Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-18 Indlovulenkhulu 2015

1. Kwendlula emhlabeni kweNdvuna Ohm Collins Chabane

1.1. IKhabhinethi idzabukile ngekwendlula emhlabeni ngekutuma kweNdvuna Chabane kanye nabologadza bakhe, boSayitjeni Lesiba Samuel Sekele kanye naMareme Lawrence Lentsoane, labashonele engotini yemoto leshacisa lugogo ngeLisontfo, mhla ti-15 Indlovulenkhulu 2015. Hulumende kanye nebantfu baseNingizimu Afrika batawulikhumbula kakhulu ligalelo lalesisebenti sebantfu lebesihlala njalo sitibophelele ekwakheni iNingizimu Afrika lencono kwadzimate kwaba sekufeni.

Njengelilunga Lekhabhinethi, iNdvuna Yetemisebenti Yahulumende Nekuphatsa kwayo lengasekho itawungcwatjwa ngeMngcwabo Wembuso Welizinga 1. Umngcwabo utakuba ngeMgcibelo, mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2015 endzaweni yaseXikundu kaMalamulele, eLimpopo. IKhabhinethi yendlulisa kuvelana kwayo nemindeni kanye nebangani beNdvuna lengasekho kanye nabologadza bayo lababili.

2. Kufezekiswa Kwetinhlelo Tahulumende Letibalulekile

2.1. Mengameli Jacob Zuma utawuhola imigubho yekubungata ema-50 eminyaka yekusungulwa kwelucwaningo lwemguculi wemandla enozi eNingizimu Afrika i- SAFARI-1 lechutjwa nguMlawuli Wavelonkhe Wemandla Agezi eNingizimu Afrika (i-NERSA) ePelindaba dvutane nasePitoli. Kusukela kwagunyatwa mhla ti-18 Indlovulenkhulu 1965, lomguculi wemandla, lokungumkhiciti lomkhulu wetincenye letifanako temaprothoni kutekwelapha kanye nasetimbonini lokwentelwa kusetjentiswa lapha ekhaya kanye nasemaveni emhlaba, kutfole kunconywa lokunyenti kwaphindze kwavunywa emaveni emhlaba. Lomguculi wemandla uphindze wadlala indzima lebaluleke kakhulu ekucwaningeni, ekutfutfukiseni nasekufundzeni ngenozi wabuye wabeka iNingizimu Afrika embili ekutfutfukisweni kwesayensi.

2.2. IKhabhinethi ibita bahlali baseNingizimu Afrika kutsi bakhetse bantfu labafanele kusebenta kuKhomishani Yavelonkhe Yekuhlela ngembi kwelusuku lwekugcina lwamhlaka ti-10 Mabasa 2015. Likhomishani lelisha litawugcila ekwelulekeni hulumende kutsi angalwetfula kancono kanjani Luhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko (i-NDP). Ngetulu kwaloko, litawuphindze lisite ekutfutfukiseni tinhlelo letenabile etinhlakeni letitsite letidzinga kugcila lokucondzile ekuchubeni kukhuliswa kwetemnotfo, kuguculwa kwetemnotfo lokunemandla kanye nentfutfuko lesimeme. Lolunye lwatiso mayelana neluhlelo lwekukhetsa luyatfolakala ku: www.thepresidency.gov.za

3. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

3.1. IKhabhinethi ivume setfulo lesentiwe ePhalamende sekucitjiyelwa Kwemtsetfo wase-Rome Wenkantolo Yemave Emhlaba Yetebugebengu (i-ICC) kutsi ivunywe. Lokuchibiyela kufaka ekhatsi inchazelo yebugebengu eMtsetfweni wase-Rome wendluzula kanye naleminye imitsetfo lengetiwa lesho bugebengu lobenteka kutemphi eMtsetfweni wase-Rome leyavunywa Ngubandlakhulu Wetinhlangano Temibuso (eKampala, e-Uganda mhla ti-11 Inhlaba 2010).

Kuvunywa kwaletichibiyelo eMtsetfweni wase-Rome lokwentiwe yiNingizimu Afrika kukhombisa kutibophelela kwahulumende ekulweni nebugebengu lobunemandla lobucondziswe eluntfwini kanye nemacala endluzula nakentiwa ngekhatsi nome ngephandle kwelive lakitsi. 

4. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

4.1. IKhabhinethi yatiswe ngetimphendvulo tetiwombe takamuva tekuklanywa kwetindzawo lokuhlongotwako yavuma kutsi lenkhulumiswano leshisako iyincenye lebaluleke kakhulu yentsandvo yetfu yelinyenti. Njengobe kunabomasipala labatsite labatfola bumatima ekwetfuleni tinsita kantsi abakasimami ngenca yekungatfoli imali leyanele lengenako kanye nekuphatsa ngalokungakafaneli, kuklanywa kweminyele yabomasipala kuhlala kubuyeketwa njalo.

Letingucuko letihlongotwako ticala tihlolisiswe Libhodi Lekuklanywa Kweminyele Yabomasipala (i-MDB), leyetfweswe umsebenti wekuncuma ngekuklanywa kweminyele yabomasipala ngekuya kwaHulumende Wasekhaya: Umtsetfo Wekuklanywa Kweminyele Yabomasipala, 1998 (Umtsetfo 27 wanga-1998) kanye neMtsetfosisekelo waseRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika wanga-1996. 

Njengemtimba lotimele, tinhlelo te-MDB atigodli lutfo futsi tenta kube nekukhulumisana. IKhabhinethi igcugcutela imimango kutsi itibandzakanye ngekukhutsala kuletinhlelo. IKhabhinethi ihlaba kusetjentiswa kwemibhikisho leneludlame njengendlela yekusombulula kungevami etindzabeni tekuklanywa kwetindzawo. Umsebenti we-MDB uyincenye lebaluleke kakhulu yemcondvo wahulumende Wekubuyela Kusicalonchanti kute kucinisekiswe kwetfulwa kwetinsita lokuncono emimangweni.

4.2. IKhabhinethi ihalalisela bahlali baseLesotho ngekwendlulisela emandla ngalokungenatihibe yaphindze yabacela kutsi basebentisane kute kutfolakale kuthula kwalomphela kanye nekutfutfukiswa kwetemenotfo. IKhabhinethi iphindze yahalalisela Ndvunakhulu lomusha weMbuso waseLesotho, uMhlonishwa Pakalitha Mosisili ekukhetfweni kwakhe nasekugcotjweni kwakhe lokwenteka ngeLesibili, mhla ti-17 Indlovulenkhulu 2015, lokwahanjelwa nguMhlonishwa Mengameli kanye neLisekelamengameli Cyril Ramaphosa.

IKhabhinethi ihalalisele Lisekelamengameli ngendzima leliyidlalile leholele ekubanjweni kwelukhetfo loluyimphumelelo eMbusweni waseLesotho. Iphindze yabonga indzima ledlalwe Ngemave Latfutfukako ase-Afrika leseNingizimu (i-SADC) ekuhlahleni indlela yelucolo kanye nekukhetfwa kwahulumende lomusha. IKhabhinethi iphindze yabika ngekutibophelela kweNingizimu Afrika ekuchubekeni nekusebentisana neMbuso waseLesotho kute kuchutjelwe embili budlelwane lobuvele bukhona ngekutsi kugcilwe ekuciniseni kubambisana kutemnotfo nakutenhlalo lokutawuholela ekwenteni ncono timphilo tebantfu.

5. Imikhosi letako

5.1. Lisekelamengameli Ramaphosa litawuhambela Umgubho wema-50 Wekutfola Kutimela kweRiphabhulikhi yase-Namibia, lokufaka ekhatsi kugcotjwa kwaMengameli Hage Geingob e-Windhoek mhla ti-21 Indlovulenkhulu 2015. IKhabhinethi itusa i-Namibia emigubheni yawo yeminyaka le-25 kanye naMengameli Geingob ngekuba yiNhloko Yembuso yaleliya live yesitsatfu. 

5.2. Mengameli Zuma utawuvakashelwa nguMengameli waseZimbabwe kusukela mhla ti-8 kuya kumhla ti-9 Mabasa 2015 ePitoli. Loluhambo lutawuholela eNkhundleni Yetemabhizinisi emkhatsini weNingizimu Afrika ne-Zimbabwe lehlelelwe mhla ti-9 Mabasa 2015, lehlose kwenyusa kuhwebelana nekusisa emkhatsini walamave lamabili.

5.3. Mengameli Zuma mhla ti-19 Indlovulenkhulu 2015 utawetfula titimela letinge-95 ePitoli letakhiwe njengencenye yeluhlelo lwekusisa kwe-Transnet kwetigidzigidzi leti-R300 kute kuvuselelwe kabusha sakhiwonchanti setekutfutsa salelive. Ngesikhatsi sekusebenta kwaloluhlelo lwekusisa kutakwakheka imisebenti leminyenti kantsi emabhizinisi endzawo atawuzuza  ekwenteni imikhicito yasekhaya, ekutfutfukisweni kwemakhono kanye nasekwendluliseleni ithekhinoloji.

Letitimela letinsha titawusita ekubukaneni neluhlelo lwaloliwe lwalelive lolusalele emuva tiphindze tisite ekwenteni ncono kusebenta ngalokufanele nangalokuyimphumelelo kweluhlelochumano lwetfu lwaloliwe. Lokwetfulwa kwaletitimela kuphindze futsi kube yinkhomba yemsebenti we-Transnet Webunjiyela kutsi abe ngumkhiciti wemphahla lensha losebenta ngalokuphelele njengobe titimela letinge-85 taleto letakhiwe takhicitwa esikhungweni sayo lesise- Koedoespoort, dvutane nasePitoli.
                                                                                                                                                    
5.4. Mengameli Zuma utawuvula Umhlangano Wabosotimboni Labamnyama lotakwenteka mhla ti-25 kuya kumhla ti-26 Indlovulenkhulu 2015 e-Gallagher Convention Centre, e-Midrand, njengencenye yekutibophelela kwahulumende ekutfutfukiseni bosotimboni labamnyama kulelive. Lomhlangano utawuvusa tinkhulumiswano emkhatsini kwemkhakha wahulumende newangasese kute kutfutfukiswe bosotimboni labamnyama, kuphindze kuguculwe ngemandla kubuye kwakhiwe umnotfo kute kube nekukhula lokuhlanganisile.

5.5. Mengameli Zuma utawetfula inkhulumo Emhlanganweni Wemalunga Avelonkhe (NMA) Enhlangano Yabohulumende Basekhaya baseNingizimu Afrika (i-SALGA), letawubanjelwa e-Gallagher Convention Centre, e-Midrand kusukela mhla tinge-24 kuya kumhla tinge-26 Indlovulenkhulu 2015. I-NMA itawubhekisa esimeni sabohulumende basekhaya ngemuva kweminyaka le-15 iphindze icoce ngetindlelalisu tekubukana nekwetfulwa kwetinsita, kuhlonyiswa ngemakhono, inkhohlakalo kanye netindzaba letimayelana nekuklanywa kwabomasipala. Lomhlangano utawubanjwa ngephasi kwengcikitsi letsi: “Iminyaka le-15 Yabohulumende Basekhaya Bentsandvo Yelinyenti – Intsandvo Yelinyenti Yasekhaya Lehlanganisako Nalejulisa Ngalokunemandla, Letfutfukisako kanye Nalecondziswe Kubantfu”.

5.6. Bahlali baseNingizimu Afrika batewugubha umcimbi weLusuku Lwemalungelo Eluntfu mhla ti-21 Indlovulenkhulu 2015 eTinarha, eMphumalanga Kapa ngephasi kwengcikitsi letsi: “Kugubha Umculu Wenkhululeko, Kujabulela Emalungelo Eluntfu Lalinganako Awonkhewonkhe”. Lemicimbi itawunika bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika inkhundla yekukhumbula kutinikela lobekuhambisana nemzabalazo wentsandvo yelinyenti kanye nekutibophelela kwetfu ekutfutfukiseni emalungelo eluntfu lavikelwe kuMtsetfosisekelo.

IKhabhinethi ibita bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika kutsi bagubhe lolusuku lolubaluleke nakangaka ngekwenta kutsi kube nekubumbana lokukhulu kutenhlalo kanye nekwakha sive. Njengencenye Yenyanga Yemalungelo Eluntfu, tinkhulumiswano temmango titawubanjwa kuto tonkhe tifundza kute kukukhutsatwe kukhulumisana emkhatsini kwemimango ngetimo letehlukene. Loku kutawuvetwa Emhlanganweni Wavelonkhe Wekubika Ngekubumbana Kutenhlalo kanye Nekubeka Liso lotawubanjwa mhla ti-30 Indlovulenkhulu 2015 eBhayi.

5.7. Litiko Lekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle litawubamba Umhlangano Wavelonkhe Wemsebenti Wetenhlalakahle kusukela mhlaka-24 kuya kumhlaka-26 Indlovulenkhulu 2015 e-International Convention Centre e-Durban ngephasi kwengcikitsi letsi: “Kuvuselela kabusha umsebenti wetenhlalakahle eNingizimu Afrika”.

Lomhlangano utawuphuma netiphakamiso kanye nekungenelela lokudzingekako kute kubukanwe nemtselela lokhona emsebentini wetenhlalakahle uphindze uhambisane neligunya lwekwenta kutsi kutfutfukiswe bungcweti balomkhakha kute wesekele ingucuko lenemandla kutenhlalomnotfo. Kute kuphumeleliswe loku, litiko lineluhlelo lwemfundzate lolutawusita bafundzi ngetimali kute bafundzele tetenhlalakahle emanyuvesi.

5.8. Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle litawuphindze libambe Ingcungcutsela Yesibili Yekulwa Nenkhohlakalo kusukela mhla ti-30 kuya kumhla ti-31 Indlovulenkhulu 2015 e-St George’s Hotel, e-Centurion ngephasi kwengcikitsi letsi: “Kucinisekisa emalungelo eluntfu awonkhe wonkhe ngeluhlelo lwetibonelelo tahulumende letite inkhohlakalo”. Lengcungcutsela itawuhlola tindlela letisetjentiswa njenganyalo nenhloso yekucedza inkhohlakalo eluhlelweni lwetibonelelo tahulumende. 

5.9. IKhabhinethi yemukela kubanjwa Kwemdlalo we-basketball Wemave Lamane lotawudlalelwa eNkhundleni i-Wembley, eJozi kusukela mhla ti-19 kuya kumhlaka-22 Indlovulenkhulu 2015. Lomdlalo utawuhlanganisa ndzawonye emacembu alabakhulu labadvuna baseNingizimu Afrika, e-Nigeria, e-Mozambique kanye n-eKenya kuloku lokuhloswe kutsi kube ngumdlalo wemnyaka.

5.10. IKhabhinethi ihalalisela licembu lakitsi lekhilikithi, lelindlulele emdlalweni lowandvulela wemancamu ngekuncoba i-Sri Lanka ngemawikhethi layimfica eMdlalweni Wendzebe Yemhlaba. Sifisela lelicembu kanye nemceceshi walo lokuhle njengobe bachubeka nalomchudzelwano.

6. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kutakuya ngekucinisekiswa kweticu kanye nemarekhodi lafanele ebumsulwa.
6.1. Libhodi Letemanti:
a.    Adv Tintswalo Annah Nana Makhubele (Sihlalo);
b.    Mk Lindelwa Mbanjwa (Lisekelasihlalo);
c.    Mnu. Pumezo Malik Mpumelelo Jonas;
d.    Mk Maleho Margaret Nkomo;
e.    Prof Tumai Murombo, kanye na
f.     Mnu. Ferdinand Zondagh.

6.2.  Tiphatsimandla Letilawula Tetindlu Tekuhlalisa Bantfu
a.    Ahmed Essop Vawda (Sihlalo kantsi uyaphindvwa kukhetfwa);
b.    Shadrack Kabelo Ganda;
c.    Itumeleng William Kotsoane;
d.    Kelikile Elva Kwinana;
e.    Maphuti Justine Lamola (uyaphindvwa kukhetfwa);
f.     Nontutuzelo Nomtandazo Mbiza (uyaphindvwa kukhetfwa);
g.    Mandla Mdludlu;
h.    Rose Sessie Molokoane;
i.     Manye Richard Moroka;
j.     Zolile Thando Ngcakani;
k.    Zikiswa Zandile Ntlangula, kanye na
l.     Phakamile Worrel Weekes Ximiya.

6.3. Sikhungo Savelonkhe Sebetindzaba Te-elekthroniki saseNingizimu Afrika (i-NEMISA)
Kuphindvwa kukhetselwa eBhodini ye-NEMISA Kwebacondzisi Labangekho kuSigungu:
a.    Mnu. Thami ka Plaatjie
b.    Dkt. Molatelo Maloka.

6.4. Likomiti Lekweluleka Letinhlelo Telihhovisi Lemtselisi
a.   Lijaji Frank Kroon (Sihlalo);
b.   Adv Selby Mfanelo Mbenenge (Lisekelasihlalo);
c.   Adv Roedolf Mastenbroek;
d.   Mnu,. Lazarus Docter Mokoena, kanye na
e.   Mk Mmakgolo Meta Maponya.

6.5. Umkhakha Wahulumende Wekuphatfwa Kwemfundvo Nekucecesha.
Mk Gugu Dlamini njengeMphatsi Lomkhulu (i-CEO)

6.6. Sikhungo Savelonkhe Sebetindzaba Te-elekthroniki saseNingizimu Afrika (NEMISA)
Dkt. Ndivhoniswani Aaron Tshidzumba njengeMphatsi Lomkhulu (i-CEO).

6.7. Sikhungo Selwati lweMbuso Lwethekhinoloji (i-SITA)
Dkt. Setumo Mohapi njengeMphatsi Lomkhulu (i-CEO)

6.8. Litiko Lesayensi Nethekhinoloji
Mk Mohlago Flora Mokgohloa njengeLisekela Lemcondzisijikelele: Kuhlelwa Nekwesekelwa Kwesikhungo

6.9. Inkhundla Yavelonkhe Yemkhakha Wetemtsetfo:
a)    Mnu. Max Boqwana;
b)    Mnu. Krish Govender;
c)    Mnu. Jan Maree;
d)    Mk Martha Mbhele;
e)    Mk Janine Myburgh;
f)     Mnu. Richard Scott;
g)    Mnu. Lutendo Sigogo;
h)    Mnu Jan Stemmett;
i)     Adv Willem van der Linde SC;
j)     Adv Ismail Jamie SC;
k)    Adv Greg Harpur SC;
l)     Adv Thami Ncongwane SC;
m)   Adv Dali Mpofu SC;
n)    Prof Managay Reddi;
o)    Adv M A Hawyes;
p)    Adv Samuel Mgiba;
q)    Adv D Ntsebeza SC;
r)     Adv Kgomotso Ditsebe Moroka
s)    Mk Namhla Thina Siwendu
t)     Adv Brian Nair, kanye na
u)    Mnu. Uys Mathebula.

Imibuto ingacondziswa ku:
Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore