IsiTatimende somHlangano weKhabinethi ngeThungelelwano leVidiyo obegade ubanjwe ngeLesithathu mhlana ama-21 kuSewula wee-2020

A. Ezingundabamlonyeni

1. Umnotho

1.1. IHleloqhinga lokwAkha kabuTjha nokuVuselela umNotho elethulwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa kuHlalohlanganisela leziNdlu zePalamende ngeLesine nakali-15 kuSewula wee-2020, lifuna woke amakoro akhwezelele asebenzele ukunzinzisa umnotho welizwe lekhethu.                                                                                                                     
1.2. Ihlelweli lakhela phezu kwesisekelo sekundla yinye esakhiwe basebenzisani bomphakathi – urhulumende, abasebenzi, amabhizinisi kunye neenhlangano zomphakathi – ngokubonisana ngokunabileko eenyangeni ezidlulilekwezi.                                                                                                                                             
1.3. Kunamaphuzu amane amaqalontanzi asekele lelihleloqhinga lokuvuselela umnotho; lokuthoma ngelokwakhiwa komthangalasisekelo ngobunengi nangokunabileko. Iphuzu lesibili leqalontanzi kungezelela amandla wokuphehla iimbaseli ngokuthi urhulumende akhambise msinyana umsebenzi wokuphunyeleliswa komTlamo wemiThombo yaMandla eHlanganisiweko. Iphuzu lesithathu eliqakathekileko ngelehlohlomezela yokuvulwa kwemisebenzi nokusekela imithombo abantu abaziphilisa/abaphila ngayo.  Iphuzu lesine liqalene nokuthuthukiswa kwamabubulo lapho urhulumende azakusekela khona ukwanda kwepahla ekhandwa lapha ekhethu ezakwenza ipahla iSewula Afrika eyithengisela ngaphandle ithengeke ngcono.                                                                                                                                        
1.4. Amaphuzu amane abalwe ngehla azakusiza ukuqinisa isibindi nokubeka iSewula Afrika endleleni etja yamasiso neyokuhluma komnotho, ngemva komonakalo obangwe sisiFo seNgogwana i-Corona (i-COVID-19) esirhagele iphasi loke.                                                                                                                                          
1.5. Ukuqinisekisa ukuthi ukuphunyeleliswa kwehlelweli kuyalandelelwa, iKhabinethi ivumele isiphakamiso sokuthi kusungulwe umKhandlu wokuVuselelwa komNotho weliZwe. USihlalo womKhandlu lo kuzakuba nguMengameli, kanti-ke amalunga walo liSekela likaMengameli, uNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli kunye nabo boke aboNgqongqotjhe beHlanganyela   YezomNotho. Umkhandlu lo uzakuhlangana qobe ngenyanga uyokuhlola indima yokuphunyeleliswa komsebenzi wokuvuselelwa komnotho kunye nokubonisana nabasebenzisani bomphakathi emKhandlwini WezokuThuthukiswa KomNotho NezabaSebenzi (i-Nedlac).                                                                                                                                           

2. UBujamo beHlekelele Yelizweloke

2.1. Ukungezelelwa kwesikhathi soBujamo Behlekelele Elizweni Loke ukuyokufika nakali-15 kuSinyikhaba wee-2020 ngokomThetho wokuLawulwa kweHlekelele wee-2002 (umThetho Nomboro 57 wee-2002) kuzakwenza urhulumende akghone ukunciphisa ukurhatjheka kwengongwana le ukuya phambili.  
2.2. Nanyana ukuthelelana nokurhatjheka kwe-COVID-19 kwehle kangaka nje eSewula Afrika eenyangeni ezidlulileko, kodwana ingogwana le yona solo isese khona.                                                                                                                                        
2.3. Njengoba ilizwe lizijayeza ‘indlela etja yokuphila’ ebhodulukweni eline-COVID-19 kunye nokulindela ukuthi kungenzeka ibuye ngobutjha, iKhabinethi iyabuyelela godu ikhwezelela woke amaSewula Afrika ukuthi arage njalo ngokubambelela ekambisweni yokufaka amamaski, nokuqalangana nabanye abantu kunye nokuphila ngokuhlamba izandla ngamanzi nesibha namkha ngokuhlikihla izandla ngesihlanzekisi esine-alkhoholi, qobe kusikinyeka.  Lezi-ke kuphela kweendlela esinazo zokuzivikela, nokuvikela imindeni yethu kunye nabantu esibathandako ukuthi bangangenwa yi-COVID-19.                                                                                                                                                  
2.4. IKhabinethi ibafisela ukwelulama kwamsinya boke labo abatheleleke ngengogwana yesifo esirhagelekwesi, ekubalwa hlangana nabo uNgqongqotjhe wezePilo uDorh. Mkhize nomkakhe uDorh. May Mkhize.                                                                                                                                       
2.5. IKhabinethi iyabuyelela godu izwakalisa igama lokuthokoza boke abasebenzi bekoro yezepilo abathintana neengulani ngokusebenza kwabo ngokuzinikela nangokuzibophelela okwenze ukuthi lande inani labantu abapholileko esifeni se-COVID-19 eSewula Afrika liyokuba ngaphezulu kwama-90%, kwathi isilinganiso sabantu ababulawa ngiyo i-COVID-19 sajama ema-2.6%.                                                                                                                                     

3. Kuqalelelwa Ukuphepha Kweendawo Zemakhaya

3.1. IKhabinethi iwusekela ngokupheleleko umsebenzi wamapholisa weSewula Afrika wokubopha abantu abenza amacala amambi elizweni lekhethu, ekubalwa hlangana nawo nokubulawa ngesihluku kwabosoplasi nabasebenzi bemaplasini elizweni lokeli. Abosoplasi nabasebenzi babo bayingcenye epheleleko neqakathekileko yomnotho welizwe lekhethu, begodu ubulelesi emaplasini abusingozi ekuphepheni kwabosoplasi nabasebenzi babo nje kwaphela, kodwana buyingozi nekuvikelekeni kwerherho lokufumaneka kokudla kwelizwe imbala.                                                                       
3.2. URhulumende ulirhabisa msinyana iHleloqhinga eliBuyekeziweko lezokuPhepha eeNdaweni zemaKhaya elenzelelwe ukutjheja iindingo zokuphepha kwabantu beendaweni zemakhaya nokusekela ukuthuthukiswa komnotho womphakathi.                                                                                                                               
3.3. IKhabinethi ikhombela isitjhaba kobanyana sisize amapholisa (i-SAPS) ekulwiseni ubulelesi ngokujoyina iinkundla zamapholisa womphakathi kunye nangokubika ubulelesi epolisteyitjhi eseduze, ngokufowunela iNomboro yokuKhandela ubuLelesi yaSimahla ethi:  08600 10111, namkha ngokuthumela i-SMS ku-32211 namkha ngokusebenzisa i-MySAPS App – isisetjenziswa sasimahla esitholakala kuma-smartphone  -   ukuyelelisa ngobulelesi.                                                                                                                               
3.4. Kufuze sisebenzisane ukuruthula ubulelesi eendaweni zethu senze ilizwe lethu liphephe kibo boke abantu.                                                                                                                                         

4. Silwa Nobukhohlakali

4.1. IKhabinethi ithokozela ukubotjhwa kwabantu abasolelwa ukuba nesandla emacaleni ambadlwana wobukhohlakali, wokukhwabanisa, wokukhukhuthisa imali kunye newokweba. Emacaleni lawa, hlangana nokhunye, kubalwa naphathelene newokwetjiwa kwemali yesibonelelo se-COVID-19, newokuthengwa ngomgunyathi kwepahla yokuphephisa abantu ku-COVID-19, naphathelene nehlazo lephrojekthi yezindlu zetjeboya kunye newokubhalelwa kubika newokubika mswenya eZikweni lokuButhelelwa komThelo leliZweloke (i-SARS). IKhabinethi iyilimuka yoke beyiyisekela yoke imizamo yokubuyisa iimali zomphakathi kilabo abakhwabanisileko.                                                                                                                                        
4.2. Ukubotjhwa kwabasolwa kwamhlapha kubufakazi bokuthi akunamuntu ongehla komthetho begodu kutjengisa ukuzibophelela kwakarhulumende emsebenzini wokubenza baziphendulele labo abaphikelele ngokwephula umthetho ngokudlelezela amaSewula Afrika achakileko iSizo likarhulumende elidingeke khulu lokuwenyula kilomtlhago.                                                                                                                                      
4.3. IKhabinethi ikhombela umphakathi kobana ulime yawo indima ngokubika labo abenza amacala anjengalawa eemphathimandleni ezeluse ukuthotjelwa komthetho namkha ngokufowunela iNomboro eRhabako yokuBika ubuKhohlakali yeliZweloke ethi: 00701 701.                                                                                                                                      

5. INturhu eQothele uBulili nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi

5.1. Umonyani oyi-GBVF nokuhlukunyezwa kwabantwana, kuzizinto uMengameli u-Ramaphosa aziveze njengomraro omkhulu olandela i-COVID-19, solo kusese likhwekhwe ebantwini neendaweni zekhethu, begodu kufuze senze esingakghona ukukwenza ukuliruthula. IVikelamalungelo esemThethwenisisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika wango-1996 ukubeka ngamagama angananaziko ukuthi woke umntwana unelungelo lokuvikelwa ukuthi angaphathwa ngesihluku, angaliselelwa, angakhahlunyezwa namkha alulazwe.                                                                                                                                        
5.2. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzisane neemphathimandla ezeluse ukuthotjelwa komthetho ukuqinisekisa ukuthi abantu abacaphazeka lula – khulukhulu abadala, abantu abasikazi kunye nabantwana – bavikelekile enturhwini nekuhlukunyezweni.                                                                                                                                  
5.3. Sizwisa ubuhlungu isehlakalo samhlapha esenzeke eMpumalanga samawele abentazana aneminyaka ebunane ubudala ekuzwakala bona bahlukunyezwe nguyise.  Omunye wabantazinyanaba ubikele utitjherakhe esikolweni begodu kufuze simthokoze utitjherakhe ngokusikima kwakhe enze ukuthi umsolwa agcine abotjhiwe. Njengesitjhaba esithobela umthetho nesithanda ukuthula, kufuze sibumbane soke siwacithe ngamagama abukhali amacala welunya elingaka.                                                                                                                                                      

6. IKululeko YeeMbikiindaba

6.1. Sibe ngoMvulo womhla we-19 kuSewula wee-2020 isikhumbuzo sama-43 weminyaka seKululeko yeembikiindaba eyaziwa ngokuthi yi-Black Wednesday eSewula Afrika.   Lelilanga lisikhumbuzo sokuqakatheka kwekululeko yokuzikhulumela ehlelweni lethu leVikelamalungelo, ekubalwa hlangana nalo ikululeko yeembikiindaba njengelungelo eliqakatheke khulu ehlelweni lethu lombuso wentando yenengi.                                                                                                                                               
6.3. ILanga LeKululeko YeemBikiindaba lisikhumbuzo sokuvalwa umlomo kwamaphephandaba ambadlwana nokubotjhwa kwabahleli bawo mhlana ali-19 kuSewula wee-1977; avalwa umlomo mapholisa wombuso webandlululo (i-apartheid) ngoba ayeveza izenzo zelunya ezazenziwa mbuso wegandelelo. Iimbikiindaba solo zisenza   umsebenzi oqakathekileko wokuthabisa, ukufundisa, ukwazisa umphakathi kunye nokuhlathulula zoke iingaba namahlangothi womnotho womphakathi welizwe lekhethu kunye nepilo yepolitiki.                                                                                                                                                                       
6.4. Iimbikiindaba solo    zisese msebenzisani oqakathekileko ekuqiniseni ihlelo lethu lombuso wentando yenengi nekukhuthazeni amalungelo wezakhamuzi zekhethu.  Ikululeko yokwenza umsebenzi wazo iphekelelwa sibopho sokuqinisekisa ukuthi zibika ngendlela elungileko nengathathi hlangothi soke isikhathi.                                                                                                                                            
6.5. IKhabinethi iyabakhumbula     boke ababikiindaba ababhubhe ngaleziinkhathi zobudisi be-COVID-19, begodu iyazibophelela ekusekeleni ikululeko yokuzikhulumela, ekubalwa kiyo nekululeko yeembikiindaba elizweni lekhethu.                                                                                                                                        

7. Iinhlahlubo Zokuphela Komnyaka

7.1. IKhabinethi ithanda ukubafisela itjhudu abafundi abasi-1.058 699 (abasigidi namatjhumi amahlanu nobunane weenkulungwana namakhulu amathandathu namatjhumi alithoba nethoba) bakwaGreyidi 12 njengoba bathoma ukulungiselela ukutlola iinhlahlubo zabo zokuphela komnyaka nje ezithoma nakama-5 kuSinyikhaba wee-2020 beziyokuphela nakali-15 kuNobayeni wee-2020.  Nonyaka umNyango WezeFundo esiSekelo ube nabafundi bakwaGreyidi 12 abanengi ukudlula eminyakeni abazokutlola iinhlahlubo zabo zokuphela komnyaka.                                                                                                                                    
7.2. Ngenca yokuthikamezeka kweemfundo okubangwe yi-COVID-19, iKhabinethi ikhombela boke ababelethi nabatjheji babantwana ukuthi basekele abantwababo ngalesisikhathi esiqakathekileko. Itlasi kaMethrikhi ka-2020 ikhwezelelwa ukusebenzisa imithombo yamandla namkha iinsiza ezikhutjhwe ngurhulumende ngeemFundo ZokuKhibelela Ze-Woza Matrics 2020 (wozamatrics.co.za ne-#Wozamatrics) ekulungiseleleni iinhlahlubo ze-National Senior Certificate.                                                                                                                                

B. IinQunto ZeKhabinethi

1. Isekelo Lebubulo Le-ferrochrome NgeKhaya
                                                        
1.1. IKhabinethi ivumele amagadango wokulamulela ambadlwana ukusekela ukukhiqizwa kwe-ferrochrome lapha ekhethu kunye nekoro yayo yomlandelande wokukhiqiza. Amagadango lawa abala nesiphakamiso sokuthonywa komthelo wepahla ethengiselwa amazwe wangaphandle phezu kweminerali i-chrome, ukusetjenziswa kwethekhnoloji esebenza kuhle yeencithikisi, kunye nokwamukelwa bekusetjenziswe ithekhnoloji yokusebenzisa neyokusebenza ngokwahlukana.                                                                                                                              
1.2. Ikoro ye-ferrochrome lapha ekhethu ingekulu kinawo woke ephasini loke, begodu ikuphela komkhiqizo westali.  Amagadango aphakanyiswako lawa ahlanganiswe siqhema esithunywe umsebenzi amalunga waso ekumNyango wemiThombo yezeNjiwa nezaMandla weemBaseli, zeRhwebo, zamaBubulo nezePhaliswano, zamaBubulo kaRhulumende kunye neZiko leeMali zeNarha.                                                                                                                                                       

2. UmThethokambiso WeLutjha EliZweni Loke (i-NYP): 2020-2030

2.1. IKhabinethi ivumele ihlandla lesithathu le-NYP 2020-2030, elimThethokambiso osebenza emakorweni ahlukahlukeneko owatlanywa minyango karhulumende, abasebenzisani bomphakathi, amaziko wefundo ephakemeko kunye neenhlangano zamabhizinisi. Ijamele i-NYP-2015-2020, ephela ekupheleni kwakaNobayeni wee-2020.                                                                                                                                 
2.2. Umthethokambiso lo uphakamisa amaqalontanzi amahlanu aqakathekileko:  (1) ifundo yezinga eliphezulu, amakghonofundwa kunye namathuba wesibili; (2) amatjhuguluko wezomnotho, zamabhizinisi nezokuvulwa kwemisebenzi; (3) ukukhwezelelwa kwepilo  ehle yomzimba neyomkhumbulo, sekubalwa ne-COVID-19; (4)  Ukubumbana nokulungelelana komphakathi nokwakhiwa kwesitjhaba kunye (5) nehlelo elihle lokuthuthukiswa kwelutjha.                                                                                                                                             

3. UmTlamo wokwEnza oTjheje abaNtwana weliZweloke (i-NPAC): 2019-2024

3.1. IKhabinethi ivumele i-NPAC yehlandla lesine, ephumelelisa iimbopho zelizwe eHlanganweni yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) ngesiVumelwano samaLungelo wabaNtwana nomTlolo we-Afrika ngamaLungelo neHlalakuhle yomNtwana.                                                                                                                                     
3.2. Ihlelo leminyaka emihlanweli lendlala amaqalontanzi ngamaqhinga nangeendlela zokuphunyeleliswa ekuvikeleni nekubekeni ngamananeko amalungelo wabantwana. Ihlelweli lithonyaniswe nomTlamo weQhinga leeMali wesiKhathi esiPhakathi komNyaka obeka amagadango urhulumende azowathatha kunye nemiphumela ekufuze ibonakale ngesikhathi sethemu yekhetho. Lizakuphunyeleliswa ngokukhambisana neenhlangano zomphakathi.                                                                                                                                           
3.3. I-NPAC izakubuye isebenze njengehlelo lokwethula imibiko yendima yetuthuko yelizwe eKomidini YeZazi Ze-Afrika NgamaLungelo NangeHlalakuhle YomNtwana kunye neKomidi ye-UN ngamaLungelo womNtwana.                                                                                                                                            

4. Ukulinganiswa kokuPhunyeleliswa komThetho wabaNtu abaLupheleko Wee-2006

4.1. IKhabinethi ivumele umbiko wokulinganisa obewulayelelwe ukuphunyeleliswa komThetho wabaNtu abaLupheleko wee-2006 (umThetho Nomboro 13 wee-2006).  Iimphakamiso ezenziwa lapha ngokwenziwa ngcono komThetho wabaNtu abaDala wee-2006 sekubonisenwe ngazo nomNyango ofaneleko.                                                                                                                                
4.2. Umbiko lo ungawuthola kubunzinzolwazi bomNyango wokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga, (ku- www.dpme.gov.za).                                                                                                                                              

5. UmNqophisi Zombelele (u-DG) WeHlangano YezokuRhwebelana Kwamazwe Ngamazwe (i-WTO)

5.1. IKhabinethi isekela ukufaka isibawo kwakaDorh. Ngozi Okonjo-lweala esikhundleni sokuba ngu-DG we-WTO. Phambilini wayenguNgqongqotjhe wezeeMali e-Nigeria, kanti wakhe waba nanga mNqophisi oPhetheko weBhanga yePhasi. Ukufaka kwakhe isibawo sokuba ngu-DG we-WTO kusekelwa nanga siQhema saboNgqongqotjhe bezeRhwebo e-Afrika, uSihlalo wabo ekungu-Ebrahim Patel.                                                                                                                                  

IKhabinethi ifisela uDorh Okonjo-lweala itjhudu esibaweni sakhe somsebenzi kwa-WTO, begodu ilindele i-WTO ebeka ituthuko phambili ehlelweni layo lomsebenzi nezakufaka isandla sokuvuselelwa komnotho ngemva kwe-COVID-19.  Nakangaphumelela emzombeni olandelako wokuhlungwa yi-WTO, uzakuba mumuntu we-Afrika wokuthoma omsikazi ukuqatjhelwa isikhundla sokuba mNqophisi Zombelele we-WTO.  

C. Imilayezo

1. Siyabathokozisa

1.1. IKhabinethi ithokozisa uNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi uLindiwe Zulu ngokuqatjhelwa kwakhe esikhundleni sokuba nguSihlalo wabaSebenzisani besiTjhaba nezeTuthuko (i-PPD), usukela ngomnyaka wee-2021 ukuyokufika kowee-2023. I-PPD imkhambisani wamazwe asathuthukako ama-27 ahlanganyelwe ukukhuthaza ukurhwebelana kwamazwe angenzasi kwekabazwe kezomphakathi nezetuthuko, zepilo yembeleko kunye nezokulingana ngobulili.  ISewula Afrika ingena esikhundleni saboSihlalo baphambilini, i-China ne-India.                                                                                                                              

2. Sibalilela Imbiko

IKhabinethi Ibalilele Imbiko Laba Abalandelako:

2.1. Umndeni nabangani baka-Dr Vuyokazi Mahlati, obekanguSihlalo weBandla eleLuleka uMengameli ngezamaTjhuguluko woBunikazi beNarha nezokuLima. Ukudlula lapho, bekalilunga leKomitjhini YezokuHlela YeliZweloke, kwehlandla lesibili.      
2.2. Umndeni nabangani baloyo okhe waba nguKomitjhinari wezokuBuyiswa kweNarha eTjingalanga Kapa uMma u-Beverley Jansen owayesibaneko emzabalazweni wokulwisa umbuso webandlululo (i-apartheid) kanti walima nendima eqakathekileko epumelelweni yokubuyiselwa kwabantu iindawo zabo elizweni lokeli.                                                  
2.3. Umndeni nabangani nabalingani ngokomsebenzi beSekela likaSihlalo weKomitjhini yezamaLungelo woBuntu yeSewula Afrika, umZenda u-Devikarani Priscilla Jana, obekaligcwetha lamalungelo wobuntu elisebenze kuhle khulu, linganavalo, elanikela ngesikhathi somsebenzi walo wobugcwetha ekulwiseni umbuso webandlululo (i-apartheid). UMengameli umemezele ukuthi uzakubulungwa ngesiGaba sesiBili soMngcwabo oKhethekileko womBuso wesiFunda.                                                                                                                       
2.4. Umndeni, abangani nabalingani ngokomsebenzi beembikiindaba bakaDumisane Lubisi, obekamHleli oPhetheko wephephandaba i-City Press. Bekazibophelele ngomsebenzi wokuqinisekisa ukuthi woke umuntu uthola ithuba lokuzwakalisa umbonwakhe elizweni lekhethu.    
2.5. Umndeni, abangani nabalingani ngokomsebenzi beLunga lePalamende, uMm. u-Dorah Dunana Dlamini, obegade alilunga lePalamende yeHlandla lesiThandathu ngemva kwekhetho lomnyaka wee-2019. Ubelilunga leBandla lesiBethamthetho saKwaZulu-Natal hlangana komnyaka wee-2014 newee-2019 ngaphambi kobana ayokuba liLunga leKoro yePalamende eKulu.                                                                                                                                 
2.6. Umndeni, abangani nabalingani ngokomsebenzi bakaNom. Zamuxolo Joseph Peter, obegade alilunga lePalamende yesithandathu ngemva kokusebenza eenkhundleni ezimbadlwana, ekubalwa hlangana nazo nesokuba nguMeyara oPhetheko kaMasipaladi weMakana ePumalanga Kapa.                                                                   
2.7. Umndeni, abangani nabalingani ngokomsebenzi beLunga lePalamende u-Adv. Hishaam Mohamed, obegade alilunga lePalamende yeHlandla lesiThandathu ngemva kwekhetho lomnyaka wee-2019, ngemva kokusebenza isikhathi eside enza umsebenzi omuhle okubabazekako njengesiKhulu somNyango wezoBulungiswa nezokuThuthukiswa komThethosisekelo eTjingalanga Kapa.                                             
2.8. Umndeni, abangani nabalingani ngokomsebenzi beLunga lePalamende uMma. uThandi Gloria Mpambo-Sibhukwana, obegade alilunga lePalamende yeHlandla lesiThandathu eKorweni yePalamende eKulu emveni kokusebenza njesithunywa/umjameli wasafuthi weTjingalanga Kapa emKhandlwini weemFunda ngesikhathi sombuso wePalamende yeHlandla lesiHlanu.  Usebenze iminyaka eminengi angutitjhere ngaphambi kokuba liLunga lePalamende.                                                                      

3. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1. IBhodi yabaRhwebi beDayimani yomBuso:
a. UMm. u-Monica M Ledingwane (uSihlalo);
b. UMm.u-Faith T Mokwena;
c. UNom. Levy G Rapoo; kunye
d. noMm. u-Mpho Mosing.
2. IBhodi yabaLawuli beDayimani namaGugu eNjiwako weSewula Afrika:
a. UNom. Morake Abiel Mngomezulu (uSihlalo);
b. UNom. Yershen Pillay;
c. UMm. u-Khanyisa Macingwane;
d. UMm. u-Mpho Mosing;
e. UKsz. Phydelis Zikalala-Mvelase;
f. UNom. Warren Wayne Adams; kunye
g. noNom. Ernest Blom.
3. Amalunga Ayelelisako WeBhodi ELawula IPhiko EliLawula IinTimela EziThutha AbaNtu ESewula Afrika (i-PRASA):                                                                                             
a. UNom. Leonard Ramatlakane (uSihlalo);
b. U-Adv. Smanga Sethene;
c. UNom. Matodzi Mukhuba;
d. UMm. u-Boitumelo Mokgoko;
e. UNom. Dinkwanyane K Mohuba;
f. UDorh. Alison E Lewis;
g. UMm. uNosizwe Nokwe-Macamo;
h. UMm. u-Thinavhuyo N Mpye;
i. Umjameli womNyango wezokuThutha;
j. Umjameli womNyango wezeeMali; kunye
k. Nomjameli weHlangano yaboRhulumende beeNdawo zemaKhaya yeSewula Afrika (i-SALGA).   
4. IBhodi yabaNqophisi be-Onderstepoort Biological Products (SOC) Limited:
a. UMm. u-Rene A Kenosi (uSihlalo);
b. UPhrof. Khathutshelo A Nephawe;
c. UMm. uNona N Sonjani;
d. UNom. Lufuno Nematswerani;
e. UMm. u-Kribashni Naidoo; kunye
f. noNom. Luvuyo Mabombo.
5. UNom. Pieter Uys Pretorius esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele (u-DDG) we-Corporate Services emNyangweni wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko.
6. UMm.  uNonhlanhla Patience Mkhize esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: AmaHlelo WezeBhoduluko  emNyangweni  wezeBhoduluko, zamaHlathi nezeenHlambi.        
7. U-Adv. Martin Mothusi Mafojane esikhundleni sokuba nguMabimafa oPhezulu emNyangweni wezoBulungiswa nokuThuthuthukiswa komTethosisekelo.
8. UNom. Nakampe Joseph Mogale esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele we-Corporate Management Services e-Ofisini leJaji eliKhulu.
9. UNom. Livhuwani Tommy Makhode esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele womNyango wezangeKhaya.

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139
Ilanga: NgeLesine, 22 kuSewula wee-2020
IsiTatimende Sikhutjhwe: LiZiko lezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS)  
www.gcis.gov.za; www.gov.za

 

 

Share this page

Similar categories to explore