IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana Ama-28 KuMhlolanja Wee-2018

IKhabinethi ihlanganele  e-Tuynhuys, eKapa   ngeLesithathu nakama-28 kuMhlolanja wee-2018.

A. Iindaba Ezingundabamlonyeni         

1. IKulumo Yesabelo SeeMali SeliZwe                     

1.1. IKhabinethi ithokozela ukuzwa ukuthi babe banengi khulu abantu abathokozele iKulumo YeSabelo seeMali seliZwe somNyaka wee-2018 esimenyezelwe ePalamende eKapa ngeveke ephelileko. Kilommoya ophephetha kilamalanga wokuvuselela ilizwe lekhethu elihle kangaka, iKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi ahlanganyele norhulumende ekuhlumiseni umnotho nekuvuleni imisebenzi etlhogeka khulu kangaka.                                                               
1.2. Ukuphungulwa kwemali esetjenziswako emabhiliyoni ama85 wamaranda  eminyakeni emithathu ezako kutjengisa ukuncama kwakarhulumende ekubutheleleni nekuhlengeni iimali zombuso kunye nokwaba imithombo yamandla ngokuyelela kobanyana kuzokuhlunyiswa umnotho.
1.3. Amagadango amenyezelelwe ukuphungula ibelo lokwenza iinkolodo nokulawulwa kwetlhayelo yesabelo seemali kusenza sibe ngcono khulu isakhelelo sethu seemali zikarhulumende, kanti godu bekunikela namaSewula Afrika ithemba ngengomuso lomnotho wekhethu.                                                                                                                                            
1.4. IKhabinethi inesiqiniseko esipheleleko sokuthi amagadango athathwako la azakuba nemiphumela ebonakalako ekuhlumeni komnotho welizwe, nekunzinziseni ubujamo bomnotho kunye nekuvikeleni izinga lalo lokulungela ukusiselwa.                                                                                                                   
1.5. ISabelo seeMali seliZwe somNyaka wee-2018 sisekela abanganalitho emphakathini wekhethu ngehlelo elinabileko lokusiza umphakathi nelokubafundisa simahla emazikweni wefundo ephakemeko abantwana ababuya emakhaya anganalitho.  
1.6. Njengendlela yokulungisa isililo esethulwe zizakhamuzi ngokukhutjhulwa komThelo weNtengo (i-VAT), iKhabinethi icabanga ukwandisa inani lemikhiqizo egonywako nepahla ekuphilwa ngayo engeze zisatheliswa i-VAT.                                                                                                                                        

2. Ukugidingwa kweKhulu Leminyaka Kwabelethwa u-Nelson Mandela                             

2.1. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Cyril Ramaphosa esibaweni sakhe sokobana amaSewula Afrika avuselele isibopho sawo asihlanganyeleko sokusebenzela abantu, njengoba siragela phambili ngokuthokozela ikhulu leminyaka kwabelethwa uMengameli wangaphambilini u-Nelson Mandela. UMadiba waba nguMengameli wokuthoma weSewula Afrika ebuswa ngeNtando yeNengi, kanti-ke bekazokuhlanganisa i-100 leminyaka mhlana ali-18 kuVelabahlinze wee-2018, nangathana bekasaphila.     

                  
2.2. UMadiba ungusaziwako ohlonitjhwa iphasi loke njengomKhwezeleli wamaLungelo woBuntu, nendlela yokuphilisana ngaphandle kokukhethana ngobuzwe nangobulili. Walima indima eqakatheke khulu ekubumbaniseni amaSewula Afrika, nekukhuthazeni ukubumbana ngokwentando yenengi e-Afrika yoke nephasini zombelele.         
                                                                                                                      
2.3. Umnyanya wokuthoma wokuthokozela ikhulu leminyaka likaMandela ube ngesikhathi somButhano weenKhulu zeHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU) e-Addis Ababa, e-Ethiopia ngoTjhirhweni wee-2018.  Minengi iminyanya ezokubanjwa ekhethwapha eSewula Afrika kiwo woke umnyaka lo ukuthokozela ipilo kaTata uMadiba.      
                                                                                                                                         
2.4. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi ahlanganyele woke ekuthokozeleni ipilo kaMadiba, emsebenzini, eenkolweni, emasondweni kunye neenhlanganweni zomphakathi. Ikhombela omunye nomunye (umuntu ngamunye ngamunye) ukuthi athathe isibonelo kilokho uMandela ayengikho, ngokusebenza ngeendlela zethu ezihlukahlukeneko ukwakha ilizwe elibumbeneko, elingabandlululiko ngobutjhaba namkha ngobulili, nelinothileko.

2.5. Ilizwe lekhethu lithokozela nekhulu leminyaka lomunye wabomma be-Afrika abaqakatheke khulu, u-Albertina Sisulu, owanikela ipilwakhe yoke ekulweleni ikululeko yabantu abasikazi nekululeko yeSewula Afrika yoke. Emhlanganweni wayo ozako, iKhabinethi izokwazisa ihlelo lokuthokozela ikhulu leminyaka abelethwa uMma u-Albertina Sisulu.                                                                                                                                     

3. Isomiso       

3.1. IKhabinethi ithokozela imizamo engakhawuliko eyenziwa yiKomidi yeSomiso eHlanganyelwe boNgqongqotjhe nabanye ababelani kiyo yoke imikhakha karhulumende neyomphakathi ekulwiseni umraro obangelwe sisomiso esiphikeleleko eendaweni ezinengi zelizwe leSewula Afrika.

3.2. Ngaphandle kokuthi iSewula Afrika ililizwe elitlhayelelwa mamanzi, umphumela wokuphakama komtjhiso ephasini loke solo uyayiliya indlela izulu elina ngayo nekufanele line ngayo, ngaleyindlela-ke amadamu wekhethu solo ehlile ngomthamo wamanzi.

3.3. IsiQhema esiThunywe ukuSebenza ngezeSomiso esiHlanganyelwe boNgqongqotjhe sisawuphethe umsebenzi wokuphumelelisa umsebenzi hlangana kwakarhulumende omkhulu, naborhulumende beemfunda kunye nabomasipaladi kizo zoke iindawo ezisahlelwe sisomiso.  Imisebenzi eyenziwa lapha-ke ngeyesikhatjhana esifitjhani, neyesikhathi esilingeneko kunye neyesikhathi eside yokuthatha amagadango wokuphungula nokulungisa umonakalo osele wenziwe nongenziwa ngilesisomiso esisahleleko.  

3.4. URhulumende ukhuphe imali ezakusetjenziselwa ukusiza emsebenzini wokulamulela iimfunda ngeemfunda kwesikhatjhana emrarweni wesomiso.  Ukhuphe imali yokusiza eziingidi ezima-R473, nenye emabhiliyoni asithandathu wamaranda emnyakeni weemali wee-2018/19 ekuzakusiza ngayo imisebenzi yomthangalasisekelo yezamanzi eTjingalanga Kapa, nePumalanga Kapa kunye neTlhagwini Kapa. 

3.5. IKhabinethi ikhombela boke abantu ukuthi baragele phambili ngokusebenzisana ngokusizana norhulumende ekulondeni amanzi ngokuwasebenzisa kuhle nangokuwanconcosela. IKhabinethi solo isazibophelele ekwenzeni ilizwe leSewula Afrika lihlale lililizwe elikara iimvakatjhi neemvakatjhibukeli kunye nalabo abangaba ziimvakatjhibukeli.                                                                                                                                   

4. Ukubulawa Kwamapholisa                  

4.1. IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani bamapholisa amahlanu nejoni lalokhuya abulewe ngesihluku nakusahlelwa isiteyitjhi samapholisa seNgcobo esePumalanga Kapa mhlaphanje. 

4.2. IKhabinethi izisola ngamagama abukhali izenzo zokubulawa kwamapholisa wekhethu. Asikho nasinye isehlakalo esivunyelweko sokubulawa kwepholisa, kwejoni namkha kwananyana ngubani osebenza ukuvikela nokuphephisa umphakathi wekhethu. 

4.3. IKhabinethi, ngomNyango wezamaPholisa izibophelele ukwenza nanyana yini engakghona ukukwenza ukuphakamisa amandla wokuvikeleka kweenteyitjhi zamapholisa, kobanyana kuzokukhandeleka ukusahlelwa kwawo ngomuso.  

4.4. Ukudlula lapho, iKhabinethi ikhombela ababelethi nomphakathi ngokuphelela kwawo ukuthi benze ukuthi abantwana bahlala baphephile ngeenkhathi zoke, begodu basebenzisane nebomthetho ukuvikela amalungelo wabantwabethu.  Nanyana ngikuphi ukukhahlunyezwa komntwana kumele kubikwe, kuvezwe, kubikelwe bomthetho khonokho nakubonwa kusenzeka. Ngokusebenzisana, umphakathi wekhethu singawenza uhlale uphephile, besiqinisekise nokuthi izelelesi azinandawo ezizazifihla kizo.

B. IinQunto Zekhabinethi                    

1. IKhabinethi ivumele umTlamo oBuyekeziweko womThethokambiso wezokuThutha weliZweloke, kobanyana umenyezelwe emphakathini khona umphakathi uzokwazi ukuzwakalisa umbono wawo ngawo. Umthethokambiso lo unqophe ukwakha ihlelo lezokuthutha elilungelelene namahlelo wamanye amakoro, kobanyana kuzokuphunguka iindleko zokukhamba nezokuraga amabhizinisi. Godu umtlamo lo uthomanisa amahlelo wezokuthutha weSewula Afrika nekambiso yezokuthutha elandelwa emazweni ngamazwe ephasini loke. 

2. IKhabinethi ivumele uMtlamomgomo WemiBono womThethokambiso WezeeNdlela ESewula Afrika kobanyana umenyezelwe emphakathini umphakathi uzokwazi ukuzwakalisa umbono wawo ngawo.  Umthethokambiso lo uphethe isakhelelo esingameleko esiqinisekisa ukuthi iindlela zeSewula Afrika ziphathwa bezilawulwe ngcono, ziphephe ngcono begodu zinemihlobo yeenthuthi yoke ezenza ukuthi ihlelo lezokuthutha lilawuleke, belibambelele.  Umthethokambiso lo ulawula imithetho yeendlela, umthangalasisekelo, ukuphepha, ukutholakala kweemali ezisetjenziselwa zeendlela kunye neenthuthi ezingadumiko namkha ezinganayo i-enjini.  

3. IKhabinethi ibikelwe ngokutholwe ngeHlolombono YeTuthuko YeRhubhululo NokuLingelela YomNyaka wee-2015/16 (i-R&D Survey). I-R&D iyingcenye epheleleko yezokuthuthukiswa komnotho womphakathi elizweni leSewula Afrika.  Lo-ke mphumela wokusebenzisana ngokusizana hlangana kwakarhulumende, amabubulo kunye neenhlangano zerhubhululo.  Umbiko lo uyatholakala kubunzinzolwazi bomNyango wezeSayensi neThekhnoloji (i-DST ) ku: www.dst.gov.za. 

4. IKhabinethi ivumele imitlamo yemali yesikhumbuzo eziinthorwana yababutheleli yomnyaka wee-2018, ezakukhandwa siGayomali i-South African Mint Company.  Lemali yesikhumbuzo yomnyaka wee-2018 ngeyokuthokozela iKhulu LemiNyaka u-Nelson Mandela abelethwa.  Imali yesikhumbuzo le-ke yendlalelwe ngegaywe ngomnyaka wee-2017, nayo eziinthorwana, ebekuthokozelwa ngayo iSewula Afrika yentando yenengi ngaphasi kommongondaba othi:  IKululeko, INtando YeNengi NamaSiko.                                                                                                                              

C. ImiThethomlingwa                        

1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa Wengoma WomNyaka Wee-2018.  UmThethomlingwa lo unqophe ukuvikela, nokukhuthaza kunye nokulawula isiko lengoma. UmThethomlingwa lo ubeka ikambiso namazinga anqophe ukuvikela ipilo nokuvikela ukukhubala kwabentwana abasengomeni, ngokunjalo nokuvikelwa kwabo kizo zoke iindlela abakhe bakhahlunyezwe ngazo kesinye isikhathi.

2. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa womnyaka wee-2016 oTjhugulula iSakhelelo seeNcwadi zeFundo zeliZweloke. UmThethomlingwa lo, otjhugulula umThetho wee-2008 (umThetho 67 wee-2008) weSakhelelo seeNcwadi zeFundo zeliZweloke (i-National Qualifications Framework Act), uqinisa umthetho lo ngokwenza ngcono iindlela zokusebenza ngeendaba la kuleywa khona amala, ubeke namagadango angathathelwa abantu abaleya amala ngeencwadi zabo zefundo namkha iinhlangano ezinikela abantu iincwadi zefundo ezingasizo. UmThethomlingwa lo godu uphakamisa imileyo ezakuqinisekisa ukuthi iincwadi zefudo zomgunyathi zidluliselwa eenhlanganweni ezisebenza umsebenzi onjalo (eziphethe amabizo wabantu abakhohlisa ngeencwadi zefundo ezingasizo). Godu umthethomlingwa lo unikela namandla wokuhlola nokugunyaza iincwadi zefundo zamazwe wangaphandle.   

3. IKhabinethi ivumele umThethomlingwa wezokuPhepha esiPorweni womNyaka wee-2017 ukuthi umenyezelwe emphakathini khona umphakathi uzokwazi ukuzwakalisa umbono wawo ngawo.  UmThethomlingwa lo unqophe ukukhuphula izinga lokuphepha eentimeleni nesiporweni ube wakhe nesijamiso sokulawula esizakubeka ilihlo phezu komsebenzi womLawuli wezokuPhepha eenTimeleni nesiPorweni eSewula Afrika. UmThethomlingwa godu ukhambisana nomThethokambiso wezeenTimeleni nesiPorweni malungana nokuqiniswa kokweluswa kweendaba zokuphepha, kunye nokukhuthazwa nokuphunyeleliswa kwezokuphepha eemporweni zeentimela zekhethu.

4. IKhabinethi ivumele umTlamo womThethomlingwa oLawula umNotho wezokuThutha womNyaka wee-2017 ukuthi umenyezelwe emphakathini umphakathi uzokwazi ukuzwakalisa umbono wawo ngawo.  UmThethomlingwa lo ulungisa lapho kutlhayela khona kezokulawula nezamandla wokusebenza okuzakwenza ihlelo lezokuthutha lingabizi imali enengi khulu, begodu likghone ukwenza ukuthi umsebenzi woke ukhambe kuhle kezokuthutha.                                                                                                                                          

D. Iminyanya Ezako                                   

1. ISewula Afrika izokusingatha iKhonferensi yaboNgqongqotjhe bezemiSebenzi, zokuQatjhwa nezokuPhephiswa komphakathi bamazwe weHlanganisela yamaZwe we-Afrika engeSewula (i-SADC), ukusukela mhlana li-1 kuNtaka wee-2018, njengoba iSewula Afrika inguSihlalo we-SADC nje; umhlangano lo-ke uyokubanjelwa   e-Cape Town International Convention Centre. Ummongondaba wekhonferensi le uthi:  “Siwakhela umkhanyo umsebenzi ohloniphekileko: Sithuthukisa ukuthintana, ukuthomana kuhle ngokulungelelana kunye nokuqalelela umuntu woke.” Hlangana nabantu abazabe basekhonferensini leyo kubalwa nababelani bezomphakathi – iinhlangano zamabhizinisi, iinhlangano zeensebenzi kunye nomphakathi.  

2. UMengameli u-Ramaphosa, ngesikhundla sakhe sokuba nguSihlalo we-SADC, uzokuthatha amakhambo wokuyokubonisana neenkhulu zombuso e-Angola, e-Botswana ne-Namibia, ukusukela mhlana ama-2 ukuya nakama-3 kuNtaka wee-2018. Uzokuphekelelwa nguNgqongqotjhe wezeTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba uLindiwe Sisulu banoNgqongqotjhe wezokuVikela nezaboMakadabona bamaJoni uNosiviwe Maphisa Nqakula.
  
3. ISewula Afrika izokusingathisana iKhonferensi yeHlandla le-17 yeGwayi namkha zamaPhilo (i-WCTOH) ukusukela mhlana ali-7 ukuya nakali-9 kuNtaka wee-2018 eKapa, ngaphasi kommongondaba othi: “Sibumbanisa IPhasi Sakhe IsiTjhaba EsingaBhemiko.” Kuyathoma-ke ukuthi ikhonferensi yalomhlobo ibanjelwe e-Afrika. I-WCTOH ikhombela igadango elincamileko, kanti ivula ikundla ivulela aborhulumende, iinhlangano zomphakathi, iinthunywa zeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, iinhlangano  zamazwe ngamazwe, iinsebenzi zezamaphilo nabanye ababelani   kobanyana kukhulunyisanwe, kubonisanwe ngelwazi nangelimuko elikhona hlangana naleziinjamiso esiqeda ukuzibala, khulu khulu malungana nelutjha nabantu abasikazi abasengozini yokucaphazeleka ngokusetjenziswa kwegwayi. Ukusingathisana ikhonferensi le kuba lisizo ekuphumeleliseni iminqopho yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), ngokuphandlulula isitjhaba nangefundiso yengozi elethwa ligwayi phezu kwabantu abalisebenzisako nalabo abaseduze nabo, nangesidingo sokuqinisa isandla sokulawula ukusetjenziswa kwegwayi.

4. Mhlana ali-10 nali-11 kuNtaka iKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (i-IEC) izokuvula amaZiko wokuTlolisela ukuVowuda kobanyana abantu bayozitlolisela ukuvowuda, babe bahlole nemininingwana yabo yokuvowuda ukuthi isese njengoba kufanele na. IKhabinethi ikhwezelela boke abalungele ukuvowuda ukuthi bavakatjhele iinteyitjhi zabo zokuvowudela bayokugcwaliselela imininingwana yabo yokuvowuda, balungiselele ikhetho langomnyaka ozako, wee-2019. IKhabinethi ikhombela khulu khulu labo abazabe bathoma ukuvowuda ukuthi basebenzise ilungelo labo lomthethosisekelo lokuvowuda ngokuthi bayozitlolisela ukuvowuda. Ipelaveke yokuzitlolisela ukuvowuda le isilinganiso seliqha elibonakalako lendima yokuphela kwephrojekthi yeminyaka emibili solo kwathonywa ngomsebenzi wokuthola nokubuthelela iimphande zabo boke abavowudi abakhona erhelweni labavowudi. Iinteyitjhi zokuvowudela zizokuvulwa nge-iri lobu-08:00 beziyokuvalwa nge-iri lesi-17:00, la kuzabe kusizwa khona abavowudi abathomako ukuthi bazitlolisele ukuvowuda, kunikelwe nabavowudi bemihleni kodwana abathuthileko eendaweni ebebahlala kizo ithuba lokuthi nabo bazitlolisele eendaweni ezitja esele bahlala kizo, batlolise nemininigwana yabo emitjha erhelweni labavowudi.                                                                                                                                       

E. Imilayezo                                    

1. IKhabinethi ithokozisa boke abotitjhere abathokozwe ngaboNongorwana BobuTitjhere beHlandla le-18 emnyanyeni ebewubanjelwe eJwanisbhege ngoMgqibelo mhlana ali-17 kuMhlolanja wee-2018.  Abonongorwanaba bekuthokozwa ngabo abotitjthere ngomsebenzabo omuhle wokufundisa newokuba badosiphambili emakorweni ngamakoro, ekubalwa hlangana nawo nonongorwana i-Nelson Mandela Lifetime Achievement Award, ne-Professor Kader Asmal Award.
2. IKhabinethi ilililela imbiko iSekela likaNgqongqotjhe u-Obed Bapela ngokulahlekelwa kwakhe mkakhe u-Constance Bapela, obhubhe asebenzela ilizwe leSewula Afrika esikhundleni sokuba likhansela.  
3. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Ramaphosa ekulileleni imbiko umndeni, abangani nabakhambisani bakasomnotho wezepolitiki nomtloli uPhrof. Johannes “Sampie” Terreblanche, obhubhe selaneminyaka ema-84.
4. IKabinethi ithokozisa uNgqongqotjhe u-Naledi Pandor ngokuhlonitjhwa kwakhe yi-Leiden University ye-Netherlands, njengoPhrof. oVakatjhileko wezoMkayi nezeTuthuko.  UNgqongqotjhe uNaledi uhlonitjhelwe indimakhe  yepumelelo ekusebenziseni isayensi, khulu zomkayi neenkwekwezi, njengethulusi lokuthuthukisa iphasi zombelele ngemisebenzi ezakusiza umphakathi woke.                         

F. Ukuqatjhwa                

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.              

1. UMm. u-Lerato Mataboge oqatjhwe esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombele (i-DDG): zeRhwebo nezamaSiso eSewula Afrika, emNyangweni wezeRhwebo namaBubulo (i-dti).
2. UMm. uShandokane Evelyn Masotja oqatjhwe esikhundleni sokuba ngu-DDG: ZokuLawula KezabaThengi NezeBhizinisi kwa-dti.
3. UMm. uVuyelwa Vumendlini oqatjhwe esikhndleni sokuba ngu-DDG: ZomThethokambiso wezomNotho WezamaZwe ngamaZwe NezesiFunda, eZikweni leeMali zeliZweloke.
4. UNom.  Joseph Tebogo Leshope oqatjhwe esikhundleni sokuba siPhathiswa esiyiHloko sezemiSebenzia (i-COO) kwa-SENTECH. 
5. UMm. uVuyo Zitumane oqatjhwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko e-Amatola Water.
6. U-Adv. Seeng Catherine Ntsaba-Letele oqatjhwe esikhundleni sokuba mLamuli osiKhulu sePhiko lamaHlelo wokuSetjenziswa kweNarha ngokuHlanganyela.
7. UNom. Edward Mamadise oqatjhwe esikhundleni sokuba ngu-CEO kwa-National Regulator for Compulsory Specifications.
8. UDorh. Sagren Moodley oqatjhwe esikhundleni sokuba mjameli we-DST emKhandlwini wezeSayensi i-South African Council for Natural Scientific Professions.  
9. Ababuyiselwe eBhodini eHlola amaLungelo wobuNikazi aVikelweko wabaSunguli (i-Patent Examination Board ) ngilaba:
    a. UMm. u-Shanaaz Tiry Mahomed;
    b. UMm. uSandra Cleiland;
    c. UPhrof. Christiena Maria van der Bank; no
   d. Adv. Nhlanhla Paul Sibisi.

Imibuzo ingathunyelwa: 
Phumla Williams
(UmJaphethe kaSomlomo weKhabinethi)
Inomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore