Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi WangaLesitsatfu, Mhla tinge-21 Mabasa 2021

Ikhabhinethi ibambe umhlangano wayo wekucala kusukela kwaba khona kumiswa kwemisebenti nekuhamba kwebantfu nga-2020, loku kuyincenye yeKhabhinethi yekutsi ihambisane nalokusha lokwetayelekile lapho lelive lichubeka livula.

A. Tindzaba Letibalulekile Talelive

1. Kumiswa Kwesikhashana KweLuhlelo Lwekugoma LweSisonke Kanye Nesincomo Sekutsi Luvulwe
1.1. Ikhabhinethi yatisiwe ngekumiswa kwesikhashana kweLuhlelo Lwekugoma LweSisonke Lwaka-Johnson and Johnson (i-J&J), lokusinyatselo sekucilika lokuvumele bososayensi baseNingizimu Afrika kutsi babuyekete imininingwane yaseNingizimu Afrika mayelana nalomjovo wekugoma waka-J&J. Loku kulandzele kumiswa kweluhlelo lwemjovo wekugoma waka-J&J eMelika (e-USA) ngemuva kwekutfolakala kutsi bantfu labasitfupha labajovwe ngalomjovo waka-J&J ingati yabo yente emahlwili langakavami. Lesinye sizatfu salokumiswa kwesikhashana kube sincumo sayo i-J&J sekutsi imise kwesikhashana kusetjentiswa kwalemijovo
emaveni ase-Europe.
1.2. Kumiswa kwesikhashana eNingizimu Afrika bekuhambisana nekutinikela kwahulumende ekucinisekiseni tinyatselo tekuphepha letiphelele letitsetfwe mayelana nekusetjentiswa kwalomjovo. Lemininingwane lebuyeketiwe icinisekise kutsi iNingizimu Afrika kubasebenti betemphilo lasebajovile (ema-HCW) isengakahlangabetani nalokutsi ingati yente emahlwili langakavami.
1.3. Ikhabhinethi isemukele sincomo lesentiwe Siphatsimandla SaseNingizimu Afrika Setekulawulwa Kwemikhicito Yetemphilo sekuvula Luhlelo Lwekugoma LweSisonke lwaka-J&J.
1.4. Bososayensi betfu batawuchubeka nekulandzelela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika uma bagonywa nanoma sebagonyiwe. Ngasemkhatsini waMabasa 2021, besekugonywe basebenti labanakekela ngetemphilo labangetulu kwalaba-292 623 ngaphasi kwaloLuhlelo Lwekugoma LweSisonke.

2. Kwetfulwa kweluhlelo lwekugoma
2.1. Ikhabhinethi iyemukele inchubekelembili yekusayinwa kwekontileka ne-J&J lemayelana nekutsengwa kwemijovo yekugoma yaka-J&J kute kutsi kwetfulwe loluhlelo ngalokuphelele, iphindze futsi yancoma Indvuna yeTemphilo, Dkt. Zweli Mkhize kanye neNdvuna yeTekuhwebelana Netimboni kanye Netemincintiswano, Mnu. Ebrahim Patel, mayelana nekusombulula letinkinga betiloku tingakasonjululwa tekutsengwa kwemijovo yekugoma ngaphandle kwekufaka simo seNingizimu Afrika enkingeni.
2.2. Ngetulu kwaloko, Ikhabhinethi ikwemukele kuphumelela kwetingcoco nekucela nekubonisana telinani lemijovo yekugoma leyengetiwe yaka-Pfizer letigidzi leti-10, lokwenta samba selinani lemijovo yekugoma yaka-Pfizer ibe tigidzi letinge-30. Loku kusho kutsi iNingizimu Afrika itawukhona kugoma bantfu labatigidzi leti-15 ngalemijovo yekugoma yaka-Pfizer esikhundleni salabatigidzi leti-10 nje kuphela.
2.3. Kulungiselela kwetfula kweSigaba-2 seluhlelo lwekugoma lolutawucala mhla ti-17 Inkhwekhweti 2021, Ikhabhinethi ikhutsata bantfu labaneminyaka lenge-60 nangetulu budzala kutsi babhalise kuNchubo Yemininingwane Yekugonywa Yekwe-elekthroniki ku-https://vaccine.enroll.health.gov.za.
2.4. Bantfu labete i-inthanethi bangaya bayobhalisa bona matfupha etiteshini tekubhalisela kugoma letingetulu kwe-3 338 letikhona kulo lonkhe lelive. Kutawuphindze futsi kukhishwe nemacembu labomahambanendlwana asite bantfu labadzala, bantfu labangenamakhaya kanye nebantfu labahlala etindzaweni tasemaphandleni.

3. Silinganiselomanani Sekwesuleleka nge-COVID-19
3.1. Ikhabhinethi itfole takamuva mayelana nekwesuleleka nge-COVID-19 takulo lonkhe lelive yaphindze futsi yancoma bantfu baseNingizimu Afrika ngekuchubeka kwabo nekulandzela tindlelanchubo letingesito tetekwelapha tekugcoka tifonyo etindzaweni temmango, nekukhweshelana ngemgamu lolinganiselwa kumamitha langu-1.5 kanye nekugeza tandla njalo-nje ngemanti nensipho noma ngekusebentisa sibulalimagciwane sekugeza tandla lesine-alkhoholi lenge-70%.  
3.2. Nanoma kunjalo, lombiko uphindze futsi wakhombisa kukhula lokutsite-nje kancane nge-4,9% ebantfu labahlolwe batfolakala kutsi besulelekile kulamalanga la-14, lendlulile, mhla ti-18 Mabasa 2021. Letehlakalo tikhule kusuka kuleti-14 113 emalangeni aphambilini la-14 taya kutehlakalo leti-14 807 kulamalanga la-14 lendlulile.
3.3. Lokukhula lokutse-nje kancane kwetehlakalo kubangelwe yinhlanganisela yekucubuka kabusha kwalesifo eFreyistata naseNyakatfo Kapa, futsi emacembu latsatsa tinyatselo abukane nalesimo ngekushesha akhishiwe kute kutsi alandzelele labo lekungenteka kutsi besulelekile.

4. Kuvuswa kwemnotfo
4.1. Luklayo Lwemnyaka Lolumkhakhaminyenti Lwenchubo Yebhizinisi Yekufuna Basebenti Ngaphandle Belihhovisi Lelikhulu Lelilawulako (i-BPO) Lwanga-2021, lolubeke iNingizimu Afrika njengeyekucala emhlabeni njengesikhungo se-BPO.
4.2. Loluklayo lwendlulele kutiphatsimandla letingetulu kwaletinge-600 letivela etimakethe letinkhulu letingumtfombo letisiphohlongo, letifaka ekhatsi i-Australia, iCanada, iFrance, iGermany, i-Italy, iSpain, i-United Kingdom (i-UK) kanye neMelika (i-USA).
4.3. Loku kucinisekisa umsebenti wahulumende nemkhakha wekutsatsa tinyatselo tekuvikela inkinga isengakafiki kwakha emandlamakhono e-BPO alelive, ngekukhula lokunemandla kutikhungo tekushayela tincingo, kwesekwela ngetebucwepheshe kanye netinsita telihhovisi teluphiko lwangemuva nelwangembili temafemu lamakhulu etivenyenti kanye newaseNingizimu Afrika.
4.4. Sakhiwonchanti lesinemandla salelive, basebenti labaceceshiwe, lwati lwetetinsita tebucwepheshe netetimali, nekwati lulwimi lwesiNgisi, kuyachubeka nekwenta lelive libe yindzawo lehehanako ye-BPO.

5. Kwakhiwa kwemisebenti
5.1. Ikhabhinethi kuyayitfokotisa kutsi tingenelelo letinyenti tahulumende tekuvusa kuhlanganyela emnotfweni kwebantfu baseNingizimu Afrika labanyenti, ikakhulu bantfu labasha, setiyacala titsela titselo letinhle.
5.2. Luhlelo Lolungumvusa Lwetemisebenti Lwelihhovisi LaMengameli lolwetfulwa ngeMphala 2020 kutsi lubukane nelifutse le-COVID-19 kutemnotfo lwakha noma-ke lwagcina imisebenti le-360 010 ngasekupheleni kweNdlovana 2021, ikakhulu yelusha lolungasebenti. Kwengeta kuloko, loluhlelo lwekuvusa umnotfo selwesekele tindlela tekutiphilisa tebazuzi laba-60 539 ngekwendluliswa kwekwesekelwa, kufaka ekhatsi emavawusha ekukhicita ebalimi labancane.
5.3.    Ematfuba langetulu kwalawa la-300 000 avela ekufakeni lusha etikolweni njengebalekeleli kulo lonkhe lelive, ngeMtamo weLitiko Letemfundvo Lesisekelo. Labalekeleli basetikolweni badlale indzima lebalulekile ekuciniseni simondzawo setekufundza etikolweni ngetikhatsi letimatima.

6. Kutfutfukiswa kwetakhiwonchanti
6.1. Ikhabhinethi iyibongile inchubekelembili leseyentiwe ekwenteni kancono kusebenta ngemphumelelo nekucudzelana kweSikhumulomikhumbi saseThekwini lesesiholele ekunciphiseni kakhulu siminyaminya nekwentiwa kancono kwetfulwa kwetinsita ngesikhatsi lesifanele.
6.2. Umhlonishwa, Mengameli Cyril Ramaphosa, uvakashele leSikhumulomikhumbi saseThekwini ngaLesine, mhla ti-15 Mabasa 2021 wayohlola inchubekelembili yekwentiwa kancono kwalesakhiwonchanti ngemuva kwekuhlangana kwakhe nebasebentisi baso kanye nalabatsintsekako ngeMphala nga-2019.
6.3. Ekwenteni kancono ematubuko aseNingizimu Afrika, ikakhulu Litubuko laseThekwini, liyinkhaba yemgomo wekuma kweNingizimu Afrika emkhatsini wematubuko etekuhwebelana lamakhulu kakhulu nalasebenta kahle kakhulu futsi licinisa kuma kwetfu njengelisango lalesigodzi nalelivekati.
6.4. Ikhabhinethi iphindze yemukela umbiko weluvakasho lwetekwengamela lwekuya kulitubuko iSaldanha Bay Harbour eNshonalanga Kapa lweNdvuna yeTemisebenti Yesive Nesakhiwonchanti Patricia de Lille – ahamba kanye neLisekelandvuna Noxolo Kiviet naDkt. Kgosientsho Ramokgopa, Inhloko yeLutjalomali Nesakhiwonchanti eHhovisi laMengameli – ngaLesibili, mhla ti-6 Mabasa 2021.  
6.5. Luhlelo Lwekulungisa neKugcina Ematubuko Lamancane Asesimeni Lesifanele, lekunguMklamo Lohlanganisile Welisubuciko njengencenye yeLisu Lelutjalomali Lwesakhiwonchanti lolwavunywa yiKhabhinethi ngeNkhwekhweti 2020, kwamanje seluphotfulwe ngalokunge-77%. Selwakhe samba sematfuba emisebenti lenge-611 futsi emabhizinisi endzawo lamanyenti lehlukene lamancane, lasemkhatsini lamancane kakhulu asazuze linanimali lelilinganiselwa kutigidzi letinge-R55. Lomklamo ulindzeleke kutsi uphotfulwe ngeNdlovulenkhulu yanga-2022.

7. Imibiko Yelubalobalo Yenyanga
7.1. Lihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika (i-StatsSA) liyachubeka nekukhipha imibiko yanjalo ngenyanga mayelana nekusebenta kwemikhakha yemnotfo leyehlukene. Nanoma-nje leminye imikhakha isachubeka nekushikashika yetama kuvuka, kucina kwetekulima, timboni tetekukhicita nekumbiwa kwetimbiwa tiyachubeka nekufaka inshisekelo ekuvusweni kwetemnotfo waseNingizimu Afrika.  
7.2. Ikhabhinethi kuyayitfokotisa kutsi kufezekiswa kweLisu Lekwakha Kabusha Nekuvusa Umnotfo lenta lifutse lelibonakalako ekuvukeni kwemnotfo waseNingizimu Afrika.

8.  Kuchochotana etikolweni
8.1. Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka mayelana nekundlondlobala kwekuchochotana etikolweni tetfu, lokufaka ekhatsi tehlakalo letisandza kwenteka eSikolweni Semabanga Laphakeme eMbilwi eThohoyandou, eLimpopo, Sikolwa Semabanga Laphakeme eDinwiddie eGermiston, eGauteng naseSikolweni Semabanga Laphakeme eMathole KwaZulu-Natal.
8.2. Ikhabhinethi idzabukile ngekushona kwaLufuno Mavhunga (lobekaneminyaka le-15 budzala) weSikolwa Semabanga laphakeme eMbilwi eThohoyandou, eLimpopo, futsi yendlulisele emavi ayo endvudvuto emndenini wakaMavhunga nebangani. Ikhabhinethi itjele tiphatsimandla kutsi tiphenye loludzaba ngekushesha tiphindze futsi ticinisekise kutsi kwentiwa bulungiswa lobufanele.
8.3. Ikhabhinethi icele labatsintsekako kutemfundvo, kufaka ekhatsi batali nebanakekeli bebantfwana, kutsi babumbane balwe nekuchochotana etikolweni kute kutsi kwentiwe simondzawo lesipholile lesivumela kufundza. Kusibopho samunye ngamunye wetfu kutsi sikhulume sibike kutiphatsimandla letifanele tehlakalo tekuchochotana, ikakhulu lapho khona bahlukunyetwa bangakhoni kubika noma besaba kubika.

9. Emacala entondvo
9.1. Ikhabhinethi ikugceke ngemandla kukhuphuka kwelizinga lemacala entondvo lamayelana ne-LGBTIQ+ lokuholele ekufeni kwa-Andile Ntuthela, Siphamandla Khoza naNathaniel Mbele.
9.2. Umculu Wemalungelo lovikeleke kuMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996 usimema kutsi sihloniphe emalungelo awo onkhe emalunga emmango ngaphandle kwekuwabandlulula nangonome nguluphi luhlobo lwekubandlulula. Lamacala ebugebengu lamabi kangaka netento tekugcagcalata atinandzawo entsandvweni yetfu yelinyenti, futsi tifanele kutsi tigcekwe kamatima ngitsi sonkhe.
9.3. Ikhabhinethi imema wonkhe wonkhe longasita ngekuboshwa nekushushiswa kwalababhebhetseli balamacala kutsi atsintse emaphoyisa ngekushayela lucingo kulenombolo yamahhala-10111 noma baye esiteshini semaphoyisa lesidvutane.

10. Imfiva Yetingulube Yase-Afrika (i-ASF) Nemkhuhlane Wetinyoni  
10.1. Ikhabhinethi ikucaphele kubhedvuka kwe-ASF epulasini ePotchefstroom eNyakatfonshonalanga kanye neMkhuhlane weTinyoni epulasini lelikhulu e-East Rand eGauteng.
10.2. Litiko Letekulima, Kuhlelwa Kabusha Kwemhlaba Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni kanye nalabanye labatsintsekako labafanele basukume ngekushesha bacinisa tekuvikela baphindze futsi bahlisibeta kuvalelwa endzaweni tsite yetekuphepha.
10.3. I-ASF sifo lesesulelwanako lesihlasela tingulube letifuywako kanye netesiganga. Umkhuhlane Wetinyoni uhlasela tinkhukhu kodvwa awendluleli kubantfu.

11. Imisebenti yetekucisha imililo
11.1. Ikhabhinethi yetfulele sigcoko imitamo yebasebenti bekutakula kanye nebacimimlilo labasebente ngesibindzi nekutikhandla busuku nemini bacisha umlilo eKapa naseSibhedlela eCharlotte Maxeke Academic eJozi ngekufanana.
11.2. Imililo yaseKapa ibhubhise takhiwo temlandvo kwatsi imililo yaseCharlotte Maxeke Academic Hospital yona idzinge kutsi kuhanjiswe tigulane letingetulu kwaletinge-400 tiyiswe kuletinye tibhedlela. Ikhabhinethi ifisele labo labalimele kulemililo kutsi belulame ngekushesha. Luphenyo lwekutfola timbangela talemililo seluvele lucalile.

12. Kungcubutana kwaseMozambique
12.1. Ikhabhinethi yemukele imitamo yeMmango Wetekutfutfukiswa Kwesigodzi SaseNingizimu (i-SADC) kutsi kwentiwe kutsi kube nekuthula nekuvikeleka kwalomphelo, kanye nekucolelana nekubuyisana nekutfutfuka, eRiphabhliki yaseMozambique.
12.2. Ingcungcutsela ye-Extraordinary Double Troika yeTinhloko Temave naHulumende we-SADC lebeyibanjwe ngaLesine, mhla ti-8 Mabasa 2021 eMaputo iyise tebucwepheshe eMozambique ngekushesha.
12.3. Ikhabhinethi iphindze futsi iyanetiseka kutsi takhamuti taseNingizimu Afrika letiseMozambique tinikwe lusito lwelincusa ngeLitiko Letebudlelwano Nekubambisana Kwemave Emhlaba neSikhungo Setekulawula Setebuncusa Selubambiswano Lesisebenta Imini Nebusuku. Bantfu baseNingizimu Afrika labanyenti sebabuyile kantsi labanye bayiswe kuletinye tindzawo taseMozambique letiphephile.

13. Kubulawa Ngesibhuku Kwabobhuti bakaCoka
13.1. Ikhabhinethi igceke ngemandla kubulawa ngesibhuku kwabobhuti lababili, Zenzele na-Amos Coka, lokusandza kwenteka epulasini laseMpumalanga. Labobhuti bandzawonye bebayincenye yebahlali basepulasini labebafuna umsebenti njengebasebenti basepulasini betikhatsi letitsite.
13.2. Ikhabhinethi incoma emaphoyisa laphakeme ngekushesha aphindze futsi abopha basolwa labatephulamtsetfo lasebake bavela eNkantolo yaMantji yasePiet Retief.
13.3. Ikhabhinethi icele kutsi kube nekuthula kulommango kute kutsi kuvunyelwe tebulungiswa titsatse indzawo yato kanye nekucinisekisa kutsi labo labatfolakala banelicala babukana nemtsetfo ngalokubafanele.

14. Sisombululo Sebabhikishi eKapa
14.1. Indvuna yeTasekhaya, Dkt. Aaron Motsoaledi, watise Ikhabhinethi ngenchubekelembili leseyentiwe yiKhomishina Lenkhulu Yamhlabuhlangene Yebakhoseli (i-UNHCR) yekusombulula loludzaba lwebabhikishi eKapa, linyenti labo lebekutakhamuti taseDemocratic Republic of Congo.
14.2. Lababhikishi bebakhoseliswe kwesikhashana ePaint City naseWingfield eKapa ngaphasi kwemitsetfomgomo yeSimo Setenhlekelele Yavelonkhe ye-COVID-19.
14.3. I-UNHCR itinikele kusita bonkhe babhikishi kutsi babuye bayohlala emimangweni eKapa nasemacentselweni ayo. Inhlangano Yemhlaba Yetekuya Kulamanye Emave (i-IOM) iphindze futsi yatinikela kunika labo labafisa kubuyela emaveni abo emathikithi ekugibela indizamshini. Ikhabhinethi iyawemukela lomusa longaka wekwephana, iphindze futsi icela bonkhe babhikishi kutsi bawemukele.

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Luhlakamtsetfo lweteMishado
1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLuhlakamtsetfo lweteMishado kutsi kuboniswane nesive ngawo. LoLuhlakamtsetfo luhlose kwenta kutsi kube neMtsetfosivivinyo lweteMishado Munye lomusha. Uphindze futsi wente umkhakha wetemishado luhambisane nemitsetfosimiso yetekulingana yemtsetfosisekelo.
1.2. Loluhlaka lwenta tihlongoto tekushadana kwebantfu balo lonkhe luhlobo lwetebulili, tenkholo kanye netemasiko. Luphindze futsi luhlongota kususwa ngalokuphelele kushadiswa kwebantfwana emkhakheni wetemishado yetfu wesikhatsi lesitako

2. Lisu Lekuvusa Umkhakha Wetekuvakasha
2.1. Ikhabhinethi ilivumile Lisu Lekuvusa Umkhakha Wetekuvakasha. Lelisu letfula timphendvulo letibumbene tahulumende nemkhakha wetekuvakasha kulokubhubha lokungaka lokubangwe lubhubhane lwe-COVID-19. Loluhlakalisu lwakhishwa ngeNgci nga-2020 kute kutsi sive sibonisane ngalo.
2.2. Lelisu liphakamisa emasubuciko ekungenelela lasikhombisa, lafaka ekhatsi kuvusa sidze lesinemandla semkhicito wakuleli; kwetfula tinhlelo telutjalomali netinsita;  nekuhlanganiswa kwetekuvakasha tesigodzi.
2.3. Letingenelelo letihlongotwako tihambisana ne-ERRP yalelive. Umgomo waloluhlelo kulondvolota imisebenti netindlela tekutiphilisa, kanye nekwakha ematfuba emisebenti lemisha. Lelisu litawuphindze futsi licinise tingenelelo tetingucuko kulomkhakha liphindze futsi lichubele embili kuhlonyiswa kwabomake, lusha kanye nebantfu labaphila nekukhubateka kulomkhakha.  
2.4. Indvuna Mamoloko Kubayi-Ngubane wetfule Luhlelo Lwekuvuselelwa Kwetekuvakasha lwakhe kanye nemboni yetekuhwebelana lamuhla ekuseni.

3. Umbiko Mayelana Nekusebenta kweTelucwaningo Nekwentiwa Kweluhlelo (i-R&D) Lwesikhutsati Setemtselo
3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMbiko lomayelana neKusebenta kweTelucwaningo Nekwentiwa Kweluhlelo (i-R&D) Lwesikhutsati Semtselo lwanga- 2018/19 njengekwesidzingo seSigaba se-11 D seMtsetfo weMtselo weMalingena, 1962 (Umtsetfo-58 wanga-1962).
3.2. Loluhlelo lwesikhutsati semtselo lwangeniselwa kusita lelive kutsi lizuze umgomo welinani leliphelele lemkhicito netinsita lelingu-1% kulusebentisomali lwe-R&D nga-2024. Lombiko utawutfolwa ngummango ngemuva kwekutsi wendlule kuto tonkhe tinchubo tePhalamende.

4. Sikhwama Sesincephetelo salabete Liphutsa
4.1. Ikhabhinethi ikuvumile kutsi kusungulwe Sikhwama Sesincephetelo Salabete Liphutsa. Kusungulwa kwalesikhwama kuhambisana nesivumelwane lesentiwa netinkampani letikhicita imitsi lekungutona titawube tiniketa iNingizimu Afrika imijovo yekugoma ye-COVID-19.
4.2. Lesikhwama siphindze futsi sibaluleke ekwesekeleni bantfu baseNingizimu Afrika lekungenta kutsi batfole kugula ngenca yalemijovo kute kutsi bakwati kutfola kwesekelwa nekwelashwa lokuncono.
4.3. Lesikhwama sitawusungulwa ngekuya kwekuchitjelwa kweSigaba se-27 seMtsetfo Wekulawulwa Kwenhlekelele, 2002 (Umtsetfo-57 wanga-2002). Sihlalo waso kutawuba lijaji.

5. Umbiko Mayelana nePhaneli Lesisezingeni Leliphakeme (i-HLP) Letekulawulwa Kwetilwane Netitjalo Tasendle
5.1. Ikhabhinethi uwuvumile umbiko we-HLP yeTekulawulwa Kwetilwane Netitjalo Tasendle, leyasungulwa Litiko Letemahlatsi, Kudvweba Nemvelo kutsi libuyekete tinchubomgomo, umtsetfo kanye netindlelanchubo mayelana netindzaba tekuphatsa, kufuya, kutingela, kuhwebelana nekuphatsa (Kondleka nenhlalakahle) yetilwane talelive letishabalalako. Tifaka ekhatsi indlovu, libhubesi, ingwe kanye nabhejane.
5.2. Lelitiko lilendzeleke kutsi likhiphe tincomo talephaneli kute kutsi tifezekiswe nekubonisana ngawo lokudzingekako.

C. Umtsetfosivivinyo

1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Inchubo Yekubukana Netebugebengu
1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Inchubo Yetekubukana Nebugebengu. LoMtsetfosivivinyo uchibela Sigaba-154(3) seMtsetfo Wenchubo Yekubukana Netebugebengu, 1977 (Umtsetfo-51 wanga-1977), sincumo seNkantolo yeMtsetfosisekelo sasitfola kutsi siyehluleka kuvikela kutatisa kwebantfwana lababa hlukunyetwa betebugebengu etinchubeni tekutekwa kwemacala ebugebengu.
1.2. Lendzima lekhona kwamanje ivikela kutatisa kwebahlukubeti bebantfwana, bahlukubetwa kanye nabofakazi ekutsini bangalimali ngemuva kwekushicilelwa kumbandzakanyeka kwabo kutinchubo tekutekwa kwemacala ebugebengu kute kufike kulabaneminyaka le-18 budzala.
1.3. Letichibelo letihlongotwako tiyakwalela kushicilelwa kwanoma nguluphi lwatiso, loludzalula noma lolungenteka kutsi ludzalule kutatisa kwembekwacala noma fakazi longaphasi noma lobekangaphasi kweminyaka le-18 budzala ngesikhatsi kwenteka lwekwephula umtsetfo lokusolwa kutsi kwenteka. Kutawushicilelwa kuphela ngemuva kwekugunyatwa sikhulu setebulungiswa lekulijaji lelibukene nalelicala.

D. Imikhosi letako

1. Inyanga Yenkhululeko neLilanga Lenkhululeko
1.1. Inyanga Yenkhululeko yalomnyaka igujwa ngaphansi kwalengcikitsi: “Umnyaka waCharlotte Maxeke: inshokutsi yeNkhululeko ngaphasi kwe-COVID-19”.
1.2. Ikhabhinethi imema wonkhe wonkhe kutsi asebentise lemigubho yeNyanga Yenkhululeko neLilanga Lenkhululeko kuchubeka nekulwa naleligciwane kube kuphokophelwe kufakwa ekhatsi kwawonkhe wonkhe lokukhulu kanye nekubumbana kwetenhlalo.  
1.3. Sonkhe sinesibopho sekusebentisa intsandvo yetfu yelinyenti nenkhululeko kutsi sisebentisane siphindze futsi sibambe umgomo munye wekwakha iNingizimu Afrika lebumbene nalephumelelako.
1.4. Umgubho walomnyaka utawubanjwa ngekwenchubo lehlukene kabili lapho khona umgubho wavelonkhe utawubanjelwa eFreyistata.


2. Lilanga Lemhlaba Letincwadzi
2.1. Lilanga Lemhlaba Letincwadzi, leliphindze libitwe ngekutsi Lilanga Lemave Ngemave Letincwadzi, leligujwa njalo ngemnyaka mhla tinge-23 Mabasa. Lelilanga lisetjentiselwa kukhutsata bantfu kutsi batsandze tincwadzi baphindze futsi basite basungule lisiko lekufundza tincwadzi lelincono.
2.2. Ikhabhinethi imema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele lelisiko lekufundvwa kwetincwandzi baphindze futsi balente indlelamphilo yabo yemalanga onkhe. Kufundza tincwadzi kulikhono lelisisekelo lekwakhelwa etukwalo konkhe lokunye kufundza futsi kwakha litfuba lekufinyelela ematfuba emisebenti.

E. Imiyaleto

1. Kudvudvuta
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta lemindeni nebangani banaba labalandzelako:

  • Dkt. Sindisiwe van Zyl (lobekaneminyaka lenge-45 budzala), dokotela lobekatsandvwa kakhulu nemngenisi weKaya FM lowatsintsa timphilo talabanyenti kakhulu waphindze futsi wafaka ligalelo lelikhulu kutemphilo nekuphila kahle kwesive.
  • Vukosi Ringani, Nhlaluko Maluleke, Freedom Rihlamfu, Aubrey Chauke, Temba Nyambi, naThomy Masipenda bantfwana besikolwa labasitfupha beSikolwa Semabanga Laphakeme iJim Chavani esigodzini saseVhembe, eLimpopo labafa ngesikhatsi iveni lebebayigibele ishayisa indlu.
  • Silosikhulu Inkhosana Philip, Duke wase-Edinburgh (100) e-UK
  • Mnu. Bhekizizwe Vusimuzi Mpila (lobekaneminyaka lenge-43), lobekangumkhwenyana weLisekelamengameli David Mabuza.
  • Mengameli Idriss Déby Itno (lobekaneminyaka lenge-69 budzala) waseRiphabhliki yaseChad. Ikhabhinethi ibugcekile budlova lobutsetse timphilo letinyenti, kufaka ekhatsi kweyaMengameli Déby, lowafa ngenca yekulimala lakutfola ngesikhatsi ahola imphi yakhe iyolwa nemaphekulatikhuni.

F. Kubekwa etikhundleni

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha.
1. Ibhodi Yebacondzisi Yesikhwama Semshuwalensi Wekungasebenti:

  • Mnu. Zola Luswazi (Sihlalo);
  • Mnu. Edward Malometje Thobejane;
  • Mk. Martle Keyter;
  • Mnu. Donald Khumalo;
  • Mk. Louressé Specht;
  • (Mk. Vuyiswa Miya;
  • Mnu. Thembinkosi Josopu;
  • Mk. Thandiwe Mfulo;
  • Dkt. Hamilton Daluxolo Ntsinde;
  • Mnu. Takalani Musekwa;
  • Mk. Brenda Sibeko; kanye
  • naMk. Ogalaletseng Gaarekwe.

2.    Kwelulwa kwesikhatsi sekuba sehhovisi kwemalunga eBhodi Yetekuvakasha yaseNingizimu Afrika:

  • Mnu. Siyabonga Dube (Sihlalo);
  • Mk. Mojankunyana Gumbi;
  • Mnu. Aloysius Ikalafeng;
  • Mnu. Enver Duminy;
  • Mk. Michelle Constant;
  • Mnu. Ravi Nadasen;
  • Mk. Kathleen Elizabeth Rivett-Carnac;
  • Mk. Lindiwe Sangweni-Siddo;
  • Mnu. Mduduzi Zakwe;
  • Mk. Zola Baba Tshefu;
  • Mk. Gloria Serobe; kanye
  • naMk. Nomzamo Bhengu.

3.    Ibhodi Yebacondzisi Bavelonkhe Besilawuli Senuzi:

  • Mk. Vuyiswa Miya;
  • Mnu. Allan Taylor;
  • Mnu. Peter Becker; kanye
  • (naMk. Khangela Baloyi.

4.    Ibhodi Yemkhandlu Wetemafilimu Nekushicilelwa:

  • Mk. Zamantungwa Mkosi (Sihlalo);
  • Dkt. Siyasanga Mhlangabezi Tyali;
  • Mk. Lungelo Nxele;
  • Mk. Agalutchmi Pillay;
  • Mnu. Phosa Mashangoane;
  • Mk. Gloria Zanele Nkosi;
  • Mk. Mpho Sedibe.
  • Dkt. Andile Nontso; kanye
  • na-Adv Lufuno Tokyo Nevondwe.

5.    Emalunga Etimphatseli Te-Trusti Yekutfutfukisa Letimele:

  • Mk. Tebogo Magogodi Malaka;
  • Mnu. Krishen Sukdev;
  • Mk. Lerato Kumalo;
  • Mk. Karabo Siyila;
  • Mk. Nthabiseng Mkhwanazi;
  • Solw. Raymond Nkado;
  • Mnu. Mpilo Sakile Mbambisa;
  • Mk. Zimbini Hill;
  • Mnu. Tim Sukazi; kanye
  • naDkt. Michael Sutcliffe.

6.    Solitsimba Lomkhulu Nasolitsimba Longumsiti Wekhomishini Yemanti YeLesotho Highlands:

  • Mnu. Teboho Nkhahle; kanye
  • naDkt. Musa Furumele.
  • Mk. Thembelihle Mbatha njengeSisebenti Lesikhulu Setetimali (i-CFO) seteTinsita Te-Ombud Temmango Wesikimu kuLitiko Letekuhlaliswa Kwebantfu, Temanti Nekuhanjiswa Kwendle.
  • Mk. Nonhlanhla Nyewula njenge-CFO ye-SENTECH.
  • Mnu. Shonisani Mathews Munzhedzi njengeSisebenti Lesikhulu seSikhungo Savelonkhe SaseNingizimu Afrika Setekwehlukahlukana Kwetilwane Netitjalo.
  • Mk. Nondumiso Mandisa Tshikwatamba njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Tinsita Tekubambisana kuLitiko Letemidlalo, Tebuciko Nemasiko.
  • Mk. Constance Moitse njenga-DDG: Tinsita Tekulwa Nenkhohlakalo Netekuvikeleka kuLitiko Letasekhaya.
  • Dkt. Nicholas Gilmour Crisp njenga-DDG: Umshwalensi Wavelonkhe Wetemphilo kuLitiko Letemphilo.  
  • Mnu. Allan Golden Zimbwa njenga-DDG: Kwesekela Ngetebucwepheshe ku-Ejenti Yekwesekela Yesakhiwonchanti SaMasipala.
  • Mnu. Lindokuhle Cedric Mkhumane njengeMcondzisi Jikelele kuLitiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane.

Share this page

Similar categories to explore