Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi wevidiyo-inthanethi wangaLesitsatfu, mhla tinge-22 Inhlaba 2022

A. Tindzaba Letibalulekile TaleLive

1. Kuntjintja Kwesimo Selitulu

1.1. IKhabhinethi ikwemukele kuvakasha eNingizimu Afrika kweMnu. Alok Sharma, Mengameli weNgcungcutsela yema-26 yekuGucugucuka kwesimo selitulu yeNhlangano YaMhlabuhlangene (i-UN), kusukela mhla ti-19 kuya kumhla ti-21 iNhlaba 2022, kanye nekuhlola kwakhe kutsi iNingizimu Afrika ikhombise kutibophelela ngalokucacile  ekugucukeleni emandleni lahlobile.

1.2. Nga-2021, Mengameli Cyril Ramaphosa wahlanganyela nalabanye baholi ekumemeteleni budlelwane lobuyinchophamlandvo nahulumende waseFrance, iJalimane, i-United Kingdom ne-United States, kanye ne-European Union, kusekela ingucuko lenebulungiswa emnotfweni wekhabhoni lephansi kanye nemphakatsi lokwati kumelana nesimo selitulu.

1.3. INingizimu Afrika beyisebenta kamatima ekulungiseni sisekelo setfu sengucuko yemandla lahlobile futsi siye emitfonjeni yemandla lahlobile lefana ne-hydrogen leluhlata, i-biomass, emandla emoya, emandla elilanga nemandla laphehlwa ngemanti, kulokunye lokuvuselekako. Loku lokubitwa ngekutsi kubhicwa kwemandla kuvumela kulingana phakatsi kwemitfombo yemandla kuze kucinisekiswe emandla latsembekile kuze kuhlangabetwane netidzingo temandla letikhulako telive.

2. Kugomela Sifo seLigciwane leKhorona (i-COVID-19)

2.1. IKhabhinethi ikwamukele kwehla lokukhulu kwetifo letiphatselene ne-COVID-19 letirekhodwe eNingizimu Afrika kulamaviki lambalwa lakengcile yaphindze yakhutsata bonkhe bantfu labafanelekile kutsi bachubeke nekugoma, lokusita kuvimbela kugula lokumatima, kulaliswa esibhedlela nekufa.

2.2. Ihhafu yabo bonkhe bantfu labadzala baseNingizimu Afrika kuze kube manje basitfolile silinganisomutsi sinye semjovo wekugomela i-COVID-19. Hulumende uhlose kusebentisa imali lenentalo lencane lesandza kugunyatwa liBhange leMhlaba kutsenga nekwengeta imitsamo yemjovo ye-COVID-19 aphindze acinisekise kutsi sive sivikeleke ngalokwenele etifweni letingaba khona.  

2.3. IKhabhinethi iphindze yacubungula tindzaba letiphatselene nentfutfuko ekulawulweni kwabhubhane we-COVID-19, ikakhulukati ngenchubekelembili leseyentiwe kuze kubuyelwe ngalokugcwele emisebentini yetenhlalomnotfo letayelekile. Ngcongcoshe Wetempilo, Dkt. Joe Phaahla, utawuniketa imininingwane leyengetiwe.

3. Lusuku LweLusha LwaVelonkhe  

3.1. IKhabhinethi ibonge bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekuhlanganyela emigubhweni yeLilanga Lwelusha Lwavelonkhe ngaLwesine, mhla ti-16 kuNhlaba 2022 ngaphansi kwendzikimba letsi: “Kutfutfukisa kuphila lokusimeme nekusimama kwebantfu labasha kuze kube nelikusasa lelincono.”  Umoya wemdlandla newekucina lokhonjiswe lusha esiveni sakitsi imphela usizatfu sekubungata kanye nelitsemba lelikusasa lelincono.

3.2. Njengoba iNyanga Yavelonkhe Yelusha seyiya ngasekupheleni, asicinise imitamo yetfu yekucinisekisa kutsi bantfu labasha bayafinyelela etinhlelweni letinyenti tekwesekwa letiniketwa nguhulumende futsi sente kube lula kutibandzakanya kwabo emnotfweni. 

3.3. Luphiko Lwetemisebenti Yahulumende, njengemcashi lomkhulu kunawo onkhe, liphendvule lensayeya ngekwenta labaceceshwe ngeticu labangasebenti kutsi batfole lwati lwekusebenta nangeluHlelo Lwekusebenta Ufundza ngaloluphiko lwetemisebenti Yahulumende. Hulumende uphindze futsi waphumelelisa Sikhwama Sekucashwa Kwetenhlalo (i-SEF) kanye netindlela letivuselelwe temisebenti yeLuhlelo Lwelusha Lwavelonkhe (i-NYS) letitawutsatsa bantfu labasha labange-50 000 ngalinye emnotfweni.

3.4. Lemitamo ngeke inikete kuphela sipiliyoni sekusebenta lesidzingeka kakhulu   kodvwa itawuphindza futsi icinisekise ligugu lekuba sakhamuti lesisebentako. I-SEF ibambisana netinhlangano letitimele (ema-NGO) bese kutsi i-NYS ibhalisa bantfu labasha kutinsita letenta imiphakatsi izuze eveni lonkhe.
 
4. Tekutfutsa 
   
4.1. IKhabinethi ilwamukele luHlelo lwekuSebenta lolunemaphuzu la-11 lekubukana nekuvinjwa kwemigwaco kanye nekucashwa kwebantfu bangaphandle njengabashayeli bemaloli. Loluhlelo, lolwasungulwa liKomidi Labongcongcoshe Betemigwaco Nemitfwalo (i-IMC) ngekubambisana nalabatsintsekako embonini yetemgwaco nemitfwalo, likhutsata kulokunye kuphocelelwa kwetidzingo tema-visa kanye nekutfotjelwa kwemitsetfo yetebasebenti.

4.2. I-IMC yasungulwa kuze kutsi ibukane nekwandza kwekuvinjwa kwemigwaco kanye nemibhikisho yebashayeli bemaloli baseNingizimu Afrika labangakajabuli. Imibhikisho nekuvinjwa kwemigwaco kuba nemtselela lomubi ekuhambeni, kwetfuse nebatjalitimali balamanye emave futsi lokubaluleke kakhulu, kuba nemtselela lomubi emnotfweni kanye nekuphakelwa kwemikhicito lebalulekile lesebentisa tindlela letitsintsekile.

5. Kuswelakala Kwemanti kuleliDolobhakati le-Nelson Mandela Bay (i-NMB)

5.1. IKhabhinethi ikwamukele kungenelela kweLitiko Letemanti Nekutfutfwa Kwekungcola (i-DWS) kuMasipala weliDolobhakati lase-NMB eMphumalanga Kapa kuze kugwenywe Kwehla Kwemanti Emadamini njengoba sifundza sibukene nengwadla yekuswelakala kwemanti lokucale nga-2015. I-DWS isebentisana nesifundza kwenta tinyatselo tesikhatsi lesifishane, lesiphakatsi nalesidze kubukana nekunciphisa umtselela longaba khona wesomiso.

5.2. IKhabhinethi iphindze futsi incusa base-NMB kutsi babambelele emigomeni yemanti lebekwe bomasipala bendzawo kuze kutsi kucinisekiswe kuvikeleka kwemanti. Sekukonkhe, kusetjentiswa kwemanti kufanele kwehliswe ngemalitha latizigidzi leti-50 ngelilanga, kusukela ezingeni lamanje lemalitha latigidzi leti-280 ngelilanga kwehle kuye emalitheni latizigidzi leti-230 ngelilanga.

6. Bugebengu Nenkhohlakalo

6.1. IKhabhinethi ikwamukele kuboshwa kwakamuva kwesikhulu seLitiko Letasekhaya lesisebenta ehhovisi lase-Benoni ngekuniketa sakhamuti sase-Bangladeshi ipasipoti yemgugu. Sikhulu, Mk Sibongile Simelane, uniketwe ibheyili ye-R5 000 eNkantolo yaMantji yaseBenoni ngaLwesibili, mhla ti-21 iNhlaba 2022. LowaseBangladeshi, uMnu Fahim Kazi, waboshwa ngesikhatsi atama kubaleka kuleli mhla ti-12 iNkhwekhweti 2022 ngaphansi kweligama lelitsi, 'Lebogang Ndlovu'.

6.2. Litiko Letasekhaya (i-DHA) lisandza kucosha umlingisi waseLithuania, Mk. Ieva Andrejevaite, lobekafuna kuhlukumeta umbuso wekuphatsa babaleki eNingizimu Afrika lapho acambe indzaba yekufuna kufaka sicelo sekukhoseliswa ngenca “yemphi lese-Ukraine”.

6.3. IKhabhinethi iyawuncoma umsebenti lowenziwa yi-DHA's Counter Corruption Unit. Ishayela lihlombe futsi ikhutsata bantfu nje baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke nekubika tento tebugebengu letinjengaleti. Tento letingekho emtsetfweni tebantfu baseNingizimu Afrika labatsengisa bunjalo babo tinemiphumela lemibi kakhulu ekuvikeleni live kanye nesimo senhlalomnotfo yelive.

6.4. Hulumende utawuchubeka utawucinisa sandla kunome ngubani lobandzakanyeka etentweni letingekho emtsetfweni letibukela phansi imitsetfo yetfu yekufika kwebantu lababuya kulamanye mave, ngaphandle kokwesaba kumbe kukhetsa.

6.5. IKhabhinethi iphindze yakwemukela kuboshwa nekugwetjwa kwakamuva kwathishela waseThekwini, Mk Nomusa Precious Gabuza (37) - logwetjwe minyaka lemitsatfu yekucondzisa tigwegwe kanye neminyaka lemine abhadla ejele, lokulengiswe yonkhe iminyaka lemitsatfu, eNkantolo yesiFundza yaseMlazi KwaZulu- Natal – ngekwephula uMtsetfo Welukhetfo Lwabomasipala Bahulumende Wasekhaya uMtsetfo, wa-2000 (uMtsetfo Nombolo-27 wa-2000). Njengathishela kulesikolwa lebesisetjentiswa njengesikhungo sekuvota ngesikhatsi seLukhetfo laboMasipala ngeMphala 2021, Mk. Gabuza walivuma licala lekukhwabanisa emavoti lange-24, lahlanganisa la-12 eLukhetfo lwaboMasipala lokufaka nala-12 eLukhetfo lwemaWadi.  

6.6. Kuboshwa nekugwetjwa kugcizelela kutibophelela kweKhomishini yeluKhetfo yaseNingizimu Afrika, kungenelela kusenesikhatsi nekusebentisa kuphatfwa kwemiphumela. Loku kubufakazi lobucinile betinhlelo telukhetfo, leseticinisiwe kusukela kwetfulwa lithulusi Lekuphatsa Bavoti i-Voter Management Device lelivimbela kuvota kabili.

6.7. IKhabhinethi ikucinisekisile kutsi lukhetfo lusisekelo sentsandvo yelinyenti yetfu futsi kufanele luvikelwe ngato tonkhe tindlela.

7. Inkhomfa Yetindvuna (i-MC12) ye-12 yeNhlangano Yemhlaba Yekuhweba (i-WTO)

7.1. IKhabhinethi iyamukele imiphumela ye-WTO MC12 lebeyibanjelwe e-Geneva, e-Switzerland kusukela mhla ti-12 kuya mhla ti-17 kuNhlaba 2022, ikakhulukati sincumo sekutsi emave lafanelekile angaweca emalungelo ebunikati bemjovo we-COVID-19 kuze kube ngu-2027.  Sincumo sekutsi kululwe lokulashwa nekuhlolelwa i-COVID-19 kwabambeteleka tinyanga letisitfupha.

7.2. INingizimu Afrika beyisolo ihola lubito lwekutsi i-WTO ihocise emalungelo ekuvikelwa kwemphahla lecanjiwe lephatselene nemitsi yekugomela i-COVID-19 letawucinisekisa kufinyelela lokulinganako emitsini yekugoma futsi ivumele emave lanemakhono ekwenta imitsi yekugoma kutsi ayente.

7.3. Ingcungcutsela iphindze yatibophelela eluhlelweni loluvulelekile nalolubandzakanya konkhe lokugucula yonkhe imisebenti yayo futsi yavumelana ngenhlanganisela yetivumelwano tekuhwebelana letibukene netindzawo letifana netemphilo, kubeka mincele ekusiteni ngekudoba lusito lwetimali, kumisa kuhweba nge-inthanethi kanye nekutfolakala kwekudla.

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Inchubekelembili lemayelana neLuhlelo Lwekutfutsela eKusakateni Ngedijithali (i-BDM).

1.1. IKhabhinethi itfole lwati lolusha ngeluHlelo lwe-BDM futsi yaphawula ngenchubekelembili leseyentiwe ngekufakwa kwemabhokisi elizinga lelisetulu njengencenye yekusuka ekusakateni nge-analogu kuya ekusakateni ngedijithali.

1.2.    IKhabhinethi iphindze yakugcizelela kuphutfuma kwekuphotfula i-BDM kukhulula emagagasi emoya ladzingekako ekusakata kabanti abomakhalekhikhini, kanye naletinye tinjongo letiphatselene nebuchwepheshe belwatiso netekuchumana.

1.3. Ngcongcoshe weTekuchumana Nebuchwepheshe Bedijithali Khumbudzo Ntshavheni utobamba umhlangano nebetindzaba kusasa (ngaLwesihlanu, mhla ti-24 kuNhlaba) kuze anikete imininingwane leyengetiwe.

2. Umbiko Wemnyaka Wavelonkhe Wesimo Semalungelo Ebantfwana 

2.1. IKhabhinethi igunyate uMbiko Wesibili Wemnyaka Wesimo Savelonkhe Semalungelo Ebantfwana latoshicilelwa. Umbiko uniketa ngelwati lolusha mayelana nekucaliswa kwekusebenta kweluHlelo Lwavelonkhe Lwekusebenta Lwebantfwana esikhatsini sa-2019-2024. 
  
2.2. Umbiko ugcamisa timphumelelo letirekhodiwe tesikhatsi sa-2020-2021. Iphindze ivete tindzawo letisasele letiyinsayeya, lokuhlanganisa kuphepha kwebantfwana kanye nekungalingani lokuchubekako phakatsi kwalabaphuyile nalabanotsile macondzana nebantfwana. Lombiko uphindze uvete kutsi bhubhane we-COVID-19 ube nemtselela kangakanani ebantfwaneni ngalesikhatsi.

2.3. Tinyatselo tekungenelela leticaliswa nguhulumende kuhloswe ngato kuphumelelisa emalungelo ebantfwana, njengoba kuvetwe kuMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika wa-1996. Tiphindze tisekele tibopho telive eTingcungcutseleni te-UN Letihlangene ngeMalungelo Ebantfwana (i-UNCRC) kanye neMculu Wase-Afrika weMalungelo Nenhlalakahle Yebantfwana (i-ACRWC). INingizimu Afrika isayine i-UNCRC kanye ne-ACRWC. 

2.4. Umbiko uhlanganiswe ngekubonisana nematiko ahulumende kanye nembijana letsintsekako labafanelekile ezingeni lavelonkhe nelesifundza. Umbiko logcwele utofakwa kuwebhusayithi weLitiko Letekutfutfukiswa Kwemphakatsi: www.dsd.gov.za

3. Umbiko Wesikhatsi waseNingizimu Afrika Lohlanganisiwe wesitsatfu kuya kuwesitfupha ku-UNCRC

3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweMbiko weSikhatsi wesitsatfu kuya kuwesitfupha ku-UNCRC. Lombiko ulandzela Umbiko weSikhatsi wesibili lowetfulwa ku-UNCRC nga-2014.

3.2. Lombiko uhlanganiswe ngekulandzela Sihloko se-44 se-UNCRC, uphindze futsi ufake ekhatsi lokucasheliwe kanye netincomo talelive tanga-2016.

3.3. Lombiko wahlanganiswa ngekubonisana nawo onkhe ematiko lafanele kanye nalabatsintsekako eveni lonkhe. Umbiko lophelele utawukwatiswa ummango nasewetfulwe ku-UNCRC.

4. Umbiko wavelonkhe lomayelana nekufezekisa Luhlelo Lolusha Lwekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemadolobheni

4.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwembiko wavelonkhe wekucala waseNingizimu Afrika lomayelana nekufezekiswa kweLuhlelo Lolusha Lwekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemadolobheni kuLuhlelo Lwekuhlaliswa Kwebantfu laMhlabuhlangene (i-UN-Habitat). I-UN-Habitat yavuma leluHlelo layo Lolusha Lwekutfutfukiswa Kwemadolobha kuNkhomfa yayo lemayelana neteTindlu neNtfutfuko Lesimeme yaseMadolobheni ngeMphala 2016. Emalunga emibuso bekalindzeleke kutsi angenise umbiko wenchubekelembili ngekungacindzetelwa.

4.2. INingizimu Afrika yalusekela loLuhlelo Lolusha Lwekutfutfukiswa Kwemadolobha yaphindze futsi yalufezekisa ngekusebentisa Luhlakamsebenti Loluhlangene Lwekutfutfukisa Tindzawo Tasemadolobheni (i-IUDF). I-IUDF ihlose kuhola embili ekutfutfukiseni kwawonkhe wonkhe, kuhlaliswa kwebantfu edolobheni lokucinile nalokuphilekako.

4.3. Lombiko wenchubekelembili wahlanganiswa ngekubonisana nemikhakha yahulumende yavelonkhe yetifundza kanye neyendzawo, kanye nema-NGO lafanele. 

5. Lisubuciko Lelihlanganisiwe Lekutfutfukiswa KweLusha (i-IYDS)

5.1. IKhabhinethi igunyate kutsi kusetjentiswe i-IYDS. Lendlelalisu ibangela kubakhona kweNchubomgomo Yavelonkhe Yelusha ya-2020-2030. Ichaza tento, imiklamo kanye netinhlelo lokumele tentiwe ngulabatsintsekako labehlukahlukene labavela etinhlanganisweni telusha.

5.2. Iphindze ibukane nekunciphisa kuphindzaphindza kwekungenelela kwahulumende futsi icondzise kutsi tinhlangano temmango kanye nemikhakha letimele tingabeseka njani bantfu labasha ekufinyeleleni ematfubeni. Kugcogcwa kwalendlelalisu kubandzakanya imibono leyehlukene levela emikhakheni leyehlukahlukene yemmango.

6. Luhlaka LweMtsetfo Lohlongotwako lomayelana Nekongiwa Nekusetjentiswa Lokusimeme Kwetinhlobonhlobo Talokuphilako taseNingizimu Afrika

6.1. IKhabhinethi igunyate luhlaka lweMtsetfo Lohlongotwako lomayelana Nekongiwa Nekusetjentiswa Lokusimeme Kwetinhlobonhlobo Talokuphilako taseNingizimu Afrika kuze ummango uphawule ngawo. Tinhlobonhlobo talokuphilako taseNingizimu Afrika tiniketa sisekelo lesibalulekile sekukhula nekutfutfukiswa kwemnotfo, futsi tibalulekile etimphilweni tebantfu.
  
6.2. Umtsetfo Lohlongotwako unika emandla tincomo letentiwe Yiphaneli Yabochwepheshe Belizinga Lelisetulu lelikhetfwe nga-2019 kuze kutsi libuyekete tinchubomgomo tetfu letikhona, imitsetfo kanye nemihambo etindzabeni letiphatselene neluhlobolunye lwalokuphilako. 

6.3. Lombiko uncome kutsi kutfutfukiswe inchubomgomo lebanti ngekongiwa nekusetjentiswa ngendlela lesimeme kwetinhlobonhlobo tetintfo letiphilako telive. Lenchubomgomo itosetjentiswa kuyo yonkhe imikhakha yahulumende. Konga kubalulekile emkhankhasweni welive wekukhulisa umnotfo masinyane kanye nekwakha ematfuba emisebenti.

7. Lisubuciko Lenyama Yetinyamatane
 
7.1. IKhabhinethi igunyate kushicilelwa kweluhlaka Lisubuciko Lenyama Yetinyamatane kuze kutsi ummango uphawule ngalo. Indlelalisu icondze kwenta imboni yenyama yetinyamatane kutsi ibe semtsetfweni kanye nekuyintjintja. Futsi icondze kufaka sandla ekutfolakaleni kwekudla ngendlela lesimeme.

7.2. Imboni yenyama yetinyamatane ngalokuvamile iyimboni lengekho emtsetfweni lesebenta ngendlela letincetu letehlukene. Lendlelalisu lehlongotwako iniketa luhlelo lwekusebenta lolutoba semtsetfweni futsi lucinise lomkhakha njengaloniketa kutfolakala kwekudla kanye nekukhulisa umkhakha wetemnotfo longasita ekudaleni ematfuba emisebenti.

C. Imitsetfosivivinyo

1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Jikelele  Temdzabu wa-2022 

1.1. IKhabhinethi igunyate kwetfulwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Jikelele Wetindzaba Tendzabuko wa-2022 ePhalamende kuze uchubeke ucutjungulwe. Letichibiyelo ticondze kubuyeketa uMtsetfo Webuholi Bendzabuko kanye neMtsetfo weBuholi be-Khoi-San, wa-2019 (Umtsetfo Nombolo-3 wa-2019), locale kusebenta mhla ti-1 kuMabasa 2021.

2. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekuvikela Tikhungo Tentsandvo Yelinyenti Kumaphekulasikhuni Nemisebenti Lephatselene Naloko wanga-2022

2.1. IKhabhinethi ivume kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekuvikela Tikhungo Tentsandvo Yelinyenti Kumaphekulasikhuni Nemisebenti Lephatselene Naloko wanga-2022 kutsi uchubeke nekucutjungulwa. Ungaze wemukelwe, loMtsetfosivivinyo utochibiyela uMtsetfosisekelo wanyalo WekuVikelwa kweNtsandvo Yelinyenti Lomelene Nebuphekulasikhuni Netento Letihlobene Naloko, wa-2004 (uMtsetfo Nombolo-33 wa-2004).

2.2. LoMtsetfosivivinyo ungene enchubeni lebanti yekubonisana nemmango ngemuva kwekutsi sewugunyatwe yiKhabhinethi ngeNkhwekhweti 2021. Letichibelo tihlose kucondzanisa emathulusi elive lasekhaya ekulwa nebuphekulasikhuni netinyatselo temhlaba wonkhe lesetibekiwe. Baphindze bakhuluma ngetigatjana letitsatfwe njengaletingahambisani neMtsetfosisekelo yiNkantolo yeMtsetfosisekelo 

2.3. Njengelive lelisayine neMkhandlu WeTekuphepha we-UN, iNingizimu Afrika ibophekile kutsi yente imitsetfo yemave ngemave njengenchubosintfu yayo lefuna kucinisa tinyatselo tekulwa nebuphekulasikhuni bemhlaba.

D. Imicimbi Letako

1. Ingcungcutsela ye-14 yeBrazil, Russia, India, China neNingizimu Afrika (i-BRICS) 

1.1. Mengameli Ramaphosa utawuhola litsimba lekutimbandzakanya kweNingizimu Afrika eNgcungcutseleni lebanjwe ngemhlangano wevidiyo we-inthanethi Ye-14 Yebaholi be-BRICS lesingatfwe yiRiphabhliki yeBantfu baseShayina kusukela ngaLesine, mhla ti-23 kuya kuLesihlanu, mhla tinge-24 Inhlaba 2022. 

1.2. Kuba lilunga kwetfu ku-BRICS kuyachubeka nekwenta live libe nenzuzo. Kulomnyaka lophelile ingetulu kwa-17% imikhicito letfunyelwe kulamanye emave laku-BRICS, futsi ngetulu kwe-29% kwalokungenako kuvela kulawo mave. Lelinani lalokuhweba liyachubeka nekukhula, nekuhwebelana nalamanye emave e-BRICS kufika kutigidzigidzi leti-R702 nga-2021, likhuphuke lasuka kutigidzigidzi leti-R487 nga-2017.

1.3.    Kusebentisana phakatsi kwemalungu e-BRICS emikhakheni leyehlukene njengetemphilo neluhwebo lolutfutfukisiwe kuyikhulisile imboni yetfu yasekhaya, futsi kwazuzisa onkhe emalunga e-BRICS. Kutjala kwetimali kwetfu kumiklamo yekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kanye nemitamo yekunciphisa tindlela letibambelelako uma senta libhizinisi kuhloswe ngako kwandzisa kutfunyelwa kwemkhicito kulamanye emave kubalingani betfu be-BRICS.

2. Sikolo SaseBusika Sekungamela Temnotfo

2.1. Sikolo Savelonkhe Sahulumende (i-NSG) sitosingatsa LuHlelo lwaso Lwesitsatfu Lwasebusika Lwesikolwa Sekulawula Umnotfo SetiKhulu TePolitiki eJozi kusukela mhla ti-27 kuNhlaba kuze kube lu-1 kuKholwane 2022. Utohanjelwa boNgcongcoshe labavela e-Côte d'Ivoire; South Sudan neNingizimu Afrika; kanye nabaCondzisi-Jikelele labavela eLesotho, Zambia, Democratic Republic of Congo, Tanzania naseGhana. Baphatsidolobha baseNingizimu Afrika, kanye nemalungu emakomidi ebaphatsidolobha netigungu letisetulu, nato titoba khona. 

2.2. Tikhulu tetepolitiki letichamuka emaveni lahlukene kulindzeleke kutsi tabelane ngemibono nangetifundvo etimweni letahlukene labahlangabetana nato emsebentini wato wemalanga onkhe.

2.3. I-NSG yakhe luhlelo lweminyaka yonkhe lwemalunga esigungu lesisetulu nga-2020, njengencenye yekwesekela kutibophelela kwahulumende ekwakheni umbuso lonelikhono. Ihlose, kulokunye, kuhlomisa baphatsi emazingeni omatsatfu ahulumende ngemakhono latfutfukisiwe ebuholi kanye nekwengamela kuze bakwati kuhlola kabusha tinsayeya tekuphatsa letivimbela kubandzakanywa nekukhula kwemnotfo lokusimeme.

3. Lusuku lwa-Nelson Mandela Lwemave Emhlaba  

3.1. Lilanga lalomnyaka lwe-Nelson Mandela lwangeMsombuluko, 18 Kholwane 2022 lutogujwa ngaphansi kwendzikimba yemhlaba wonkhe: “Yenta loko longakwenta, ngaloko lonako, noma ngabe ukuphi”.

3.2. Kusimemo lesicacile sekutsi bantfu basekele futsi bafake sandla kulomkhankaso ngekufaka sandla ngekungenelela lokusimeme lokunemtselela lotohlala sikhatsi lesidze.

3.3. Kunye kungenelela lokunjalo lokusimeme luHlelo lweminyaka yonkhe lwe-Nelson Mandela Youth Dialogue and Ethical Leadership lolugcile etindzabeni letitsintsa bantfu labasha eNingizimu Afrika nasemhlabeni wonkhe.

4. Sikhatsi Sekutsela

4.1. Sikhatsi sekugcwaliswa nekutfunyelwa kwemafomu entsela wa-2022 sitawuvulwa kusukela mhla lu-1 kuKholwane kuze kube mhla tinge-24 Imphala 2022. Bakhokhi bemtselo bayakhutsatwa kutsi bafake emafomu abo emtselo ngekusebentisa luhlelo lwe-eFiling (www.sarsefiling.co.za) noma basebentise i-MobiApp yeLuphiko Lwekugcogca Umtselo lwaseNingizimu Afrika (i-SARS). 

4.2. Kulomnyaka i-SARS itawuchubeka nekuhlola ngekutentela ngekwayo kwemkhokhimtselo ngamunye, lokufaka emafomu emtselo ngalendlela kusita kutsi ibe lula inchubo yekungenisa emafomu emtselo. Nga-2021 babangetulu kwetigidzi letintsatfu tebakhokhi bemtselo labahlolwa ngekutentakalela.

4.3. Kuletfwa ngesikhatsi nekugcwaliswa kahle kwemafomu entsela akucinisekisi nje kuphela kutsi bakhokhintsela bahlala batfobela umtsetfo, kodvwa kubuye kusite hulumende kutsi aletse tinsita kubantfu baseNingizimu Afrika labatidzinga kakhulu.

E. Imilayeto

1. Kuhalalisela
IKhabhinethi idlulise kuhalalisela kwayo kanye netilokotfo letinhle ku:
 
• Jaji Owen Lloyd Rogers kulandzela kukhetfwa kwakhe  kwakamuva nje njengeliJaji leNkantolo yeMtsetfosisekelo yaseNingizimu Afrika. 
• IKhabinethi ihlanganyele naMengameli Ramaphosa ekufiseleni Mengameli waphambilini Thabo Mbeki Lusuku Lwekutalwa Lolunenjabulo Lweminyaka lema-80, lalugubhe mhla ti-18 Inhlaba 2022. UMnu. Mbeki ube nembono welikusasa lelichakatile nalelinempumelelo labo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

F. Kucashwa
Konkhe kucashwa kweyame ekucinisekisweni kweticu kanye nemvume lefanele.

1. Bacondzisi labangasiyo incenye yesigungu lesisetulu seBhodi Yetiphatsimandla Tetindizamshini Temmango eNingizimu Afrika:
a. Mnu. Ernest Khosa;
b. Mk. Bulelwa Koyana;
c. Mnu. Surendra Sooklal; kanye
d. NeMk. Rejoice Edith Phewa.

2. Emalunga Elihhovisi Lekudzalulwa Kwemali Lebolekiwe Yetindlu kanye Nekudzalula Kwetivumelwane teTindlu:  
a. Mk. Kenosi Pearl Louisa Selane (Sihlalo);
b. Mk. Catharina Maria Van der Sandt;
c. Mnu. Errol Vincent Magerman;
d. Mmeli Mandla Dludlu;
e. Mnu. Matsobane Gabriel Mello;
f. Mk. Palesa Mawasha;
g. Mk. Penelope Anne Beck-Paxton;
h. Mk. Sphiwe Dorris Mayinga;
i. Mk. Tshifhiwa Victor Mphigalale; kanye
j. NeMnu. Zuko Ncemane.

Imibuto: Mk. Phumla Williams – Sikhulumi seKhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore