Isitatimende Somhlangano weKhabinethi wangeLesine Womhla we-16 KuSinyikhaba Wee-2023

A.  Ezingundabamlonyeni 
Ukuvuselelwa Nokuhlunyiswa Komnotho 

1.  Ihlolomazizo Yenani Labasebenzi Yaqobe Kota (i-QLFS) 
1.1.  IKhabinethi ithokozela imiphumela ye-QLFS yekota yesithathu njengokumenyezelwa kwayo liZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-Stats-SA), yona etjengise ukuthi abantu abasebenzako ngalekota beqe inani labantu ababesebenza ngaphambi kokwehla kwe-COVID-19 ngaso lesisikhathi sokwenziwa kwehlolomazizo.                      
1.2.  IKhabinethi ithokozile ngokubona ukuthi zoke iimfunda zibe nesandla ezisifakileko enanini labantu abazii-399 000 ekwande ngalo abantu abasebenzako, bayokuba ziingidi ezili-16,7 ngekota yesithathu, ukube kanti ngekota yesibili yee-2023 bebaziingidi ezili-16,3. Inani elibonakalako ekwande ngalo abantu abasebenzako KwaZulu-Natala (la bande khona ngee-152 000), ne-Limpopo (la bande khona ngee-70 000), neTlhagwini Tjingalanga (la bande khona ngee-61 000) kunye neMpumalanga, lisitjengiso sokuthi kancani kancani uyaphumelela umnqopho weHlelo lokwAkhiwa nokuVuselelwa komNotho (i-ERRP) ongcono, nonamandla noqalelela umuntu woke.                    
1.3. IKhabinethi ithokozela ukufaka isandla soke isikhathi kwalamakoro namabubulo alandelako:         
1.3.1.1. Ikoro ehlelekileko ikhuphuke ngemisebenzi ezii-287 000, kwathi ikoro engakahleleki yona yakhuphuka ngemisebenzi ezii-29 000; 
1.3.1.2. Ikoro yeemali (lapha kubalwa nemisebenzi yamabhizinisi) ikhuphuke ngemisebenzi ezii-237 000;       
1.3.1.3. Ikoro yomphakathi nezenzelwa zomphakathi yakhuphuka ngemisebenzi ezii-119 000, kwase kuthi kezokulima kwakhuphuka ngemisebenzi ezii-61 000.   
1.4.  IKhabinethi itjhejile nokuthi ukutlhayela kwegezi neensetjenziswa solo kusese namacaphazelo amambi kezokukhiqiza, neemayini, zokuthutha kunye nemisebenzi elisizo. IKhabinethi inesiqiniseko sokuthi khona duze nje izokuthoma ukubonakala indima yokuqeda ukuqinteliswa kwegezi nokutlhayelelwa ebubulweni lezokuthutha neleensetjenziswa.                     
1.5 IKhabinethi iyathokoza nangokuthi nanyana kusese neentjhijilo ezisaseleko nje, kodwana inani lelutjha elingasebenziko kancani kancani liyehla (lehle nge-1.9% ukusukela ngekota ephelileko), kwathi inani lelutjha elisebenzako landa ngee-237 000, kwase kuthi inani lelutjha elisebenzako seliloke laba ziingidi ezisithandathu.                 

2.  Zamasiso 

2.  Ngendlela efanako yokuvuselela nokuhlumisa umnotho, iKhabinethi iwathokozele amasiso angezelelweko yamabhiliyoni amahlanu wamaRanda asisiswe yi-Ford Motor Company emsebenzini wayo wokukhanda umhlobo omutjha we-Ford Ranger etja emvango okhamba ngegezi, eqothelelwe ukuthengiselwa phetjheya e-Europe, ne-New Zealand ne-Australia. Ikhampani le inabasebenzi abazii-5 200 abayisebenzako eSewula Afrikapha.                
2.1 IKhabinethi ibuye yathokozela nokuvulwa kwefemu etja yezinga eliphezulu lokukhiqiza i-Procter & Gamble (i-P&G) ye-Pampers Premium Care Ekurhuleni e-Gauteng. Ilifa le-P&G ukusukela ngomnyaka wee-2018 selilinganiselwa ema-R900 weengidi, kanti-ke njenganje inabasebenzi abangaphezulu kwee-4000 abayisebenza bunqopha neminye imisebenzi ethintana nabo ngezinye iindlela erherhweni lomlandelande womkhiqizo wayo.                
2.2 Ukuvulwa kwephrojekthi yakwa-Ford Motor Company neye-P&G kubufakazi besandla esihle sikaMengameli Cyril Ramaphosa sehlelo lokukhuphula amasiso ngekhonferensi yezamasiso yeSewula Afrika nobufakazi bokufakazela ngobutjha ukuthi iSewula Afrika ililizwe elenyulwa ngamanye amazwe ukusisela kilo.                         

3. Ukutholakala Kwenyama Ebovu YeSewula Afrika Ebukhosini Be-Saudi Arabia 
3.1  IKhabinethi ikuthokozele ukutlikitlwa kwesivumelwano senyama ebovu esitlikitlwe nobuKhosi be-Saudi Arabia, lokhuya nabekubanjwe umHlangano wezamaSiso hlangana kwabaRholi be-Saudi Arabia nebe-Afrika.  Lesisivumelwano sililiqha eliqakathekileko ekuqinisekiseni ukuthi inyama ebovu yeSewula Afrika ikghona ukungena emakethe eqakathekileko ibe iqinise ukuya phambili ubuhle obenziwa yikoro yezokufuya nokulima ekuhlunyisweni komnotho nekuvulweni kwemisebenzi.   
3.2  IKhabinethi ithokozise uNgqongqotjhe uThoko Didiza banoNgqongqotjhe u-Ebrahim Patel ngomsebenzi omuhle abawenzileko wokuqinisekisa ukuvulwa kwalemakethe yenyama ebovu yeSewula Afrika.    

4. Ukudungwa Kwangabomu Kweemfuneko Zokuthengisela Amazwe Wangaphandle Zokuhlonyiswa Kwabantu Abanzima Ngamandla Womnotho (i-BEE) 
4.1 IKhabinethi ikuhlabile ukudunga kwangabomu ngezinye iingcenye zeembikiindaba ngeemfuneko ze-Agri-BEE zokuthengiselwa kwemikhiqizo yezokulima emazweni wangaphandle ukuphehla ummoya wenturhu yobuhlanga, yabe yakhumbuza leziimbikiindaba ukuthi ikululeko yazo iphekelelwa kukuzitjheja nokuziphatha.                      
4.2 IKhabinethi izwakalise ukuthokoza kwayo ebubulweni lezokulima, khulu khulu ku-SA Wine and Agricultural Chamber of Business, eyaziwa ngokuthi yi-Agbiz, ngokucitha kwayo imizamo yokuphosela ilizwe nekoro yezokulima ngeliweni lokuqalana ngamehlo amambi hlangana kwamakhuwa nabantu abanzima, ngokuhlathulula kwayo msinyana natjhatjhalazi imibiko edunga amaqiniso nayiqeda ukuzwakala emphakathini. Ubujamo benu ngendaba le butjengise ukuthi mbala niwamukele ummoya okhwezelelwe maBhokobhoko, othi Simandla Ndawonye (Stronger Ndawonye).                       

5.  Zevakatjhobukelo 
5.1 IKhabinethi ibutjhejile ubuhlobo bokusebenzisana obakheke hlangana komNyango wezeVakatjhobukelo ne-Google njengehlelo elizakuba namandla wokuphendula izinto elizakusiza ukuphakamisa iSewula Afrika njengendawo ephambili ekhanukelwa ukuvakatjhelwa ziimvakatjhibukeli.     
5.2 Lobubuhlobo bokusebenzisana bunqophe ukukghonakalisa ukusetjenziswa kwamathulusi we-inthanethi ukuphakamisa ilemuko lezevakatjhobukelo nokubambelela, hlangana nokhunye, ekubalwa hlangana nakho nesibopho sokuthi iiMebhe ze-Google (i-Google Maps) zizakusebenzisa ithekhnoloji ukuphephisa abantu eendaweni ezimadzaba wobulelesi.              

Ipi Yokulwa Nobulelesi Nobukhohlakali 

7. Ipi Elungelelweko Yokulwa Nobulelesi  
7.1  IKhabinethi   ikuthokozele ukuthunyelwa kwamajoni azii-3 300 zebutho lamajoni i-SANDF, ukusukela ngomhla wama-28 kuSewula wee-2023 ukuyokufika kumhla wama-28 kuSihlabantangana wee-2024 kobanyana ayokusiza amaPholisa (webutho le-SAPS) nabanye abathobelisimthetho ukucitha umukghwa wokumayina ngokungamthetho elizweni leSewula Afrika.           
7.2 Lesisenzo sokuthumela amajoni sifakazela ukuzibophelela kwakarhulumende ekuqedeni ukumayina ngokungamthetho bekwakhiwe ubujamo obuzakuvula amathuba wokuhluma komuntu woke kunye nokuhleleka ngobutjha komnotho oqalelela umuntu woke.                      
7.3  AboNgqongqotjhe beHlanganisela yezomThethobulungiswa, zokuKhandela ubulelesi nezokuPhepha nokuVikeleka bethule umbiko wendima yomsebenzi esele wenziwe wokulwa nobulelesi, kanti ngeveke ephelileko uNgqongqotjhe wezamaPholisa umemezele zamva nje ngeembalobalo zobulelesi eziphuma qobe kota.                       

8  Ikulumiswano Yelizwe Yomkhandlu Wezokweluleka  Ngepi Yokulwa Nobukhohlakali  (i-NACAC)
8.1  IKhabinethi ikuthokozele ukusingathwa ngepumelelo kweKulumo yokuBonisana ngeeNdaba zeliZwe ze-NACAC, ebonisene ngendima esele yenziwe ekuphunyelelisweni kweHlelo lokuLwa nobuLelesi eliZweni nangeemphakamiso zeKomitjhini yezoBulungiswa ngePhenyo lokuThunjwa komBuso.               
8.2  Umbiko wendima yomsebenzi lo hlangana nawo kubalwa iingcenye ezibunane kezilitjhumi-nantandathu (16) eziphakanyiselwe ukwenza amatjhuguluko wemithetho yepalamende ezakusebenza ngeemphakamiso ezithileko ezibizwe ngamagama zeKomitjhini yePhenyo ngokuThunjwa komBuso eziphambi kwePalamende njenganje. Imithethomlingwa le yembethe amakoro anjengamahlelo wokuthengwa kwepahla/kweensetjenziswa zombuso, ukutjhugululwa kwamahlelo wokuphatha, ipatho yabasebenzi bembusweni, ukuhlelwa ngobutjha kwemisebenzi yobuhloli, ukuhlanjululwa kwemali etholakale ngokungamthetho kunye nokutjhugululwa kwehlelo lokuvowuda.                      
8.3  IPhiko labaThobelisimthetho eliDla iPahla selinikelwe amalungelo wokuvala amafa abiza R14 yamabhiliyoni ngamacala aphathelene nokuthunjwa kombuso, begodu bekube nje selibuyise ipahla ebiza R5.4 wamabhiliyoni abogalajani ababezidlele yona ngokungamthetho. Ngaphezu kwalokho, iPhiko labaNqophisi bePhenyo selifake ekhotho amacala ama-34 wokuthunjwa kombuso nobukhohlakali, ekuthinteka kiwo abasolwa abama-205.                          

9. Ipi Yokulwa Nenturhu Eqothele Bobulili Obuthileko Nomukghwa Wokubulawa Kwabantu Abasikazi 
9.1  IKhabinethi isisole ngamazwi abukhali kumbi isenzo sokuhlatjwa komfundi omsikazi we-Cape Peninsula University of Technology, ohlatjwe yindodakwakhe.                 
9.2  IKhabinethi ikhombela bona umphakathi usebenzisane norhulumende ukuqeda inturhu eqothele bobulili obuthileko,
nabathobelisimthetho abasolo basebenzela ukubopha izephulamthetho ngamacala welunya lawa.                     

10.  Abantwana Ababulewe Yindlala 
10.1  IKhabinethi izizwe ngeenhliziyo ezibuhlungu iindaba zokubhubha kwabantwana ababulewe yindlala, njengobanyana kubike iKomitjhini yamaLungelo woBuntu yeSewula Afrika.                 
10.2  IKhabinethi ithanda ukukhumbuza umphakathi ngamahlelo wombuso wokusekela umphakathi, njengesiBonelelo seSondlo sabaNtwana, esinqophe ukusiza imindeni ukugcina iindingo zokuphila zabantwana. IsiBonelelo seSondlo sabaNtwana singezelela phezu kweHlelo lokuSiza umPhakathi elinabileko urhulumende asiza ngalo ngokugoma okunepilo emakhaya atlhogileko ngeHlelo lokuGoma okunePilo eenKolweni nemPhakathini kunye nemaziko wokuthuthukiswa kweendawo.             

11.  Ukutlolisela Ukuvowuda 
11.1  Urhulumende usibuyelele isibawo sakhe kibo boke abalungele ukuvowuda ukuthi batlolisele ukuvowuda eenteyitjhini zangemakhabo, babe bavuselele nemininingwana yabo yokuvowuda ngePelaveke yokuTlolisela ukuVowuda yomhla we-18 ukuyokufika kumhla we-19 kuSinyikhaba wee-2023.                  
11.2  Ukusiza abavowudi abafuna ukuyokuthatha abomazisi babo abafake iimbawo zabo namkha nabafuna ukwenza iimbawo zeenTifikethi zesiKhatjhana, umNyango wezaNgekhaya uthomanise iinkhathi zawo zokusebenza nezeKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (i-IEC) ngepelaveke yokutlolisela ukuvowuda.                    
11.3  IKhabinethi ikhumbuza izakhamuzi ukuthi zingasebenzisa ne-inthanethi ukutlolisela ukuvowuda ku-https://registertovote.elections.org.za/Welcome esolo yathoma ukusebenza ukusukela ngoMhlolanja wee-2023, ukutlolisa namkha ukuvuselela imininingwana yazo.                   

Ukwakhiwa Nokwenziwa Ngcono Komthangalasisekelo 

12.  Zegezi 
12.1   UNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli oqalene nezeGezi wethulele umphakathi umbiko onabileko ngobujamo nangendima esele yenziwe ukuqinisekisa ukutholakala nokuvikeleka kwegezi.                  

13  Ukuvikeleka Nokutholakala Kwamanzi  
13.1  IKhabinethi iyathokoza ngemibiko ethi irarululiwe imibiko yokungezwani ebeyikhona, ebangele ukuriyada kokuphunyeleliswa kwephrojekthi yoMzimvubu Dam kwabe kwathoma umsebenzi wokuvula isayidi lokusebenzela ngekusukeni kwenyanga kaSinyikhaba, ukube ngahlanye kusabanjwe imikhulumiswano namakhosi ngeendaba zomphakathi.    
13.2  IKhabinethi ibikelwe ngezamva nje ezithi uthomile umsebenzi wokuphakamisa umthangala we-Clanwilliam kobanyana kuzokwanda umthamo wamanzi azakubulungeka ayokuba ma-344 weengidi zama-cubic metre, kobanyana kuzokusizakala abantu bakaMasipala wesiYingi i-West Coast, noMasipala weNdawo we-Cederberg, kunye neweNdawo ye-Matzikama.                     
13.3  IKhabinethi ibikelwe ngokuthi uthome ngoMgwengweni wee-2023 umsebenzi wokwakhiwa ngobutjha kwe-Tzaneen Dam, kanti kulinganiswa ukuthi umsebenzi lo uzakuphela ngoSihlabantangana wee-2025.                   
13.4  IKhabinethi ihlathululelwe ukuthi siragela phambili ngokuhlangana ngamalanga isiqhema esiyihlanganyela sabomasipala bamaDorobha amaKhulu (i-Ekurhuleni, iJwanisbhege ne-Tshwane) kunye ne-Rand Water, sihlanganela ukurarulula imirabhu yabonobangela bemiraro yamanzi. Imiraro yamanzi esifundeni se-Gauteng kulahleka kwamanzi okubangelwa mthangalasisekelo omdala wakwamasipala, kunye netlhayelo ekhona ehlelweni lokweluswa kokuvuza kwamanzi nokwehluleka ukulungisa kuhle lapho kunomonakalo khona.                 

14  IsiGaba SesiBili Se-SA Connect 
14.1  IKhabinethi ithole yabe yaqala umbiko wokukhibelela ngokuphunyeleliswa kwesiGaba sesiBili sephrojekthi i-SA Connect. I-SA Connect lihlelo likarhulumende elikhamba phambili elinqophe ukuvala indima yokutjhiyana ngokwethekhnoloji ngokuhlanganisa amakhaya neenjamiso zikarhulumende kuvulelwe umphakathi nomphakathi amasango wokuthola i-Wi-Fi elizweni lokeli.                     14.2  Malungana nendima eyenziweko yesiGaba 2 sephrojekthi le, iKhabinethi ithokozile ngokuthi amakhaya ayi-1000 afakelwe ithungelelwano lebelo elikhulu nomthamo ophakemeko (i-broadband), nangokuthi kuhlelelwa ukuthi kuthi kufika inyanga kaNobayeni wee-2023 kube sekuvulwe iKulungwana yamadzaba we-Wi-Fi yomphakathi.  
14.3  Ngaphezu kwalokho, iphrojekthi le ivule umthangalasisekelo wethungelelwano lokuhlanganisa i-inthanethi evumela amakhaya akghone ukuthola i-inthanethi ngemali encani. Ngemali eyi-R249 ngenyanga, ikhaya elililunga lokusizwa nge-inthanethi likghona ukusebenzisa i-inthanethi inyanga yoke ngaphandle kokulinganiselwa, nedatha etjhiphileko, engaba yi-R5 kwaphela ngelanga i-gig ngayinye.                         
14.4  Kulinganiswa ukuthi iphrojekthi le izakubuye isize nekufakeni isandla sokukhuphula umnotho ngokuvula amathuba womsebenzi wamakghonofundwa angakapheleli azii-4 505 kunye namathuba womsebenzi wamakghonofundwa apheleleko ali-169, kanti-ke izakusekela iinkhampani ezincani ukuya keziphakathi naphakathi ezingaphezulu kwama-75.                      
14.5  Ukudlula lapho, iinkolo ezingaphezulu kwee-18 000, nemitapo yeencwadi ema-943, nemitholapilo ezii-5 731 kunye nama-ofisi wombusositjhaba azii-8 241 kuzakufakelwa ithungelelwano le-inthanethi elifuneka khulu, eenyangeni ezizako ngehlelo elikatelela iinkhampani zethintaniswanoliqha ukuthi zibe nelitho ezisiza ngalo umphakathi.              
14.6  Kulindeleke ukuthi iphrojekthi le izakusiza amakhaya angaphezulu kweengidi ezihlanu namadzaba we-Wi-Fi eendaweni zomphakathi ezingaphezulu kwama-32 000 elizweni lokeli eenyangeni ezima-36 ezizakwezi.                

15  Kweyanyelwa Ehlelweni Lokurhatjha Ngandlelazoke (budijithali)    
15.1  IKhabinethi iyitjhejile indima ilizwe esele liyenzile ngehlelo lokusuka ehlelweni lokurhatjha ngandlelanye (bu-analogu) kuyiwe ehlelweni lokurhatjha ngandlelazoke (budijithali). Ukusukela ngomhla wama-23 kuVelabahlinze wee-2023, yoke imibhotjhongo ye-analogu eli-123 engaphezulu kwe-694 Megahertz icinyiwe eemfundeni ezine ebezisasele; leziimfunda-ke yiPumalanga Kapa, neKwaZulu-Natala, neTjingalanga Kapa kunye ne-Gauteng. Lokhu-ke kuzakutjhaphulula irhelo elifunekako elizakusetjenziswa mthamo ophezulu webelo elikhulu ethungelelwaneni lokurhatjha neminye imininingwana neendingo eziphathelene nethekhnoloji yezokuthintana.                  
15.2 IKhabinethi ibikelwe ngokuthi uNgqongqotjhe wezokuThintana nezeThekhnoloji yezokuRhatjha buDijithali ubeke inyanga kaNobayeni wee-2024 njengesikhathi sokuphela sokulicima loke ihlelo lokurhatjha bu-analogu, yabikelwa nokuthi bekube nje kukhambeka kuhle kobana kuzokucinywa ngalesisikhathi esibekiweko.                  

16.  IHlelo Lokuhlwengisa Nokutjala Imithi Kibomasipala
16.1   IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi angenele ihlelo lokuhlwengisa ilizwe lekhethu lihlale libuthekile, lihlanzekile, ngokungena emajimeni wabomasipala wokuhlwengisa nokutjala imithithi ezokuhlambulula ibhoduluko. Ihlelweli, esele livule amathuba wemisebenzi angaphezulu kwee-37 000, linqophe ukubutha amazala angekho emthethweni azii-7 251 arhatjheke nelizweli loke nje.                         
16.2  Lapha-ke kubalwa ukuhlwengiswa kweentrada ngamalanga, ukubutha amazala angekho emthethweni, ukubutha iindawo ezimagega nelwandle, kunye nokuvuselelwa kwamaphaga.                       

Amandla Wokusebenza Kombuso  

17  Imiphumela Yokuhlolwa Kweencwadi Ebe Ngcono Elizweni Loke Neemfundeni (emnyakeni weemali wee-2022/23)
17.1  IKhabinethi ibikelwe ngemiphumela yokuhlolwa kweencwadi komnyaka weemali wee-2022/23 mHlolima-akhawundi Zombelele eSewula Afrika (u-AGSA); lapha-ke bekuhlolwa iincwadi zombuso ophezulu nezaborhulumende beemfunda.   
17.2  U-AGSA uveze ukuthi kunendlela etja ekarisako nekhuthazako ethanda ukuqina ekhethwapha mva nje; leyo-ke yindlela yomukghwa esele uthanda ukuba ngcono wokuzitjheja, wokusebenzela emkhanyweni, wokusebenza kuhle nokulawula izinto ngendlela efaneleko.                      
17.3   Iminyango neenjamiso ethole imiphumela enganamakolo yande ukusukela ema-94 emnyakeni weemali wee-2018/2019 yayokuba li-147 ngomnyaka weemali wee-2022/2023, la kubikwe khona ubungcono baqobe mnyaka kuhlolwa iincwadi.                     
17.4   Iminyango neenjamiso etholakele inganamakolo eencwadini zayo ili-162; lelinani-ke lijamele ama-39% weenjamiso iincwadi zazo ezihloliweko.                 
17.5  Iinjamiso neminyango ebe namakolo eencwadini zayo zeemali iphunguke ukusuka ema-25 ngomnyaka weemali we-2018/2019 zayokuba zihlanu ngomnyaka weemali wee-2022/2023; lokhu-ke kujamele i-1% kwaphela yeenjamiso iincwadi zazo ezihloliweko.     17.6  Nanyana u-AGSA abika ukuthi ilinganiselwa e-R14 lamabhiliyoni imali elahlekileko nje, nokho namagadango wokulungisa okungakalungi emibikweni yeemali nawo atjengisa ubungcono ukuya nokuya kwesikhathi.                    
17.7  Nanyana iintjhijilo zisese khona nje, umphumela wokuhlolwa kweencwadi komnyaka weemali wee-2022/2023 kurhulumende omkhulu nakiborhulumende beemfunda uyazicitha iinsolo zokuthi amandla wombuso ayawohloka, njengoba iinjamiso ezizijameleko nezingathathi ihlangothi ezinjenge-AGSA nje zitjengisa indlela namandla wokuba ngcono khulu.                 

18.  Zobudlelwano Namazwe Ngamazwe – Ivakatjho Lombuso E-Qatar  
18.1  Ngeveke ephelileko uMengameli Cyril Ramaphosa bekavakatjhe e-Qatar ngevakatjho lombuso njengoba amenywe ngoPhakamileko u-Sheik Tamim bin Hamad Al Thani, omBusi womBuso we-Qatar. Lelivakatjhao lombuso liqiniselele ubudlelwano bobuzenda/babosomaqhinga bama-30 weminyaka bukhona.                          
18.2  UMengameli uphekelelwe siqhema sabosomabhizinisi abaphakemeko esicocisene nabosomabhizinisi be-Qatar emakorweni ahlukahlukileko, ngomnqopho wokukhwezelela kuphakanyiswe ubudlelwano bokurhwebelana.                  
18.3  UMengameli uRamaphosa nomBusi we-Qatar bavumelene ngokusungula iinqhema zomsebenzi ezizakuqala amathuba wokwandiswa kwamasiso we-Qatar eSewula Afrika kobanyana azokulingana nezinga lobudlelwano babosomaqhinga/bobuzenda hlangana kwamazwe amabili la.                          

19. Zepolitiki Yephasi Zombelele 
19.1  IKhabinethi iyasibuyelela isibawo esenziwe barholi be-Afrika sokuthi iphele ipi yeGaza, lokhuya nabekubanjwe umhlangano wabarholi be-Afrika ne-Saudi Arabia e-Riyadh obewusingethwe mNtwanekosi oyiKosana u-Mohammed Bin Salman.  Umhlangano lo usisolile isenzo sokuqothela izakhamuzi ezingekho epini kunye nokwephulwa komthetho wamazwe ngamazwe nguRhulumende wakwa-Israyeli.                     
19.2  IKhabinethi solo isaphatheke kumbi ngelunya uRhulumende wakwa-Israyeli alenza ebantwini be-Palestina, ekubalwa hlangana nalokho nokusahlelwa ngabomu kwesikolo seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) eGaza kunye nokurhayilwa kwamakhulukhulu wabantwana ebebabhace esikolweneso, ukube ngahlanye solo kusarhagele ukusahlelwa kwabasebenzi besibhedlela, neengulani kunye nomthangalasisekelo wesibhedlela.                   
19.3 Kungenca yalelilunya esolo lithuwelele njalo ngokuzenzela umathanda kwakaRhulumende wakwa-Israyeli osekelwa novikelwa mamazwe anamandla, ukuthi ngomhla we-17 kuSinyikhaba wee-2023 iSewula Afrika ne-Comoros, ne-Djibouti, ne-Bolivia kunye ne-Bangladesh – ihlanganyele ubujamo be-Palestina nakwa-Israyeli yabudlulisela eKhotho yamaCala wobuLelesi wamaZwe ngamaZwe (i-ICC).      
19.4  Nanyana iimphathimandla zePalestina zikhe zayibawa i-ICC ukuthi kheyiphenye ngamacala ayengaphasi kwelawulo layo ngomnyaka wee-2018, iSewula Afrika ikholwa ukuthi lelilunya elenziwa njenganje, khulukhulu eGaza, lifuna itjhejo elitjha elizakusekelwa ngokupheleleko ziinqhema zemibuso.  UMzenda wethu e-The Hague uzikhambisele yena mathupha incwadi edlulisela indaba yakwa-Israyeli nePalestina ku-ICC, esibawo sokuthi i-ICC iphenye ngamacala wepi, amacala alwa nobuntu, namacala wokurhayila abantu bomhlobo othileko ngomnqopho wokuthola abenzi balobubumbi nabogozolo babo kobanyana bayoziphendulela.  Njengoba isitjhaba sephasi loke sizibonela ngamehlwawo izenzo ezimacala lezi, kubonakala neentatimende abarholi bakwa-Israyeli abanengi abanqophe ngazo ukurhayila abantu, silindele ukuthi khona duze nje kukhutjhwe iincwadi zokubotjhwa kwalababarholi, ekubalwa hlangana nabo noNdunakulu u-Benjamin Netanyahu imbala.                        
19.5  I-ICC ikghonile ngeenkhathi ezidlulileko ukuphenya ubujamo bezinto ePalestina solo kwangomnyaka wee-2021 nakuzabe kuqedwe indaba yemikhawulo yeendawo zamandla wokulawula. Nokho-ke silimuke ukuthi i-Ofisi yomTjhutjhisi solo idosa iinyawo, ngitjho nanyana lobubujamo bezinto bubumbi kangaka nje. Besingeze senzeke lesisihluku esenzekako nangathana kwenziwa iphenyo msinyana ngemva kobana iimphathimandla zePalestina zenza isibawo sazo sokuthoma sokudluliselwa kwendaba le ekhotho.                
19.6  Silindele ukuthi njengoba nezinye iinqhema ezivumelene ngokuzwana sezingezelele ngelizwi lazo nje lokuthi ilizwe le-Israyeli alikhawule ukuzenzela umathanda, nobufakazi obuqakathekileko sebukhona nje, amadarhafara wokubopha wamazwe ngamazwe azakukhutjhwa ingakabanjwa iKhonfrensi yeenQhema phakathi kwenyanga kaNobayeni e-New York.  Nange kungahlumbukwenzeka lokho, kuzabe kutjho ukuthi i-ICC ayinatjisakalo yokuthatha igadango lokukhalima, kanti godu lokho kuzabe kuyikomba enamandla khulu yokwehluleka kwehlelo lamazwe ngamazwe lokusetjenzwa kwezinto kuhle nesidingo sokusungula ihlelo elitjha.                         
19.7  Abantwana ababulewe esikhathini esiyinyanga esidlulileko banengi ukudlula labo ababulawa ngomnyaka ezipini ezilwa ephasini loke sezihlangene, eminyakeni emithathu edlulileko. Banengi ukudlula zoke ezinye iinkhathi abasebenzi be-UN ababulewe eGaza solo yasungulwako lehlangano. Liyesabeka inani lababikiindaba ababulewe khona epini yakwa-Israyeli neGaza. Boke lababantu babantu ababulewe zizenzo zikarhulumende wakwa-Israyeli, hayi ngoba azivikela yena, kodwana ngoba atjhotjholozwa ziintatimende zabarholi bakhe ukuthi kuyokususwa ubunengi babantu beGaza yePalestina kobanyana ama-Israyeli azokuvulekelwa yindawo yokuhlala lapho.                 
19.8  Iphasi alikwazi ukujama lisonge izandla libukele, isitjhaba sephasi kumele sisikime sikhandele ukurhayilwa kwabantokhu khona nje.  
              
B. Iinqunto Zekhabinethi – Eziphethe Nezomhlangano Wekhabinethi Okhethekileko Wamhlana Ali-09 KuSinyikhaba Wee-2023 
1. Imigidingo Yama-20 Weminyaka YeHlelo Lokuhlolwa Komsebenzi Wamazwe We-Afrika Zizazi Zakhona E-Afrika (i-APRM) 

1.1.  IKhabinethi ikhe yaqala yabe yavuma isibawo esibawa iSewula Afrika ukuthi isingathe imigidingo yama-20 wemiNyaka ye-APRM ukusukela ngomhla wama-23 ukuyokufika kumhla wama-30 kuSinyikhaba. ISewula Afrika iyawusekela umnqopho we-APRM wokukhuthaza amagugu weHlangano yoBunye bamaZwe we-Afrika (i-AU) ekuzwanwa ngawo ngeendlela zokuphatha kuhle amahlelo wentando yenengi nokuthuthukisa okuqalelela umuntu woke ekhonthinenthini ye-Afrika.                  
1.2.  Imigidingo yemiNyaka ema-20 hlangana nayo kuzakuba khona iinkhulu zombuso zakhathesi nezangaphambilini kunye neKomitjhini ye-AU.                   

2. Ukusetjenziswa Kweemali Ze-akhawundi Yokubuyisa Ipahla Etholakele Ngobulelesi (i-CARA)
2.1.  IKhabinethi ivumele ukusetjenziswa kweemali ku-CARA ukucitha umukghwa wokumayina ngokungamthetho namanye amacala.           
2.2.  Kubekelwe ngeqadi imali eyi-R2 172 359 ezakusetjenziselwa ukulwa nomukghwa wokumayina ngokungamthetho, osolo uyingozi phezu komnotho weSewula Afrika. Imali le izakusetjenziswa mapholisa wakwa-SAPS, namajoni we-SANDF, nomNyango wezaNgekhaya kunye neHlangano eLawulo imiKhawulo. I-SAPS imali le izayisebenzisela ukuthenga iinkoloyi, abonophehlwana, iiNyala kanti-ke kuzakuthunyelwa abathobelisimthetho abangaphezulu kwee-4 000 kobanyana bayokuthobelisa umthetho kilelihlelo iinyanga ezili-18.               
2.3. Ukumayina ngokungamthetho nobunye ubulelesi obuhleliweko budla iSewula Afrika amabhiliyoni wamaranda qobe mnyaka begodu kuliya amasiso abekangeza nganeno ekhethwapha.               

3. IHlelo Elilungileko Lokuphumelelisa Igezi Neliqalelela Woke Umuntu Ngaphandle Kokukhetha (i-JET-IP)                                
3.1   IKhabinethi ivumele i-JET-IP, ezakukhanyisela iSewula Afrika indlela eya ekuphunguleni irhasi esilaphaza ummoya nomnotho ngokuphakamisa imithombo yegezi evuselelekako.                          
3.2   I-JET-IP ibeka amagadango ambadlwana wokusiza adingwa yiSewula Afrika namasiso afunekako elizweni nakuzakughonakala ukuthi ilizwe lidlulele esigabeni serhasi ephasi nesomnotho okghona ukujamelana netlayimethi nanyana ingaba njani, ngokukhambisana neKombandlela yeliZwe eyethulelwe i-UN. IKhabinethi icabanga ukuthi i-JET-IP iveza ukuzibophelela kweSewula Afrika ehlelweni elilungileko lokuphumelelisa igezi neliqalelela woke umuntu, ngokukhambisana neemfuneko zegezi zelizwe.            3.3  I-JET-IP izakusekelwa yihlanganisela yokuhlela ngobutjha ekorweni yeembaseli, ekubalwa hlangana nayo neMpumalanga Just Transition, ne-New Energy Vehicles & Green Hydrogen, hlangana nokhunye. Ukudlula lapho, ihlelweli liyipendulo eembopheni zeSewula Afrika ngaphasi kwesiVumelwano se-Paris nesiVumelwano somTlamo we-UN ngezokuTjhuguluka kweTlayimethi kunye neembopho zomTlamo wokuThuthukiswa kweliZwe (i-NDP). I-JET-IP izakwenza iSewula Afrika ukuthi ikwazi ukuthi kancani kancani iphungule irhasi engakalungi ebhodulukweni ukube ngahlanye izakuqinisekisa nokuhluma komnotho ngokuqalelela umuntu woke, nokutholakala kweembaseli kunye nokutholakala komsebenzi.             
           
4.  Umtlamo Womthethokambiso Wesaphulelo Seenkhwelo Zomphakathi  

4.1  IKhabinethi ivumele ukugazedwa komTlamo womThethokambiso weSaphulelo seenKhwelo zomPhakathi kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethokambiso lo uphakamisa ukuthi ihlelo lesaphulelo seendleko zeenkhwelo zomphakathi eSewula Afrika litjhugululwe kungasabi ngelisekela umhlobo weenkhwelo ezithileko kwaphela, kodwana kube ngelisekela umkhweli weenkhwelo ngokwakhe.                    
4.2  Urhulumende uyavuma ukuthi ikoro yezokuthutha iyisika yetuthuko yelizwe lekhethweli, njengoba ubunengi bamakhaya athembele eenkhwelweni zomphakathi ngokupheleleko nakufuze umuntu aye nanyana kukuphi.                  

5. Imibiko Yendima Yomsebenzi Yetlhatlha leQhinga leeMali lesiKhathi esiPhakathi komNyaka (i-MTSF) Yee-2019-2024 Emahlandlamabili Ngomnyaka 

5.1  IKhabinethi ithole yabe yaqala indima ye-MTSF emahlandlamabili yesikhathi somnyaka ukusukela ngomhla li-1 kuSihlabantangana wee-2023 ukuyokufika kumhla wama-30 kuKhukhulamungu wee-2023. Imibiko le iyingcenye yamaqalontanzi karhulumende alungelelweko wokuphumelelisa iminqopho ye-NDP.                          
5.2   Imibiko le beyiqale kumaqalontanzi alikhomba karhulumende akhonjwa ngurhulumende wehlandla lesithandathu; wona-ke ngilawa alandelako:                  

  • IQalontanzi 1: Ukwakhiwa kombuso okghonako, onomthetho wokuziphatha nosebenzela ukuthuthukisa ilizwe;
  • IQalontanzi 2: Amakghonofundwa wefundo nezepilo; 
  • IQalontanzi 3: Ukulungelelwa komrholo womphakathi ngezenzelwa ekuphilwa ngazo ezithembekileko nezekhwalithi ehle;   
  • IQalontanzi 4: Ukulungelelwa kwamahlelo weendawo, ukuhlaliswa kwabantu kunye norhulumende weendawo zemakhaya;
  • IQalontanzi 5:  UkuBumbana KomPhakathi
  • IQalontanzi 6: Ukuhlelwa ngobutjha komnotho nokuvulwa kwemisebenzi;
  • IQalontanzi 7: I-Afrika engcono nephasi elingcono.  

5.3  UNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli oqalene nezokuHlela, ukuTjheja ukuSebenza nokuHlunga uzakudosa phambili ekubikeni ngemininingwana epheleleko neenjamiso zehlanganisela ngeHlelo lokuSebenza.                

C. Imithethomlingwa 

1.  Umthethomlingwa Wekhampani Yepetroli YeSewula Afrika (i-SANPC)
1.1.  IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini komThethomlingwa we-SANPC kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. UmThethomlingwa lo unikela isiqunto sikarhulumende amandla wokuhlanganisa i-PetroSA, ne-South African Gas Development Company kunye ne-Strategic Fuel Fund.                  
1.2.  UmThethomlingwa lo uvula ithuba lokuthi kusungulwe ikhamphani yombuso ezakuqinisekisa ukuthi iSewula Afrika iba nesandla nelizwi elizwakalako eendabeni ze-oli nezerhasi. Izakubuye godu iqinisekise nokuvikeleka kokusatjalaliswa kweembaseli ukusekela ukuhlunyiswa nokuthuthukiswa komnotho.                      
1.3.  I-SANPC izakuba lilihlo elengamele imisebenzi yokuhlela, yokulungelela neyokulawuleka kwemithombo yepetroli, kanti-ke lokhu kuzakusiza ngetuthuko nokwakheka kwemisebenzi.         
           
D.  Ukuqatjhwa 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana   nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1.  Ukubuyiselwa emsebenzini kukaDorh. Molefi Motuku, obuyiselwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) yomKhandlu weTheknoloji yezeNjiwa (i-MINTEK) uqatjhwe ngobutjha;                   
2.  Ukuqatjhwa kwakaNom. Siyabulela Koyo oqatjhelwe isikhundla sobu-CEO ye-Amatola Water;             
3.  Ukubuyiselwa emsebenzini kwakaMm. Poppy Khoza obuyiselwe esikhundleni sokuba mNqophisi oPhetheko we-South African Civil Aviation Authority (kuvuselelwe ikontraga yomsebenzi);               
4.  Amalunga WeBhodo yePhongolo  —  Umzimkhulu Catchment Management Agency.
(a)  Dorh. Thava Kelly (uSihlalo);
(b)  Nom. Sibusiso Makhanya (iSekela likaSihlalo);
(c)  Mm. Hlengiwe Ndlovu;
(d)  Nom. Bhekumuzi Gumbi;
(e)  Dorh. Lembi William Mngoma;
(f)   Mm. Snenhlanhla Mngadi;
(g)  Phrof. Purshottama Reddy;
(h)  Nom. Mdandla Myeni; kunye no-
(i)   Mm. Nokuthula Khanyile.
5.  Amalunga Webhodo — i-Vaal Orange Catchment Management Agency Board.
(a)  Nom. Desmond Solomon Fransman (uSihlalo);
(b)  Mm. Tsakane Zwane (iSekela likaSihlalo);
(c)  Nom. Hubert Thompson;
(d)  Mm. Nontuthuzelo Njeza;
(e)  Nom. Nakana Lazarous Masoka;
(f)   Mm. Ponatshego Lizzy Mothibi
(g)  Mm. Doris Liana Theresia Dondur;
(h)  Mm. Dichikane Rachel Mashego; kunye no
(i)   Nom. Louis Van Oudtshoorn. 

E.  Iminyanya Ezako  

1.  Ijima Lamalanga Ali-16 Wokuqeda Inturhu Eqothele Abantu Abasikazi Nabantwana (25 kuSinyikhaba ukuyokufika kumhla we-10 kuNobayeni). 
1.1.  Nonyaka kuhlangana ama-25 weminyaka i-Sewula Afrika yasungula iJima lamaLanga ali-16 wokuQeda iNturhu eQothele abaNtu abaSikazi nabaNtwana.  Ijimeli nonyaka lizakuvulelwa eNsikazi Stadium, eMbombela, eMpumalanga ngaphasi kommongondaba othi: “Sirhabisa Amagadango Wokuqeda Inturhu Eqothele Bobulili Obuthileko Nokubulawa Kwabantu Abasikazi: Asitjhiyi Muntu Ngemva.”  Isihlokwana sommongondaba sithi: “Ukutholakala Kwamanzi Ngokuphepha Ebantwini Abasikazi: Ilungelo Lobuntu Elisisekelo Liqale Iinqabo Abantu Abasikazi Abaqalene Nazo Nakumele Bathole Amanzi Nokuhlanzeka Ngokuphepha.”        1.2. Amazwe amabili, iSewula Afrika ne-Union of Comoros azokusingathisana iKhonferensi yamaDoda yeHlandla lesiThathu emaLungana noMmoya omuHle wobuDoda ebuRholini ukuQeda iNturhu ekuHlukunyezwa ngayo aboMma nabaNtazana ezokubanjwa ngomhla wama-27 nowama-28 kuSinyikhaba wee-2023 ePitori ngaphasi kommongondaba othi: “Sihlanganisa Iimbopho Zokuphumelelisa Isivumelwano Se-AU Ngokuqeda Inturhu Eqothele Abomma Nabantazana.”   
             
F. Imilayezo  

1. Siyabathokozisa  

IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:

  • Ku-Prof Dire Tladi, owakhe waba nguPhrofesa weYunivesithi yePitori, ngokukhethwa kwakhe yi-UN ukuthi abe liJaji leKhotho yezomThethobulungiswa yamaZwe ngamaZwe (i-International Court of Justice). UPhrof. Tladi usifundiswa esihlonitjhwa khulu, ungusomaqhinga onamakghonofundwa amahle, kanti umSewula Afrika wokuthoma ukukhethelwa ukuba liJaji lalekhotho yamazwe ngamazwe esele inama-78 weminyaka yasungulwa, kanti ulijaji lesibili elisese lincani ngeminyaka yokubelethwa elivela esiphandeni se-Afrika engeSewula ukukhethelwa ukuba lijaji kilekhotho.                       
  • Ku-AGSA ukukhethelwa ukuba mhloli weencwadi wangaphandle weHlangano yezeFundo, zeSayensi nezamaSiko ngaphasi kwe-UN. Lokhu-ke kungobunye godu ubufakazi bobujamo beenjamiso zeSewula Afrika ezinamakghono amahle okubabazekako.  Phambilini u-AGSA wakhe waba mhloliincwadi ze-UN, isikhathi esingaphezulu kwetjhumi leminyaka.                
  • Ku-Mamelodi Sundowns ngokuphaphisela kwayo phezulu iflarha nangokwenza kwayo umlando ngokuthumba iLigi yokuThoma yeBholo eRarhwako e-Afrika. Lokhukuthumba kungesinye isibonelo samandla wokubumbanisa wemidlalo, esolo kukhuthaza ukwakheka kwesitjhaba nokubumbana komphakathi.       
  • Ku-Mamelodi Sundowns Ladies ngokuthumba kwayo unongorwana wokuba ziinkutana ze-CAF Women’s Championships League Final ngokubetha kwayo i-Sporting Club Casablanca.  
  • I-Proteas ngokutjengisa ikghono lokujamelana nobujamo obungakajayeleki nommoya wokulwa ekwehlulweni kwayo yi-Australia emidlalweni yama-semi-final weKhrikhethi yeBhigiri yePhasi, yabe yathokozisa i-Australia ngokuthumba kwayo i-ICC 2023 World Cup.                        
  • Usaziwako womlingisi nomtloli wemidlalo yesiteyiji uDorh. John Kani, ohlonitjhwe ngokwethweswa unongorwana i-Officer of the Most Excellent Order of the British Empire (i-OBE) kubukwa bekuthokozwa ngaye imisebenzi emihle okubabazekako ayenze emidlalweni yesiteyiji. I-OBE ngunongorwana wamaNgisi ekuthokozwa ngaye umuntu obe negalelo elizwakalako nelibonakalako emsebenzinakhe.                         
  • KuNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko, zeSayensi nezaMandla wokuSungula, uDorh. Blade Nzimande, ohlonitjhwe ngokwethweswa iziqu zobuPhrofesa yiYunivesithi ye-China i-Beijing Jiaotong University.  Lokhu-ke kulitshayo lokuthokoza ubuhle abenzele zefundo, bekulitshayo lokuqinisa ubudlelwano hlangana neSewula Afrika ne-China.           
  • UDorh. Kogie Naidoo, othweswe unongorwana orhanyazelako wabososayensi abasikazi, i-Outstanding Female Scientist Prize othweswe yi-European and Developing Countries Clinical Trials Partnership – ekulihlelo lezerhubhululo le-European Union.       
  • Ku-South Africa’s InvestSA, eligatja lomNyango wezeRhwebo, zamaBubulo nezokuPhalisana (i-dtic) eyathumba uNongorwana i-UN Investment Promotion Award eKundleni yeHlandla loBunane lezamaSiso ePhasini  (i-8th World Investment Forum ngokukhuthaza nokukghonakalisa iphrojekthi  yegezi ekulu enamasiso wamazwe wangaphandle yokwakha iphrojekthi engekulu kinazo zoke zegezi evuselelekako, ekulindeleke ukuthi ikhanyisele amakhaya azii-200 000 ngegezi engasilaphaziko.      
  • ISewula Afrika ibekwe ebujameni bokuthoma kuKomba yeRhelo lokuThengeka, ngesekelo layo lama-call centre ekorweni ye-‘Global Customer Lifecycle Management’, yaphuma isibili ekorweni ye-‘Global Customer Service and Support Services’                                                                                                                                  

2. Silila Imbiko   
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:

  • Umvumi owaziwako weSewula Afrika u-Marc Rantseli owayengomunye wesiqhema sabavumi abavuma ngababili i-Marc Alex asisungula nomfowabo u-Alex Rantseli.  
  • Usaziwako wombikiindaba nomhleli weendaba u-Sello Rabothata. Waziwa khulu ngethando lakhe lebholo erarhwako, kangangokuthi wabe waba yingcenye yesiqhema esathiya isiQhema seBholo seSewula Afrika igama elithi Bafana-Bafana.               
  • Umrhatjhi obekathandawa khulu u-Irvin Sihlophe obekamrhatjhi wezemidlalo emrhatjhweni Ukhozi FM wakwa-SABC.
  • UmPalestina, kodwana obekasiKhulu se-Gift of the Givers e-Ofisini leGaza, u- Ahmed Abbasi, obulawelwe epini elwako le njenganje ehlangana kuka-Israyeli ne-Hamas.                  

Imibuzo ingathunyelwa: kuMm. uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende.
Iselifoni: 083 653 7485
 

Share this page

Similar categories to explore