Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla ti-5 Ingongoni, 2018

IKhabhinethi ihlangene ngaLesitsatfu, mhla ti-5 Ingongoni 2018 eTuynhuys eKapa.

A. Tindzaba Letimcoka
1. Kukhula kwemnotfo


IKhabhinethi yamukela lokukhula nga-2.2% kwemnotfo waseNingizimu Afrika ngekota yesitsatfu, lokusita lelive kutsi lingasabi sesikhatsini sekwehla kwemnotfo makota lamabili alandzelana. Lamanani ekukhula abangelwe kukhula kumkhakha wetekulima (6.5%), umkhakha wetimali (2.3%); umkhakha wekukhicita (7.5%) netitolo letinkhulu netekutsengiselana (3.2%). Lamanani ekukhula akhombisa kutfutfuka kabusha kwemnotfo kanye nemitamo leyentiwe ngalesikhatsi seNgcungcutsela yeteMisebenti neKhomfa Yelutjalomali eNingizimu Afrika, utawuchubeka nekuba ncono.  

IKhabhinethi ibuye ihlanganyela nebantfu baseNingizimu Afrika ekwamukeleni lokwehla kwaphethiloli kulenyanga lokufika njengendlela yekuphumuta, ikakhulukati njengoba siya esikhatsini semaholide. Yonkhe imikhakha yemphakatsi iyacelwa kutsi yakhe kuloku lokuhle ngalesikhatsi sekota yesitsatfu kusita ekubekeni umnotfo weNingizimu Afrika ezingeni lelisha lekukhula.  

2. Lizinga Lemholo Wavelonkhe Lolizingancane (i-NMW)
IKhabhinethi ibuye yamukela lokusayinwa kweMtsetfosivivinyoi we-NMW ube ngumtsetfo nguMengameli Cyril Ramaphosa. LoMtsetfosivivinyo ubeke umlandvo ekuvikeleni tisebenti letihola kancane nekwehlisa kungalingani emphakatsini. I-NMW yekucala itawutfutfukisa imiholo yebantfu labalinganiselwa kutigidzi letisitfupha labebahola kancane eNingizimu Afrika. Kutawuba nesikhatsi sekucala kusebenta kwawo kutisebenti tasemapulazini, emhlatsini netisebenti tasetindlini. 
 
Ngalesikhatsi le-NMW angeke icedze lokungalingani kwemiholo, iKhabhinethi ikholelwa ekutseni itawuhamba indzima lendze ekucedzeni lokungalingani nekuchubeka kwebuphuya.  

3. I-Toyota Wessels Institute Yetifundvo Tekukhicita (i-TWIMS)

IKhabhinethi yamukela lokusungulwa kwe-TWIMS lensha sha lebita tigidzi letingu-R56. Lesikhungo sitawuniketa emandla kulomkhakha wekukhicita eNingizimu Afrika, utfutfukise emakhono lahamba embili emaveni futsi utfutfukise timboni. Itawubuye itfutfukise mkhakha wetekukhicita lodzingwa ngulelive kute uhambise kahle tidzingo talo nekwakha lamanye ematfuba emsebenti. 

Yinhlangano letimele nalengenanzuzo lesungulwe ngetibonelelo letivela Esikhwameni Setemfundvo sakaToyota South Africa. Isungulwe ngekusebentisana neNyuvesi yasePitoli kusikhungo seGordon Institute of Business Science kute kuniketwe ticu te-Master of Business Administration letibukete ekukhiciteni. 

4. UMkhakha Wetinhlangano Temmango 
IKhabhinethi ibonga lemphumelelo yeNkhomfa yeMkhakha Wetinhlangano Temmango lebewubanjwe nguhulumende ngekubambisana neNhlangano Yetemisebenti Mhlabawonkhe (i-ILO) naHulumende waseFlanders ngaLesihlanu, mhla tinge-30 Lweti 2018. Lenkhomfa beyiholwa Litiko Letekutfutfukiswa kweMnotfo kantsi isekelwa Litiko Letekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane. 

LoMkhakha Wetinhlangano Temmango ufaka ekhatsi emabhizinisi netinhlangano lecondziswe ekutfoleni tinjongo tetinchubomgomo tahulumende njengekwakha ematfuba emsebenti, kubeka ndzawonye emacembu lebekancishwe ematfuba phambilini, nekuletsa timphahla netinsita emaphandleni. Inemandla ekusekela lokufaka ekhatsi umnotfo nekwakha tinkhulungwane tematfuba emsebenti. Lenkhomfa iletse ndzawonye bosomabhizinisi betenhlalo, labakha tinchubomgomo, bacwaningi netinhlangano letingasito tahulumende, kantsi titawusita ekusungulweni kweMtsetfo Lohlongotwako Wemkhakha Wetinhlangano Temmango wanga 2019.  

5. Kubhalisela kuvota

Kulungiselela lukhetfo lwanga-2019, iKhabhinethi imema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise emalungelo abo njengetakhamuti letinemtsetfo ngekucinisekisa kutsi banabomatisi labanebhakhodi noma likhadimatisi (i-Smart ID) bomatisi besikhashane kantsi bakubhalisele kuvota etigodzini tabo. IKhomishini Yelukhetfo Letimele (i-IEC) itawubhalisela kuvota ngemphelasontfo yangamhla tinge-26 namhla tinge-27 Bhimbhidvwane 2019 kantsi bantfu baseNingizimu Afrika bayakhutsatwa kutsi basebentise lelitfuba kubhalisela kuvota noma bacinisekise simo sabo sekuvota. 

IKhabhinethi icela labo labafake ticelo tema-Smart ID kutsi bawalandze emahhovisi eLitiko Letasekhaya lababhalele kuwo.  

6. Umcondzisi Wemkhandlu Wetekushushisa Wavelonkhe (i-NDPP)
IKhabhinethi ihalalisela Mengameli Ramaphosa ngekucasha u-Adv Shamila Batohi njenge-NDPP lensha. Loku kulandzela kukhetsa kwaMengameli kulabasihlanu lebebahlungiwe yiphaneli lebeyibahlunga. Lokucashwa kuletsa kusimama kulobuholi beMkhandlu Wetekushushisa Wavelonkhe (i-NPA) futsi kukhutsata lokulwa nebugebengu nekukhohlakala kulelive. IKhabhinethi ibongela Ndvuna Wetemandla Mnu Jeff Radebe kanye nephaneli yakhe kulenchubo lengumlandvo ngalokucasha.  

7. Tisebenti tetemphilo taseLimpopo 
IKhabhinethi ikhuta ngalokubabatekako lokuhlaselwa kwabodokotela etibhedlela taseLimpopo. Tisebenti tetemphilo netikhungo tetemphilo tisita ummango, ikakhulukati emalunga latsintsekako laya kuletikhungo kutfola lusito. Kuhlasela labo lekulindzeleke kutsi bahlenge timphilo kulicala lebugebengu kantsi angeke kwabeketelelwa. Ndvuna weTemphilo Dkt Aaron Motsoaledi, uhola litsimba lelinemakhono lahlukene – lelifaka ekhatsi emaphoyisa lanebuhlakani, baphenyi, emaphoyisa emtsetfo lavikela ummango, tinhlangano letitimele tabonogada netisebenti teLitiko Letasekhaya – kubuyeketa loluhlelo lwekuphepha kutikhungo letinakekela ngekwetemphilo. 

IKhabhinethi imema umphakatsi kutsi usebentisane nebetemtsetfo kucinisekisa kwekutsi labaphula umtsetfo bente lobugebengu lobunjena bayavalelwa futsi bagwetjwe. 
  
8. Emaholide laphephile

IKhabhinethi icela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batigcine baphephile ngesikhatsi semaholide eNgongoni. Labasebentisa umgwaco bayacelwa kutsi balandzele imitsetfo yemgwaco, futsi bangashayeli budlabha nangekunganaki, ikakhulukati uma banatsile. Labahamba ngetinyawo bayacelwa nabo kutsi bacaphele emgwacweni. Litsimba leTebulungiswa, Kuvikela Bugebengu Nekuphepha (i-JCPS) icinise tindlela tekulwisana nebugebengu nekuphepha velonkhe. I-DHA ikhulise emandla ayo emingceleni yekungena kucinisekisa kutsi bayakhona kubuketana nalokukhula lokulindzelekile kwetihambeli ngalesikhatsi semaholide Akhisimusi. Ibuye ihlele kukhulisa emahora ekusebenta emingceleni yekungena lematasatasa, kwentela lesiphitsiphitsi lesibakhona nasekusondzele lamaholide, lesikhatsi semaholide Akhisimusi nekuvulwa kwetikolo.

9. Umgubho wesihlanu wekundlula emhlabeni kwaMadiba

IKhabhnethi nayo njengabantfu baseNingizimu Afrika ibungata umgubho weminyaka lesihlanu yekushona kwaMengameli wekucala lowakhetfwa ngekwentsandvo yelinyenti Mengameli Nelson Rolihlahla Mandela, lowandlula emhlabeni ngamhla ti-5 Ingongoni 2013. Mengameli Ramaphosa uncume 2018 njengeMnyaka wekugubha iminyaka lelikhulu yaMandela. Umlandvo wakhe ubungatwe wonkhe lomnyaka bantfu baseNingizimu Afrika kumikhakha yabo lehlukene, kantsi lesandza kwenteka ngule-Global Citizen Mandela 100 Festival kulemphelasontfo lendlulile. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu kutsi bahloniphe yonkhe imibono yaMadiba, kufaka ekhatsi kutinikela kwakhe ngalokugcwele kutebulungiswa, kulingana nekungacwasi ngebuhlanga.

10. I-Global Citizen Mandela 100 Festival

IKhabhinethi ibonga bonkhe lebebangenelele kule-Global Citizen Mandela 100 Festival lebeyibanjelwe eJozi ngeLisontfo, mhla ti-2 Ingongoni 2018. Lomkhosi uyincenye yalemigubho yesikhumbuto sekubungata iminyaka lelikhulu yaTata Nelson Mandela kantsi yasakatwa kumave langetulu kwe-180. Ihlanganise ndzawonye takhamuti temave angaphandle letitinkhulungwane, tishoshovu, baholi bemave, baculi nabantfu labatiwako kute batfutfukise Tinjongo Tekutfutfuka Letisimeme Temave Amhlabubuhlangene (i-UN) kwentela kuhlonipha Mandela. 

IKhabhinethi indlulisa kuvelana nalabo labahlukunyetiwe tento tebugebengu letibehlele ngalesikhatsi baphuma etinkhundleni talomcimbi. Itikhuta ngalokubabatekako letehlakalo tebugebengu kantsi imema betemtsetfo kutfi bashushise labo lebente lobugebengu.  

11. Lusuku Lwemhlaba Lwengculazi 

Iningizimu Afrika icala luSuku Lwemhlaba Lwengculazi ngamhla ka-1 Ingongoni ngaphansi kwengcikitsi: “Cheka Impilo. Know Your Status.” IKhabhinethi iyabonga ngaloluhlelo lolufaka ekhatsi tigaba letehlukene teSandvulelangculazi (i-HIV) neNgculazi (i-AIDS) leselutsetse tinyatselo letibonisa tincumo kucedza lolubhubhane. Loluhlelo selubone kutsi sekunebantfu labangetekile labtigidzi letimbili labakuloluhlelo lwekulashwa ngesidzambisingculazi (ma-ARV). 

Iningizimu Afrika inebantfu labangetulu kwetigidzi letingu-4,2 labadla ama-ARV, lokwenta kube luhlelo lwekuvikela lolukhulu kakhulu emhlabeni wonkhe. Lomkhankaso we-HIV ne-AIDS uyachubeka nekwenta tingucuko ekuguculeni tento tebantfu, kulashwa kanye nekucwaswa emphakatsini. IKhabhinethi imile kulokumema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlolwe kute batati kutsi bamephi ngekwe-HIV, lekutabasita kutsi bente tincumo letibalulekile ngetindlela tekuvikela, kulashwa nekusekelwa.  

12. Lusuku Lwamhlabawonkhe lwe-UN lweBantfu Labaphila Nekukhubateka

Iningizimu Afrika ihlanganyela nemhlaba wonkhe ekuhlonipheni Lolusuku Mhlabawonkhe Lwe-UN Lwebantfu Labaphila Nekukhubateka ngeMsombuluko, 3 Ingongoni. 

Hulumende utawuhlala atinikela kulokufakwa nekuvikelwa kwebantfu labaphila nekukhubateka ngekusebentisa tinhlelo letitsile nekungenelela kucinisekisa kufinyelela kumatfuba lalinganako, njengoba kubekiwe kuMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika wanga-1996. 

B. Tincumo teKhabhinethi
13. INkomazi Special Economic Zone (i-SEZ) 


IKhabhinethi ilungise sincumo saNdvuna Wekuhwebelana Netetimboni, Dkt Rob Davies, sekukhetsa i-SEZ nekuniketa i-SEZ Ilayisensi kuleLitiko Letekutfutfukisa Umnotfo Netekuvakasha laHulumende wesiFundza saseMpumalanga.

LeNkomazi SEZ itawubekwa njengeSikhungo Sekuhlelenjiswa Kwemikhicitho Yalokulunyiwe lesitawusebentisa gesi longabhubhisi imvelo. Itawusekelwa ngetinsita leticutjiwe njengetikhungo tekugcina tintfo netekutfutsa. Loku kwenta incenye walomklamo weMaputo Development Corridor, lekuyindlela lenkhulu yekuhwebelana lehlanganisa iGauteng, Limpopo neMpumalanga neMaputo leseMozambique. Ifaka ekhatsi, kulokunye, imigwaco, emachweba nemizila yetitimela. 

Itawufaka sandla ekukhuliseni ngekushesha, ihehe lutjalomali lwangaphandle nelwasekhaya, kutfutfuke umkhakha wekukhicita nekwakha ematfuba emsebenti kulesigodzi. 

14. IKhabhinethi ivumele kusayinwa kwalokucalwa Kwesivumelwano Sebudlelwwano Bemnotfo (iEPA) nelive lase-United Kingdom (e-UK) uma ngabe lenkhinga yekugcina seyisonjululiwe kantsi sekucedvwe naletinkhinga letikhona ngekhatsi. IKhabhinethi ibuye yavumela lokwetfulwa ePhalamende kwekutsi kulungiswe, lesivumelwano sekusungula le-EPA emkhatsini weNhlangano Yemtselo Wekuhwebelana yaseNingizimu ne-Afrika (i-SACU) neMozambique kanye ne-UK

15. IKhabhinethi ivumele lokukhicitwa Kwalomtsetfo Lohlongotwako Wetasekhaya lohlelekile kutsi bantfu baletse timvo tabo. Lomtsetfo Lohlongotwako uchaza kwekutsi kute bantfu baseNingizimu Afrika bati kahle lamandla weSikhatsi Sethekhinoloji Yesimanjemanje, Litiko Letasekhaya kufanele lidlale indzima lebalulekile ekuniketeni emandla kubantfu bakuleli, kutfutfuka lekufaka ekhatsi konkhe, hulumende lofanele netekuvikela lelive. 

Kubuye kucondziswe ekutseni Litiko Letasekhaya linemsebenti munye wekulawula bomatisi nesimo sabo, labangena kuleli bavela emaveni angaphandle, nalabafuna kutokhosela kuleli nebachamuki. Lomtsetfo lohlongotwako uphakamisa tindlela tekwehlisa kukhishwa kwetimali emabhange lekungekho emtsetfweni kantsi ubona kutsi kutawongiwa etintfweni lebetingahanjiswa ngendlela. 

16. IKhabhinethi ivumele lokuletfwa Sivumelwano Semalungelo Ebuniyo (i-WCT) seNhlangano Yemhlaba Yemisebenti Yebuciko (i-WIPO) sanga-1996 ePhalamende kute kuvunyelwane. 

Lesi sivumelwano semave lamanyenti nesivumelwano lesikhetsekile lesentiwe ngaphansi kweSivumelwano saseBerne lesebenta ngekuvikelwa kwemsebenti yebuciko nemalungelo alabayibhalile kulesikhatsi sethekhinoloji yesimanjemanje. Ngekuvumelana ne-WCT kubuye kuzuze timboni tebuciko taseNingizimu Afrika, ikakhulukati babhali betincwadzi nemisebenti yebuciko. I-WCT inakekela tinshisekelo tebantfu base Ningizimu Afrika njengoba icinisekisa kwekutsi emalungelo emsebenti webantfu balelive atawwulandzelelwa futsi ahambisane netheknoloji netingucuko tayo. Loku kutabaniketa kuvikeleka ngalokubalulekile ngekutsi kungatsengiswa umsebenti wabo ngaphandle kwemvume kulabo labanemalungelo ebuniyo kuletindzawo tetinhlelo tabongcondvomshini.   

17. IKhabhinethi ivumele kuletfwa kwe-Performances and Phonography Treaty ye-WIPO yanga-1996, kwentela imvume ePhalamende.

Lesi sivumelwano semave lamanyenti lesiphatselene nemalungelo ebadlali nebakhiciti bemisindvo, ikakhulukati ngalesikhatsi sethekhinoloji yesimanjemanje. Lesivumelwano sitawuvikela bantfu noma tinhlangano letileta emakhono lanabile, lalukhuni newekuhlela kulenchubo wekuletsa umsebenti ebantfwini nekunotsisa timali tekutsi bazuze. 

18. IKhabhinethi ivumele lokwetfulwa kweSivumelwano saseBeijing ePhalamende kute sivunywe. Lesi sivumelwano semave lamanyenti, lesilawula emalungelo ebakhiciti labenta imidlalo lelalelwako iphindze ibukelwe ibuye ikhulise nemalungelo alokulalelwako nalokubukelwako. Sinaka emalungelo ebadlali balokubukelwako kubuye kulalelwe kutsi umsebenti wabo ube nebuniyo futsi ubazuzise kutemnotfo. Sibuye sinikete badlali balokulalelwako nalokubukelwako emalungelo lakhombisa buntfu emsebentini wabo nekunaka emalungelo abo ngalesikhatsi sethekhinoloji yesimanjemanje.  

19. IKhabhinethi ivumele lokusungulwa kwaleKomidi YaboNdvuna (i-IMC) kutsi bahole le-African Peer Review Mechanism (i-APRM) lecwaninga kwesibili. Itawentiwa ngemuva kwelukhetfojikelele lwanga-2019. Le-IMC itawusekelwa ngulesikhungo lesivunyelwe se-APRM Semkhandlu Wekulawula Wavelonkhe. Lechubo yekubuyeketa ye-APRM iniketa emalunga emibuso sikhala sekucocisana ngekulawula netinkhomba temnotfo nelitfuba lekwakha tivumelwano lekutawuchutjekwa ngato.

20. IKhabhinethi ivume kutsi iNingizimu Afrika isayine Sivumelwano Sekusungula, ngaphansi kwemtsetfo wemhlaba wonkhe, inhlangano yenhlanganisela yabohulumende lebitwa nge-Square Kilometre Array (i-SKA) Observatory, letawuba nemsebenti wekwakha netindlela tekusebenta temklamo wetheleskophu yemagagasi ye-SKA yamhlabawonkhe, letawuba seNingizimu Afrika nase-Australia.

Lokusayinwa kwalesivumelwano kutawubaluleka kakhulu ekuletseni lobudlelwano bamhlabawonkhe naletindlela letifanele tekulawula, letitawenta kutsi kube nekwetfulwa kwetinsita lokuyimphumelelo kulomklamo. Iningizimu Afrika itawubuye ikhone kulinganisa lutjalomali lolwenteka kuleli loluvela ngaphandle, kanye nemakhono nekutfutfukiswa kwetinzuzo tetinsitanchanti letihambisana nalomklamo we-SKA. 

21. IKhabhinethi ivumele Luhlaka Lwavelonkhe lwe-One-Stop Border Post (i-OSBP) kutsi lwentiwe. Loku kuletsa buholi kulokusungula ngekushesha kwe-OSBP emkhatsini weNingizimu Afrika nemave labomakhelwane. Le-OSBP itawunotsisa lokuhwebelana ngaphandle kwekucekela phansi kuphepha kwelive nekucokelelwa kwemali lengenako ngekusebentisa indlela lefanele yekuhambisa timphahla, bantfu netinsita emkhatsini weNingizimu Afrika nemibuso lehlanganyele yaseBotswana, Lesotho, Namibia, Mozambique neZimbabwe.  

Kutawubuye kubangele kwekutsi lesigodzi sibone sidzingo setincwadzi letivumela kuwela umncele ngekushesha, lekutawenta kancono tindlela tekuhwebelana nekuncintisana nekuhamba kwebantfu ngekutsi kwehliswe tindleko nesikhatsi.  

22. IKhabhinethi ivume kwekutsi Temafa Avelonkhe neSikhungo Sebuciko Betimali (i-FIC) titawuchumanisa emalungiselelo eNingizimu Afrika kuluhlolo lwebungoti velonkhe nalenchubo yekubuyeketa letako letawucala emkhatsini weNkhwekhweti nga-2019.  
Lokubuyeketa lekuvunyelwene ngako yindlela yekuhlolisisa leyentiwa bongcweti bangaphandle labavela kulamanye emave langemalunga lakulomtimba wabohulumende, i-Financial Action Task Force, kuhlola lokusebenta kwemitsetfo lelwa kushushumbisa ngemali (i-AML) nekusita ngetimali tinhlangano temaphekulasikhuni (i-CFT) eNingizimu Afrika. Lemiphumela yalenchubo itawusita ekuciniseni lesizotsa saloluhlelo lwetimali eNingizimu Afrika ngekubona tinyatselo lekufanele titsatfwe kute kulungiswe kungahambi kahle kuluhlelo lwetfu lwe AML nolwe-CFT. 

23. IKhabhinethi ivume letiphakamiso letiniketwe Litiko Letemfundvo Lesisekelo iniketwa Litiko Letekuhlela, Kucaphela Nekulungisa. Letiphakamiso tivetwa Lucwaningo Lwetakhono Tekufundza Emabangeni Laphasi ngemuva kwekungenelela iminyaka lemibili. I-DBE isungule leLucwaningo Lwesakhono Sekufundza Emabangeni Laphansi ngekubambisana nemanyuvesi lahlukene. Lona ngumtselela lomkhulu wetemfundvo lohlose kwakha bufakazi ngalokusebentako kute kwentiwe kancono indlela yekufundza nekufundzisa emabangeni laphansi kutilwimi tendzabuko kulelive. Lombiko itawufakwa kuwebhusayithi ye-DPME.  

24. IKhabhinethi ivume Luhlaka Lwenchubomgomo YemaMnyuziyamu Avelonkhe. Injongo kulungisa lulawulo nekusebenta kwemamnyuziyamu ngalokuphatselene nekufinyeleleka, kulungisa, kulingana, nekwakhiwa kwesive nelubumbano. Lenchubomgomo iphakamisa lokuhlanganiswa kwemamnyuziyamu kutsi kube takhiwo letilawulwa kabusha kufinyelela kumnotfo wemazinga ngekwehlisa inombolo yemikhandlu. 

Ubuye unikete lokuniketwa emazinga kabusha kwemamnyuziyamu onkhe ngekuya ngemazinga, bukhulu nekubaluleka kute kuvumele kuniketwa kwetimali ngalokulinganako.  

25. IKhabhinethi ivume iNkhombandlela Yavelonkhe Yekucashwa Kwebantfu Kumabhodi Nakumahhovisi Lamakhulu (bo-CEO) eTikhungo Tembuso Naletilawulwa Ngumbuso. Lenkhombandlela iniketa imigomo yavelonkhe netinkhombandlela tekusebenta kahle kutfutfukisa indlela lefanako nakucashwa bantfu. Iphendvula leKomidi Yekubuyeketa YaMengameli yeTikhungo Tahulumende kute kube nekungavuni licala, nekutiphendvulela nekubusa ngalokufanele kuto tonkhe tikhungo tembuso. 

26. IKhabhinethi ivume umbiko we-6 loletfwe Licembu LaboNdvuna Labahlukene ngeNyakatfo Nshonalanga. IKhabhinethi iyatfokota kwekutsi kunenchubekela phambili lebonakalako leyentekile ekusimamiseni ematiko ahulumende esifundzeni saseNyakatfo Nshonalanga nekuniketwa kwetinsitancanti sekubekwe embili. Lokungenelela sekulungise 90% walokukhokhelwa kwebatfuli tinsita lokwente kutsi kwetfulwe kancono tinsita tekuletfwa kwemitsi nalokunye. Ematiyetha lamane kulasihlanu ekuhlindza esibhedlela saseMafikeng sekayasebenta. Tikhundla lebetingenamuntfu setigcwalisiwe. Inchubo yekulungisa lokusilela emuva kwekuniketwa kwetinsita nekulungiswa kwetintfo seyikhona netishaya mtsetfo tiyachubeka nekusebenta kubamba labo lebebafaka sandla kulokukhohlakala.  

27. Besebenta nebuholi baseNyakatfo Nshonalanga labo babekiwe njengebalawuli bayachubeka nekwenta inchubekela phambili kulenchubo yekukhombisa kubusa kahle. Umkhandlu Wetifundza Wavelonkhe (i-NCOP) uvakashele sifundza saseNyakhatfo Nshonalanga ngenyanga yeLweti kantsi bawetfulile umbiko wabo loweseka kungenelela kwahulumende wavelonkhe kulesifundza.  

28. IKhabhinethi ivumele lokubungata kwalemigubho lelandzelako: 

  • Umhlangano weSine Wamnyaka Yonkhe weNew Development Bank (i-NDB), ngekota yekucala yanga-2019. I-NDB yasungulwa yiBrazil, Russia, India, China neNingizimu Afrika (i-BRICS) kusungula tinsita tekusekela tinsitanchanti temiklamo lenekutfutfuka lokusimeme kumave eBRICS, kanye nalamnye emave lasafufusa nemave lasatfutfuka. 
  • Umhlangano we-17 weSeshini Lejwayelekile YaboNdvuna beTemvelo base-Afrika (i-AMCEN) ngeNhlaba/Kholwane 2019. I-AMCEN yiforamu yesikhatsi lesigcwele lapho boNdvuna beTemvelo base-Afrika bacocisana babuye bancume ngalokuphatselene nemvelo kuLelivekati. INingizimu Afrika isungula kuba ngusihlalo kusukela nga-2019 kuya ku-2021. 
     

C.  Imitsetfosivivinyo

29. IKhabhinethi ivumele kukhishwa kweMtsetfosivivinyo Wekwabiwa Kabusha Kwemhlaba kutsi bantfu baletse tiphakamiso. Lomtsetfosivivinyo lobuyeketiwe ufaka sigaba lesiniketa imiphumela lesebaleni lapho khona kwabiwa kwemhlaba ngekwetinshisekelo tebantfu kutawentiwa ngaphandle kwenkhokhelo. Lesigaba sisimamisa lebesikhona ngaphambilini kuMtsetfosivivinyo Wekwabiwa Kwemhlaba lowahociswa ePhalamende wangasachubeki. Lomtsetfosivivinyo utawusita ekuphutfumiseni loluhlelo lwekubuyiswa kwemhlaba lolubuye luhambisane neluhlaka lwemitsetfo lekumtsetfosisekelo.   

30. IKhabhinethi ivumele kukhishwa kweMtsetfosivivinyo Wekutiphatsa Kwetikhungo Tetimali wanga-2018 kutsi bantfu baletse tiphakamiso. Loku kuyincenye yemikhankaso yahulumende yekushintsha imitsetfo lelawula umkhakha wetimali ibebanti futsi kulandzele lokucala kusebenta kweMthetho Wekulawula Umkhakha Wetetimali, wanga-2017 (Umtsetfo 9 wanga 2017), lohlose kucinisekisa kutsi umkhakha wetetimala utiphatsa ngendlela lencono futsi nemakhasimende aphatswa ngendlela lefanele. Imitsetfo lelawulwa kutiphatsa kwemkhakha wetimali ihlose kuvikela nekulawula uma ngabe kuvikela kungasiyo imphumelelo, lemiphumela lengasimihle levela kutikhungo tetimali letenta ibhizinisi yato ngetindlela letingasikahle kumakhasimende noma tibukela phansi sitfunti setimakethe tetimali nekutsembela kuloluhlelo lwetimali.  

LoMtsetfosivivinyo utawucinisa kuvikelwa kwemakhasimende ngekutsi ube nendlela yinye yekulawula indlela yekutiphatsa yemkhakha wetimali. Loku kutawubangela kusebenta ngalokufanako kwemigomo yekuvikela emakhasimende kuyo yonkhe imikhakha yetimali. Uniketa indlela yinye lebuketene nemsebenti wekuniketwa kwemalayisensi ato tonkhe tikhungo tetimali, nekucinisekisa kutsi umtsetfo umiswa ngalokugcwele nekulawula kuba khona.   

Loku kutawuvumela Ligunya lelisha lelisunguliwe Lekutiphatsa Kwemkhakha Wetimali kutsi lente umsebenti kancono wekuvikela emakhasimende kutetimali nangekutsi aphatfwe ngekwekulingana. LoMtsetfosivivinyo, utawusebenta kuto tonkhe tikhungo tetimali, ubuye usekele kutfutfuka kwemkhakha wetetimali ngekusebentisa Umtsetfo Wemkhakha Wetimali lokhishwe ngaphansi kweMtsetfo Wekufukulwa Kwalabamnyama Kutemnotfo Ngalokubanti, wanga-2003 (Umtsetfo 53 wanga-2003) ngekufuna kwekutsi tinchubomgomo tentelwe kutsi tihambisane nalomtsetfo nekulawula kusebenta kwaleto tinchubomgomo.  

31. IKhabhinethi ivumele kungeniswa kweMtsetfosivivinyo Lochibiyela Tindzaba Letiphatselene Nemali wanga-2018 ePhalamende.
Lokuchibiyela kuphatselene:
a) Umtsetfo Wekwehluleka Kukhokhela Tikweleti wanga-1963, kucinisa umtsetfosimiso wekulawula tivumelwane nome emakontileka emkhatsini walababili, ngekuhambisana netivumelwane te-G20; 
b) Umtsetfo Wetempensheni Yembutfo Wetemphi wanga-1976, kute ulungise kubandlulula;
c) Umtsetfo weMabhange wanga-1990, kute uvumele tinkampani letifanele tahulumende kutsi tifake ticelo temalayisense ekuvula libhange, kuye ngekuvuma kweSigungu Lesiphetse;
d) Umtsetfo Wempensheni weTisebenti taHulumende wanga-1996, kutsi untjintje umtsetfomgomo wekwehlukana ngalokucacile lokuphelele mayelana nedivosi, kucinisekisa kutsi impensheni lekhokhelwa lilunga lebelikadze liyindvodza/umfati wakhe kudivosi ayentiwa kutsi ibe sibopho sesikweleti; kanye 
e)  neMtsetfo weTingcweti letiBahlolimabhuku wanga-2005, kulungisa tinsayeya nemikhawulo Ibhodi Letimele Yekulawula Bahlolimabhuku lebukene nato ekwenteni umsebenti wayo wekulawula nekwengamela. 

D. Imikhosi Letako

32. Simemetelo sa-NMW

Mengameli Ramaphosa utawumemetela i-NMW emcimbini lotawubanjelwa eKliptown eSoweto ngaLesihlanu, 7 Ingongoni 2018. Le NMW itawuhlomulisa ngekushesha tisebenti letingetulu kwetigidzi letisitfupha ibuye isite kulungisa lamazinga ekungalingani nekuswela eNingizimu Afrika. Lesimemetelo lesibonisa imphumelelo sitawukhulisa miholo yebantfu labaphuyile.   

33. Lusuku Lwamhlabawonkhe Lwekulwisana Nekukhohlakala

Kwentela kubungata Lusuku Lwamhlabawonkhe Lwekulwisana Nekukhohlakala lwe-UN ngeLisontfo, 9 Ingongoni 2018, iKhabhinethi ibuye yaniketa siciniseko salelive sekulwisana nekukhohlakala emikhakheni yahulumende nalabatimele. Licembu le-JCPS libeke embili lokulwisana nalenkhinga ngekuhambisana nalokungamelani nakancane nekukhohlakala.  Kukhohlakala yinkhinga yemmango wonkhe lekufanele wonkhe umuntfu alwe nako njengoba kuvimbela kukhula kwemnotfo kantsi kukhulisa buphuya ngekutsi kutsatse letinsita kulabo labatidzinga kakhulu. 

34. Lusuku Lwamhlabawonkhe Lwemalungelo Eluntfu 

Iningizimu Afrika itawuhlanganyela nemiphakatsi yamhlabawonkhe kutsi ihloniphe Lusuku Lwamhlabawonkhe Lwemalungelo Eluntfu ngeMsombuluko, 10 Ingongoni 2018. Lolusuku lugubha kusungulwa kwe UN General Assembly lwekuvumela Sincumo Samhlabawonkhe Semalungelo Eluntfu nga-1948 nguMhlangano loMkhulu we-UN. Hulumende uyachubeka nekucinisekisa kwekutsi bantfu baseNingizimu Afrika batfokotela onkhe emalungelo eluntfu njengelilungelo lemphilo, kulingana nesizotsa semuntfu. Wonkhe umuntfu unemsebenti wekucinisekisa kwekutsi emalungelo eluntfu nesitfunti selive letfu kuvikelekile.  

35. Ikhomishana Yamhlabawonkhe Yelikusasa Lemsebenti 

Umbiko lovela kuKhomishana Yamhlabawonkhe Yelikusasa Lemsebenti itawusungulwa ngamhla tinge-22 Bhimbhidvwane 2019. Yasungulwa yi-ILO nga-2017 kuhlola letingucuko letiphutfumako letenteka kulomnotfo wemhlaba nakumisebenti, nekutsi babone letinkinga letihambembili baletse netincomo. Lekhomishana lesezingeni leliphakeme inasihlalo longuMengameli Ramaphosa ibambisene naNdvunankhulu Stefan Löfven waseKingdom of Sweden. 

E. Imiyaleto
36.  Tililo


IKhabhinethi ihlanganyela naMengameli Ramaphosa kulilela sishoshovu lesindlule emhlabeni nalebesiLincusa Laphambilini e-United Kingdom, Mnumzane Mendi Msimang, ngeMsombuluko, 3 Ingongoni 2018, kulandzela kugula sikhatsi lesidze. IKhabhinethi indlulisa kulila kwayo emndenini, kubangani, lebekaviva nabo nalabasondzelene na Mnumzane Msimang. Mnumzane Msimang uniketwe Umgcwabo Lokhetsekile Wahulumende Losezingeni 1 lokusho kutsi kutawuba khona kuhlonishwa ngemasotja ngekuhambisana netinchubomgomo letiphatselene nemingcwabo yeMbuso Netifundza.  

37. Kuhalalisa

37.1 IKhabhinethi ihalalisela iBanyana ngekufinyelela emdlalweni wemancamu kule 2018 Africa Women’s Cup of Nations. Ngekwenta loko sebavele bakhonile kuba yincenye yemidlalo yalomnyaka lotako we-FIFA Women’s World Cup lotawubanjelwa eFrance.
37.2 IKhabhinethi ibongela Dkt Lindiwe Sidali, lowente umlandvo ngekutsi abe ngumake wekucala lomnyama kulelive lofundzele budokotela bekuhlindvwa kwenhlitiyo, i-cardiothoracic surgeon.

F. Tikhundla

Tonkhe tikhundla titawuya ngekucinisekwa kweticu nekuhlolwa ngalokufanele.

38.    Inhlangano Yekutfutfukisa Timboni (i-IDC) 
Mnu Tshokolo Nchocho njenga-CEO locashwe sikhatsi lesiminyaka lesihlanu.
39.    Emalunga eBhodi Lebuke Simo Selitulu eNingizimu Afrika (i-SAWS):
a.    Nks   Nana Magomola (Sihlalo);
b.    Dkt  Phillip David Dexter (Sekela Sihlalo);
c.    Mnu David Lefutso;
d.    Adv Derek Jeffrey Block;
e.    Nks Sowbakiam Mudly-Padayachie;
f.    Dkt Mphekgo Patrick Maila;
g.    Nks Feziwe Yolanda Renqe;
h.    Mnu Itani Phaduli;
i.    Dkt Owen Peter Muller Horwood;
j.    Nks Kelebogile Shirley Moroka-Mosia;
k.    Mnu Jerry Lengoasa (iCEO);  
l.    naDkt Tsakani Ngomane (Lomele DG Welitiko)

40.    U-Adv Sandile Nogxina njengeMcondzisi Longasilolunga Lesigungu Lesiphetse naSihlalo weBhodi Yenkhapani Yetikhumulo Tetindiza eNingizimu Afrika (i-Acsa). 
41.    Umkhandlu weLihhovisi Lelubalobalo eNingizimu Afrika (i-Stats SA): 
a.    Mnu Ian Assam – uyaphindvwa kukhetfwa; 
b.    Mnu Faldie Esau – uyaphindvwa kukhetfwa;
c.    Dkt Jacky Galpin – uyaphindvwa kukhetfwa;
d.    Mnu Ettienne le Roux – uyaphindvwa kukhetfwa; 
e.    Dkt Ariane Neethling – uyaphindvwa kukhetfwa; 
f.    Dkt Thabi Leoka;
g.    Nks Reshoketswe Mokobane;
h.    Mnu Thapelo Molahloe;
i.    Nks Blanche Motsosi;
j.    Nks Nompumelelo Nzimande;
k.    Mnu Wandile Sihlobo;
l.    Nks Vuyelwa Mantyi (Lomele iMphumalanga Kapa);
m.    Nks Zeenat Ishmail (Lomele iNshonalanga Kapa);
n.    Mnu Kuberin Packirisamy (Lomele iNyakatfo Kapa);
o.    Mnu Thulani Bhengu (Lomele iKwaZulu-Natal);
p.    Mnu Thuso Ramaema (Lomele iFreyistata);
q.    Dkt  David Everatt (Sihlalo nalomele iGauteng);
r.    Prof Andries Monyeki (Lomele iNyakatfo Nshonalana);
s.    Dkt Nomuso Mlondo (Lomele iMpumalanga);
t.    naDkt Modjadji Malahlela (Lomele iLimpopo).

42.    Ikhomishini Yembutfo Wetekuvikela:
a.    Dkt Siphelele Zulu;
b.    Dkt Ziyaad Essop;
c.    Adv Nokuzola Gloria Khumalo; 
d.    naMnu Ian Hugh Robertson.

43.    Ibhodi ye-South African Nuclear Energy Corporation
a.      Dkt Robert Adam;
b.     Dkt Ramatsemela Masango;
c.      Mnu Aadil Patel;
d.     Mnu Bishen Singh;
e.     Nks Pulane Kingston;
f.       Nks Matlhodi Ngwenya;
g.     Mnu Jabulani Ndlovu; 
h.     naNks Pulane Molokwane;

44.    Ibhodi yeMhlathuze Water 
a.    Nks Thabi Agatha Shange (Sihlalo)
b.    Mnu Silas Zwelakhe Hlophe (Sekela Sihlalo)
c.      Dkt Purshottamma Sivanarain Reddy
d.    Mrs Nica M Gevers
e.    Dkt  Mosidi Makgae
f.      Mnu Musa Moses Xulu
g.    Mnu Bonginkosi Vincent Mshengu
h.    Mrs Amita Badul
i.     Nks Nothando Nonkululeko Mkhize
j.     Nks Gloria Dumisile Biyela
k.     Mnu Petros Mzothule Zikalala

45.    Ema-CEO Emikhandlu Lenemagunya eKufundzisa Nekucecesha (ema-SETA):
a.   Bank SETA – Mnu Trevor Rammitlwa;
b.  Food and Beverages SETA – Nks   Nokuthula Selamolela;
c.   Fibre Processing and Manufacturing SETA – Nks   Felleng Yende;
d.   Insurance SETA – Nks   Nadia Starr;
e.   Services SETA – Nks   Amanda Buzo-Gqoboka;
f.     Agriculture SETA – Mnu Zenzele Gilbert Myeza; 
g. Chemical Industries Education and Training Authority (CHIETA)– Mnu Mike Khathutshelo Ramukumba;
h.   Culture, Arts, Tourism, Hospitality and Sports SETA – Nks   Keitumetse Lebaka;
i.      Education, Training and Development Practices SETA – Nks   Nombulelo Nxesi;
j.        Finance and Accounting SETA – Nks   Ayanda Pearl Zinhle Mafuleka;
k.     Health and Welfare SETA – Nks   Elaine Brass;
l.     Public Services SETA – Nks   Bontle Portia Lerumo; na
m.   Wholesale and Retails SETA – Mnu Blessing Tom Mkhwanazi.

Imibuto:
Nks Phumla WilliaNks – Libambela leSikhulumeli seKhabhinethi 
Makhalekhukhwini: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore