokozela nokuvulwa kwe-National Biosecurity Hub evulwe liHlelo lokuSebenzisana i-Agricultural Bio-economy Innovation lomNyango wezeSayensi naMandla wokuSungula, ngokubambisana neYunivesithi yePitori (i-TUKS). IZikweli lizakusekela ukukhandelwa, ukuphungulwa nokulawulwa kwezifo zeentjalo nefuyo, khona-ke okuzakusiza ekuphakamiseni inani lomkhiqizo, ukutholakala nokuvikeleka kokugoma kunye nokuphakanyiswa komsebenzi wokuthuthukiswa kweendawo zemakhaya okubambelelako.

B.  Iinqunto Zekhabinethi 

1.  Ukufakazelwa Kokusatjalaliswa Komtlolo Wesivumelwano SeHlanganisela YamaZwe WoBunye Be-Afrika (i-AU)

1.1.  IKhabinethi ikuvumele ukudluliselwa ePalamende komTlolo wesiVumelwano samaGugu neKambisolawulo yokuSatjalaliswa, iLawuleko likaRhulumende weeNdawo zemaKhaya kunye nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya kobanyana uyokufakazelwa. ISewula Afrika yatlikitla umtlolo wesivumelwano lo ngoRhoboyi wee-2021.                      
1.2.  UmTlolo wokuSatjalaliswa lo unikela umtlamo oyikombandlela kiwo woke amazwe amalunga ngokusatjalaliswa kwamandla nemisebenzi ukusukela kurhulumende welizwe loke ukuya keminye imikhakha karhulumende. Umtlolo lo uqalene khulukhulu nokusatjalaliswa kwamandla nemisebenzi, umtlamo welawuleko likarhulumende kunye nokuthuthukiswa kweendawo zemakhaya.

2.  Umhlangano Wezokuphepha Weentimela Emazweni Ngamazwe (i-IRSC) Wehlandla Lama-32 Waqobemnyaka 

2.1.  IKhabinethi ivumele ukusingathwa koMhlangano we-IRSC wehlandla lama-32 waqobemnyaka ozakubanjelwa eJwanisbhege ukusukela mhlana li-01 ukuya nakasi-6 kuSewula wee-2023, ngaphasi kommongondaba othi: “Sivuselela Imizila Yeentimela Ebujameni Obunganatlha.”                
2.2.  I-IRSC yikundla yamazwe ngamazwe ehlanganisa abosomakghonofundwa bezokuphepha kweentimela bephasi loke kobanyana bazokubonisana ngabakwaziko, ngomnqopho wokwenza bona imizila yeentimela iphephe ngcono.             
2.3.  Njengelunga le-IRSC, umLawuli wezokuPhepha kwemiZila yeenTimela eSewula Afrika ugcine ukusingatha lekundla ngomnyaka wee-2015.

3.  Umtlamo Womthangalasisekelo Welizweloke Wee-2050 (i-NIP 2050) Wesigaba sesi-2

3.1.  IKhabinethi ikuvumele ukugazedwa komtlamo we-NIP 2050 kobanyana kuyokubonisanwa ngawo nomphakathi. Ihlelweli likhanyisa indlela ngokuqiniswa nokungezelelwa kwamaphrojekthi karhulumende aqakathekileko nalungelelweko.     
3.2.  Umtlamo lo ukhomba amaphrojekthi aqakathekileko ekwakhelweni kwabantu iindawo zokuhlala; egezini kamasipala, emanzini; ekulahlweni kweenzibi; iinthuthi zomphakathi; umthangalasisekelo wezefundo newezepilo; umthangalasisekelo wehlelo ledijithali kunye nobulelesi nobukhohlakali.
3.3.  Isakheko sehlelweli siveza inembombono yomsebenzi ekufuze wenziwe, sicozulule ubujamo bezinto banje, sendlale ubujamo obuqakathekileko obuzakuphumelelisa izinto sibe sitjho nokuthi kufuze kwenziweni ukuphumelelisa inembombono.  Siphakamisa ukuthi ihlelo lokuphumelelisa lokhu lenziwe ngeminyaka emithathu.                 

4.  Umtlamo Womthetho Welizwe Onqophe Ukwenza Ikoro Yezabasebenzi Bakarhulumende Isebenze Ngokukhanyiselwa Makghonofundwa

4.1.  IKhabinethi ivumele umTlamo wokuPhumelelisa weliZweloke onqophe ukwenza iKoro yezabaSebenzi bakaRhulumende isebenze ngobucwephetjhe. Umtlamo lo wamenyezelwa ngomnyaka wee-2021 kobanyana kubonisanwe ngawo nomphakathi.          
4.2.  Umtlamo lo uqalelela iingaba zeensika ezihlanu zokuphumelelisa umsebenzi wokwenza iKoro yezabaSebenzi bakaRhulumende iragwe ngobucwephetjhe. Sigaba sokufuna abantu abasese ngaphandle kwekoro yabaSebenzi bakaRhulumende nokukhetha esele bangaphakathi; kujayezwa indawo nokulungelelwa nomsebenzi; ukulungiselela umsebenzi nokulawulwa kwendlela yokusebenza; ukufunda isiphelani nokuthuthuka ngobucwephetjhe, nokuthuthuka ngebizelo lomsebenzi nangezehlakalo zemsebenzini.

5.  Amatjhuguluko Wemibandela Yomsebenzi KubaNqophisi Zombelele (ama-DG)

5.1.  IKhabinethi ivumele umbiko ophakamisa amagadango wokuqinisa amandla nekghono labo-DG eKorweni yemBusweni. Umbiko lo wenze iimphakamiso ezimbadlwana, hlangana nazo ekukhona nezikhuluma ngesikhathi ekumele sihlalwe bo-DG eenkhundleni zabo kunye nokulawulwa kwemisebenzi yokuphathiswa ziimPhathimandla eziPhetheko eemphathimandleni ezilawulako.                  
5.2.  Umbiko lo godu uphakamise nokuthi u-DG e-Ofisini kaMengameli uzakubekwa esikhundleni sokuba yiHloko yokuLawula ukuSebenza emBusweni. Eemfundeni, umsebenzi lo uzakunikelwa abo-DG ema-ofisini waboNdunakulu. Ukudlula lapho, umbiko lo uphakamise namagadango wokubonisa iminyango karhulumende ngokuphathwa nokulawulwa kwamakontraga womsebenzi wabo-DG.                   
5.3.  Ihlelo elibuyekeziweko lokuLawulwa kweNdlela yokuSebenza kwabo-DG lisabuyekezwa njenganje, kobanyana lizokukhambisana namatjhuguluko avunyiweko.   
5.4.  UmJaphethe kaNgqongqotjhe weKoro yezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha, uNom. Thulas Nxesi, ngeveke ezako le uzokubiza umhlangano weendaba lapho ayokwethula khona umtlamo wokuPhumelelisa weliZweloke ngokwenza iKoro yabaSebenzi bakaRhulumende isebenze ngokuletha ubucwephetjhe, abuye ahlathulule namatjhuguluko avunyiweko emibandeleni yokusebenza yabo-DG.

6.  Umbiko Wesihlanu Ngokuphunyeleliswa Kombikomthethokambiso Ngamalungelo Wabantu Abanokukhubazeka (i-WPRPD) 2020-2021

6.1.  IKhabinethi ivumele umBiko weNdima weHlandla lesiHlanu ngokuphunyeleliswa kwe-WPRPD, enikela ubujamo bezinto bamva nje ngokuphunyeleliswa kwe-WPRPD. Umbiko lo uphethe imibono evela eminyangweni karhulumende welizwe loke neyeemfunda. Uphethe zamva nje ngokuphunyeleliswa komthethokambiso ophethe nokwabiwa kwesabelo seemali.                
6.2.  Umbiko wokuthoma waqobemnyaka wamenyezelwa ngomnyaka wee-2017. Umbiko wendima wehlandla lesihlanu lo uvunyelwe ukugazedwa bewumenyezelwe mNyango wezaboMma, zeLutjha nezabaNtu abanokuKhubazeka.

7.  Ukutjhugululwa Kwendinyana 20(1) Yesivumelwano Sokuqedwa Kwazo Zoke Iindlela Zokubandlululwa Kwabantu Abasikazi (i-CEDAW)

7.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwamatjhuguluko weNdinyana 20(1) ye-CEDAW kobanyana ayokufakazelwa. Amatjhuguluko la avula ithuba lokwelulwa kwesikhathi semihlangano yekomidi esebenza imibiko yemibuso emalunga.                 
7.2.  ISewula Afrika yatlikitla isivumelwanesi ngomnyaka we-1993 yase ilandelisa ngokusiqinisa ngokusifakazela ngoNobayeni we-1995. Ukudluliselwa ePalamende kunqophe ukuthomanisa isivumelwano esasifakazelwe phambilini nesikhibelelo seNdinyana 20(1) yesivumelwanesi.

8.  Isivumelwano Sephasi Loke Ngokwamukeleka Kweencwadi Zefundo Ephakemeko

8.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwesiVumelwano sePhasiloke ngokwaMukeleka kweeNcwadi zeFundo ePhakemeko kobanyana siqinisekiswe ngokufakazelwa. Sizakuthi singafakazelwa bese sifakwa ePhikweni lezeFundo nezeSayensi nezamaSiko leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNESCO), bese sinikelwa amandla wokusebenza ekhethwapha ngomthetho wee-2008 weeNcwadi zeFundo zeliZwe (umThetho 67 wee-2008).                
8.2.  IsiVumelwano sePhasi lesi sivula ikambisolawulo eyembatha koke, ngokwamukelwa kweencwadi zefundo ephakemeko ngendlela elungileko, neyenzelwa emkhanyweni nengabandlululiko. Ivumela ukwamukeleka kweencwadi zefundo zamazwe wangaphandle emazweni ali-193 amalunga weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN).

9.    Ukubuyiselwa Emva Kwamatjhuguluko Wekombandlela Yamalunga Wesigungu Esiphetheko    

9.1.  IKhabinethi ivumele isimemezelo esenziwe yi-Ofisi kaMengameli ngoMvulo womhla we-17 kuSewula wee-2022 sokuwabuyisela emva amatjhuguluko weKombandlela yamaLunga wesiGungu esiPhetheko, ebuye ibizwe nangokuthi yiNcwajana YaboNgqongqotjhe, yomnyaka wee-2022.                     
9.2.  Iinkhibelelo ezenziwa ngoSihlabantangana wee-2022 bezivumela ukungezelelwa kwabasebenzi neensetjenziswa kamanye ama-ofisi waboNgqongqotjhe abaphethe iinkhundla ezingaphezu kesisodwa. Bekafuna nokuthi umBuso uwugcine ngokupheleleko umthwalo weendleko zegezi namanzi ezindlini zombuso ezihlala amalunga wesigungu esiphethe umbuso.                
9.3.  IKhabinethi izitjhejile iinghonghoyilo ezizwakaliswe mphakathi yabe yaqunta ukuthi iyibuyekeze iKombandlela YamaLunga WesiGungu EsiPhetheko. Lomsebenzi-ke uzakusetjenzwa sijamiso esithiyeleleko, esizakuthi singaqeda, bese ikomba le imenyezelwa emphakathini ngobunzinzolwazi bomNyango weKoro yabaSebenzi bakaRhulumende obuthi: www.dpsa.gov.za.

10.  Ukusebenzisana Ngobulungiswa[okulungileko] Ngezeembaseli (i-JETP) Nehlelo Lamasiso Le-JETP  (i-JETP-IP)

10.1  Ngemva kokwamukela kwayo ukwethulwa kwe-JETP ne-JETP-IP, iKhabinethi iyivumile i-JETP-IP, yabe yezwakalisa nokuthokozela kwayo umsebenzi ongeneleleko esele uthonyiwe wokuyakha.                   
10.2.  I-JETP-IP icozulula amasiso afunekako ukufika emnqopheni osibopho esenziwe ngurhulumende weSewula Afrika sokuqeda irhasi ikhabhoni-dayoksayidi, ukube ngahlanye ukhwezelela ituthuko ebambelelako, bekuqinisekiswa nokuthi abasebenzi abathintekako nomphakathi othintekako bakghone ukweyamela ehlelweni lamatjhuguluko nokuvikelwa kwebhoduluko.                 
10.3.  IKomidi eyiHlanganisela yaboNgqongqotjhe ngezamaTjhuguluko weTlayimethi khona duze nje izokubamba umhlangano weembikiindaba lapho izakumemezela khona eminye imininingwana.
                                        
C.    Imithethomlingwa 

1.     Umthethomlingwa Wezerhwebo Lepahla Ekhanjiswa Ngemikhumbi Wee-2022 

1.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wezeRhwebo lePahla eKhanjiswa ngemiKhumbi wee-2022 kobanyana iyowuqedelela. UmThethomlingwa lo uvuselela bewulungisa umThethomlingwa we-1951 wezokuRhweba ngePahla eKhanjiswa ngemiKhumbi esele uneminyaka ema-70 (umThetho 57 we-1951).               
1.2.  Uzakuthi ungaphasiswa ube mthetho ozakulawula irherho lomlandelande wokusebenza kwemikhumbi. Uzakulawula ukutlanywa, ukutloliswa, ukuthiywa amabizo kunye nokukhutjhwa erhelweni lokusebenza kwemikhumbi.               
1.3.  Amatjhuguluko lawa azakusiza ekuvuseleleni ikoro yeenthuthi zemanzini abe afake nelizwe lekhethu endleleni yokusebenzisana ngokwesiVumelwano seHlangano yezeLwandle emaZweni ngamaZwe. ISewula Afrika seyisifakazele lesisivumelwano.
    
2.  Umthethomlingwa Otjhugulula Umthetho Weziko Leembalobalo Wee-2020

2.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oKhibelela umThetho weZiko leemBalobalo wee-2022 kobanyana iyowuqedelela. UmThethomlingwa lo uphakamisa amaTjhuguluko emThethweni weZiko leemBalobalo we-1999 (umThetho 6 we-1999).  Iinkhibelelwezi zimamalungana nokwakhiwa nokuphunyeleliswa kweRhelo leZiko leemBalobalo leliZweloke elisekela iinqunto ezinobufakazi.                  
2.2.  Iinkhibelelwezi ziqinisa lokhukusebenzisana okukhona njenganje hlangana kwe-Statistics South Africa nezinye iinjamiso zombuso, kanti anabisa nesakhelelo somThetho wokulawula.

D.  Iminyanya Ezako  

1.  Umhlangano Omkhulu We-ofisi KaMengameli Ngamabhizinisi Amancani, Namancancani Nalingeneko (ama-SMME) Kunye Nahlanganyelweko 

1.1.  UmNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani, ngokubambisana nababelani bekoro yangeqadi, uzokusingatha umHlangano omKhulu we-Ofisi kaMengameli ngama-SMME namaBhizinisi ahlanganyelweko, e-Bryanston, e-Gauteng ukusukela ngomhla we-13 ukuya kumhla we-15 kuSinyikhaba wee-2022.                  
1.2.  Umhlangano omkhulu uzokuhlanganisa amakoro aqakathekileko wangeqadi nawombuso kobanyana azokukhulumisana ngokutholakala kweendlela zokusebenzisana emzameni wokuqinisa ikoro le. Kulindeleke bona abazakuhlanganyela lapho kube ziinhlangano zerhwebo, izazi zama-SMME, iimfundiswa, abatlami bemithekambiso kunye neenhlangano zeemali eziqalelela ituthuko.                          
1.3.  Umhlangano omkhulu lo uzakubuye ubonisane nangeHlelo eliPheleleko lokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani eliZweniloke, lona eliphethe isakhelelo somthetho wokuqinisa ikoro yama-SMME. Umhlangano omkhulu lo kulindeleke nokuthi  wethule neHlelo le-Ofisi kaMengameli laQobemnyaka laboNongorwana bama-SMME leliZwe lOke.

2.  Ukusingathwa Komhlangano Omkhulu Wee-2022 We-ofisi KaMengameli Ngenturhu Yobulili Nokubulawa Kwabantu Abasikazi (i-GBVF)   

2.1.  UMengameli Ramaphosa uzokusingatha umHlangano omKhulu we-GBVF wesibili e-Gallagher Convention Centre e-Gauteng ngomhla wo-01 nowe-02 kuSinyikhaba wee-2022. Umhlangano omkhulu wokuthoma owabanjwa ngomnyaka wee-2018 wawungowokubophelela urhulumende nababelani bomphakathi ngobutjha emzameni wokuqeda inturhu edlhabhileko ebantwini abasikazi elizweni lekhethweli.                        
2.2.  Umhlangano wesibili uzakusetjenziselwa ukulinganisa indima esele yenziwe ekuphumeleliseni iHlelo leliZwe lokulwa ne-GBVF. Iizokusingathwa ngaphasi kommongondaba othi: “Isibopho Sokutjhjeja; Ukukhambisa Ngebelo Nokuqinisa NJENGANJE.”        
2.3.  Hlangana nokhunye, umhlangano lo uzokucocisana ngeendlela zokuthola iindlela zokuwakhambisa msinyana amagadango nesibopho sokutjheja eminyangweni eyisika nakibo boke ababelani, ekubalwa hlangana nabo iinhlangano zomphakathi, ikoro yangeqadi kunye neenhlangano zabasebenzi.

3.  Imbizo Yesihlanu Ye-ofisi KaMengameli ETlhagwini Kapa 

3.1.  Imbizo yesiHlanu ye-Ofisi kaMengameli yeHlelo lokuThuthukiswa kweeYingi (i-DDM) e-Upington, eTlhagwini Kapa, izokubanjwa ngeLesihlanu ngomhla wama-21 kuSewula wee-2022 eMxolisi Dicky Jacobs Stadium kilendawo.                   
3.2.  Imbizo kaMengameli ye-DDM izokulinganisa indima yokuphunyeleliswa kwezenzelwa neentjhijilo zakhona eTlhagwini Kapa, bese ithola iindlela zokurarulula leyo miraro ekhona. I-DDM iqinisekisa ukuthi ukuhlelelwa kokwethulwa kwezenzelwa, ukuphunyeleliswa kunye nokwabiwa kweemali kulungelelwa kuhle kobanyana kuzokuphakamisa izenzelwa ezenzelwa umphakathi.                 
3.3.  Nakulungiselelwa iMbizo le, aboNgqongqotjhe, amalunga wemikhandlu yesigungu kunye nabomeyara bazokuphuma ijima lokuvakatjhela umphakathi e-Upington namaphethelo.              

4.Isitatimende Somthethokambiso Wesabelo Seemali Sokukhibelela (i-MTBPS)   

4.1.IKhabinethi ikholwa ukuthi i-MTBPS yee-2022 ezokwethulwa nguNgqongqotjhe wezeeMali u-Enoch Godongwana ngeLesithathu womhla wama-26 kuSewula wee-2022, iyingcenye eqakathekileko yehlelo leSewula Afrika elivulekileko nelinesibopho sokutjheja lokwabiwa kweemali.                    
4.2.I-MTBPS itjhujisa iimbopho zikarhulumende ehlelweni lokusetjenziswa kweemali ngamandla alingene imali ilizwe elinayo. Ihlathulula godu nokuthi urhulumende uzasivala njani isikhala hlangana kwemali ayenzako nayisebenzisako, abe enze nesiqiniseko sokuthi imithombo yamandla ekhona isetjenziswa ngokupheleleko.

5.    Iinhlahlubo Zikamethriki     

5.1.  Iinhlahlubo zikaMethrikhi (i-NSC) zithoma ngomhla wama-31 kuSewula beziyokuphela ngomhla we-07 kuNobayeni wee-2022. IKhabinethi ibafisela itjhudu abafundi beTlasi ka-2022 njengoba ithoma isigaba sokuqedelela ikhambo layo lefundo yesikolo nje. Isekelo eliphikeleleko elivela kibotitjhere, ebabelethini nebakhulisini lizakwenza litho likhulu ekusizeni lababafundi ukuqalana neenhlahlubo zabo ngokuzithemba.                     
5.2.  IKhabinethi ikhwezelela ababelethi nabakhulisi ukuthi balime yabo indima ngokuqinisa isibindi nokukhuthaza abafundi kunye nangokwakha ummoya ovumela abafundaba ukuthi bakghone ukufunda kuhle emakhaya.                     


6.    IHlelo LokuThuthukiswa KweliZwe (i-NDP) NeKhonfrensi Yamandla Wombuso 

6.1.     UmNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha, ngokusebenzisana neKomitjhini yezokuHlela kunye nomNyango weemFundo zeTuthuko eYunivesithi yaKwaZulu-Natal bazokusingatha i-NDP neKhonfrensi yaMandla womBuso ukusukela ngomhla we-07 ukuya kumhla we-09 kuSinyikhaba wee-2022 eKhamphasini ye-Howard College, eYunivesithi yaKwaZulu-Natal.                   
6.2.    Ikhonfrensi le izakuqalana namandla nokusebenza kombuso e-10 leminyaka yokuthoma ye-NDP, kanti-ke izakubanjwa ngaphasi kommongondaba othi: “Siqala Emva Emandleni Wokusebenza Kombuso Nokusebenza Kwakarhulumende Etjhumini Leminyaka Yokuthoma Ye-NDP.”

7.    Ukudluliselwa Kwesitifikethi Sobukhosi ENgwenyameni UMisuzulu KaZwelithini 

7.1.  UMengameli Ramaphosa uzokudlulisela isiTifikethi sobuKhosi eNgwenyameni uMisuzulu KaZwelithini e-Moses Mabhida Stadium ngoMgqibelo womhla wama-29 kuSewula wee-2022.                    
7.2.  Lokhu-ke kulandela isiko lokugcotjwa elibizwa ngokuthi “Kungena Esibayeni” eligcinwe ngomhla wama-20 kuRhoboyi wee-2022, ekulona limphakamisele esihlalweni sokuba yiNgwenyama yamaZulu.

E.  Imilayezo   
1.  Siyabathokozisa 

    IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo ku:   

  • Nom.Sam Matekane, okhethelwe isikhundla sokuba nguNdunakulu womBuso we-Lesotho. IKhabinethi ibuye yahlanganyela neBandla labaBekilihlo be-AU eKhethweni lePalamende le-Lesotho elibanjwe ngomhla we-07 kuSewula wee-2022 ekuthokozeni abavowudi beLesotho ngokutjengisa kwabo ukukhula kezepolitiki bebalikhambise kuhle kangaka ikhetho lekhabo.                               

ISewula Afrika solo izibophelele ekuhlanganiseni nekuqiniseni ubudlelwano kunye nekuphakamiseni ukusebenzisana ngokuzwana esiphandeni, ekhonthinenthini kunye nephasini loke eendabeni ezihlanganyelweko.

2.  Silila Imbiko
     IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:  

U-Father Albert Nolan (88), uMfundisi wamaKhatholiki weSewula Afrika obekazinikele khulu, owaphikisa imibono yekolo eyayinqophe ukusimelelisa umbuso webandlululo.  Ngomnyaka wee-2003, uMengameli wangesikhatheso uThabo Mbeki wamthokoza ngoNongorwana i-Order of Luthuli in Silver “ngokuzinikela kwakhe ipilwakhe yoke emzabalazweni wehlelo lentando yenengi, nemalungelweni wobuntu nawobulungiswa kunye nangokuphikisa kwakhe ifundiso yekolo eyayivumelana nebandlululo.”

F.  Ukuqatjhwa 
1.  Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

a.  U-Adv. James Mlawu – esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele: EmNyangweni wezokuThutha.   
b.  UNom. Shabeer Khan – USoma-akhawundi Zombelele: eZiko leeMali zeliZweloke.

2.    IKhabinethi ivumelene nokuqatjhwa kwalaba abalandelako:    

2.1.  Amalunga WeBhodi YezeVakatjhobukelo YeSewula Afrika
a.  UDorh. Nondumiso Maphazi (uSihlalo);
b.  UDorh. Aubrey Mhlongo (iSekela likaSihlalo);
c.  UMm. Pretty Ntombela;
d.  UMm. Nomahlubi Mazwai;
e.  UNom. Odwa Mtati;
f.  UNom. Ravi Nadasen (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
g.  UNom. Enver Duminy (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
h.  UMm. Nandipha Mzileni Mbulawa;
i.  UNom. Mduduzi Zakwe (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
j.  UMm. Rosemary Anderson;
k.  UMm. Lehlohonolo Rapodile; kunye
l.  noMm. uNonkqubela Silulwane (umjameli womNyango).

2.2.  Amalunga WeBhodi ELawula ZeeNdlela (i-RTMC) 
a.  UDorh. Eddie Mogalefi Thebe (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
b.  UMm. Thandi Clara Thankge (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
c.  UProf. Maredi Mphahlele;
d.  UMm. Nomusa Mufamadi (uSihlalo);
e.  U-Adv. Xola Stemela;
f.  UMm. Lerato Magalo;
g.  UPhrof. Chitja Twala;
h.  UNom. Nkumeleni John Kudzingana;
i.  UMm. N Jaxa (Ilunga ledlhego); kunye 
j.  noMm. HM Mbanyele-Ntshinga (Ilunga ledlhego).

2.3.    UNom. Tshepo Monaheng – UmPhathi Oyihloko (u-CEO): eKhampanini yezamaHlathi weSewula Afrika (i-South African Forestry Company) [ikontraga ivuselelelwe iminyaka emithathu].
2.4.    UNom. Reginald Lavhelesani Demana – u-CEO: iHlangano yezeeNdlela (i-South African National Roads Agency). 
2.5.    UMm. Ditebogo Kgomo – u-CEO: National Nuclear Regulator.
2.6.    UNom. Risenga Maluleka – uSombalobalo Zombelele (i-Statistician-General) [ikontraga ivuselelwe].
2.7.    UMm. Kedibone Olga Madiehe – u-CEO: iPhiko eliLawula zemiHlalaphasi kwaRhulumende (i-Government Pensions Administration Agency).

Imibuzo ingathunyelwa: kuMm. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
Iselifowuni: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore