Sitatimende Semhlanganovidiyo WeKhabhinethi Wamhla Tinge-24 Inhlaba 2020

1. Lisu Lekutakula Tebhizinisi Ye-South African Airways (ye-SAA)

1.1 Ikhabhinethi itfole umbiko wenchubekelembili yenchubo yekutakula ibhizinisi ye-SAA lovela ku-IMC lomayelana ne-SAA, sihlalo wayo bekuyiNdvuna yeTemabhizinisi Ahulumende Pravin Gordhan.

1.2 Iphalamende iyachubeka nekubambelela ekutsini ivoti lenenchubekelembili levela kubafakitimali isesekukhetsa lokungukonakona nalokusheshisako futsi, kwekutsi ibhizinisi yavelonkhe ihlele kabusha tintfo tayo letifaka ekhatsi ibhizinisi yayo, sikweleti sayo naletinye tintfo leticitsa imali.  Ikhabhinethi ikholelwa ekutsini lenkampani yetindizamshini itawuphokophela kuzuza 
i-ajenda yetingucuko njengekweswelakala kwematfuba ekutfutfukisa bashayeli betindizamshini labamnyama ngemuva kweminyaka lenge-26 satfola intsandvo yelinyenti.  

1.3    Yesekela kuhlongotwa kutfolwa kwenkampani yetindizamshini lensha kanye nemtamo lekuvunyelwene ngawo wekugcogca timali kumitfombolusito leyehlukene, kufaka ekhatsi batjalimali labanemkhawulo kute kutsi kusetjentiswe lenkampani yetindizamshini lensha. Lena nguyona ndlela lengiyo inkampani yetindizamshini lensha lesebentako, lesimeme nalechudzelanako  lenganiketa tinsita letinhlanganisiwe tangekhatsi kuleli, tesigodzi kanye netemave emhlaba. 


2.   Temnotfo
2.1    Ikhabhinethi iyasemukela sabelomali sekugcwalisela lesilungisiwe  
sanga-2020/21 lesetfulwe yiNdvuna yeTetimali Tito Mboweni ngaLesitsatfu, mhla tinge-24 Inhlaba 2020. Loku kubangelwe lubhubhane lweSifo 
i-Corona (i-COVID-19) kanye nemtselela lesibe nawo wekwehla kwemnotfo. Lesabelomali seKugcwalisela sibeka indlela yekusimamisa tikweleti ngekutsi sente kancono tindlela tetfu tekusebentisa imali kanye nekwakha sisekelo sekuvusa umnotfo.

2.2    Ikhabhinethi inelitsemba lelikhulu lekutsi lokutinikela lokumenyetelwe yiNdvuna Mboweni kutawubeka umnotfo wetfu ume ucine endleleni lefanele nalesimeme, ikakhulu uma ngabe wonkhewonkhe utawubambisana nahulumende ekutifezekiseni.  

3.  Takamuva Mayelana Ne-COVID-19

3.1 Ikhabhinethi itfole umbiko lovela kuMkhandlu waVelonkhe Lobukene 
nete-Corona. Njengencenye yekubukana neSigaba seSitsatfu sekumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe sekucaphelisa lesilungisiwe nebungoti baba ncono, tichibelo ngekwemibandzela yeMtsetfo weTekulawula Tinhlekelele, 2002 (Umtsetfo-57 wanga-2002) tetfuliwe. 

3.2 Ngaso sona leso sikhatsi Ikhabhinethi itfokotela lomsebenti lomkhulukati losasentiwa wekugcina kusimama emkhatsini wekusimamisa tindlela tekutiphilisa nekusindzisa timphilo, ikuvumile kufakwa kugazethi kwetichibelo letiphatselene nekuvulwa kwetindzawo tekudlela, emahhotela kanye nemakhasino.

3.3 Ikhabhinethi igcizelele sicelo lesicondziswe kutsi sonkhe sekutsi sisebentisane sivimbe kubhebhetseka kweligciwane emimangweni yetfu ngekutsi sigcine tindlelanchubo tetemphilo njengekugeza tandla njalo-nje, kukhwesha kulabanye kanye nekugcoka sifonyo uma singaphandle emmangweni.


4. Budlova Lobucondziswe Kubulili Lobutsite (i-GBV) 

4.1 Ikhabhinethi ikhatsateke kakhulu ngekuphakama kwelizinga letehlakalo temacala laphatselene ne-GBV kulo lonkhe lelive lakitsi. Ngemuva kwekubhedvuka lokusandza kwenteka kwekubulawa kwabomake nebantfwana, sekubite kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika babumbane basebentisane kuvimba lokufa kwebantfu ngebunyenti. Ikhabhinethi yetfulela sigcoko ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngekutsatsa kwawo tinyatselo letiphutfumako ekubopheni labanye balabasolwa futsi icele lama-ejensi kutsi achubeke asebente ngekutikhandla abophe bonkhe labo lababandzakanyekako kulokubulawa kwebantfu lokushacisa umtimba.

4.2 Ikhabhinethi ayilugobi luphondvo ekutinikeleni kwayo kufezekisa ngalokuphelele tingenelelo letinyenti letentiwe tisuselwa kuLisubuciko laVelonkhe mayelana ne-GBV neKubulawa kwaLabasikati. Likomidi leTindvuna leliholwa yiNdvuna yeLihhovisi LaMengameli laBomake, Insha kanye Nebantfu Labaphila Nekukhubateka, Mk. Maite Nkoana-Mashabane, liyachubekeka nekuchuba letingenelelo tahulumende letimkhakhaminyenti. Nanoma kunjalo, singenelelo lesinemandla kakhulu sidzinga bonkhe bantfu balapha eNingizimu Afrika kutsi badlale tindzima tabo ekucedzeni lelisiko lelibi lebudlova lobentiwa kulawo malunga etfu emmango lahlaseleka kalula kakhulu.  

5. Ingcungcutsela Yetekutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti Lesisimeme Lapha ENingizimu Afrika (i-SIDSSA)

5.1 Ikhabhinethi iyakwemukela kusungulwa kwe-SIDSSA lebeyibanjwe kumavidiyo kuleliviki ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kutjala imali kusakhiwonchanti sentfutfuko leyabelwanako: manje, esikhatsini lesitako nekwendlulela ngale”.  
I-SIDSSA yinkhundla lehlanganisa ndzawonye badlalindzima lababaluleke kakhulu emkhakheni wekutjala imali kusakhiwonchanti, labesekela umgomo lomkhulu wekuphutfumisa lisu lekuvusa umnotfo lelichutjwa sakhiwonchanti. Kungenelela kwesakhiwonchanti kusachubeka nekuba yinjini yemaphakheji ekuvusa umnotfo walapha eNingizimu Afrika.

5.2 Ngayo lenchubo, sekuhlolwe samba semiklamo lenge-276. Loku kwenta imiklamonjini yesakhiwonchanti selutjalomali lesinemtselela wekukhicita ngalokuphindzaphindziwe ekwakheni ematfuba emisebenti kanye nekufaka umnotfo emandla.  

5.3 Lengemashumi lasiphohlongo nesiphohlongo yalemiklamo seyilungele lutjalomali futsi ifaka ekhatsi timboni leticinisekiswe kuba nemandla lamakhulukati emtselela walokuphindzaphindziwe kutemandla agezi; emanti; titfutsi; kanye nesakhiwonchanti selwatiso netekuchumana netheknoloji.

5.4 Lemiklamo lena itawusitwa kakhulu ngetimali letivela ikakhulu kulemitfombo –tebhizinisi, timali letihlanganisiwe kanye netabelomali temnyakatimali. Njengencenye yephakheji yekuvusetela umnotfo, umoya walelive wekubambisa kwemabhizinisi angasese nahulumende uyachubeka nekugcila ekulungiseni kungalingani kwetindzawo, kugucula umnotfo kanye nekwakha imisebenti ledzingeka kakhulu.

Kubekwa etikhundleni
Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.
1. Emalunga eBhodi Yekulawula Letimele yeBacwaningimabhuku:
1.1. Mk. Martie Janse van Rensburg (Uyaphindvwa kukhetfwa);
1.2. Mnu. Iqbal Motala (Uyaphindvwa kukhetfwa);
1.3. Mnu. Madoda Petros (Uyaphindvwa kukhetfwa);
1.4. Mk. Nombulelo Gumata;
1.5. Mk. Thembeka Semane;
1.6. Mnu. Roy Andersen;
1.7. Mnu. Preston Speckmann;
1.8. Mk. Jesmane Boggenpoels;
1.9. Mnu. Shauket Fakie; kanye na
1.10 Sol. Nirupa Padia.


2. Emalunga ebhodi yeNhlangano yaseNingizimu Afrika yeMshuwalensi weBungoti Lobukhetsekile:
2.1. Mnu. Moss Ngoasheng (Sihlalo);
2.2. Mk. Priscilla Mokonyane (Lisekelasihlalo);
2.3. Mk. Moipone Ramoipone;
2.4. Mnu. Desmond Marumo;
2.5. Mk. Japhtaline Mantuka Maisela;
2.6. Mnu. Christiaan Johannes van Dyk;
2.7. Mnu. Enos Ngutshane;
2.8. Mnu. Reginald Haman;
2.9. Mnu. Sathie Gounden;
2.10. Mnu. Margret Mosibudi Phiri;
2.11. Mnu. Refilwe Moletsane; kanye na
2.12. Mk. Nolwandile Mgoqi-Mbalo.


Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – loKhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore